M. T. hagi K. O. vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjades nr xxxx ja xxxx
Tsiviilasja hind
3500 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja M. T. (isikukood xxxx), lepinguline esindaja vandeadvokaat Andres Vinkel Kostja K. O. (isikukood xxxx), lepinguline esindaja vandeadvokaat Erik Lepikson 28.01.2020
Kohtuistung
RESOLUTSIOON
1.Jätta rahuldamata hageja M. T. hagi kostja K. O. vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjades nr xxxx ja xxxx.
2.Tühistada Harju Maakohtu 09.04.2019 määrusega tsiviilasjas nr 2-19-5475 seatud hagi tagamise abinõu, millega kohus peatas Tallinna kohtutäitur M. L. menetluses olevad täitemenetlused täiteasjades nr xxxx ja xxxx kuni kohtumenetluse lõpuni käesolevas tsiviilasjas.
3.Teha kohtuotsus menetlusosalistele teatavaks kättetoimetamisega. Menetluskulude jaotus
1.Jätta menetluskulud hageja M. T. kanda. Menetluskulude rahalise suuruse määrab kohus kindlaks mõistliku aja jooksul peale käesolevas asjas tehtava kohtulahendi jõustumist. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Juhul kui apellatsioonkaebuses on märkimata, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, võib apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses. Menetluskulude jaotust ja suurust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus ja suurus kindlaks määrati. Menetlusabi taotluse esitamine ei pikenda eelmärgitud menetlustoimingute tegemiseks ettenähtud tähtaegu
1.Hageja M. T. (edaspidi hageja) palub oma 09.04.2019 hagis tunnistada lubamatuks sundtäitmine täiteasjades xxxx ja xxxx. Menetluskulud palub hageja jätta kostja K. O. (edaspidi kostja) kanda.
2.05.12.2016 sõlmisid kostja ja W OÜ laenulepingu. W OÜ juhatuse liikmed on R. T. ja N. V., viimane on ka äriühingu ainuosanik. R. T. on hageja poeg.
3.Laenulepingus leppisid pooled kokku, et kostja laenab W OÜ-le 500 000 eurot. W OÜ kohustus laenust 200 000 eurot tagastama 05.12.2017 ja 300 000 eurot 05.12.2018. Laen oli vajalik N. V. projektide huvides.
4.Laenulepingu tagamiseks seati hüpoteek hagejale kuuluvale kinnistule Xxxx auskohaga Xxxx ja Xxxx.
5.Laenulepingu punkt 1.1.2 ja 7.3 kohaselt kinnitasid laenusaaja ja laenuandja, et laenusaaja oli laenulepingu sõlmimise hetkeks kätte saanud laenu 200 000 eurot. W OÜ ei ole laenu summas 200 000 eurot saanud. W OÜ juhatuse liige R. T. nõustus lepingu sellisel kujul allkirjastama, et saada laenu 300 000 eurot.
6.Kostjal ei olnud vahendeid W OÜ-le laenu andmiseks. Kostjal ei ole olnud sellist vara, mille müügist kostja saanuks laenata W OÜ-le 500 000 eurot. Kostjale kuulunud korteriomand asukohaga Xxxx tänaval võõrandati 2004. Kostja ainuke sissetulek tuleb L OÜ-st, kus kostjale kuulub 6984 euro suurune osa. 2015 majandusaasta aruande kohaselt oleks laenu andmise hetkel olnud kostja tulu 1700 eurot. Usutav ei ole, et kostja on palgatuluna teeninud 500 000 eurot. Kostja ei ole tegelikuks laenuandjaks ja seega ka mitte võlausaldajaks. R. T. ei ole kunagi kostjaga suhelnud laenusaamise teemal ning kohtus kostjaga lepingu allkirjastamisega notaris 05.12.2016. Notaris lähtuti sellest, milles olid R. T. ja A. Z. varem kokku leppinud.
7.Laenu andis tegelikkuses kostja elukaaslane A. Z. ehk laenuleping sõlmiti W OÜ ja A. Z. vahel. 05.12.2016 vormistatud laenuleping on sõlmitud üksnes selleks, et varjata laenu andmist A. Z. poolt. Tegemist on näiliku tehinguga. Hüpoteegiga on tagatud näilik nõue.
