XX hagi ALG Liisingu Aktsiaseltsi vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 034/2010/861
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 24. septembri 2018. a otsus (otsuses ekslikult märgitud aastaarvuks 2016)
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
XX apellatsioonkaebus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
6 000 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad apellatsioonimenetluses
Hageja (apellant) XX (isikukood XXXXXXXXXXX); tehinguline esindaja Kuldar Kirt Kostja (vastustaja) ALG Liisingu Aktsiaselts (registrikood 10308153); esindaja vandeadvokaat Gert Kasekivi
Kohtuistungite toimumise ajad
15. veebruar 2019. a ja 15. märts 2019. a
RESOLUTSIOON:
1.Jätta Harju Maakohtu 24. septembri 2018. a otsus muutmata.
2.Jätta XX apellatsioonkaebus rahuldamata.
3.Apellatsiooniastme menetluskulud jätta XX kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel.
Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.XX (hageja) esitas kohtule hagi ALG Liisingu Aktsiaseltsi (kostja) vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 034/2010/861. Hagiavalduse ja selle täienduste kohaselt kuulub hagejale kinnistu aadressiga Räägusilla põik 15, Rae küla, Rae vald, Harjumaa. Hageja sai kinnisasja omanikuks 27.01.2006 sõlmitud asjaõiguslepingu alusel. Enne, kui hageja sai kinnistu omanikuks, oli kinnistule seatud 24.03.2005 lepingu alusel hüpoteek summas 10 000 000 krooni ehk 639 116.49 eurot kostja kasuks. Kostja avalduse alusel on hageja suhtes algatatud täitemenetlus 034/2010/861. Hageja on seisukohal, et kostjal puudub hageja vastu TMS § 2 lg 1 punktis 19 nimetatud täitedokument, mis saaks olla mistahes täitemenetluse aluseks. Hüpoteegi seadmise lepingus on sätestatud, et käesoleva lepingu alusel esimesele järjekohale hüpoteegipidaja kasuks seatud ühishüpoteegiga on tagatud kõik hüpoteegipidaja nõuded omanike ja kingisaaja vastu, mis tulenevad omaniku I ja/või omaniku II ja/või omaniku III ja/või kingisaaja ja hüpoteegipidaja vahel sõlmitud ja tulevikus sõlmitavatest võlaõiguslikest lepingustest ja nende lisadest, sh omaniku II ja hüpoteegipidaja vahel 28.02.2005 sõlmitud laenulepingust nr 59049 ja selle võimalikest lisadest, sealhulgas ka tingimuslikud ja tulevikus tekkivad nõuded, samuti nende nõuete sissenõudmisest tekkivad kulutused, kohtuliku sundtäitmise kulud, kindlustushüvitistest, hüpoteegi sissekandmisest ja omanikule tagasiloovutamisest tekkivad kulutused, kulud notarile ning kinnistusosakonnale. Täitemenetluse alusena on kostja tuginenud hüpoteegi seadmise lepingus mitte viidatud ning hagejale tundmatule laenulepingule nr 89093. Veelgi enam, hagejale üle antud täitetoimiku materjalide koopiate hulgas ei ole laenulepingut nr 89093 ega ka selle ülesütlemisavaldust. Seega on põhjendatud asuda seisukohale, et hüpoteek ei taga laenulepingust nr 89093 tulenevaid nõudeid, mistõttu puudub kostjal sissenõutavaks muutunud nõue, mille alusel täitemenetlust alustada. Seega, kui isegi eeldada, et hüpoteek tagab tagatiskokkuleppes nimetamata laenulepingust nr 89093 tulenevaid kohustusi, millega hageja ei nõustu, siis ei ole kostja tõendanud nimetatud laenulepingu alusel raha üleandmist ega nõude sissenõutavaks muutumist. Ühtlasi on tagatiskokkuleppe näol tegemist globaalse tagatiskokkuleppega, mis hageja hinnangul on tühine. Seda eelkõige põhjusel, et see kahjustab põhjendamatult väidetavate võlgnike ja hüpoteegiga koormatud varade omanike õigusi, andes kostjale võimaluse mahutada ühe tagatiskokkuleppe all piiramatul hulgas väidetavaid ja võimalikke kohustusi. See aga ei saa olla kuidagi kooskõlas heade kommete ega hea usu põhimõtetega. Hageja palub tunnistada sundtäitmine täiteasjas nr 034/2010/861 lubamatuks ning jätta menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. Kostja vastuväited
2.Kostja hagi ei tunnistanud, palus jätta selle rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Täitemenetlus on seaduslik ja põhjendatud ning puudub alus hagi rahuldamiseks. Kostjal
