lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-20-2253/7

Täitmine › Sundtäitmise lubamatuks tunnistamine

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 30.03.2020

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-20-2253/7
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Täitmine › Sundtäitmise lubamatuks tunnistamine
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
30.03.2020
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1048
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Imbi Sidok-Toomsalu, liikmed Ele Liiv ja Peeter Pällin

Määruse tegemise aeg ja koht

30.03.2020, Tallinn

Tsiviilasja number

2-20-2253

Tsiviilasi

XX (X) hagi YY vastu täiteasja nr 034/2011/2816 sundtäitmise osaliselt lubamatuks tunnistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 13.02.2020 määrus hagi menetlusse võtmisest keeldumiseks

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

XX määruskaebus

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja XX (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Priit Lantin

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON:

1.Tühistada Harju Maakohtu 13.02.2020 määrus ja saata tsiviilasi hagi menetlusse võtmise otsustamiseks tagasi maakohtule.
2.Määruskaebus rahuldada.
3.Määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulude jaotuse määrab kindlaks maakohus asja menetlust lõpetavas lahendis.
4.Määruse peale ei saa edasi kaevata. Asjaolud ja maakohtu määrus
1.

Sarnased lahendid

Täitmine
  • 25.06.20262-25-5076/54Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 25.06.20262-22-13886/41Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 22.06.20262-25-4768/36Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 01.06.20262-24-14358/30Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval
  • 29.05.20262-21-581/29Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 26.05.20262-25-5396/21Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
11.02.2020 esitas hageja maakohtule hagi kostja vastu sundtäitmise osaliselt lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 034/2011/2816. Hagi kohaselt on kohtu 06.10.2011 määruse tsiviilasjas nr 2-09-20270 ja kostja avalduse alusel hageja suhtes algatatud täitemenetlus. 06.10.2011 kohtumääruse alusel pidi hageja tasuma kostjale 3195.58 eurot ja tasumisega viivitamisel viivist 0,25% võlgnetavalt summalt päevas. Praeguseks hetkeks on hagejal tasumata põhivõlgnevus. Viivise kogusummaks oli kujunenud 27.11.2018 seisuga 20 787.30 eurot. Hageja taotles kohtult sundtäitmise lubamatuks tunnistamist osas, milles viivisenõue ületab põhivõla suurust.
2.Harju Maakohus keeldus 13.02.2020 määrusega tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lõike 2 punkti 2 alusel hagi menetlusse võtmisest ja jättis menetluskulud TsMS § 168 lõike 1 alusel hageja kanda.
3.Kohus tugines täitemenetluse seadustiku (TMS) § 221 lõigetele 1 ja 2 märkides, et Riigikohus on kinnitanud võimalust esitada sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi leppetrahvi või viivise vähendamiseks (lahend nr 3-2-1-64-09, punkt 9). Riigikohus täpsustas samas lahendis, et tulenevalt TMS § 221 lõikest 2 saab kohtulahendist täitedokumendi korral ebamõistlikult suure viivise vastuväitele tugineda üksnes juhul, kui viivis ei ole kohtulahendis välja mõistetud kindla summana või kui selle lõplik suurus ei ole lahendist tulenevalt välja arvutatav (protsent võlgnetavast summast kohtulahendiga kindlaksmääratud kuupäevani). Hagi kohaselt on täitedokumendiks olevas kohtumääruses kohus määranud, et viivist tuleb tasuda 0,25% võlgnetavalt summalt päevas. Seega ei ole kohus kindlaks määranud viivise suurust, vaid on kindlaks määranud viivisemäära, mille alusel on viivise lõplik suurus arvutatav. Praegusel juhul on kohus TsMS §-s 367 sätestatut arvesse võttes määranud kindlaks viivise arvestamise korra, märkides viivisemäära 0,25% päevas võlgnetavalt summalt. Kohus ei ole märkinud viivise arvutamise lõppkuupäeva, kuid on märkinud, et viivist arvestatakse võlgnevuse summalt ehk lahendist on arusaadav, et kui hageja täidab põhikohustuse, lõpeb viivise arvestus. Seetõttu ei ole tegemist juhuga, kus viivisemäär ei ole välja arvutatav lahendist tulenevalt. Samuti ei ole tegemist olukorraga, kus viivis oleks lõpmatult kasvav, sest arvestus on seotud põhivõlgnevuse olemasoluga. Sellist viivise nõudmise esitamise võimalust näeb ette seadus ning on tavapärane, et viivist tuleb tasuda kuni põhivõlgnevuse tasumiseni. Seetõttu leidis kohus, et hageja vastuväited sundtäitmisele ei tugine ühelegi asjaolule, mis oleks tekkinud pärast kohtulahendi jõustumist, mistõttu ei võimalda TMS § 221 lõige 2 hagis esiletoodud asjaoludel sundtäitmist lubamatuks tunnistada. Seetõttu keeldus kohus TsMS § 371 lõike 2 punkti 2 alusel hagi menetlusse võtmisest, kuna seadus ei paku täitemenetluse võlgnikule kaitset kohtuotsusega tunnistatud kohustuse pikaajalisel täitmata jätmisel nõuda viivise vähendamist. Määruskaebus ja menetluse edasine käik
