XX hagi ALG Liisingu Aktsiaseltsi vastu täiteasjas nr 034/2010/862 sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 28. mai 2019 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
XX apellatsioonkaebus
Apellatsioonkaebuse hind
3 500 eurot
Menetlusosalised ja nende Hageja: XX (isikukood XXXXXXXXXX) esindajad ringkonnakohtus Kostja: ALG Liisingu Aktsiaselts (registrikood 10308153), lepingulised esindajad Kirill Gavrilov ning vandeadvokaat Gert Kasekivi Menetluse liik
09. märts 2020, avalik kohtuistung
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 28.05.2019 otsus muutmata.
2.Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.
3.Ringkonnakohtu menetluskulud jätta XX kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavakstegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud
menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD
1.04.07.2016 esitas XX (hageja) Harju Maakohtule hagi ALG Liisingu Aktsiaseltsi (kostja) vastu täiteasjas nr 034/2010/862 sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks koos hagi tagamise avaldusega. Maakohus rahuldas 05.07.2016 määrusega hagi tagamise avalduse, millega peatas täitemenetluse.
2.Hagiavalduse kohaselt kuulub hagejale 9 kinnisasja Harjumaal Rae vallas. Hageja sai kinnistute omanikuks 27.01.2006 sõlmitud asjaõiguslepingu alusel. Kinnistutele oli seatud 24.03.2005 lepingu alusel ühishüpoteek summas 10 000 000 krooni ehk 639 116,49 eurot kostja kasuks. Kostja avalduse alusel on algatatud hageja suhtes täitemenetlus nr 034/2010/862. Kohtutäitur ei ole hagejale kätte toimetanud ega tutvustanud täitemenetluse aluseks olevaid dokumente. Kinnistusraamatu 4. jao kandes nr 3 nimetatud ja väidetavalt täitemenetluse aluseks olev hüpoteek on pankrotihalduri avalduse alusel 13.10.2015 kustutatud ning kandes nr 5 on uuesti 05.10.2015 pankrotihalduri avalduse alusel sisse kantud hüpoteek. Samas ei ole selles enam viidatud 24.03.2005 lepingule. Hageja on seisukohal, et kostjal puudub täitedokument. Täitemenetluse alusena on kostja tuginenud laenulepingule nr 89093, kuid ühishüpoteegi seadmise lepingus on viidatud laenulepingule nr 59049. Kostja pole tõendanud laenulepingu alusel raha üleandmist ning nõude sissenõutavaks muutumist. Samuti on tagatiskokkulepe tühine, kuna annab kostjale võimaluse mahutada ühe tagatiskokkuleppe alla piiramatul hulgal võimalikke kohustusi, mis ei saa aga olla kooskõlas heade kommetega ja hea usu põhimõttega.
3.Lisaks tugines hageja menetluses sellele, et nii tagatiskokkulepe kui ka kostja väidetava viivise ning leppetrahvi nõude aluseks on tüüptingimused, mida ei ole poolte vahel eraldi läbi räägitud. Hageja taotles nende vähendamist mõistliku ja põhjendatud ulatuseni. Hageja hinnangul ei ole ka lubatav, kui kostja saab võõrandatud kinnistute müügi tulemusena raha suuremas summas kui 10 000 000 krooni, kuna kostja on avaldanud, et vara müügist on laekunud 942 000 eurot. Hageja tugines sellele, et 30.09.2008 laenuleping on võltsitud.
