Asjaõigus › Omandiasjad

2-18-2671 nii, et katastriüksus jagatakse kaheks võrdseks katastriüksuseks, ning suundudes piki põhjapiiri ida suunas ca 70 m. Teine katastriüksus jääb XX omandisse (akt I), suurusega 3,015 ha, mis algab katastriüksuse põhja- ja läänepiiri ristumiskohast, kulgeb mööda läänepiiri suunaga lõunasse, pikkusega ca 585 m, seejärel mööda katastriüksuse piiri suunaga idasse ca 34 m, kulgedes edasi suunaga põhja katastriüksuse keskelt nii, et katastriüksus jagatakse kaheks võrdseks katastriüksuseks ning suundudes piki põhjapiiri lääne suunas ca 70 m.

MENETLUSKULUD

Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele peale võib esitada apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonikaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue Hageja XX on esitanud Pärnu Maakohtule hagiavalduse YYe vastu kaasomandi lõpetamise nõudes. Hagejale ja kostjale kuulub kaasomandina X kinnistu asukohaga xxxx xxxx xxxx xxxx xxxxxxxxx(registriosa nr xxxxxx), kummalegi kaasomanikule kuulub 1/2 mõttelist osa. Kinnistu koosneb kahest katastriüksusest katastritunnustega: xxxxx:xxx:xxxx, pindala 16,02 ha ja xxxxx:xxx:xxxx, pindala 6,03 ha. XX on esitanud omapoolse ettepaneku X kinnistu jagamiseks

2-18-2671 kaasomanike vahel reaalosades, sh mõlema praeguse katastriüksuse jagamiseks omakorda kaheks katastriüksuseks, millest kummalegi kaasomanikule jääb kummastki üks ning millest kõigist moodustatakse uued kinnistud. Kokku moodustatakse neli uut kinnistut. Hageja palub jagada X kinnistu reaalosades selliselt, et katastriüksus xxxxx:xxx:xxxx (metsamaa) pindalaga 6,03 ha jagada kaheks katastriüksuseks, millest üks jääb YYe omandisse (akt I) suurusega umbes 3 ha, mis algab katastriüksuse põhja- ja läänepiiri ristumiskohast, kulgeb mööda läänepiiri suunaga lõunasse, pikkusega ca 585 m, seejärel mööda katastriüksuse piiri suunaga idasse ca 34 m, kulgedes edasi suunaga põhja katastriüksuse keskelt nii, et katastriüksus jagatakse kaheks võrdseks katastriüksuseks ning suundudes piki põhjapiiri lääne suunas ca 70 m. Teine katastriüksus jääb XX omandisse (akt II) suurusega umbes 3 ha, mis algab katastriüksuse xxxxx:xxx:xxxx põhja- ja idapiiri ristumiskohast, kulgeb mööda idapiiri lõunasse, pikkusega ca 636 m, seejärel mööda lõunapiiri suunaga läände ca 34 m, jagades katastriüksuse, kulgedes edasi suunaga põhjapiirile katastriüksuse keskelt nii, et katastriüksus jagatakse kaheks võrdseks katastriüksuseks, ning suundudes piki põhjapiiri ida suunas ca 70 m, vastavalt lisatud plaanile. Kinnistu koosseisu kuuluv teine katastriüksus xxxxx:xxx:xxxx(põllumaa), pindalaga 16,02 ha jagada samuti kaheks katastriüksuseks, millest