on sissenõutavaks muutunud rahaline nõue Räägusilla Kinnisvara AS vastu, mis tuleneb laenulepingust nr 89093, milline sõlmiti kostja ja Räägusilla Kinnisvara AS-i vahel 30.09.2008. Laenulepingu alusel laenas kostja Räägusilla Kinnisvara AS-le 50 728 459.69 krooni, mis kehtivas vääringus on 3 242 139.49 eurot. Laenulepingus kokkulepitu kohaselt on laenuandja käesoleva lepingu sõlmimise momendiks laenanud laenusaajale raha summas 43 972 723.42 krooni. Nimetatud summa on laenusaajale väljamaksud vastavalt varemsõlmitud lepingutele, milliste loetelu on toodud lepingu lahutamatus lisas tabelis nr 1. Laenulepingu punktis on toodud, et käesoleva lepingu sõlmimise momendiks on varemsõlmitud lepingutest tulenev võlgnevus alljärgnev: põhiosa jäägid 42 976 937.80 krooni; tasumata arved 7 751 521.89 krooni, kokku 50 728 459.69 krooni. Nimetatud rahasumma on ka laenu netosumma. Laenusaaja kinnitas laenulepingu punktis 1.3.1., et lepingu punktis 1.1. nimetatud summa on tema või tema poolt näidatud kolmandate isikute poolt täies ulatuses kätte saadud. Laenulepingu punktis 1.4. leppisid pooled kokku, et peale käesoleva lepingu sõlmimist loetakse kõik tabelis nr. 1 loetletud laenulepingud lõpetatuks tasaarvelduse teel ning tabelis nr 1 märgitud lepingute koguvõlgnevus 50 728 459.69 krooni ülekantuks ühisele, koos käesoleva laenulepinguga allkirjastatavale, maksegraafikule nr 89093. Laenulepingust tulenevate nõuete täitmine on tagatud ühishüpoteegiga, mis on seatud muu hulgas hagejale kuuluvale kinnisasjale (registriosa nr 10869202). Hüpoteek seati 24.03.2005 sõlmitud ühishüpoteegi seadmise lepingu ja asjaõiguslepingu alusel. Ühishüpoteegi seadmise lepingu punkti 7.1. kohaselt on ühishüpoteegiga tagatud kõik hüpoteegipidaja nõuded omanike ja kingisaaja vastu, mis tulenevad omaniku I ja/või omaniku II ja/või omaniku III ja/või kingisaaja ja hüpoteegipidaja vahel sõlmitud ja tulevikus sõlmitavatest võlaõiguslikest lepingutest ja nende lisadest, sh omaniku II ja hüpoteegipidaja vahel 28.02.2005 sõlmitud laenulepingust nr 59049 ja selle võimalikest lisadest, sealhulgas ka tingimuslikud ja tulevikus tekkivad nõuded, samuti nende nõuete sissenõudmisest tekkivad kulutused, kohtuliku sundtäitmise kulud, kindlustushüvisest, hüpoteegi sissekandmisest ja omanikule tagasiloovutamisest tekkivad kulutused, kulud notarile ning kinnistusosakonnale. Kostja esitas Räägusilla Kinnisvara AS-le 10.09.2009 nõude laenulepingujärgse võlgnevuse tasumiseks, täiendava tähtaja võlgnevuse tasumiseks ja hoiatuse võlgnevuse mittetasumisel lepingu ülesütlemiseks ja täitemenetluse alustamiseks. Laenusaaja sai ülalnimetatud dokumendi kätte 15.09.2009. Kostja nõue muutus sissenõutavaks laenulepingu ülesütlemisega. Kostja esitas 02.10.2009 laenulepingu ülesütlemise avalduse ja leppetrahvinõude, kuna laenusaaja ei tasunud oma võlgnevust täiendava tähtaja jooksul. Kostjale teadaolevalt on kohtutäitur hagejat teavitatud täitetoimingust 04.04.2016 sellekohase dokumendi saatmisega hageja hagiavalduses toodud aadressile. Kostja laenulepingust tulenev nõue on tunnustatud Räägusilla Kinnisvara AS (pankrotis) pankrotimenetluses. Maakohtu otsus
4.Harju Maakohus jättis 24.09.2018 otsusega (otsuses ekslikult aastaarvuks märgitud 2016) hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
Kohus ei nõustunud hageja väitega, et kostja ja Räägusilla Kinnisvara AS (pankrotis) vahel sõlmitud laenuleping nr 89093 on rahatu ja võltsitud. Asja materjalidest nähtub, et AS Räägusilla Kinnisvara AS pankrot kuulutati välja 13.08.2010 kohtumäärusega
tsiviilasjas 2-10-14739. Kostja on kohtule esitanud tõendid selle kohta, et Räägusilla Kinnisvara AS-i nimel kostjaga laenulepingu nr 89093 sõlminud äriühingu juhatuse liige YY on pankrotimenetluses võlgade ja varade nimekirjas kinnitanud oma allkirjaga, et 13.08.2010 seisuga võlgneb Räägusilla Kinnisvara AS (pankrotis) ALG Liising AS-le põhiosana 50 728 460 krooni. Samuti on kohtule esitatud Räägusilla Kinnisvara AS (pankrotis) nõuete kaitsmise koosoleku protokoll, mis kajastab tunnustatud nõuete nimekirja, mille on samuti allkirjastanud pankrotivõlgniku Räägusilla Kinnisvara AS (pankrotis) juhatuse liige YY (I kd tl 168-169, 98). Seega ei ole kohtule veenvad hageja väited selle kohta, et laenuleping on võltsitud või rahatu. Laenulepingu alusel raha saanud isik ei ole oma pankrotimenetluses tema vastu suunatud kostja nõuet vaidlustanud, ei ole nõuete kaitsmise koosolekul esile toonud laenulepingu väidetavat rahatust või võltsitust. Seega on laenulepingu sõlminud isik ise tunnistanud, et ta on viidatud lepingu sõlminud ja selle alusel raha saanud.