KOSTJA VASTUVÄITED
4.Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
5.Täitemenetlus algatati 07.04.2010 täitmisavalduse alusel, millele lisati laenulepingu nr 89093 ärakiri, notariaalse lepingu nr 1782 ärakiri, nõude ärakiri ja ülesütlemisavalduse ärakiri. Kostja nõue tuleneb laenulepingust nr 89093, mis sõlmiti kostja ja AS R vahel 30.09.2008. Laenulepingu p 1.1 kohaselt laenas kostja AS-ile R 43 972 723,42 krooni, mis maksti välja vastavalt varem sõlmitud lepingutele. Lepingu p-s 1.3.1 kinnitas AS R, et p-s 1.1 nimetatud summa on tema või tema poolt näidatud kolmandate isikute poolt täies ulatuses kätte saadud. Laenulepingu p 1.2 kohaselt oli lepingu sõlmimise hetkeks võlgnevus kokku 50 728 459,69 krooni ehk 3 242 139,49 eurot. Lepingu p-s 1.4 leppisid pooled kokku, et kogu p 1.2 võlgnevus loetakse ülekantuks ühisele koos laenulepinguga allkirjastatavale maksegraafikule nr 89093. Laenulepingust tulenevate nõuete täitmine on tagatud ühishüpoteegiga, mis on seatud mh hagejale kuuluvatele kinnisasjadele. Kostja hinnangul tagab 24.03.2005 sõlmitud hüpoteegi seadmise leping ka laenulepingust nr 89093 tulenevate nõuete täitmist ning tegemist ei ole heade kommete ja hea usu põhimõtte vastase kokkuleppega.
6.Kostja andis AS-ile R 10.09.2009 täiendava tähtaja võlgnevuse tasumiseks ja hoiatuse lepingu ülesütlemiseks. Kostja esitas 02.10.2009 laenulepingu ülesütlemise avalduse ja leppetrahvinõude, kuna AS R ei tasunud võlgnevust täiendava tähtaja jooksul. AS R sai ülesütlemisavalduse kätte 07.10.2009. Kui ühishüpoteegiga koormatud kinnistud võõrandatakse AS R (pankrotis) pankrotimenetluses, siis võivad selle tulemusel kinnistusraamatu kanded muutuda.
ESIMESE ASTME KOHTU OTSUS
7.Maakohus jättis 28.05.2019 kohtuotsusega hagi rahuldamata ning tühistas 05.07.2016 kohtumäärusega kohaldatud hagi tagamise abinõu. Menetluskulud jättis maakohus hageja kanda ning märkis, et menetluskulude rahaline suurus määratakse kindlaks TsMS § 177 lg 2 sätestatud korras.
8.Maakohus luges tuvastatuks järgmised asjaolud: kohtutäitur Kristiina Feinmani menetluses on täiteasi nr 034/2010/862 hageja suhtes kostja 07.04.2010 täitmisavalduse alusel; täitedokumendiks on 24.03.2005 sõlmitud leping (notariaalne dokument nr 1782), millega seati hageja kinnistutele kostja kasuks ühishüpoteek hüpoteegisummaga 10 000 000 krooni (639 116,49 eurot); kostja esitas sundtäitmisele 30.09.2008 laenulepingust nr 89093 tuleneva kohustuse.
9.Maakohus tugines kostja 07.04.2010 täitmisavaldusele ja sellele lisatud dokumentidele, samuti sellele, et hageja on tsiviilasjas nr 2-11-51728 esitanud 25.10.2011 kohtule laenulepingu nr 89093, Tallinna kohtutäitur Kristiina Feinmani teate täitetoimingust, kinnisasja arestimisakti ja hüpoteekide seadmise lepingu. Maakohus luges seega tõendatuks, et kohtutäitur on hagejale kätte toimetanud täitemenetluse nr 034/2010/862 aluseks olevad dokumendid. Samuti leidis kohus, et ühishüpoteegiga kaaskoormatud kinnistute AS R (pankrotis) pankrotimenetluses võõrandamise tagajärjel on muutunud ühishüpoteegiga koormatud kinnistu kohta peetava kinnistusraamatu kanded, kuid hageja kinnistuid kostja kasuks koormavat hüpoteeki ei ole muudetud. Maakohus lähtus 24.03.2005 ühishüpoteegi seadmise lepingu tõlgendamisel võlaõigusseaduse (VÕS) §-st 29 ning leidis, et lepingu p-st 7.1 nähtub üheselt arusaadavalt, et tagatiskokkuleppega on tagatud, lisaks 28.02.2005 sõlmitud laenulepingule nr 59049, tulevikus sõlmitavatest võlaõiguslikest lepingutest ja nende lisadest tulenevad nõuded, sh tingimuslikud nõuded. Seega olid tagatud ka 30.09.2008 laenulepingust nr 89093 tulenevad nõuded. Laenulepingu nr 89093 kohta tuvastas maakohus, et tegemist oli laenulepingu nr 59049 ja teiste laenulepingu nr 89093 tabelist nr 1 nähtuvate laenulepingute refinatseerimise lepinguga, millega kujundati ümber AS R ja kostja varasemad võlasuhted.