jagatav I osa jääb YYe omandisse, suurusega umbes 8,01 ha (I kinnistu), mis algab tee nr 15152 ja katastriüksuse nr xxxxx:xxx:xxxxristumiskohast lõuna- ja läänepiiril, kulgeb suunaga põhja ca 391 m, kuni katastriüksuse põhjapiirini, edasi suunaga itta mööda põhjapiiri, seejärel suunaga lõunapiirile, kuni moodustuvad pindalalt kaks võrdset maatükki. XX omandisse jääb katastriüksusest xxxxx:xxx:xxxxreaalosa, suurusega umbes 8,01 ha (II kinnistu), mis algab tee nr 15152 ja katastriüksuse nr xxxxx:xxx:xxxxristumiskohast lõuna- ja idapiiril, kulgeks suunaga põhja ca 428 m, edasi suunaga läände mõõda põhjapiiri, seejärel suunaga lõunapiirile, kuni moodustuvad kaks võrdset maatükki. Veel palub hageja tuvastada YYe kohustus anda KRS § 341 tähenduses nõusolekud ja asendada kohtuotsusega YYe kõik vajalikud tahteavaldused ja nõusolekud, millised on vajalikud: kinnistu registriosa nr xxxxxx kaasomandi lõpetamiseks; mõlemast olemasolevast katastriüksusest kahe katastriüksuse moodustamiseks; kokku nelja kinnistu moodustamiseks ja jagamise kohta kannete tegemiseks kinnistusraamatus; asjaõiguslepingute sõlmimiseks kinnistute ja katastriüksuste jagamiseks ning omandi üleandmiseks; kinnistusraamatu omanikukande, mille järgi on hageja ja kostja kinnistu kaasomanikud, kustutamiseks ja uue kande tegemiseks, millega kantakse kinnistu ainuomanikuna kinnistusraamatusse XX; avalik-õiguslike maakorraldustoimingute tegemiseks; nõusolek haldusmenetluse jaoks. XX omandas X kinnistu 1⁄2 mõttelise osa kinkelepingu teel ning ta kanti X kinnistu 1⁄2 mõttelise osa omanikuna kinnistusraamatusse 08.06.2005. Hageja on pöördunud kostja poole mitmel korral kaasomandi lõpetamise nõudega. 2006 lõpus on kostja vastanud, et pooled peaksid üritama kohtuvälist kokkulepet, kuid hiljem ta enam sellega ei nõustunud. Pooled said kokku ka 2017 lõpus, kuid ei saavutanud kokkulepet. Hageja on teinud kõik endast oleneva ja püüdnud leida kohtuvälist lahendust kompromissi sõlmimiseks, pöördudes ka Merike Valgmäe Õigusbüroo OÜ poole, kes on nõustanud hagejat ja saatnud hageja volitusel ja soovil kostjale kirjad. Arvestades eeltoodut esitab hageja kostja vastu kahju hüvitamise nõude õigusteenuse kulude hüvitamiseks summas 274 eurot. 09.10.2019 istungil on hageja esindaja aga teatanud, et ei välista kokkulepet. Hageja loobub oma esialgsest ettepanekust, tal ükskõik, kumb pool temale jääb, peaasi et jagatakse pooleks, olles nõus, et maatükid ära vahetada. Kostja vastuväited 20.06.2018 vastuses kostja hagi ei tunnista. 22.10.2018 vastuses ta ei nõustu kaasomandi jagamisega XX poolt soovitud viisil, kuna pärimise käigus on kinnistu valesti pärijate vahel jagatud. Kostja ei