Hageja leiab, et laenulepingu nr 89093 ülesütlemine ei ole tõendatud. Kostja on laenulepingu ülesütlemise tõendamiseks esitanud kohtule 02.10.2009 laenulepingu ülesütlemise avalduse ja leppetrahvi nõude, samuti on kostja lisanud tähtkirja väljastusteatise (I kd tl 91, 93 - 94). Kohus ei nõustu hageja seisukohaga selles, et nimetatud tõendid ei kinnita laenulepingu ülesütlemist. Kuigi otseselt ei selgu väljastusteatest saadetud kirja sisu, siis kõrvutades kirja koostamise kuupäeva selle postiasutusele edastamise kuupäevaga ja Räägusilla Kinnisvara AS-le (pankrotis) kättetoimetamise kuupäevaga, ei ole kohtul kahtlust, et nimetatud tähtkirjaga edastati Räägusilla Kinnisvara AS-le (pankrotis) just laenulepingu ülesütlemise teade. Kohtule ei ole eluliselt usutav, et kostja edastas postiasutusse tühja ümbriku, kviitungilt nähtuvalt pidi ümbrik sisaldama ka teatud sisu. Hageja ei ole põhistanud, et tegelikkuses saatis kostja Räägusilla Kinnisvara AS-le (pankrotis) tühja paberilehe või hoopis muu sisuga kirja. Hageja vastuväited on paljasõnalised ja otsitud. Seega on kohus seisukohal, et kostja on laenulepingu kohaselt üles öelnud.
Kohus leidis, et tagatiskokkuleppe osas tuleb eeldada, et tegemist on kostja tüüptingimusega, kuid hinnates tehingu sisu ja selle tegemise asjaolusid ei ole 24.03.2005 hüpoteegi seadmise lepingus sisalduv tagatiskokkulepe kohtu hinnangul heade kommetega vastuolus. Kohus ei näe, et hageja oleks tagatiskokkuleppe sõlminud oma erakorralisest vajadusest, sõltuvussuhtest, kogenematusest või muust sellisest asjaolust tingituna. Ühishüpoteegi seadmise lepingust tulenevad kohustused ei ole kohtu hinnangul heade kommete vastaselt tasakaalust väljas. Hageja vastutus täitemenetluses on piiratud hüpoteegiga koormatud kinnisasja ja hüpoteegisummaga, milleks on 10 000 000 krooni ehk 639 116.49 eurot. Kostja on andnud põhivõlgnikule laenu kokku 50 728 459.69 krooni.