10.Maakohus leidis, et 24.03.2005 tagatiskokkulepe oli kostja tüüptingimus, kuid tegemist oli olukorraga, kus tulevaste nõuete tagamine tüüptingimusena on lubatav ning tugines sealjuures Riigikohtu lahendile nr 3-2-1-64-12. Maakohus leidis, et hageja andis nõusoleku ühishüpoteegi kande kohta kui asjast majanduslikult huvitatud ja seotud isik. Kohtule esitatud AS R (pankrotis) äriregistri väljavõttest nähtub, et hageja oli äriühingu asutaja, nõukogu liige ja aktsionär. Ettevõttega seotud isikuna sai hageja mõjutada laenusaaja majanduslikke otsuseid. Kohtule esitatud AS R (pankrotis) äriregistri väljavõttest nähtub, et äriühingu tegevusalaks oli muuhulgas kinnisvara tehingud, investeerimine omavahendite arvel, kinnisvara arendus ja hooldus. Laenulepingu nr 89093 p 1.6 järgi on laenu kasutamise otstarbena märgitud Räägusilla elamurajooni arendamise finantseerimine ja Pärnu linnas SSS asuva korteriomandi soetamine (varem sõlmitud laenuleping nr 79179). Seega kasutas
laenusaaja kostjalt saadud vahendeid oma äritegevuse finantseerimiseks. Maakohus oli seisukohal, et hageja ei ole tõendanud, et tehingust tulenevate vastastikuste soorituste väärtused on heade kommete vastaselt tasakaalust väljas. Hageja ei ole kohtule esitanud asjaolusid, mis kinnitaksid tema sundolukorda.
11.Maakohus tuvastas, et 30.09.2008 laenulepingu nr 89093 punktis 1.3 kinnitas AS R, et punktis 1.1 nimetatud summa (43 972 723,42 krooni) on tema või tema poolt näidatud kolmandate isikute poolt täisulatuses kätte saadud. Lepingu punktis 1.4 lepiti kokku, et peale käesoleva lepingu sõlmimist loetakse kõik tabelis 1 loetletud laenulepingud lõpetatuks tasaarvestuse teel ning laenulepingute koguvõlgnevus 50 728 459,69 krooni loetakse ülekantuks ühisele maksegraafikule nr 8903. Kostja on kohtule esitanud tõendid selle kohta, et R AS nimel kostjaga laenulepingu nr 89093 sõlminud äriühingu juhatuse liige CC on pankrotimenetluses võlgade ja varade nimekirjas kinnitanud oma allkirjaga, et 13.08.2010 seisuga võlgneb R AS (pankrotis) kostjale 50 728 460 krooni. Hageja ei ole tõendanud vastupidist. Pooled ei vaidle selle üle, et AS R on pankrotis. Kõik nõuded AS R (pankrotis) vastu on pankrotiseaduse (PankrS) § 42 alusel alates põhivõlgniku pankroti väljakuulutamisest sissenõutavaks muutunud. Samuti tuvastas maakohus, et kostja on laenulepingu ülesütlemise tõendamiseks esitanud kohtule 02.10.2009 laenulepingu ülesütlemise avalduse, hageja on avaldusest teada saanud ning laenuleping on kehtivalt üles öeldud. Seetõttu muutus 30.09.2008 laenulepingust nr 89093 tulenev võlgnevus, arvestades avalduses määratud täitmise tähtpäeva 16.10.2009, terves ulatuses sissenõutavaks alates 17.10.2009.
