Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbinud

Tsiviilasi nr 2-20-391

tähtaegselt esitada kaebus. Kaebuse põhjendamiseks, riigilõivu tasumiseks või muu kaebuses esineva menetlusabi taotlemisega seotud puuduse kõrvaldamiseks, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

KOSTJA TAOTLUS

Kostja on 09.01.2020 esitanud taotluse töövaidluskomisjonile esitatud avalduse hagimenetluses läbi vaatamiseks. Töövaidluskomisjoni 10.12.2019 otsusega töövaidlusasjas nr 4-1/2489/19-11 rahuldati M E nõue Eesti Vabariik, Kaitsevägi vastu ja tööandjalt mõisteti välja TLS § 100 lg 5 alusel hüvitis summas 910 eurot.

HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUDED

Hageja esitas 01.02.2020 hagiavalduse. Hageja töötas Kaitseväes alates veebruarist 2018 kuni oktoobrini 2019. 2019. aasta jaanuaris oli hageja 2 nädalat haiguslehel põskkoopapõletikuga. Sama aasta jooksul tundis hageja ennast pidevalt halvasti ja tundis ka iiveldust. Töö tegemine muutus peaaegu võimatuks. Mais 2019 pani hageja aja gastroskoopiasse, mis tehti 19.06.2019. Gastroenteroloogi vastuvõtt oli 9.07.2019, kus määrati ravi ja tehti lisaanalüüse. Kordusvisiit oli 19.08.2019. Selleks ajaks ei olnud hageja tervis paranenud ja ta jätkas ravimist. Hageja oli pidevas ühenduses oma otsese ülemusega, kes muretses pidevalt, kas hageja üldse tööle naaseb. Hageja läks tööle 28.08.2019. Nelja päeva pärast kukkus hageja töölt koju sõites jalgrattaga. EMO-s tuvastati roiete põrutus. Kätt ei uuritud, selle sidus hageja ise elastiksidemega kokku. Hoolimata valust läks hageja tööle. 10.09.2019 oli käsi üles paistetanud ja hageja läks uuesti EMO-sse, kus tuvastati trapetsluu murd vasakus käes. Käsi pandi kipsi. Hageja jäi haiguslehele. Hageja oli oma vahetu ülemusega kontaktis ja lubas teada anda, kuidas käsi taastub ja lootis varsti tööle tulla. 23.10.2019 helistas hageja vahetu ülemus ja palus hagejal vestlusele tulla, kuid ei öelnud, mis on vestluse teema. 25.10.2019 vestlusel anti hagejale allkirjastamiseks töölepingu lõpetamise akt. Töötasu teatis oli hageja e-posti aadressile tulnud juba 25.10.2020 hommikul, mida hageja märkas alles tagasi koju tulles. Hageja ei ole nõus, et talle ei teatatud tema töölepingu lõpetamisest 30 päeva ette. Hageja nõuab hüvitisena 910 eurot (bruto), mis on hageja ühe kuu töötasu suurus. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.

KOSTJA SEISUKOHT

Hageja asus 12.02.2018 tööle toetuse väejuhatuse materjaliteenistuse toitlustuskomplekside Tapa toitlustuskompleksi koka töökohale. Leping sõlmiti tähtajaliselt, põhitöökohal oleva töötaja tööle naasmiseni. 28.03.2019 sõlmiti töölepingu muudatus, mille kohaselt alates 21.03.2019 oli tööleping tähtajatu.

2019. aasta augustis suunati hageja töötervishoiuarsti kontrolli. E OÜ 03.09.2019 tervisekontrolli otsusest nähtub, et hagejale ei sobi kehtiv töökorraldus ning hagejale on vajalik tagada tööaeg 8 tundi. Märgitud otsust on hagejale tutvustatud allkirja vastu. Kostja on kohustatud järgima töötervishoiuarsti otsust, sest sellel on töötaja töövõime säilitamise ja tööga seotud tervisehäire vältimise eesmärk. Tapa toitlustuskompleksi näol on tegemist suurköögiga, mille võimekuse tagamiseks töötavad kõik kokad ja köögitöölised summeeritud tööajaarvestuse alusel 12-tunniste vahetustega. Kostja ei saa hagejale teha erisust ja kehtestada talle 8-tunnine tööpäev. Tulenevalt töötervishoiuarsti otsusest oli kostja vormistamas hageja suhtes töölepingu erakorralist ülesütlemist 2(7)