8.Laenulepingust tulenevad nõuded loovutati nõude loovutamise lepinguga ka 05.12.2016 A. Z.le. Nõude loovutamisele viitab laenulepingu punkt 8.4, W OÜ-l nõude loovutamise lepingut ei ole. R. T. mäletab, et kinnitas nõude loovutamise lepingu allkirjaga ning, et nõue tule täita A. Z.le.
9.2019 märts edastas Tallinna kohtutäitur M. L. hagejale kaks täitmisteadet. Täitmisteate kohaselt nõudis sissenõudja ehk kostja hüpoteegiga tagatud nõuet 70 144 + 530 144 = 600 288 eurot. Nõude suurus on hagejale arusaamatu. Tegemist on olematu kohustusega ning vale võlausaldajaga. Hageja leiab, et kui hageja täidab nõude kostjale, siis tuleb A. Z. välja nõude loovutamise lepinguga ning nõuab väidetava võlgnevuse uuesti tasumist.
10.Tulenevalt kostja vastusest märgib hageja, et laenulepingu projekti koostas R. T.. Laenulepingu projekti vormistas ümber A. Z.. Laenulepingus asendati intressi tasumise kokkuleppe kinnitusega, et W OÜ on saanud sularahas 200 000 eurot.
11.Laenulepingu alusel puudub kohustus. W OÜ juhatuse liige N. V. on tagastanud laenu A. Z.le. Raha sai N. V. enda kinnistu müügist 2018 mai. Kostja vastus
12.Kostja leiab, et hageja nõue on põhjendamata ja tuleb jätta rahuldamata. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda.
13.Kostja elukaaslane on A. Z.. W OÜ juhatuse liige on R. T., kes on ühtlasi hageja poeg. A. Ž. ja R. T. on olnud sõbrad üle 20 aasta.
14.2015 pöördus R. T. A. Z. poole sooviga saada laenu 200 000 eurot W OÜ-le. Laenu soovis R. T., et realiseerida äriprojekt Vene Föderatsioonis. W OÜ pidi laenu tagastama 2016 alguses. Kirjalikku laenulepingut 2015 ei sõlmitud. W OÜ kinnitab laenu saamist 200 000 eurot 05.12.2016 W OÜ ja kostja vahel sõlmitud laenulepingu punktis 7.3. Asjaolu, et A. Z. laenas W OÜle 200 000 eurot kinnitab hageja enda hagiavalduse punktis 5. Hageja on märkinud, et tegelikuks laenuandjaks on A. Z.. Kostja tunnistab, et laenuraha pärines kostja elukaaslaselt, kes soovis, et laen tagastataks kostjale.
15.2016 teavitas R. T. A. Z.t, et Vene Föderatsiooni äriprojektiga on raskused ja laenu tagastamine on raskendatud. 2016 jooksul sai A. Z.le teatavaks, et W OÜ on laenu saanud ka C OÜ-st. Laenu tagatiseks oli seatud hüpoteek hageja kinnistule. A. Z. oli 2016 suvel olukorras, kus ta oli andnud laenu W OÜ-le sularahas, kuid laenu andmise kohta puudus dokument ning esinesid viited W OÜ majandusliku olukorra halvenemisele. A. Z. tegi R. T.ile ettepaneku, et annab W OÜ-le täiendavalt laenu 300 000 euro, mille arvelt saab W OÜ tagastada laenu C OÜ-le, tingimusel, et sõlmitakse laenuleping, kus W OÜ kinnitab ka laenu summas 200 000 eurot saamist. Samuti pidi seatama kogu laenulepingu alusel saadud laenu tagatiseks hüpoteek hagejale kuuluvale kinnistule.
16.01.12.2016 edastas W OÜ kostjale laenulepingu projekti. Projekti muudeti oluliselt. Projektist eemaldati intressi tasumise kohustus. Leping allkirjastati 05.12.2016.
17.W OÜ laenulepingust tulenevaid kohustusi ei täitnud. Kostja esitas Tallinna kohtutäiturile M. L. hüpoteegiga tagatud nõude täitmiseks avalduse.