Hageja vaidleb vastu ka sundtäidetava nõude suurusele. Kostja on menetluses esile toonud, et laenulepingu nr 89093 ülesütlemise kuupäeva seisuga oli tagastamata laenu põhiosa summa 50 728 459.69 krooni (so 3 242 139.49 eurot). Ühishüpoteegiga koormatud kinnisasjade realiseerimise tulemusena on kostjale laekunud kokku 942 000 eurot (II kd tl 42-107). Vastavalt laenulepingu nr 89093 punktile 9.2 loetakse võlgnevuse osalise tasumise korral esiteks tasutuks võla sissenõudmise kulud, teiseks võlgnetav põhisumma, kolmandaks intress ja neljandaks muud kohustused. Lahutades laenulepingu ülesütlemise hetkel tagastamata laenu põhiosast (3 242 139.49 eurot) kinnistute müügist
saadud summad (942 000 eurot), on tagastamata laenu põhiosa suuruseks 2 300 139.49 eurot. Täiteasjas nr 034/2010/861 täitmisel oleva nõude suuruseks on 639 116.49 eurot (10 000 000 krooni), laenulepingust tuleneva nõude suuruseks on 3 464 720.20 eurot, mistõttu ei esine olukorda, kus laenulepingust tulenev nõue on täitmisega lõppenud või selle suurus oleks väiksem kui hüpoteegisumma (639 116.49 eurot). Apellatsioonkaebus
9.Hageja esitas maakohtu otsusele apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja hagi rahuldada. Hageja hinnangul ei ole vaidlustatud lahend põhjendatud ning ei ole jälgitav, kuidas ja mis tõendite alusel kohus otsustuseni on jõudnud. Hageja hinnangul on maakohus jõudnud valedele järeldusele, et puudub vaidlus, et sundtäidetav kohustus tuleneb 30.09.2008 laenulepingust nr 89093. Hageja ei nõustu sellega, et pankrotimenetluses laenulepingu alusel raha saanud isiku poolt tema vastu suunatud kostja nõude mittevaidlustamine ega sellele rahatuse või võltsituse vastuväidete mitteesitamine saaks tähendada, et kostja nõue oleks käesolevas asjas selge ja hüpoteegiga tagatud. Hageja ei nõustu kohtu järeldustega lepingu ülesütlemise ja väidetava nõude sissenõutavaks muutumise kohta. Hageja hinnangul ei ole kostja neid asjaolusid tõendanud. Hageja hinnangul ei selgu vaidlustatud lahendist, kuidas kohus jõudis järeldusele, et laenulepingu nr 89093 näol on tegemist laenulepingu nr 59049 ja teiste tabelist nr 1 nähtuvate laenulepingute refinantseerimise lepinguga ning et 24.03.2005 hüpoteegi seadmise lepingu p 7.1 sisalduv tagatiskokkulepe tagab muuhulgas laenulepingust nr 59049 ja selle võimalikest lisadest, sealhulgas ka tingimuslikke ja tulevikus tekkivad nõuded. Hageja on seisukohal, et vaidlustatud lahendist ei nähtu kohtu põhjendus, mis alusel jõudis kohus järeldusele, et käesoleval juhul on tagatiskokkuleppe puhul tegemist lubatava tüüptingimusega, mis ei ole tühine. Kohtu järeldused hageja kui Räägusilla Kinnisvara AS (pankrotis) nõukogu liikme ning põhivõlgniku ja selle aktsionäride ja juhatuse liikme lähikondlaseks olemise kohta ei põhine tõenditel. Hageja hinnangul on nõue endiselt ebaselge. Hagejale ei ole esitatud kõiki nõude aluseks olevaid dokumente, puudub viivisearvestus. Hageja esitab ka viivise ja leppetrahvi nõude vähendamise taotlused. Vastus apellatsioonkaebusele
10.Kostja apellatsioonkaebusega ei nõustu, paludes jätta see rahuldamata ja maakohtu otsus muutmata. Viivise ja leppetrahvi vähendamise taotlused on asjakohatud, kuna nõue tuleneb ainuüksi põhivõlgnevusest. Ringkonnakohtu seisukoht
11.Kolleegium leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta TsMS § 657 lg 1 p 1 järgi rahuldamata ja maakohtu otsus muutmata, sest apellatsioonkaebuse väited ei anna alust kahelda maakohtu otsuse seaduslikkuses ja põhjendatuses.
12.Ringkonnakohus nõustub TsMS § 654 lg 6 järgi täielikult maakohtu otsuse põhjendustega ega korda neid. Õige ei ole hageja väide, et maakohtu otsus on põhjendamata. Maakohus on hageja esitatud väiteid põhjalikult analüüsinud, sh vastanud valdavas osas ka hageja apellatsioonkaebuses tõstatatud küsimustele, mistõttu vastab kolleegium hageja apellatsioonkaebuse väidetele lühidalt üksnes järgmist.
13.Vastavalt TMS § 221 lg-le 1 võib võlgnik esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Hagi rahuldamine ei mõjuta täitedokumendi kehtivust ega õigusjõudu. Sama paragrahvi lg 11 sätestab, et muu kui kohtulahendi sundtäitmise puhul, iseäranis käesoleva seadustiku § 2 lõike 1 punktides 18–191 nimetatud täitedokumentide puhul, saab võlgnik sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagis esitada ka kõik vastuväited täitedokumendist tuleneva nõude olemasolule ja kehtivusele.
14.Pooled vaidlevad apellatsioonimenetluses jätkuvalt selle üle, kas kostjal on õigus realiseerida hageja kinnisasi Räägusilla Kinnisvara AS (pankrotis) ja ALG Liisingu AS vahel 30. septembril 2008 sõlmitud laenulepingust nr 89093 tuleneva nõude täitmiseks, eelkõige kas selle nõude tagamine on täitedokumendiks hüpoteegi seadmise kokkuleppe aluseks olevas tagatislepingus kokku lepitud, kas tagatiskokkulepe ja võlaõiguslik laenuleping on kehtivad ning kas laenulepingust tulenev nõue on sissenõutav.
15.Maakohus on vaidlustamata asjaoluna tuvastanud, et kohtutäitur Kristiina Feinman algatas täitemenetluse (täiteasi nr 025/2011/1787) ALG Liisingu AS-i 8. aprilli 2010 täitmisavalduse ja 24. märtsil 2005 MK, EK, UM, AS-i Räägusilla Kinnisvara, YY, ALG Liisingu AS-i, ASA Kindlustus AS-i (pankrotis), OÜ Trixi ja RK vahel sõlmitud notariaalselt tõestatud kinnistu mõttelise osa kinkelepingu, ühishüpoteegi seadmise ja asjaõiguslepingu (notariaalakt nr 1782) alusel.
16.Kolleegiumi arvates on maakohus õigesti leidnud, et hüpoteegi seadmise kokkuleppe aluseks olev tagatiskokkulepe kehtib, et sundtäitmisele esitatud nõue tuleneb AS-i Räägusilla Kinnisvara (pankrotis) ja ALG Liisingu AS-i vahel 30. septembril 2008 sõlmitud laenulepingust nr 89093, mis on samuti kehtiv ning et sundtäitmisele esitatud nõue muutus laenulepingu ülesütlemisega sissenõutavaks.
17.Apellatsioonkaebuses väidab hageja endiselt, et kuna vaidlusaluses täiteasjas täitedokumendiks oleva 24. märtsi 2005 notariaalselt tõestatud kinnistu mõttelise osa kinkelepingu, ühishüpoteegi seadmise ja asjaõiguslepinguga (notariaalakt nr 1782) tema kinnisasjale hüpoteeki ei seatud, ei saa tema kinnisasja arvel nõuet sundtäita. Maakohus on õigesti tuvastanud, et hageja on saanud ühendamisel tekkinud kinnisasja omakorda jagamisel tekkinud 70 kinnisasjast ühe omanikuks ning kuna omanike ja hüpoteegipidaja vahel on sõlmitud notariaalselt tõestatud kokkulepe, et hüpoteegipidaja kasuks seatud hüpoteek jääb edaspidi ühishüpoteegina koormama allesjäävat kinnistut ja jagamise teel tekkivaid uusi kinnistuid, on kuni 30. juunini 2018 kehtinud redaktsioonis kehtinud AÕS § 356 järgi koosmõjus AÕS § 359 lg-ga 1 ka hageja kinnisasi ühishüpoteegiga koormatud ning vastutav tagatud nõude eest. Kohus on hagejale ka selgitanud, miks on ühishüpoteegi kohta tehtud kanne kinnistusraamatus muutunud (vt maakohtu otsuse p 912).
18.Hageja arvates on maakohus ebaõigesti tõendeid hinnates teinud väära järelduse, et hageja väited Räägusilla Kinnisvara (pankrotis) AS ja ALG Liisingu AS vahel
30.septembril 2008 sõlmitud laenulepingu nr 89093 võltsituse ja rahatuse kohta ei ole veenvad, kuna laenulepingu sõlminud isik on ise põhivõlgniku pankrotimenetluses võlgade ja varade nimekirjast ja AS Räägusilla Kinnisvara (pankrotis) nõuete kaitsmise koosoleku protokollist nähtuvalt tunnistanud, et ta on viidatud lepingu sõlminud ja selle alusel raha saanud.
19.Iseenesest on õige hageja arusaam, et laenuleping saab tõendada kostja nõuet üksnes juhul, kui laenuleping ei ole võltsitud. Kui kohtule on esitatud laenuleping, võib hageja selle ehtsuse TsMS § 277 lg 1 järgi vaidlustada ja taotleda, et kohus dokumenti tõendina ei arvestaks, kui ta põhistab dokumendi võltsituse, sh võib dokumendi ehtsust või võltsitust põhistada dokumentide võrdlemisega. Kui dokumendi ehtsus on vaidlustatud, võib kohus otsuse tegemisel jätta selle TsMS § 277 lg 4 I lause järgi arvestamata või arvata dokumendi määrusega tõendite hulgast välja. Praegusel juhul on hageja väitnud, et tema valduses oleva info kohaselt on väidetavalt 30. septembril 2008 sõlmitud laenuleping nr 89093 võltsitud, sest YY ei ole seda allkirjastanud. Hageja palus YY tunnistajana üle kuulata, sest viimane saab anda ütlusi selle kohta, kas ta on AS Räägusilla Kinnisvara juhatuse liikmena allkirjastanud 30. septembri 2008 sõlmitud laenulepingu nr 89093 (tl 109-111, I kd). Kuna maakohus jättis 5. oktoobri 2016 määrusega YY tunnistajana ülekuulamise taotluse kolleegiumi arvates ebaõigesti rahuldamata, rahuldas ringkonnakohus 15. veebruari 2019 istungil hageja taotluse YY ülekuulamiseks asjaolu osas, et HK ei ole 30. septembri 2008 sõlmitud laenulepingut nr 89093 allkirjastanud. Hageja kinnitas, et tagab ise YY ilmumise kohtuistungile ning kohtu abi tõendi kogumiseks vaja ei ole. Ringkonnakohus määras lükata asja arutamine edasi 15. märtsile 2019, mis oli seega tõendi esitamise tähtpäevaks. Kuna tunnistaja 15. märtsil 2019 toimunud ringkonnakohtu kohtuistungile ei ilmunud, palus hageja istungi taaskord edasi lükata. Vastavalt TsMS § 237 lg 1 II lausele, kui tõendit ei ole tähtaja möödudes esitatud või tõendite kogumist taotletud, võib hiljem tõendile tugineda üksnes käesoleva seadustiku §-s 331 sätestatut järgides. Kolleegium jättis hageja taotluse istugi edasilükkamiseks rahuldamata, sest hageja oli selgelt kinnitanud, et esitab tõendi st tagab tunnistaja istungile ilmumise ise ega avaldanud varasemalt mingit kahtlust võimalike takistuste osas vastava menetlustoimingu tegemiseks (tl 41 pöördel, II kd). Hageja on läbivalt menetluses andnud kinnitusi, et tagab võimalike tunnistajate kohtusse ilmumise (tl 111, I kd, tl 8, III kd, tl 41 pöördel III kd). Seega pidi hageja arvestama sellega, et kui ta kooskõlas TsMS § 237 lg 1 II lausega tähtpäevaks tõendit ei esita, siis menetleb kohus seda üksnes juhul, kui menetlusse võtmine ei põhjusta kohtu arvates menetluse lahendamise viibimist või menetlusosaline põhistab, et hilinemiseks oli mõjuv põhjus. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa kohus lubada, et menetlusosaline kasutab kohtumenetluses oma õigusi viisil, mis raskendab kohtuasja lahendamist õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega. Praegusel juhul põhjustanuks kohtuistungi edasilükkamine asja lahendamise viibimist ning hageja ei esitanud ka mõjuvat põhjust, miks tal jäi tõend esitamata. Mõjuvaks põhjuseks ei saa lugeda hageja väidet, et tal puuduvad erinevalt kohtust sunnivahendid tunnistaja kohtusse toomiseks, sest see oli talle teada, kui ta kinnitas, et tagab tunnistaja kohtusse ilmumise.
20.Kolleegium rõhutab, et ka juhul, kui YY oleks asjaolu osas, kas tema allkirjastas 30. septembril 2008 sõlmitud laenulepingu nr 89093, tunnistajana üle kuulatud ning ta oleks avaldanud, et 30. septembril 2008 sõlmitud laenulepingul nr 89093 ei ole tema allkiri, ei
oleks praegusel juhul võimalik teha järeldust, nagu ei oleks vaidlusalune laenuleping kehtivalt sõlmitud.
21.Arvestades asjas esitatud väidet, et YY ei ole dokumendile alla kirjutanud, on see väide dokumendi ehtsuse põhistamiseks iseenesest piisav, sest isiku allkirja ehtsuse hindamine vajab eriteadmisi (mida kohtul üldjuhul ei ole [vt RKTKo 23.092015, 3-2-1-79-15, p 10]). Ringkonnakohus rahuldas kostja taotluse võtta asja juurde vaidlusaluse laenulepingu suhtes tsiviilasjas nr 2-16-10204 Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi läbiviidud käekirjaekspertiisi tulemust kajastava 3. jaanuari 2019 ekpertiisiakti nr 18E-DK0086 (tl 33-38, III kd). Nimetatud aktis sisalduva eksperdiarvamuse kohaselt on 30. septembri 2008 sõlmitud laenulepingu nr 89093 19 lehele laenusaaja allkirja YY nimelt väga tõenäoliselt kirjutanud YY (ik XXXXXXXXXXX). Seega on hageja väide tõendi võltsituse kohta põhjendamatu ning ei ole alust jätta laenulepingut tõendina arvestamata. Seega tõendab kostja nõuet lisaks Räägusilla Kinnisvara AS (pankrotis) pankrotimenetluses esitatud võlgade ja varade nimekirjale ja Räägusilla Kinnisvara AS (pankrotis) nõuete kaitsmise koosoleku protokollile, mis kajastab tunnustatud nõuete nimekirja, ka 30. septembri 2008 laenuleping nr 89093.