12.Maakohus märkis, et arvestades 30.09.2008 laenulepingu p-st 9.2 tulenevat kohustuste täitmise järjekorda ning asjaolu, et vaidlusaluses täiteasjas nr 034/2010/862 on võimalik sundtäitmine üksnes hüpoteegisumma ulatuses 10 000 000 krooni (639 116,49 eurot), siis ei oma tähtsust hageja väited leppetrahvi ja viivise tühisuse ning vähendamise kohta. Kuna hageja esitas menetluses vastuväite selle kohta, et 30.09.2008 sõlmitud laenuleping nr 89093 on võltsitud, siis määras kohus tsiviilasjas käekirja ekspertiisi. 03.01.2019 ekspertiisiakti nr 18E-DK0086 kohaselt on 30.09.2008 sõlmitud laenulepingu nr 89093 19 lehele laenusaaja allkirja CC nimel väga tõenäoliselt kirjutanud CC. Maakohus luges tõendatuks et 30.09.2008 laenulepingu nr 89093 allkirjastas SS (endine nimi CC). Kokkuvõttes leidis maakohus, et hageja väited ei anna alust sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks.
APELLATSIOONKAEBUS
13.Hageja esitas maakohtu otsuse peale 28.06.2019 apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada, teha uus otsus, millega hagi rahuldada ja menetluskulud jätta kostja kanda.
14.Apellatsioonkaebuse kohaselt on maakohus oluliselt rikkunud kohtuotsuse põhjendamise kohustust ning hinnanud tõendeid valesti, samuti rikkunud selgitamiskohustust ning pole täitnud eelmenetluse ülesandeid. Maakohus jättis ebaõigesti edasi lükkamata istungi tunnistaja ülekuulamiseks, kuigi selleks esines mõjuv põhjus.
15.Hagejale jäävad selgusetuks asjaolud ja tõendid, millele tuginedes leidis maakohus, et kohtutäitur on hagejale kätte toimetanud seaduses ettenähtud täitemenetluse dokumendid ning millele tuginedes leidis maakohus, et hageja kinnistuid kostja kasuks koormavat hüpoteeki ei ole muudetud. Samuti ei selgu maakohtu otsusest, millele tuginedes asus maakohus seisukohale, et lepingupooltega sarnane mõistlik isik ei saa teisiti leida, kui et
tagatiskokkuleppega on tagatud lisaks 28.02.2005 laenulepingule nr 59049 ka tulevikus sõlmitavad võlaõiguslikud lepingud ja nendest tulenevad nõuded.
16.Hageja on seisukohal, et maakohus ei tuvastanud faktilist laenu andmist. Samuti ei tõendatud maakohtus väidetavalt 30.09.2008 sõlmitud laenulepingu nr 89093 ülesütlemist. Lisaks jäävad selgusetuks tõendid, millele tuginedes on maakohus asunud seisukohale, et tegemist oli teiste lepingute refinantseerimisega. Maakohus ei ole hinnanud tehingu heade kommete vastasust. Samuti on hageja jätkuvalt seisukohal, et nii tagatiskokkulepe, kui ka vastustaja väidetava viivise ning leppetrahvi nõude aluseks on tüüptingimused, mida ei ole poolte vahel eraldi läbi räägitud. Maakohus ei ole võtnud seisukohta kõigi hageja väidete osas, sh tugines hageja sellele, et 30.09.2008 sõlmitud laenuleping oli tühine kostja poolt lepingu sõlminud isiku esindusõiguse puudumise tõttu. Kostja ei ole välja toonud võlgnevuse kujunemise arvestust ning lubatav ei ole olukord, kus kostja saab võõrandatud kinnistute müügi tulemusena raha suuremas summas kui 10 000 000 krooni.