18.Väärad on hageja väited, et W OÜ ei ole saanud 200 000 eurot. Nimetatud summa andis W OÜ-le R. T. palvel 2015 märtsis A. Z.. A. Z. soov oli, et laen tagastataks kostjale, mistõttu vormistati see ka selliselt W OÜ ja kostja vahel sõlmitud laenulepingus. Oluline ei ole, kes laenusumma faktiliselt üle andis. Kõik osapooled on mõistnud, et laenu 200 000 eurot andis faktiliselt üle A. Z., kuid see on käsitletav kostja poolt antud laenuna, mis tuleb tagastada kostjale.
19.Tulenevalt hageja seisukohast märgib kostja, et laenuleping ei ole näilik. Kostja on laenulepinguga seotud isik. Kostja on 300 000 eurot kandnud notari deposiiti. Tähtsust ei oma, kas kostja omas finantsvõimekust raha laenamiseks või mitte. Isegi kui kostja oleks 300 000 eurot kelleltki ise laenanud ja selle edasi laenanud W OÜ-le, siis on raha üle kantud ja tuleb tagastada lepingus sätestatud korras
20.05.12.2016 sõlmitud laenuleping ei ole näilik. Puuduvad tunnused, mis võiksid viidata tehingu näilikkusele. Asjaoludest ei nähtu, et pooled oleksid tahtnud varjata mõnda teist tehingut või soovinud vältida õiguslike tagajärgede saabumist.
21.Kostja ei ole loovutanud nõuet A. Z.le. Isegi kui laenulepingu pooled oleksid allkirjastanud laenulepingu lisa, mis sisaldas juhist tagastada laen A. Z.le, siis on kostja esitanud kostja ja A. Z. kinnituse käesolevas menetluses, et laen tuleb tagastada kostjale. Kohtu põhjendused
22.Kohus, tutvunud kohtule esitatud kirjalike tõenditega, kuulanud üle tunnistajad ning hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et hagi on põhjendamata ja tuleb jätta rahuldamata.
23.Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 221 lg 1 kohaselt võib võlgnik esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. TMS § 221 lg 11 täpsustab, et muu kui kohtulahendi sundtäitmise puhul, iseäranis TMS § 2 lg 1 p-des 18–191 nimetatud täitedokumentide puhul, saab võlgnik sundtäitmise
lubamatuks tunnistamise hagis esitada ka kõik vastuväited täitedokumendist tuleneva nõude olemasolule ja kehtivusele. TMS § 2 lg 1 p-is 19 nimetatud täitedokumendiks on notariaalselt tõestatud kokkulepe, mis näeb ette kinnisasja või laevakinnistusraamatusse kantud laeva omaniku või registerpandiga koormatud eseme omaja kohustuse alluda kohesele sundtäitmisele hüpoteegiga, laevahüpoteegiga või registerpandiga tagatud nõude rahuldamiseks.
24.Poolte vahel ei ole vaidlust, et 05.12.2016 notariaalselt tõestatud hüpoteegi loovutamise, üleandmise ja seadmise lepinguga on seatud kostja kasuks hüpoteek hagejale kuuluvale Xxxx kinnistule asukohaga Xxxx ja Xxxx kogusummas 530 000 eurot (tl 6-8) ning 05.12.2016 notariaalselt tõestatud hüpoteegi loovutamise ja üleandmise lepinguga on seatud kostja kasuks hüpoteek hagejale kuuluvale Xxxx kinnistule asukohaga Xxxx kogusummas 70 000 eurot (tl 9-11), millega on tagatud kostja kõik nõuded W OÜ vastu, mis tulenevad kostja ja W OÜ vahel 05.12.2016 sõlmitud laenulepingust ja selle võimalikest muudatustest ja lisadest (tl 4-5). Kostja esitas 28.02.2019 kohtutäiturile täitmisavalduse, mille alusel alustas kohtutäitur M. L. 05.03.2019 hageja suhtes täitemenetlused täiteasjades nr xxxx ja xxxx (tl 20-20a).
25.Hüpoteek annab pandiõigusena hüpoteegipidajale õiguse rahuldada hüpoteegiga tagatud nõue koormatud kinnisasja arvel (asjaõigusseaduse (AÕS) § 276 lg 1, § 325 lg 1, § 352 lg 1). Asjaõigusena annab hüpoteek kinnisasja realiseerimise õiguse, sõltumata sellest, kas kinnisasja omanik on ühtlasi isiklik võlgnik. 05.12.2016 lepingutes on pooled leppinud kokku ja kinnistusraamatusse on kantud kinnisasja igakordse omaniku kohustus alluda kohesele sundtäitmisele. Kuigi hüpoteek AÕS § 325 lg 4 järgi tagatavat nõuet ei eelda, ei või hüpoteeki siiski realiseerida tagatava nõudeta, st täitemenetluse võib korraldada üksnes ulatuses, milles hüpoteek tagab nõudeid, mille rahuldamist kinnisasja arvel võib hüpoteegipidaja nõuda (vt Riigikohtu lahend kohtuasjas nr 3-2-1-104-08, p 12). 05.12.2016 lepingute kohaselt on pooled kokku leppinud, et hüpoteegiga on tagatud kostja kõik nõuded W OÜ vastu, mis tulenevad kostja ja W OÜ vahel 05.12.2016 sõlmitud laenulepingust ja selle võimalikest muudatustest ja lisadest.
26.Võlaõigusseadus (VÕS) § 396 lg 1 järgselt on laenulepingu sõlmituks lugemise primaarne eeldus see, et üks isik kohustub andma teisele isikule raha (laenu) ning viimane võtab kohustuse selle laenuandjale tagasi maksta. Laenulepingu alusel toimuva sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagis peab hageja üksnes põhistama (usutavaks tegema), et kostjal ei pruugi nõuet olla, misjärel on kostjal kohustus tõendada, et kostjal on sissenõutav nõue ulatuses, milles kostja soovib täitemenetlust korraldada. Seega peab kostja ennekõike tõendama seda, et on raha laenulepingu alusel üle kandnud selle täitmiseks.
27.Kohtule esitatud tõendist nähtuvalt sõlmisid kostja ja W OÜ, keda esindas juhatuse liige R. T., 05.12.2015 laenulepingu. Laenulepingu punkti 1.1 alusel andis kostja W OÜ-le laenu 500 000 eurot. Lepingu punktis 1.1.2 kinnitasid lepingu pooled, et W OÜ on lepingu sõlmimise hetkeks saanud kostjalt kätte 200 000 eurot ning lisaks annab kostja W OÜ-le laenu 300 000 eurot, mis kantakse notarikontole. Lepingu punktis 7.3 kinnitasid lepingu pooled, et lepinguesemeks olev laenusumma on osaliselt summas 200 000 eurot laenusaajale välja makstud ning summa 300 000 eurot on kantud notari deposiiti. W OÜ kohustus laenu tagastama lepingu punkti 1.2 järgi järgmiselt: 200 000 eurot hiljemalt 05.12.2017 ja 300 000 eurot hiljemalt 05.12.2018 (tl 4-5). Kostja on kandnud 01.12.2016 notar L. M. kontole 200 000 eurot ja 05.12.2016 100 000 eurot (tl 59 ja pöördel).
28.Hageja väitel ei ole W OÜ saanud kostjalt laenu 200 000 eurot. Kohus märgib, et lepingu punktis 1.1.2 ja 7.3 on W OÜ andnud kinnituse 200 000 euro vastuvõtmise kohta, mis on käsitatav VÕS § 95 järgi täitmise kviitungina. Kuna W OÜ on andnud täitmise kviitungi, siis tuleb hagejal tõendada, et W OÜ ei ole saanud 200 000 eurot laenu (vt ka Riigikohtu lahend kohtuasjas 3-2-1-39-08, p 15). Kohus on seisukohal, et hageja ei ole kohtule tõendanud, et W OÜ ei ole saanud laenu 200 000 eurot. Kohtule esitatud laenulepinguga ning tunnistaja A. Z. ütlustega on tõendatud, et W OÜ on saanud 200 000 eurot laenu. Kohtul puudub alus kahelda A. Z. ütlustes. Tunnistaja A. Z. on kinnitanud, et on andnud W OÜ juhatuse liikme R. T. palvel W OÜ-le sularahas laenu 200 000 eurot aastal 2015 äri ajamiseks (tl 102-103). Hageja on ka ise hagis kinnitanud, et W OÜ-le on laenu andnud A. Z. ning, et R. T. on pöördunud laenu saamiseks
A. Z. poole. Seega ei ole hageja suutnud ka tõendada, et A. Z.l puudusid vahendid W OÜ-le nimetatud summas laenu andmiseks. Usutav ei ole, et W OÜ esindaja R. T. kinnitab laenulepingus 200 000 euro saamist ja on nõus seadma hüpoteegi enda emale ehk hagejale kuuluvatele kinnistutele kokku 600 000 eurot, kui W OÜ ei ole nii suures ulatuses laenu saanud. Puudub vaidlus, et R. T. on hageja poeg ehk R. T. on asjast huvitatud isik, mistõttu ei ole R. T.i ütlused usutavad selles osas, et R. T. on ekslikult tunnistanud 200 000 euro saamist. Ütlused ei ole ka usutavad, kuna algselt märgib tunnistaja R. T., et 200 000 euro saamise kinnitamise puhul on tegemist veaga ja tunnistaja ei lugenud korralikult lepingut läbi ning hiljem märgib, et oli nõus kinnitama 200 000 euro saamist, kuna tegemist oli intressivaba lepinguga (tl 102). Lisaks ei toeta R. T.i ütlusi ega hageja väiteid, et W OÜ ei ole saanud laenu 200 000 eurot, ükski kohtule esitatud dokumentaalne tõend.
29.Ainetud on hageja väited, et kostjal ei olnud vahendeid W OÜ-le laenu andmiseks summas 300 000 eurot. Kohtule esitatud tõenditega on tõendatud, et kostja on notar L. M. kontole kandnud 01.12.2016 laenusumma 200 000 eurot ja 05.12.2016 laenusumma 100 000 eurot. Seega on tõendatud, et kostja on laenanud W OÜ-le 300 000 eurot. Kohus on seisukohal, et asjas ei oma tähtsust, kas kostjal olid vastavad vahendid endal olemas või laenas kostja nimetatud rahasumma kolmandalt isikult. Fakt on, et kostja on laenanud 300 000 eurot W OÜ-le. Lisaks on kostja vande all antud ütlustes kinnitanud, et kostjal olid vahendid laenu andmiseks olemas, kuna kostja võõrandas endale kuuluva 4-toalise korteriomandi Puhangu tänaval (tl 104).
30.Eeltoodust tulenevalt on tõendatud, et W OÜ on 05.12.2016 laenulepingu alusel saanud laenu 500 000 eurot.
31.Tõendamata on hageja väited, et laenulepingust tulenevad nõuded on loovutatud A. Z.le. VÕS § 164 lg 1 alusel võlausaldaja võib oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). Nõuet ei või loovutada, kui loovutamine on seadusest tulenevalt keelatud või kui kohustust ei saa selle sisu muutmata täita kellelegi teisele kui senisele võlausaldajale. Kohtule nõude loovutamise lepingut esitatud ei ole. Hageja ei ole tõendanud, et 05.12.2016 laenulepingu lisana 1 allkirjastasid kostja ja W OÜ esindaja R. T. lepingu, mille kohaselt tuli laenulepingust tulenevad kohustused täita A. Z.le. Kohtule esitatud tõendiga, laenulepingu projekt (tl 4243), on tõendatud, et laenulepingu lisa 1 pidi olema laenu tagastamise graafik. Kostja ja A. Z. on kohtule kinnitanud nii kirjalikult (tl 45-46) kui ka suuliselt vande all (tl 102 pöördel - 104), et nõude loovutamise lepingut ei ole sõlmitud ning kohustus tuleb täita kostjale. Tõendamata ja asjakohatud on hageja väited, et kostja võib olla ise, kasutades A. Z. ID-kaarti, allkirjastanud 13.05.2019 kinnituse (tl 45-46). A. Z. on kinnitanud, et 13.05.2019 kinnitus on tema poolt allkirjastatud. Asjakohatud on tunnistaja R. T. väited, et R. T. leppis A. Z.ga kokku, et laenulepingust tulenev kohustus tuleb täita A. Z.le (tl 102). A. Z. ei ole 05.12.2016 laenulepingu pooleks, seega ei oma tähtsust, milles R. T. ja A. Z. kokku leppisid. Nõude loovutuseks on tulenevalt VÕS § 164 lg 1 vajalik võlausaldaja ja teise isiku kokkulepe ehk antud juhul kostja ja A. Z. vaheline kokkulepe. Vastava kokkuleppe olemasolu kohtule tõendatud ei ole. Seega on tõendamata, et laenulepingust tulenev nõue on loovutatud. Tõendamist ei ole leidnud ka hageja väide, et W OÜ-le on antud korraldus tagastada laen A. Z.le. Kostja on vande all kinnitanud, et kostja ei ole nimetatud korraldust andnud.
32.Tõendamata on hageja väited, et kostja ei ole laenulepingu pooleks ning tegemist on näiliku tehinguga.
33.05.12.2016 sõlmitud laenulepingust nähtuvalt on laenuleping sõlmitud kostja ja W OÜ vahel. Nimetatud on kinnitanud nii tunnistaja A. Z. kui ka R. T. ise. Puudub vaidlus, et laenulepingu on allkirjastanud kostja. Seega on hageja väited, et kostja ei ole laenulepingu pooleks, ainetud ja tõendamata.
34.Tsiviilseadustiku üldosa seadus (TsÜS) § 89 lg 1 kohaselt on näilik tehing, mille puhul pooled on kokku leppinud, et tehingu tegemisel tehtud tahteavaldustel ei ole avaldatud tahtele vastavaid õiguslikke tagajärgi, sest pooled tahavad jätta mulje tehingu olemasolust või varjata tehingut, mida nad tegelikult teha
tahavad. TsÜS § 89 lg 2 sätestab, et näilik tehing on tühine, ning TsÜS § 89 lg 3 sätestab, et kui näiliku tehinguga varjatakse teist tehingut, kohaldatakse varjatud tehingule selle tehingu kohta sätestatut. Näiliku tehingu puhul ei soovi pooled tegelikult tehingut sõlmida ega pea tehingus näidatud õigusi ja kohustusi enda jaoks siduvaks. Hageja ei ole tõendanud, et 05.12.2016 laenulepingu näol on tegemist näiliku tehinguga. Hageja ei ole kohtu ette toonud asjaolusid, millest nähtuks, et lepingu pooled soovisid varjata mingit teist tehingut või soovisid, et leping ei tooks kaasa õiguslikke tagajärgi. Käesoleval juhul on kostja ja W OÜ sõlminud 05.12.2016 laenulepingu, mille alusel W OÜ on saanud laenu, mida kohus on eelnevalt tuvastanud, ning kostja on nõudnud laenu tagastamist ehk lepingu poolte avaldused vastavad tegelikkusele. Kohus ei nõustu hagejaga käsitlusega, et laenulepinguga sooviti varjata A. Z. ja W OÜ vahelist laenusuhet. Laenusuhte varjamist ei saa järeldada sellest, et W OÜ juhatuse liige R. T. pidas läbirääkimisi A. Z.ga ning, et laenulepingut aitas ette valmistada A. Z. ja kostja vend. Tähtsust ei oma kohtu hinnangul, kellega läbirääkimisi peeti või, kes aitas laenulepingut vormistada, vaid tähtsust omab, kelle vahel laenuleping on sõlmitud. Käesoleval juhul on laenuleping sõlmitud W OÜ ja kostja vahel. Usutavad ei ole tunnistaja R. T. ütlused, et R. T. sai alles notaris teada, et laenuleping sõlmitakse kostjaga. R. T. esindaja on R. T. palvel 01.12.2016 edastanud laenulepingu projekti kostjale (tl 41-44), seega oli R. T. kui W OÜ juhatuse liige teadlik, et laenuleping sõlmitakse kostjaga. Isegi kui laenusuhe oleks olnud A. Z. ja W OÜ vahel, siis ei too see kaasa tehingu näilikkust, kuna poolte soov on olnud anda W OÜ-le laenu ning W OÜ-l on kohustus laen tagastada. Keelatud ei ole kohustuste ja õiguste üleandmine. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul on tegemist lepingu osalise ülevõtmisega VÕS § 179 lg 1 tähenduses. VÕS § 179 lg 1 sätestab, et lepingupool võib teise lepingupoole nõusolekul anda oma lepingust tulenevad õigused ja kohustused üle kolmandale isikule temaga sõlmitud lepingu alusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kohus on eelnevalt tuvastanud, et 200 000 eurot laenas W OÜ-le A. Z., kohus on tuvastanud, et laenulepingu punktides 1.1.2 ja 7.3 on W OÜ tunnistanud laenu saamist ja on nõustunud laenu tagastamisega kostjale ehk W OÜ on andnud nõusoleku õiguste ja kohustuste üleminekuks kostjale seoses 200 000 eurot laenamisega W OÜ-le. Kostja ja A. Z. on kinnitanud vande all, et nende soov on olnud, et kogu laenulepingust tulenev kohustus, sh A. Z. poolt antud 200 000 eurot, tagastataks kostjale, millest võib järeldada, et kostja ja A. Z. on sõlminud suulise lepingu õiguste ja kohustuste ülevõtmiseks kostja poolt. VÕS § 11 lg 1 alusel lepingu võib sõlmida suuliselt, kirjalikult või mis tahes muus vormis, kui seaduses ei ole sätestatud lepingu kohustuslikku vormi. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et 05.12.2016 laenulepingu näol ei ole näiliku tehinguga.
35.Tõendamist ei ole leidnud hageja väited, et laenulepingust tulenev kohustus on täidetud W OÜ teise juhatuse liikme N. V. poolt A. Z.le. Tunnistaja R. T. ütlused, et kohustus on täidetud, on paljasõnalised. Tunnistaja ei ole näinud raha üleandmist. Kohtule ei ole esitatud muid tõendeid raha tagastamise osas. Lisaks on kohus tuvastanud eelnevalt, et 05.12.2016 laenulepingust tulenevat nõuet ei ole loovutatud ega ole antud kohustust tagastada laen A. Z.le. Seega isegi, kui N. V. on andnud mingi rahasumma A. Z.le, siis ei ole kohustust täidetud kostjale. Samas on tunnistaja A. Z. ja kostja vande all (tl 102 pöördel - 104) kinnitanud, et neile ei ole laenulepingust tulenevate kohustuste katteks raha makstud. Seega ei ole tõendamist leidnud, et 05.12.2016 laenulepingust tulenev kohustus on täidetud.
36.Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et sundtäitmine täiteasjades nr xxxx ja xxxx on lubatav, mistõttu jätab kohus hagi rahuldamata. Menetluskulud
37.TsMS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 4 kohaselt näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 162
lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti, lg 2 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Kuna kohus jätab hagi rahuldamata tuleb menetluskulud jätta hageja kanda.
38.Menetluskulude rahalise suuruse määrab kohus kindlaks mõistliku aja jooksul pärast käesolevas asjas tehtava kohtulahendi jõustumist (TsMS § 177 lg 2). Kohtu poolt seatud hagi tagamise abinõu tühistamine
39.Harju Maakohus rahuldas enda 09.04.2019 määrusega hageja taotluse hagi tagamiseks ja peatas Tallinna kohtutäitur M. L.a menetluses oleva täitemenetluse täiteasjades nr xxxx ja xxxx kuni kohtumenetluse lõpuni käesolevas tsiviilasjas.
40.Kooskõlas TsMS § 386 lg 4 tühistab kohus ülalviidatud määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõu. Kostjal tuleb pöörduda käesoleva kohtumääruse täitmiseks peale käesoleva lahendi jõustumist ise kohtutäituri poole täitemenetluse jätkamiseks. /allkirjastatud digitaalselt/ Nele Atonen kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.