Tsiviilasi nr 2-20-391

töötajast tuleneval põhjusel. 10.09.2019 jäi hageja töövõimetuslehele, sest väidetavalt oli ta jalgrattaga kukkunud. Kuna 09.09.2019 oli hagejal graafikujärgne vaba päev, siis tema selgitus kukkumise kohta töölt koju sõites ei vasta tõele. Arvestades, et hageja jäi töövõimetuslehele, siis käitus kostja hageja suhtes heasoovlikult ning ajutiselt lükkas edasi töölepingu erakorralise ülesütlemise, et hageja saaks jätkuvalt olla töötajate nimekirjas ning täiendava negatiivse emotsioonita alustada enda ravimist.

2019. aastal on hageja olnud töövõimetuslehel 01.01. – 11.01.2019, 19.06. – 27.08.2019 ja 10.09. – 25.10.2019. Hageja terviseseisund ei võimaldanud tal tööülesandeid täita summeeritult nelja kuu vältel. Alates 01.01.2019 kuni 25.10.2019 töölepingu lõpetamiseni, kokku 127 päeva. Hageja ei olnud ka töölepingu erakorralise ülesütlemise avalduse kättetoimetamise ajaks tervenenud ning tema tervenemise aeg oli tööandjale teadmata. Hageja töötas kokana, mis on füüsiliselt raske. Arvestades hageja haridust ja töökogemust, ei olnud tööandjal võimalik talle sobivat kergemat tööd pakkuda. Tööandja ütles avaldajaga sõlmitud töölepingu üles TLS § 88 lg 1 p 1 alusel. Tööandja viitab TLS § 97 lg 3, mille kohaselt on õigus tööleping üles öelda etteteatamistähtaega järgimata, kui kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades ei või mõistlikult nõuda lepingu jätkamist kokkulepitud tähtaja või etteteatamistähtaja lõppemiseni. Töötervishoiuarsti 03.09.2019 otsuse alusel oli vajalik muuta hageja senist töökorraldust ja hagejale võimaldada 8-tunniseid tööpäevi. Arvestades, et kostja oli kohustatud järgima töötervishoiuarsti otsust, siis kostja ei oleks saanud järgida etteteatamistähtaega isegi peale hageja naasmist haiguslehelt.

Töötaja pikk haiguslehel viibimine häiris tööandja Tapa toitlustuskompleksi graafikujärgset töökorraldust. Toitlustuskompleksis tuleb igapäevaselt toitlustada umbes tuhat viissada isikut. Hageja eemalviibimise tõttu oli raskendatud vajalike tööde planeerimine, kuna korduvalt tuli muuta toitlustuskomplektis kokkade töökorraldust, mis tõi kaasa teiste kokkade intensiivsema töötempo ja ületunnitöö tegemise vajaduse. Tööandjal ei olnud võimalik võimaldada kauem sellise olukorra jätkumist ja tööandja leidis, et etteteatamistähtaja järgimine ei olnud töötervishoiuarsti otsuse alusel ka võimalik.

HAGEJA TÄIENDAV SEISUKOHT

Hageja ei kukkunud 09.09.2019, vaid 29.08.2019 kella 16.10 paiku, peale tööd. Peale kukkumist läks hageja 29.08.2019 EMO-sse, kuid loobus haiguslehele jäämisest. Hageja käis kuni 08.09.2019 tööl, kuid 10.09.2019 oli ta käsi paistetanud ja hageja läks uuesti EMO-sse. Hageja vahetu ülemus M M oli teadlik nii õnnetusest, kui ka valutavast käest ja roietest. Hageja oli oma vahetu ülemusega kontaktis ja mitte kordagi ei mainitud hagejale, et tal hakkab täis saama neli kuud haiguslehte aasta peale ja ta peaks valiku tegema. Töötervishoiuarsti juures ei antud hagejale pikalt tervisetõendit, kuna hageja oli ise rääkinud, et alaselja ja kaela valud on teda aeg-ajalt kimbutanud. Arst soovitas massaaži ja 8-tunniseid vahetusi, et hageja koormus oleks väiksem. Hageja edastas selle informatsiooni Kaitseväele, tegemist oli soovitusega. Vahetu ülemus selgitas, et selline töökorraldus ei oleks Kaitseväes võimalik, kuna töö toimub graafiku alusel. Hageja nõustus sellega.