2-18-2671 vaidle vastu, et katastriüksus xxxxx:xxx:xxxx pindalaga 6,03 ha, so metsamaa jaguneb kaasomanike vahel võrdselt, so 1⁄2 kuuluks YYele ja 1⁄2 XXle. Poolte vahel on vaidlus põllumaa, so katastriüksuse xxxxx:xxx:xxxx, pindalaga 16,03 ha jagunemise üle, eelnimetatud põllumaast 10,66 ha soetamisel kasutati YY ja ZZ ühisvaralisi vahendeid. Kuna nii metsamaa, kui põllumaa on eelnevalt olnud YYe ja tema kadunud abikaasa ZZ ühisel majapidamisel, on YY emotsionaalselt raske kinnistu tükeldamine eraldi üksusteks. Veel märgib YY oma 22.10.2018 vastuses, et on huvitatud kaasomandi lõpetamisest selle erinevusega, et XXlt tema omanduses oleva osa väljaostmisest. Alternatiivselt on YY õigustatud XX nõudma välja ühisvara arvelt panustatu, so YY osa ühisvarast, mis on vaidlusaluse 10,66 ha suuruse osa põlumaa soetamiseks kasutatud või siis alternatiivselt viisil, et vaidlusalune 10,66 ha jagatakse poolte vahel võrdselt, so 5,33 ha jääb XX ja 5,33 ha YY. Kostja ei tunnista hageja nõuet 274 euro suuruse kahju hüvitamise nõudes. Kostja vastuhagi nõue Kostja on esitanud vastuhagi, milles palub jagada X kinnistu katastriüksuse xxxxx:xxx:xxxx(põllumaa) pindalaga 16,02 ha kaheks katastriüksuseks selliselt, nagu juuresoleval plaanil (lisa 2), millest jagatav I osa jääb XX omandisse ja jagatav II osa jääb YYe omandisse. XXle jääb katastriüksusest xxxxx:xxx:xxxxkatastriosa suurusega 5,5 ha avalduses ja plaanil märgitud (I katastriosa), mis algab tee nr 15152 ja katastriüksuse xxxxx:xxx:xxxxristumiskohast lõuna- ja läänepiiril, kulgeb suunaga põhja edasi suunaga itta mööda põhjapiiri, seejärel suunaga lõunapiirile ning edasi mööda lõunapiiri suunaga läände, kuni moodustub maatükk suurusega 5,50 ha. YYe omandisse jääb katastriüksusest xxxxx:xxx:xxxxkatastriosa suurusega 10,8 ha avalduses ja plaanil märgitud (II katastriosa), mis algab tee nr 15152 ja katastriüksuse xxxxx:xxx:xxxxristumiskohast lõuna- ja idapiiril, kulgeb suunaga põhja kuni katastriüksuse põhjapiirini, edasi suunaga läände mööda põhjapiiri kuni katastriosa I näidatud piirini, seejärel suunaga lõunapiirile, kuni moodustub avaldusel ja plaanil näidatud maatükk suurusega 10,8 ha. Katastriüksus xxxxx:xxx:xxxxei lähe jagamisele võrdsetes osades, kuna YYe sõnul osteti 10,66 ha maad juurde 1997 ja ostetud maa õiglane jagamine oleks nii, et hageja saab sellest 1/4 osa. Teise katastriüksuse xxxxx:xxx:xxxx (metsamaa) pindalaga 6,03 ha palub YY jagada reaalosades kaheks katastriüksuseks selliselt, et üks jääb YYe omandisse (akt II), suurusega 3,015 ha, mis algab katastriüksuse xxxxx:xxx:xxxx põhja- ja idapiiri ristumiskohast, kulgeb mööda idapiiri lõunasse, pikkusega ca 636 m, seejärel mööda lõunapiiri suunaga läände ca 34 m, jagades katastriüksuse, kulgedes edasi suunaga põhjapiirile katastriüksuse keskelt nii, et katastriüksus jagatakse kaheks võrdseks katastriüksuseks, ning suundudes piki põhjapiiri ida suunas ca 70 m. Teine katastriüksus jääb XX omandisse (akt I), suurusega 3,015 ha, mis algab katastriüksuse põhja- ja läänepiiri ristumiskohast, kulgeb mööda läänepiiri suunaga lõunasse, pikkusega ca 585 m, seejärel mööda katastriüksuse piiri suunaga idasse ca 34 m, kulgedes edasi suunaga põhja katastriüksuse keskelt nii, et katastriüksus jagatakse kaheks võrdseks katastriüksuseks ning suundudes piki põhjapiiri lääne suunas ca 70 m (vastupidiselt XX nõudmisele). YY põhjendab oma nõuet metsamaa jagamisel sellisel viisil asjaoluga, et tema on kinnistu soetamisel ka osalenud lisades, et ainult tema on kinnistut hooldanud, abikaasaga koos paigaldati piiritähised, raiuti sisse metsasihid. Kui metsasihid olid juba uuesti võsastunud, tellis tema abilise ja tasus selle eest, et sihid uuesti võsast puhastaks. YY märgib, et XX ei ole selle vastu huvi tundnud, tema huvi oli ainult müümiseks. Veel palub YY tuvastada XX kohustus anda KRS § 341 tähenduses nõusolekud ja asendada kohtuotsusega XX kõik vajalikud tahteavaldused ja nõusolekud, millised on vajalikud kinnistu kaasomandi lõpetamiseks; nelja katastriüksuse moodustamiseks; nelja kinnistu moodustamiseks ja jagamise kohta kannete tegemiseks kinnistusraamatus; asjaõiguslepingute sõlmimiseks, kinnistu ja