22.Õige ei ole hageja väide, et kostja pole 30. septembri 2008 laenulepingu nr 89093 ülesütlemist tõendanud. Maakohus on 2. oktoobri 2009 laenulepingu ülesütlemise avaldust ja leppetrahvi nõuet koos tähtkirja väljastusteatisega analüüsinud (tl 91, 93-94, I kd) ning õigesti järeldanud, et nimetatud tähtkirjaga edastati Räägusilla Kinnisvara AS-ile (pankrotis) just laenulepingu ülesütlemise teade (vrdl ka RKTKm, 23.02.2011, 3-2-1163-10, p 18). Seega on õigussuhte teine pool avaldusest TsÜS § 69 lg 2 mõttes teada saanud ning sellega on ülesütlemisavaldus jõustunud. Eelnevast tulenevalt on vaidlusalune laenuleping kehtivalt üles öeldud ja lõppenud (VÕS § 186 p 6), mistõttu muutus laenulepingust tulenev võlgnevus arvestades avalduses määratud täitmise tähtpäeva terves ulatuses sissenõutavaks alates 17. oktoobrist 2009. Õige on kostja väide, et arvestades põhivõlgniku AS Räägusilla Kinnisvara pankroti väljakuulutamist 13. augustil 2010, on kõik nõuded AS Räägusilla Kinnisvara (pankrotis) vastu PankrS § 42 alusel igal juhul sellest ajast sissenõutavaks muutunud.
23.Hageja kordab apellatsioonkaebuses oma väiteid, et 24. märtsil 2005 sõlmitud tagatiskokkulepe on tühine tüüptingimus ja et tagatiskokkulepe on vastuolus heade kommetega. Samuti leiab hageja, et tagatiskokkulepe on vastuolus hea usu põhimõttega ja tuleb jätta kohaldamata osas, milles on kokku lepitud, et hageja kinnistule seatud hüpoteekidega on tagatud kõik tulevikus tekkivad kostja nõuded Räägusilla Kinnisvara AS (pankrotis) vastu.
24.Apellatsioonimenetluses ei ole vaidlustatud maakohtu tuvastatud asjaolusid, mille alusel maakohus pidas vaidlusalust tagatiskokkulepet VÕS § 35 lg 1 tähenduses tüüptingimuseks. Maakohus on tagatiskokkulepet analüüsinud ning leidnud õigesti, et seda ei saa hagi asjaoludest tulenevalt pidada hagejat ebamõistlikult kahjustavaks, mistõttu ei ole tegemist VÕS § 42 järgi tühise tüüptingimusega. Samuti on maakohus kolleegiumi arvates põhjendatult leidnud, et tagatiskokkulepe ei ole tühine ka TsÜS § 86 alusel, mille kohaselt heade kommete või avaliku korraga vastuolus olev tehing on tühine. Tehing on vastuolus heade kommetega, kui see eksib ausalt ja õiglaselt mõtlevate inimeste õiglustunde ja väärtushinnangute ning õiguse üldpõhimõtete vastu tehingu
tegemise ajal. Tehingu heade kommete vastasus võib tuleneda kas tehingu eesmärgi heade kommete vastasusest või ühe poole ebamoraalsest käitumisest tehingu tegemise eesmärgil (vt RKTKo 25.09.2013, 3-2-1-83-13 p 13; RKTKo 21.11.2008, 3-2-1-111-08, p 23). Riigikohus on selgitanud, et lisaks eelnevale on tehing TsÜS § 86 lg 2 järgi heade kommetega vastuolus mh ka siis, kui pool teab või peab teadma tehingu tegemise ajal, et teine pool teeb tehingu tulenevalt oma erakorralisest vajadusest, sõltuvussuhtest, kogenematusest või muust sellisest asjaolust (s.o sundolukorras), ja kui tehing on tehtud teise poole jaoks äärmiselt ebasoodsatel tingimustel või pooltele tulenevate vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt tasakaalust väljas. Seega pidi hageja kui tehingu tühisusele tuginev pool tõendama, et tehingust tulenevate vastastikuste soorituste väärtused on heade kommete vastaselt tasakaalust väljas, ning tooma välja asjaolud, mis kinnitavad tema sundolukorda. Maakohus on tagatiskokkuleppe sisu ja lepingu sõlmimise asjaolusid hinnates põhjendatult leidnud, et ühishüpoteegi seadmise lepingust tulenevad kohustused ei ole heade kommete vastaselt tasakaalust väljas ning ei nähtu, et hageja oleks tagatiskokkuleppe sõlminud oma erakorralisest vajadusest, sõltuvussuhtest, kogenematusest või muust sellisest asjaolust tingituna.
25.Maakohus on jälgitavalt vastanud ka hageja väidetele, mis puudutavad sundtäitmisele esitatud nõude suurust ning õigesti leidnud, et ei esine olukorda, kus vaidlusalusest laenulepingust tulenev kohustus oleks täitmisega lõppenud või selle suurus oleks väiksem kui hüpoteegisumma.