Olenemata sellest, et hageja nõustub, et tal ei ole tulenevalt oma tervislikust seisust võimalik Kaitseväes töötada, siis ei saa hageja aru, kuidas on mõistlik see, et teisele poolele sellest 30 päeva ette ei teatata. Töötaja töötamise ajal oli vähe selliseid kordi, 3(7)

Tsiviilasi nr 2-20-391

kui kogu vahetus töötas. Pidevalt oli töötajatel puhkused, haiguslehed jne, seega pidid töötajad pidevalt mitme isiku tööd tegema ja hagejast tingitud olukord ei olnud midagi erilist. Hagejal on määratud 50% töövõimetus ning tal ravitakse depressiooni.

KOSTJA SEISUKOHT

Hageja suunati tervisekontrolli kohe peale tööle asumist. 2018. aasta tervisekontrolli otsuse alusel sobis hageja suurköögis kokana töötama, sh 12-tunniste tööpäevadega. Kas ja kui palju hageja oma tervise kohta töötervishoiuarstile infot jagas oli tema enda otsustada, st kas ta kirjutas tervisedeklaratsiooni kõik oma haigusseisundid või tegi seda valikuliselt, sooviga varjata oma tegelikku olukorda. Hageja oleks pidanud uuesti minema tervisekontrolli alles kolme aasta pärast peale tööle asumist. 2018. aastal oli hageja töövõimetuslehel 05.-13.märtsil ja 09.-22. mail. Kuna hageja oli 2019. aastal haiguslehel 01.-11. jaanuaril, seejärel 08.-18. juunil oli korralisel puhkusel ning 19.06.2019 jäi uuesti haiguslehele, siis esitas Tapa toitlustuskompleksi juhataja kostja töökeskkonnaspetsialistile palve suunata hageja uuesti töötervishoiuarsti juurde tervisekontrolli, sest tema tervise tõttu töölt ootamatud ja korduvad puudumised häirisid töö korraldamist ning hageja andis vastuolulist infot oma terviseseisundi kohta. Hageja suunati uuesti tervisekontrolli 03.09.2019. Selgus, et hagejale ei sobinud enam kehtiv töökorraldus ning talle tuli tagada 8-tunnine tööpäev. 10.09.2019 jäi hageja uuesti töövõimetuslehele.

Kostjal on alusta arvata, et tööle asudes ei andnud hageja oma tervisliku seisundi osas tõest informatsiooni. Hageja asus küll tööle, kuid teadis, et ta tervislik seisund ei võimalda seda. Hageja märkis küll oma vastuses, et talle on määratud 50% töövõimetus, kuid jättis märkimata, millisest ajast töövõimetus määratud on.

Tapa toitlustuskompleksi suurköögi ülesandeks on igapäevaselt kolm korda päevas toitlustuse tagamine kindlalt etteantud menüüga suurele hulgale ajateenijatele, liitlasvägede esindajatele ja tegevväelastele, kes teenivad Tapa sõjaväelinnakus. Kaitseväe suurköök ei saa end sulgeda kokkade haiguse tõttu ega valmistada menüüs ettenähtud toitu väiksemaks koguses või hilisemal kellaajal. Sellist vastutusrikast tööülesannet ootab kostja täitma töötajat, kelle tervislik seisund on vastav, et võimalikult vähe oleks ootamatuid olukordi, mil vahetuse alguseks tuleb kiiresti leida asendajaks teine töötaja.

Kostja selgitab, et Kaitseväe, kui riigikaitselist ülesannet täitva suurköögi puhul, on köögi kokkade koosseis kinnitatud läbi tööprotsesside analüüsi, sh ka ohutuse ja tervisekaitse nõuete täitmise analüüsi. Tööde protseduuride aluseks on kindla arvuga ja vastava teadmiste tasemega kokkade olemasolu suurköögis. Seega on tööjaotus kokkade vahel normeeritud, reguleeritud ja suunatud kindla eesmärgi täitmisele eeldusel, et tööle tulnud töötaja on puhanud eelmisest 12-tunnisest tööpäevast, terve ja valmis täitma tööülesandeid, keskenduses suure koormusega ülesannete täitmisele. Kuna töövõimetuslehele jääb töötaja üldjuhul ootamatult, siis Tapa toitlustuskompleksis tuleb teiste vahetustega teha tööajaplaani muudatused, lisaks tuleb vajadusel menüüd muuta ja sellevõrra kasutada näiteks rohkem poolfabrikaate, et tööaega paremini planeerida. Hageja jäi suhteliselt lühikesel töötamise perioodil oma tervise tõttu ootamatult tööle ilmumata kuuel korral töövahetuste alguseks ja kostja pidi kiirelt leidma asendaja. Samuti ei saanud kostja hageja ootamatu puudumise tõttu tagada hageja asendajale temale seadusega ettenähtud puhkeaja režiimi, mistõttu kostja tekitas olukorra, kus 4(7)

Tsiviilasi nr 2-20-391

puhkeaja asemel oli töötaja kohustatud töötama. Selline olukord võib olla aktsepteeritav paari päevasel töötaja asendamisel, näiteks külmetushaiguse puhul, kuid ei ole mõeldav üle nelja kuu asendamisel, nagu see hageja puhul on toimunud, sest kostjal tuleb tagada ka teiste töötajate terviseseisundi kaitse.

Tööandjal on õigus valida, millisel õiguslikul alusel ta töösuhte töötajaga lõpetab, kaaluda asjaolusid kogumis ning teha eelkõige otsus kaitsmaks töötaja terviseseisundit töökeskkonnast tulenevate ohutegurite eest. Hagejaga lõpetati töösuhe olukorras, kus töölepingu jätkamine ei olnud töölt erinevatel tervislikel põhjustel puudumiste tõttu enam pooltele jõukohane. Sellises olukorras ei saa tööandjalt heausksuse ja mõistlikkuse põhimõttele tuginedes kuidagi eeldada töösuhte jätkamist etteteatamistähtaja lõppemiseni. Töölepingu seaduse põhimõtete kohaselt töötaja peab teavitama tööandjat töösuhtega seonduvatest olulistest asjaoludest, mille vastu on tööandjal õigustatud huvi, et tagada pooltevaheline usaldus. Kostja on seisukohal, et hageja tööle asudes tõenäoliselt varjas tema ees oma terviseseisundit, mis tegelikkuses ei võimaldanud tema töötamist suurköögi kokana 12- tunnistes vahetustes. Märgitud asjaolu tõendavad hageja korduvad viibimised 2018. ja 2019. aastal töövõimetuslehel, kusjuures üksnes 2019. aastal viibis hageja tervise tõttu töölt eemal üle nelja kuu. Kostja eelduseks hagejaga töölepingu sõlmimisel oli, et hageja on suuteline täitma oma tööülesandeid vastavalt töölepingule, kuid selle asemel jättis hageja esmases tervisekontrollis oma tegeliku terviseseisundi kohta kostja jaoks olulise info avaldamata. Kuna hageja ei olnud regulaarselt võimeline täitma oma tööülesandeid, tekitas ta kostjale täiendava kahju, kuna kostja oli sunnitud tema asendajatele tasuma ületundide eest, mille tõttu hageja hüvitise nõue ei ole põhjendatud ega kooskõlas hea usu ja mõistlikkuse põhimõttega.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS

Kohus, tutvunud hagiavalduse, poolte seisukohtade ja menetluse käigus esitatud tõenditega ja hinnates tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 232 lg 1 tulenevalt tsiviilasjas esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt nende kogumis, leiab oma siseveendumuse kohaselt, et hagi tuleb jätta rahuldamata.

Poolte vahel ei ole vaidlust, et poolte vahel 12.02.2018 sõlmitud tööleping lõppes 25.10.2019 TLS § 88 lg 1 p 1 alusel. Samuti puudub pooltel vaidlus TLS § 100 lg 5 sätestatud hüvitise suuruse osas.

TLS § 97 lg 2 p 2 kohaselt peab tööandja töötajale erakorralisest ülesütlemisest ette teatama vähemalt 30 kalendripäeva, kui töötaja töösuhe tööandja juures on kestnud üks kuni viis tööaastat. Hageja ja kostja sõlmisid töölepingu 12.02.2018 (dtl 15), seega on hageja töösuhe kestnud üks kuni viis aastat. 25.10.2019 esitas tööandja töötajale töölepingu erakorralise ülesütlemisavalduse (dtl 24), mille kättesaamist töötaja oma allkirjaga kinnitas (dtl 25). Töölepingu erakorralises ülesütlemisavalduses on tööandja viidanud TLS § 97 lg 3 ja selgitanud, et hageja töövõimetuslehel viibimise aja jooksul on Tapa toitlustuskompleksi igapäevatöö pikalt häiritud olnud ja tööandja ei saa sellise olukorra jätkumist võimaldada. Tööandja on seisukohal, et etteteatamistähtaja järgimine ei ole mõistlik ja võimalik ning tööandja ütleb töölepingu üles 30-kalendripäevast etteteatamistähtaega järgimata.

5(7)

Tsiviilasi nr 2-20-391

TLS § 97 lg 3 kohaselt võib tööandja TLS § 88 lg 1 nimetatud alusel töölepingu üles öelda etteteatamistähtaega järgimata, kui kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades ei või mõistlikult nõuda lepingu jätkamist kokkulepitud tähtaja või etteteatamistähtaja lõppemiseni. Riigikohus on tsiviilasjas 3-2-1-172-14 25.02.2015 tehtud lahendi punktis 12 selgitanud, et : „kui tööandja ütleb töölepingu TLS § 88 lg 1 p 1 alusel erakorraliselt üles töötaja töövõime vähenemisel terviseseisundi tõttu, on ta üldjuhul kohustatud järgima TLS § 97 lg-s 2 sätestatud etteteatamistähtaegu. Üksnes juhul, kui asjaolusid ja mõlema poole huve kaaludes ei ole mõistlik nõuda lepingu jätkamist kokkulepitud tähtaja või etteteatamistähtaja lõppemiseni, võib ta TLS § 97 lg 3 järgi öelda töölepingu üles etteteatamistähtaega järgimata. TLS § 97 lg 3 alusel etteteatamistähtaja järgimata jätmine ja selle põhjendatuse hindamine on kaalutlusotsus, mille tegemisel tuleb arvestada kõiki asjaolusid ja mõlema poole huve.“

Lisaks töölepingu ülesütlemisavalduses kirjeldatule on tööandja menetluse käigus täiendavalt tuginenud ka asjaolule, et E OÜ 03.09.2019 tervisekontrolli otsusest nähtub, et hagejale ei sobi kehtiv töökorraldus ja talle on vajalik tagada tööaeg 8 tundi (dtl 120). Kostja on selgitanud, et kostjal ei ole võimalik sellist tööaega hagejale võimaldada (dtl 118). Seega arvestades, et hageja haiguslehel viibimise ajal pidi kostja pidevalt tegema töös ümberkorraldusi, siis ei saanud kostja sellisel olukorral lasta kesta. Hageja töölt puudumine tõi kostjale kaasa täiendavad rahalisi kohustusi (tasu ületundide eest) ja kostja ei saanud oma teistele töötajatele võimalda piisavalt puhkeaega. Kostja viitab ka asjaolule, et tõenäoliselt varjas hageja oma tervislikku seisundit kostja eest tööle asumise hetkel, seega ei käitunud ta heauskselt.

