Asjaõigus › Muud asjaõiguse asjad

2-19-5655 Menetluskulud

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest alates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hagejad esitasid hagi kostjate vastu, kus paluvad tuvastada kostjate kohustus anda nõusolek hoonestusõiguste kustutamiseks ja asendada kostjate nõusolekud kohtuotsusega. Alates 14.02.2019 on kõikide hoonestusõiguste omanikud hagejad (tsiviilasi 2-14-20932), kes soovivad nende kinnisasju koormavate hoonestusõiguste kustutamist. Samas on hoonestusõigused koormatud hüpoteekidega kostjate kasuks. Keeldudes nõusoleku andmisest hoonestusõiguste kohta tehtud kannete kustutamisest, teostavad kostjad oma hüpoteegipidaja õigusi hea usu vastaselt. Kostjad ei ole esitanud ühtegi sisulist vastuväidet, mille alusel võiks arvata, et nende keeldumine oleks kooskõlas heade kommete ja hea usus käitumise kohustusega, mistõttu on kostjad kohustatud nõusolekud andma. Hagejad ei nõustu, et hagi tuleks jätta läbi vaatamata. Hagi võib kuuluda rahuldamisele lisaks hagis märgitud alustele ka lepinguväliste suhete regulatsiooni alusel, sh VÕS § 136 lg 5, § 1043 ja § 1045 lg 1 p 8 alusel. Kostja II leiab, et tal ei ole puutumust menetlusega, ta ei saa mingil viisil mõjutada vaidluse lahendamise tulemusi selles asjas ning hagejatel ei ole ega ei ole olnud nõudeid kostja II vastu. Hüpoteegid oli kostja II kasuks seatud ekslikult ja selline viga on 13.08.2019 paranduskannetega kinnistusraamatus parandatud. Kostja II ei olnud kohtudokumentide kättesaamiseni teadlik sellest, et tema kasuks on kinnistusraamatusse kantud hüpoteegid. Kostja II teeb hagejatele ettepaneku veelkord kaaluda hagi tagasivõtmise võimalust kostja II (eesti R) osas TsMS § 424 lg 1 alusel. Kostjad l ja III leiavad et hagi tuleb jätta läbi vaatamata, sest hagejate nõuded on isegi pärast hagiavalduse täienduse esitamist perspektiivitud. Kohus oleks pidanud hagi menetlusse võtmisest keelduma TsMS § 371 lg 2 p 1 alusel. Hagejad nõuavad kostjate nõusolekuid, sest hoonestusõigused on koormatud kostjate kasuks hüpoteekidega. AÕS § 2433 lg 1 p 1 alusel jäid hoonestusõigustele seatud hüpoteegid õiguspäraselt püsima. AÕS § 245 alusel hoonestusõiguse kustutuskandeks on vajalik kustutada hoonestusõiguselt kõik hoonestusõigust koormavad piiratud asjaõigused ja märked. Hoonestusõigust koormavate asjaõiguste kustutamiseks on vajalik aga nende asjaõiguste omajate vormikohane tahteavaldus nõusolek (Asjaõigusseadus II. Kommenteeritud väljaanne. Juura: 2014. § 245 kommentaar p 3.2, lk 113). Hüpoteegi kustutamiseks (mis on hoonestusõiguse kustutamise eeldus), peab samuti olema õiguslik alus. Hagejad ei saa hageda nõusolekut hoonestusõiguse lõpetamiseks, kui hoonestusõigusele on püsima jäänud kostjate kasuks hüpoteegid ja nende lõpetamiseks puudub õiguslik alus. Hagejate nõuet ei ole võimalik rahuldada ühelgi materiaalõiguslikul alusel.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

2-19-5655 Kohus, tutvunud toimiku materjalidega, leiab, et hagi tuleb jätta läbi vaatamata tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg 2 p 2 alusel, sest hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Hagejate selgeks eesmärgiks on hoonestusõiguste kustutamine kinnistusraamatust. KRS § 341 lg 2 p 2 järgi on nii hoonestusõiguse kui ka hüpoteegi kustutamiseks kinnistusraamatust vajalik hüpoteegipidaja nõusolek. Kohus leiab, et hagi rahuldava kohtuotsuse puhul ei oleks hoonestusõiguseid ikkagi võimalik kinnistusraamatust kustutada, kuna hoonestusõiguseid koormavad hüpoteegikanded on olemas. Samuti ei asenda kostjate nõusolek hoonestusõiguste kustutamiseks kostjate nõusolekut hoonestusõigusteid koormavate hüpoteekide kustutamiseks. Tegemist on eraldiseisvate piiratud asjaõigustega, mille lõpetamiseks ja kinnistusraamatust kustutamiseks on asjaõigusseaduses erinev regulatsioon. Asjaõigusseadus ei sätesta sellist tagajärge, et ühe asjaõiguse korral tekiks või lõpeks automaatselt ka teine asjaõigus. Eeltoodu alusel ei ole hagis esitatud nõudega hagejate taotletavat eesmärki (hoonestusõiguste kinnistusraamatust kustutamine) võimalik saavutada. Hagejatel on hoonestusõiguste omanikena õigus nõuda AÕS § 349 lg 1 alusel hüpoteekide kandmist enda nimele või nende kustutamist. Hüpoteegipidaja keeldumine hüpoteegi kustutamisest võib olla vastuolus hea usu põhimõttega ning hagejatel on õigus nõuda ka vastavasisuliste tahteavalduste asendamist kohtuotsusega. Sellise hagi rahuldamisel ei oleks hoonestusõigused enam koormatud hõpoteekidega ning langeb ära vajadus hageda hoonestusõiguste kustutamiseks hüpoteegipidaja nõusoleku asendamist kohtuotsusega TsÜS § 68 lg 5 alusel. Ekslik on hagejate väide, et hagi on võimalik rahuldada ka VÕS §-de 136 lg 5, 1043 ja 1045 lg 1 p 8 alusel. Kinnistusraamatus asjaõigusliku muudatuse tegemise ja sellelks tahteavalduse asendamise nõude aluseks ei saa olla VÕS sätted. Kohus on eelnevalt juhtinud hagejate tähelepanu nõude muutmise ja kostja II asendamise võimalusele (kostja II ei ole hüpoteegipidaja kelle nõusolek oleks KRS § 341 lg 2 p 2 alusel vajalik hageja eesmärgi saavutamiseks), kuid kohus ei saa hagejatele ette kirjutada millise nõudega ja kelle vastu peab hageja kohtusse pöörduma. Kuna hagi jäetakse läbi vaatamata, tühistab kohus TsMS § 386 lg 4 alusel hagi tagamise. Menetluskulud Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel muu hulgas määruses, millega hagi jäetakse läbi vaatamata (TsMS § 173 lg 1). TsMS § 168 lg 2 alusel jäävad menetluskulud solidaarselt hagejate kanda. TsMS § 174 lg 4 kohaselt kui maakohus asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast menetlust lõpetava määruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Kui kohus menetluskulude rahalist suurust käesoleva seadustiku § 177 lõike 1 punkti 1 kohaselt kindlaks ei määra, selgitab kohus resolutsiooni juures, et asja lahendanud maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks vastavalt käesoleva seadustiku § 177 lõikele

2-19-5655 Tarmo Tina Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.