VASTUS APELLATSIOONKAEBUSELE
17.Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
18.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb jätta muutmata ning apellatsioonkaebus rahuldamata (TsMS § 657 lg 1 p 1). Apellatsioonkaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. Ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu põhjendustega ning ei pea vajalikuks maakohtu põhjendusi korrata (TsMS § 654 lg 6).
19.Kolleegium ei nõustu hagejaga, et maakohtu otsusest ei nähtu, mille põhjal maakohus leidis, et hagejale on kohtutäituri poolt kätte toimetatud täitemenetluse aluseks olevad dokumendid. Maakohus on viidanud konkreetsetele tõenditele, millest nähtub, et hagejale on täitemenetluse aluseks olevad dokumendid kätte toimetatud. Hageja väide, et ta ei ole nimetatud dokumente saanud, on alusetu.
20.Maakohus on hagejale selgitanud, miks on ühishüpoteegi kohta tehtud kandeid kinnistusraamatus muudetud. Kannete muutmisest ei saa järeldada, et 30.09.2008 laenulepingust nr 89093 tulenevad nõuded ei ole enam ühishüpoteegiga tagatud. Hageja kinnistuid kostja kasuks koormav ühishüpoteek on kinnistusraamatus endiselt olemas.
21.Maakohus leidis lepingut tõlgendades õigesti, et 24.03.2005 ühishüpoteegi seadmise lepinguga olid tagatud ka 30.09.2008 laenulepingust nr 89093 tulenevad kohustused. Lepingu punktist 7.1 tuleneb selgelt, et lisaks 28.02.2005 sõlmitud laenulepingule nr 59049 on tagatiskokkuleppega tagatud ka AS R ja kostja vahel tulevikus sõlmitavatest võlaõiguslikest lepingutest tulenevad nõuded.
22.Hageja väited, et AS R ei ole laenusummat saanud, on alusetud. Laenusaaja on 30.09.2008 laenulepingus nr 89093 kinnitanud, et 43 972 723,42 krooni on tema või tema poolt näidatud kolmandate isikute poolt täies ulatuses kätte saadud. Lisaks on laenusaajal tasumata arveid summas 7 751 521,89 krooni. Lepingupooled leppisid kokku, et koguvõlgnevus 50 728 459,60 krooni loetakse ülekantuks ühisele, koos käesoleva laenulepinguga allkirjastatavale, maksegraafikule. Seega on laenusaaja tunnistanud võlgnevust summas 50 728 459,60 krooni. Laenusaaja juhatuse liige on pankrotivõlgniku varade ja võlgade nimekirjas kinnitanud, et laenusaaja põhivõlgnevus kostja ees on
50 728 460 krooni. Seega on põhjendamatu hageja väide, et laenusaaja võlgnevus kostja ees on tõendamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega, et kostja on tõendanud laenulepingu ülesütlemise 02.10.2009 avaldusega. Lisaks tuleb märkida, et arvestades R AS-i pankroti väljakuulutamist 13.08.2010 on kõik nõuded põhivõlgniku vastu pankrotiseaduse § 42 alusel igal juhul alates sellest ajast sissenõutavaks muutunud. Samuti on õige maakohtu seisukoht, et 03.01.2009 ekspertiisiaktiga on tõendatud, et 30.09.2008 laenulepingule nr 89093 on alla kirjutanud laenusaaja juhatuse liige CC (praeguse nimega SS).