4.06.03.2020 esitatud määruskaebuses palub hageja maakohtu määruse tühistada ja saata asi uueks lahendamiseks maakohtule. Kaebuse põhjenduste kohaselt jättis kohus tähelepanuta, et hageja esitas käesoleva hagi eelkõige põhjusel, et kostja nõuab hagejalt viivist, mis ületab 6,5-kordselt põhinõuet. Viivise suurus 0,25% päevas moodustab 91,25% aastas, tegemist on ebamõistliku kõrvalnõudega. Seejuures tugines hageja Riigikohtu lahenditele nr 3-2-1-87-10 (punkt 12) ja 3-2-1-64-09 (punkt 9). Kohtupraktika kohaselt ei ole sellise hagi esitamine õiguslikult võimatu. Lisaks ei saanud kohus hagi menetlusse võtmise otsustamisel hinnata tõendeid, mh täitedokumendiks olevat kohtumäärust. Maakohus tõlgendas valesti Riigikohtu lahendist nr 3-2-1-64-09 tulenevat seisukohta. Praegusel juhul on 6,5-kordselt põhinõuet ületav viivisenõue tekkinud pärast kohtulahendi jõustumist. Kohtupraktika kohaselt määratakse kõrvalnõuete maksimaalne suurus kohtulahendis ning piiratakse reeglina põhinõude suurusega. Kui võimalik kahju on suurem, peab võlausaldaja kahju suurust tõendama. Antud juhul ei ole viivis kohtulahendis välja mõistetud kindla summana ning selle lõplik suurus ei ole lahendist tulenevalt välja arvutatav (protsent võlgnetavast summast kohtulahendiga kindlaksmääratud kuupäevani). Seega võimaldab kohtulahend esitada põhisummat ületava kõrvanõude, milline viitab viivise ebamõistlikule suurusele.
5.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis rahuldamata ja saatis TsMS § 663 lõike 5 alusel läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht
6.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et Harju Maakohtu 13.02.2020 määrus tuleb TsMS § 667 lõike 2 alusel tühistada menetlusõiguse normi rikkumise tõttu ning tsiviilasi tuleb saata hagi menetlusse võtmise otsustamiseks tagasi maakohtule. Määruskaebus kuulub rahuldamisele. Kolleegiumi hinnangul jättis maakohus TsMS 372 lõike 2 punkti 2 alusel hagi ennatlikult menetlusse võtmata.
7.Ringkonnakohus nõustub kaebajaga, et TsMS § 372 lõike 2 punkt 2 võimaldab kohtul keelduda hagi menetlusse võtmisest juhul, kui hagi esitamine on õiguslikult võimatu. Praegusel juhul sellise olukorraga tegemist ei ole. Hagis on hageja esile toonud, et tema suhtes on algatatud täitemenetlus, milles täitedokumendiks on kompromissimäärus tsiviilasjas nr 2-09-20270. Kompromissi kohaselt kohustus hageja kostjale tasuma 3195.58 eurot ning tasumisega viivitamisel oli kostjal õigus nõuda viivist 0,25% võlgnevalt summalt päevas. Hageja tõi esile, et täitmisteate kohaselt koosneb sissenõutav summa põhinõudest 3195.58 eurot ja viivisest 20 787.30 eurot (seisuga 27.11.2018). Riigikohtu praktikale tuginedes leidis hageja, et tal on võimalik sundtäimise lubamatuks tunnistamise hagiga taotleda viivise vähendamist osas, milles viivis ületab põhinõuet.
8.Kolleegium nõustub hagejaga, et maakohus on vaidlustatud lahendis tõlgendanud valesti Riigikohtu seisukohta lahendis nr 3-2-1-64-09. Viidatud lahendi punkti 9 kohaselt võib TMS § 221 alusel esitada hagi leppetrahvi või viivise vähendamiseks aja eest pärast kohtulahendi jõustumist, juhul kui leppetrahv või viivis ei ole kohtulahendis välja mõistetud kindla summana või kui selle lõplik suurus ei ole lahendist tulenevalt välja arvutatav (protsent võlgnetavast summast kohtulahendiga kindlaksmääratud kuupäevani). Praegusel juhul on hageja hagis esile toonud, et täitedokumendiks olevas kompromissis ei ole viivise lõplik suurus välja arvestatav, st viivis on lõpmatult kasvav. Kolleegium leiab, et kuivõrd viivise suurus ei ole kohtulahendist tulenevalt välja arvestatav, kuna ei ole kindlaks määratud lõppkuupäeva ega piiratud viivist põhivõla suurusega, on Riigikohtu lahendis nr 3-21-64-09 väljendatud seisukohta järgides hagejal õiguslikult võimalik vaidlustada hagiga viivise suurust, mis on tekkinud aja eest pärast kohtulahendi jõustumist.
9.Lisaks eeltoodule nõustub kolleegium hagejaga, et hagi menetlusse võtmise otsustamisel ei saa kohus hinnata tõendeid (vt nt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-149-25, punkt 10), milleks on praegusel juhul täitedokumendiks olev kompromiss. Kohtul tuleb hagis esitatud asjaolude õigsust eeldades hinnata, kas mingi õigusnormi alusel on võimalik esitatud hagi rahuldada.
10.Määruskaebemenetluse kulude jaotuse otsustab maakohus asjas lõpplahendi tegemisel (TsMS § 173 lõige 1).

(allkirjastatud digitaalselt) Ele Liiv Peeter Pällin Imbi Sidok-Toomsalu

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 21.05.20262-26-8903/5Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja
  • 20.05.20262-26-4553/9Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium