16. märts 2020. a, Tallinna kohtumaja, Lubja tn 4, Tallinn
Tsiviilasja number
2-17-16716
Tsiviilasi
T Ti avaldus I Ki (K) vastu juurdepääsu määramiseks avalikult kasutatavalt teelt üle võõra kinnisasja
Menetlustoiming
Avalduse lahendamine
Menetlusosalised ja nende esindajad Avaldaja
T Ti (isikukood x, aadress x) Lepinguline esinda Tiina Mölder
Asjast puudutatud isik 1 / kinnisasja omanik
I K (isikukood x, aadress x) Lepinguline esindaja vandeadvokaat Risto Käbi
Asjast puudutatud isik 2 / kinnisasja omanik
U S (isikukood x, aadress x)
Asjast puudutatud isik 3 / vallavalitsus
R Vallavalitsus (registrikood 75010708, aadress Tallinna mnt 24, Aruküla alevik, R vald, 75201 Harjumaa) Lepingulised esindajad A S ja A E
Viimase kohtuistungi aeg või viide asja lahendamisele kirjalikus menetluses
14.06.2019.a.
Kohtumääruse resolutsioon
1.Jätta läbi vaatamata T Ti (isikukood x) avaldus nõudes V kinnistu (registriosa nr x, katastritunnus x:x:x) koormamiseks reaalservituudiga.
2.Rahuldada T Ti (isikukood x) avaldus juurdepääsu määramiseks ja määrata M ja U-M kinnistu (registriosa nr x, katastritunnus x:x:x ja x:x:x) igakordse omaniku või omanike tähtajatu juurdepääs üle V kinnistu (registriosa nr x, katastritunnus x:x:x).
3.Määrata juurdepääsu asukohaks V kinnistul (registriosa nr x, katastritunnus x:x:x) asuv 250m (kahesaja viiekümne meetri) pikkune teelõik laiusega kolm 3,5m (koma viis meetrit) M ja U-M kinnistu (registriosa nr x, katastritunnus x:x:x ja x:x:x) piirist kuni x X-X teeni (registriosa nr x, katastritunnus x:x:x). V kinnistul asuva juurdepääsutee alguspunkti asukoha ligikaudsed koordinaadid on XY: xxx. V kinnistul asuva juurdepääsutee lõpppunkti asukoha ligikaudsed koordinaadid on XY: xxx. Juurdepääsutee asukoht on kohtumääruse lahutamatuks lisaks oleval joonisel märgitud (kohtumääruse lisa).
4.Määrata juurdepääsu tingimused: 4.1.M ja U-M kinnistu (registriosa nr x, katastritunnus x:x:x ja x:x:x) igakordsetel omanikul või omanikel on õigus ööpäevaringselt, igapäevaselt, aastaringselt ja tähtajatult 1 (11)
kasutada juurdepääsu jalgsi, kergliiklusvahenditega ning mootorsõidukite, autorongide ja masinrongidega, mille lubatud täismass ei ületa 3500 kilogrammi ning muude liiklusvahenditega, mis sobivad kasutamiseks juurepääsutee tingimusi ja olusid arvestades. Nimetatud liiklusvahendite hulka ei kuulu kinnisasja teenindavad liiklusvahendid. 4.2.Juurdepääsu kasutamine M ja U-M kinnistu (registriosa nr x, katastritunnus x:x:x ja x:x:x) ning V kinnistu (registriosa nr x, katastritunnus x:x:x) igakordsete omanike poolt hõlmab ka juurdepääsu kasutamist igakordse omanikuga seotud isiku poolt, näiteks igakordse omaniku perekonnaliikme või külalise või omanikult nõusoleku saanud isiku poolt. 4.3.Kohustada T Tit (Ti, isikukood x) rajama kuue (6) kuu jooksul alates kohtumääruse jõustumisest poolel maal juurdepääsuteel U-M kinnistu katastritunnus x:x:x) poolsesse teeserva tasku, mis võimaldab vastutuleva liiklusvahendi mööda laskmist ilma tagurdamata teelt kõrvale keerates. 4.4.V kinnistu (registriosa nr x, katastritunnus x:x:x) igakordne omanik või omanikud on kohustatud tagama aastaringselt juurdepääsutee korrashoiu ning hoidma juurdepääsuteed jalgsi ja sõidukiga liiklemiseks vajalikus seisundis.
5.M ja U-M kinnistu (registriosa nr x, katastritunnus x:x:x ja x:x:x) igakordne omanik või omanikud on kohustatud maksma V kinnistu (registriosa nr x, katastritunnus x:x:x) kinnistu igakordsele omanikule või omanikele juurdepääsutee kasutamise eest kokku tasu 110 (ükssada kümme) eurot aastas. Tasumise tähtpäev on iga jooksva aasta esimene juuli (01.07.).
6.Kohustada I Ki (K, isikukood x) andma nõusolek kanda Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusraamatu registriosa nr x kolmandasse jakku märkus juurdepääsu tasu ja juurdepääsu kohta avalikult kasutatavale teele Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosasse nr x kantud M ja U-M kinnistu (katastritunnus x:x:x ja x:x:x) igakordse omaniku või omanike kasuks.