23.Kolleegium nõustub maakohtuga, et tagatiskokkulepe ei ole tühine tüüptingimusena ning ei ole ka vastuolus heade kommetega. Tagatiskokkulepe tagas kinnisvara arendamisega tegelenud R AS-i (pankrotis) laenulepingutest tulenevaid kohustusi. Laenusaaja kasutas laene oma majandustegevuse finantseerimiseks, sealhulgas hagejale kuuluvate ja hüpoteegiga koormatud kinnistute arendamiseks. Hageja oli R AS-i (pankrotis) asutaja, nõukogu liige ja aktsionär. Maakohus põhjendas õigesti, et hageja andis nõusoleku ühishüpoteegi seadmiseks, kuna ta oli laenusaajaga seotud ning tal oli isiklik huvi laenusaaja majandustegevuse vastu. Globaalne tagatiskokkulepe on muuhulgas tüüptingimusena lubatav ka juhul, kui tagatakse edaspidi võetavaid sarnaseid laene, nagu on käesoleval juhul toimunud. Ühishüpoteegi seadmise lepingust tulenevad kohustused ei ole ka heade kommete vastaselt tasakaalust väljas. Hageja vastutus on täitemenetluses piiratud kinnisasjadega ja hüpoteegisummaga 10 000 000 krooni, kuid laenusaaja põhivõlgnevus hageja ees oli 50 728 460 krooni. Samuti ei ole hageja tagatiskokkulepet sõlminud oma erakorralisest vajadusest, sõltuvussuhtest, kogenematusest või muust sellisest asjaolust lähtuvalt, vaid majanduslikust huvist laenusaaja äritegevuse vastu.
24.Hageja on viidanud viivise ja leppetrahvi ülemäärasele suurusele. Kostja nõudis täitmisavalduses põhivõla tasumist summas 10 000 000 krooni. 30.09.2008 laenulepingu p 9.2 kohaselt arvestatakse laekunud maksed kõigepealt sissenõudmiseks tehtud kulude katteks, siis põhisumma katteks, seejärel intressi katteks ning neljandas järjekorras muude kohustuste katteks. Tõendamata on, et kostja põhinõue laenusaaja vastu oleks vähenenud alla hüpoteegisumma. Kuna kostja põhinõue on suurem kui hüpoteegisumma ja põhinõue kuulub rahuldamisele enne viivise ja leppetrahvi nõuet, siis ei oma viivist ja leppetrahvi puudutavad hageja väited tähtsust.
25.Ringkonnakohus ei nõustu hageja väitega, et 30.09.2008 laenulepingu sõlminud kostja esindajal puudus selleks esindusõigus. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 116 lg 2 sätestab, et kui tehingu on teinud majandus- või kutsetegevuses tegutseva isiku töötaja või muu isik, kelle eest majandus- või kutsetegevuses tegutsev isik vastutab, ja tehing on seotud sellise majandus- või kutsetegevusega, siis eeldatakse, et tehing on tehtud majandus- või kutsetegevuses tegutseva isiku nimel. Lisaks kinnitas kostja oma käitumisega lepingu kehtivust.
26.Maakohtu otsuse tühistamiseks ei anna alust asjaolu, et maakohus jättis SSi tunnistajana üle kuulamata. Hageja esitas taotluse SSi tunnistajana ülekuulamiseks ka ringkonnakohtule, kuid ringkonnakohus jättis 09.03.2020 kohtuistungil taotluse rahuldamata. Mis puudutab hageja etteheited selgitamiskohustuse rikkumise kohta, siis kolleegiumi hinnangul ei ole maakohus selgitamiskohustust rikkunud.
27.Hageja poolt ringkonnakohtu 09.03.2020 kohtuistungil esitatud väide, et poolte vahel oli kokkulepe, et ühelt kinnistult võetakse hüpoteek hiljem maha, on tõendamata.
MENETLUSKULUDE JAOTUS
28.Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, siis tuleb ringkonnakohtu menetluskulud jätta hageja kanda (TsMS § 171 lg 1).
29.Tsiviilasja sisuliselt lahendanud maakohus määrab menetluskulude suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumisest (TsMS § 177 lg 2). (allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots, Krista Kirspuu, Imbi Sidok-Toomsalu
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.