2-18-2671 katastriüksuste jagamiseks ning omandi üleandmiseks; kinnistusraamatu omanikukande, mille järgi on hageja ja kostja kinnistu kaasomanikud, kustutamiseks ja uue kande tegemiseks, millega kantakse kinnistu ainuomanikuna kinnistusraamatusse YY; avalik-õiguslike maakorraldustoimingute tegemiseks; nõusolek haldusmenetluse jaoks. YY on oma 07.11.2019 avalduses märkinud, et menetluse käigus on jäänud tähelepanuta asjaolu, et Eesti Vabariik korrastas maade mõõtmist ja seisuga 31.12.2018 on kinnistusraamatus X kinnistu katastriüksuste pindalad muutunud. Katastriüksuse xxxxx:xxx:xxxx pindala on 16,02 ha ja katastriüksuse xxxxx:xxx:xxxx pindala on 6,03 ha. Lähtudes eeltoodust ja katastriandmete muutmisest, palub ta kohtul jagada kaasomandis kinnisasi reaalosadeks tema vastuhagis toodud taotluse kohaselt: xxxxx:xxx:xxxx- kummalegi poolele 8,01 ha; xxxxx:xxx:xxxx - kummalegi poolele 3,015 ha. Vastuhagi kostja XX vastus vastuhagile XX ei võta oma vastuses vastuhagi õigeks, märkides, et asjaolud, et hageja on osalenud ka kinnistu ostmisel ning et kinnistut on hooldanud hageja, tema abikaasa kui ka abilised, on tõendamata ja paljasõnalised, mistõttu tuleb need jätta tähelepanuta. Ebaõige on hageja väide, et kaasomanik ei ole kinnistu vastu huvi tundnud. Kostja soovis 2007 1⁄2 osa metsamaad majandada, kuid hageja sekkus raieloa väljaandmisse. 2006 alates on kaasomanikel teemaks olnud kaasomandi jagamine, sest kaasomanikud ei saa ühist asja kokkuleppel kasutada sh majandada. Arvestades eeltoodut, ei nõustu kostja hageja nõudega metsamaa jagamise osas ja jääb põhihagis enda poolt esitatud nõude juurde. XX ei nõustu YYe väidetega, et temale peaks kuuluma suurem osa kaasomandist, olukorras kus mõlema kaasomaniku osana on kinnistusraamatusse kantud 1⁄2 osa. YY toob põhjenduseks asjaolu, et põllumaad osteti juurde 10,66 ha, mistõttu on selline jagamine õiglane. YYe väited on tõendamata. YY põhjendab mh oma asukoha nõuet ka asjaoluga, et soovitud maatükk piirneb teise kinnistuga, mille omanik abistab teda maaharimisel ja koristamisel. See asukoha nõue ei ole põhjendatud, sest katastriüksus piirneb lõunaküljes terves ulatuses teega nr 15152, millelt on tehnikaga juurdepääs mõlemale moodustatavale kinnistule, mistõttu ei ole ka tema väide, et siis naabrite kinnistud ei asu kõrvuti ning naaber ei ole nõus abistama, tõsiseltvõetav ega eluliselt usutav. Hageja märgib vastuhagis, et pooltel peavad olema võrdsed õigused ja kohustused, eelkõige seoses kinnistu hooldamisega. Kuid hageja ei märgi vastuhagis, millised on kinnistuga seotud tulud, mida tuleks ka kaasomanike vahel võrdselt, vastavalt osa suurusele, jagada. Võimalik, et YY harib põllumaad või on põllumaa rendile andnud, seega saab ta tulu, mis tuleks samuti kaasomanike vahel jagada. Hageja nõude järgi jääks kostjale põllumaad 2,65 ha (8,15-5,5) vähem, kui ta oleks õigustatud saama. Võttes aluseks Arco Vara 03.10.2017 eksperthinnangu (vt põhihagi lisa nr 4) kaotaks sellise kaasomandi jagamise korral kostja rahalises väärtuses 9104,29 eurot (2,65x56000/16,3), mis on kostjale vastuvõetamatu. Arvestades eeltoodut, ei nõustu kostja hageja hagis esitatud nõuetega ja palub jätta YYe vastuhagi täies ulatuses rahuldamata.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