26.Menetluses on esitatud asjaolud, et 30. septembri 2008 laenulepingu nr 89093 ülesütlemise seisuga oli tagastamata laenu põhiosa summa 50 728 459.69 krooni, mis kehtivas vääringus on 3 242 139.49 eurot. Vastavalt laenulepingu punktile 9.2 loetakse võlgnevuse osalise tasumise korral esiteks tasutuks võla sissenõudmise kulud, teiseks võlgnetav põhisumma, kolmandaks intress ja neljandaks muud kohustused. Lahutades laenulepingu ülesütlemise hetkel tagastamata laenu põhiosast (3 242 139.49 eurot) ühishüpoteegiga koormatud, täitemenetluses juba müüdud kinnisasjadest saadud tulem (942 000 eurot), on tagastamata laenu põhiosa suuruseks 2 300 139.49 eurot. Arvestades laenulepingu punktist 9.2 tulenevat kohustuste täitmise järjekorda ning et vaidlusaluses täitemenetluses on võimalik sundtäitmine vaid hüpoteegisumma ulatuses s.o 639 116.49 eurot, siis ei oma tähtsust hageja väited, leppetrahvi, viivise ja intressikokkulepete tühisuse ja/või vähendamise kohta, sest sundtäitmisele on esitatud vaid põhivõla osa, mis ületab omakorda hüpoteegisummat. (vt kostja 20. märtsi 2017 menetlusdokumendi p 2.5, tl 40 II kd).
27.Ringkonnakohus ei nõustu apellatsioonkaebuse väitega, et maakohus on rikkunud oluliselt menetlusnormi, kui määras 23. mai 2017 kohtuistungil jätkata asja edasist läbivaatamist kirjalikus menetluses. Hageja on nõustunud hagiavalduses asja kirjaliku menetlusega (tl 3, I kd). Maakohus on pidanud asjas kaks istungit (7. märtsil 2017 ja 23. mail 2017). Seega on hageja korduvalt suuliselt ära kuulatud ning tegemist ei ole menetlusnormi rikkumisega, mis tingiks maakohtu otsuse tühistamise. Hageja on ära kuulatud ka kahel ringkonnakohtu istungil.
28.Kolleegium ei nõustu apellatsioonkaebuse väitega, et maakohtu poolt kostja 1. augusti 2018 menetlusdokumendis olevate väidete ja nendega koos esitatud uute tõenditega arvestamine on selline menetlusnormi rikkumine, mis annaks aluse maakohtu otsus
tühistada. Esmalt märgib ringkonnakohus, et kostja on esitanud väited hageja seotuse kohta Räägusilla Kinnisvara AS-iga (pankrotis) kinnisasjadega tehingute tegemisel ja kinnisvara arendamisel ning hageja kui Räägusilla AS (pankrotis) lähikondsuse kohta 23. mai 2018 kohtuistungil (tl 148 pöördel, II kd). Hagejal oli iseenesest võimalus neile väidetele kohtu määratud tähtajal (s.o 28. juuni 2018) ka vastata ja selgitada, miks ei oma asjaolud, et hageja oli laenusaaja juhtorgani liige ja laenusaaja juhatuse liikme vend, lepingute heade kommete vastasuse tõttu tühisuse hindamisel tähtsust. Hageja on saanud esitada oma seisukohad kostja esitatud väidete ja tõendite osas apellatsioonimenetluses. Kolleegiumi arvates on ainetu apellatsioonkaebuse väide, et hagejale jäävad selgusetuks asjaolud ja tõendid, millele tuginedes on maakohus jõudnud seisukohale, et hageja oli põhivõlgniku Räägusilla Kinnisvara AS (pankrotis) nõukogu liige ning põhivõlgniku juhatuse liikme lähikondne. Hageja ei ole menetluses vaidlustanud asjaolu, et ta oli laenusaaja Räägusilla Kinnisvara AS (pankrotis) nõukogu liige kuni 16. veebruarini 2011 ning see nähtub ka äriregistri teabesüsteemi väljatrükilt (tl 170-171, I kd). Samuti ei ole vaidlust, et hageja on Räägusilla Kinnisvara AS (pankrotis) juhatuse liikmeks olnud YY (uue nimega YY) vend. Seega on maakohus põhjendatult lugenud hageja laenusaaja lähikondseks (PankrS § 117 lg 2 p 1 ja 6).
29.Ringkonnakohus leiab kokkuvõtlikult, et hagi on jäetud õigesti rahuldamata, sest ei ole tuvastatud, et kostja nõuaks vaidlustatud täiteasjas nr 034/2010/861 sundtäitmist alusetult.
30.Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb menetluskulud jätta TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda. Kuna maakohus ei ole menetluskulude suurust kindlaks määranud, määratakse maakohtu poolt menetluskulud kindlaks pärast lõpplahendi jõustumist vastavalt TsMS § 177 lg 1 p-le 2.
/allkirjastatud digitaalselt/ Kaija Kaijanen
/allkirjastatud digitaalselt/ Krista Kirspuu
/allkirjastatud digitaalselt/ Kaupo Paal
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.