Kohus leiab, et olenemata sellest, et tööandja ei ole ülesütlemisavalduses põhjalikult kirjeldanud kõiki oma kaalutlusi tööleping ilma ülesütlemistähtaega järgimata üles öelda, siis on kostja menetluse kestel esile toonud asjaolud, mis kostja sellist tegevust põhjendavad. Tõmmates paralleele TLS § 95 lg 2, mille kohaselt peab tööandja töölepingu ülesütlemist põhjendama, kuid vastavalt TLS § 95 lg 3 ei mõjuta nimetatud kohustuse rikkumine ülesütlemise kehtivust, vaid kohustust rikkunud poolele on kahju hüvitamise kohustus, siis võib ka käesoleval juhul teha järelduse, et olenemata sellest, et tööandja ei ole avaldusse pannud kirja kõiki asjaolusid etteteatamistähtaja järgimata jätmise osas, siis ei too see kaasa avalduse tühisust. Hageja kohta 03.09.2019 väljastatud tervisekontrolli otsus välistab hageja võimaluse töötada tööandja juures 12-tunniste vahetustega. Kostja on selgitanud, et teistsuguse töökorraldusega tööd kostjale pakkuda ei olnud ja hageja on ka ise nõustunud, et ta ei saanud kostja juures tööd jätkata (dtl 29). TLS § 28 lg 2 p 6 kohaselt on tööandja kohustatud tagama töötervishoiu ja tööohutuse nõuetele vastavad töötingimused ning ei saa ignoreerida tervisekontrolli otsustes tuvastatut. Olukorras, kus töötaja ei saanud sisuliselt kokkulepitud tööd teha, ei saa tööandjalt eeldada, et ta ootab lepingu ülesütlemisega etteteatamistähtaja lõpuni, kuna tööandja ei tohtinud töötajat 12-tunniste vahetustega töölepingujärgsele tööle lubada.

Tööandja on selgitanud, et pärast tervisekontrolli otsusest teadasaamist ei teatanud tööandja koheselt tööandjaga töölepingut üles, soovides tagada töötajale võimaluse alustada ravimist ilma negatiivsete emotsioonideta. Kohus leiab, et kuna töötaja tööle naasmise aeg oli teadmata, siis ei saanud eeldata, et tööandja oleks nimetatud olukorda määramatu aja edasi talunud, kuna tööandjal puudus võimalus teha ka korraldusi, mis

6(7)

Tsiviilasi nr 2-20-391

oleks olukorda töökorraldust.

parandanud.

Selline

määramatu

olukord

raskendas

tööandja

Hageja väidab, et kuna pidevalt oli mõni kostja töötajatest haiguslehel, siis oli kostja harjunud olukorraga, kus oli vajalik pidevalt ümberkorraldusi teha. Selle tõttu ei olnud mõistlik, et kostja hagejale töölepingu ülesütlemisest ette ei teatatud. Kohus leiab, et olenemata kostja võimalustest teha oma töös ümberkorraldusi ei saa pidada sellist olukorda tavapäraseks. Hageja puudus pikki perioode ja tema viimase haiguslehe lõpp ei olnud tööandja jaoks prognoositav. Kohus nõustub kostja seletusega, et sellised töö ümberkorraldused on võimalikud paari päevaste asendamiste korral, aga mitte pikaajalistel asendamistel.

Kaaludes töötaja ja tööandja huve leiab kohus, et kostjal oli õigus tööleping TLS § 97 lg 3 järgi üles öelda etteteatamistähtaega järgimata ja hageja hagi tuleb jätta rahuldamata.

Kohus leiab, et tööandja väited selles osas, et töötaja varjas tööle asumisel tööandja eest oma tervislikku seisundit on tõendamata, aga ei oma samas ka käesoleva asja lahendamise juures otsest tähtust. Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle.

MENETLUSKULUD

Tulenevalt TsMS § 173 lg 1 ls-st 1 märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse.

TsMS § 162 lg 1 alusel hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi jääb rahuldamata, jätab kohus menetluskulud hageja kanda. Mõlemad pooled on kinnitanud, et neil puuduvad hüvitatavad menetluskulud, seega kohus menetluskulude suurust kindlaks ei määra.

/allkirjastatud digitaalselt/ Liina Naaber-Kivisoo kohtunik

7(7)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.