2-18-2671  

kinnistu koosseisu kuuluvad kaks katastriüksust (maatükki) jagatakse kumbki omakorda kaheks uueks katastriüksuseks, millest moodustatakse kokku neli uut kinnistut; kummalegi kaasomanikule jääb kummastki katastriüksusest moodustatav üks uus kinnistu, seega saab kumbki kaasomanik kahe uue kinnistu omanikuks.

2-18-2671 kinnistusraamatust nähtuvalt alates 31.12.2018 katastriüksuse xxxxx:xxx:xxxxpindala 16,02 ha ja katastriüksuse xxxxx:xxx:xxxx pindala 6,03 ha. Eeltoodust tulenevalt lõpetab kohus kaasomandi selliselt, et X kinnistu jagatakse reaalosades järgnevalt: katastriüksus xxxxx:xxx:xxxx (metsamaa) pindalaga 6,03 ha jagada kaheks katastriüksuseks, millest üks jääb YYe omandisse (akt II), suurusega 3,015 ha, mis algab katastriüksuse xxxxx:xxx:xxxx põhja- ja idapiiri ristumiskohast, kulgeb mööda idapiiri lõunasse, pikkusega ca 636 m, seejärel mööda lõunapiiri suunaga läände ca 34 m, jagades katastriüksuse, kulgedes edasi suunaga põhjapiirile katastriüksuse keskelt nii, et katastriüksus jagatakse kaheks võrdseks katastriüksuseks, ning suundudes piki põhjapiiri ida suunas ca 70 m. Teine katastriüksus jääb XX omandisse (akt I), suurusega 3,015 ha, mis algab katastriüksuse põhja- ja läänepiiri ristumiskohast, kulgeb mööda läänepiiri suunaga lõunasse, pikkusega ca 585 m, seejärel mööda katastriüksuse piiri suunaga idasse ca 34 m, kulgedes edasi suunaga põhja katastriüksuse keskelt nii, et katastriüksus jagatakse kaheks võrdseks katastriüksuseks ning suundudes piki põhjapiiri lääne suunas ca 70 m. Kinnistu koosseisu kuuluv teine katastriüksus xxxxx:xxx:xxxx(põllumaa), pindalaga 16,02 ha jagada kaheks katastriüksuseks, millest jagatav I osa jääb XX omandisse, suurusega umbes 8,01 ha, mis algab tee nr 15152 ja katastriüksuse nr xxxxx:xxx:xxxxristumiskohast lõuna- ja läänepiiril, kulgeb suunaga põhja kuni katastriüksuse põhjapiirini, edasi suunaga itta mööda põhjapiiri, seejärel suunaga lõunapiirile, kuni moodustuvad pindalalt kaks võrdset maatükki. YYe omandisse jääb katastriüksusest xxxxx:xxx:xxxxreaalosa (II osa), suurusega umbes 8,01 ha, mis algab tee nr 15152 ja katastriüksuse nr xxxxx:xxx:xxxxristumiskohast lõuna- ja idapiiril, kulgeb suunaga põhja kuni katastriüksuse põhjapiirini, edasi suunaga läände mõõda põhjapiiri, seejärel suunaga lõunapiirile, kuni moodustuvad kaks võrdset maatükki.

2-18-2671 Eeltoodust tulenevalt tuleb kohtuotsusega kohustada vastuhagi kostjat XX andma nõusoleku X kinnistu osas kaasomandi lõpetamiseks selle reaalosadeks jagamise teel vastavalt otsuse resolutsiooni punktile 3 ja 4, vastavas haldusmenetluses toimingute tegemiseks ning vastavate toimingute ja kinnistusraamatu kannete tegemiseks.

MENETLUSKULUDE JAOTUS

Kohus leiab, et menetluskulud tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 163 lg 1 alusel jätta poolte endi kanda. Riigikohtu seisukoha järgi kui kaasomand lõpetatakse eelduslikult mõlema poole huvides, on põhjendatud ja õiglane jätta menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel poolte endi kanda (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-70-10, p 14). Käesolev vaidlus on lahendatud kõigi poolte huvisid silmas pidades arvestades, et mõlemad pooled on soovinud kaasomandi lõpetamist ning esitanud vastavad nõuded. Arvestades, et kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda, ei määra kohus kindlaks menetluskulude rahalist suurust.

/allkirjastatud digitaalselt/ Ingrid Niinemägi Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.