7.Toimetada kohtumäärus kätte menetlusosalistele. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramise kord
8.Jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda ning menetluskulude rahaline suurus kindlaks määramata. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 (viieteistkümne) päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest, kuid mitte pärast 5 (viie) kuu möödumist määruse tegemisest. Kohus selgitab, et seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6 ja § 442 lg 6). I.
Asjaolude kirjeldus
1.T Ti (avaldaja, M ja U-M kinnistu omanik) esitas 08.11.2017 Harju Maakohtule avalduse juurdepääsu määramiseks avalikult kasutatavalt teelt üle võõra kinnisasja. Kohus jättis 11.05.2018 määrusega avalduse käiguta. Avaldaja esitas 25.05.2018 avalduse täienduse. Kohus algatas 01.06.2018 määrusega avaldaja avalduse lahendamiseks hagita menetluse. Kohus kaasas puudutatud 2 (11)
isikutena menetlusse I Ki (V kinnistu omanik), U Su (T kinnistu omanik) ja R Vallavalitsuse (kinnistute asukoha järgne vallavalitsus). R Vallavalitsus vastas 20.06.2018. Puudutatud isik I K vastas 23.07.2018. Puudutatud isik U S vastas 24.07.2018. Avaldaja esitas 10.06.2019 seisukoha puudutatud isiku vastustele. Kohus arutas asja 14.06.2019 kohtuistungil. Kohus nõudis asja lahendamiseks 03.02.2020 teavet Maksu- ja Tolliametilt ning Maa-ametilt. Kohus 19.02.2020 määrusega määras tähtajad. Menetlusosalised on menetluse kestel esitanud kohtule korduvalt menetlusdokumente.
2.Avaldaja põhjendab avaldust peamiselt järgmiselt. Kinnistusraamatu andmetel on puudutatud isik I K kinnistu katastritunnusega x:x:x omanik. Puudutatud isiku I Ki kinnistuga ühelt poolt külgnevatelt kinnistutelt katastritunnustega x:x:x ja x:x:x puudub juurdepääs avalikult kasutatavale teele. Samal ajal külgneb avalikult kasutatav tee puudutatud isiku I Ki kinnistuga teiselt poolt ning puudutatud isiku I Ki kinnistul asub eratee, mida mööda saaks võimaldada nimetatud kinnistutele juurdepääsu avalikult kasutatavale teele. Avaldaja on juurdepääsu osas küsinud arvamust puudutatud isikult R Vallavalitsuselt, kes on asunud seisukohale, et küsimuse peavad lahendama avaldaja ja puudutatud isik I K omavahel. Avaldaja hinnangul on mõistlik lahendada juurdepääs servituudi seadmisega tasu eest, kasutades selleks juba olemasolevat puudutatud isikule I Kile kuuluvat erateed. Avaldaja hinnangul on mõistlik ja põhjendatud ühekordne tasu tähtajatu juurdepääsu võimaldamise eest reaalservituudina 100 (ükssada) eurot või alternatiivina perioodiliste maksetega 10 eurot aastas. Avaldaja kinnisasjale puudub vajalik juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt või kinnisasja eraldiseisvalt osalt. Avaldaja on teinud puudutatud isikule ettepaneku kokkuleppe sõlmimiseks, kuid puudutatud isik ei ole sellele reageerinud, mistõttu võib lugeda, et kokkulepet ei ole saavutatud. Avaldaja palub määrata juurdepääsu ja selle kasutamise tasu kohtul. Avaldaja viitab asjaõigusseaduse (AÕS) §-dele 140 ja § 141 lg 3 ning märgib, et kinnisomandi kitsendused on seadusjärgsed või need seatakse kohtulahendi või tehinguga. Avaldaja palub seada kitsenduse kohtulahendiga. Avaldaja hinnangul on õigusselguse huvides ja arusaamatuste vältimiseks oluline kanda kitsendus kinnistusraamatusse. Kuivõrd kohtulahendi või tehinguga seatud kitsendus kehtib kolmandate isikute suhtes, kui see on kinnistusraamatusse kantud. Avaldajale kuulub avalduses märgitud kinnisasi (Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr x, U-M) ja sellelt puudub juurdepääs avalikule teele. Puudutatud isik I K on U-M kinnistu naaberkinnistu (Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr x, V) omanik. V kinnistul paikneb eratee, mis kulgeb U-M kinnistu läheduses ning mis viib avalikule teele (X-X kõrvalmaantee). Puudutatud isik I K on nõus andma U-M kinnistu igakordsele omanikule juurdepääsu avalikule teele väiksemas ulatuses kui on märgitud avaldaja poolt. Puudutatud isiku I Ki ettepanek ei ole piisav ega taga avaldajale vajalikku juurdepääsu alljärgnevatel põhjustel. Pakutav juurdepääs annab puudutatud isiku I Ki väitel avaldajale õiguse kasutada V kinnistul asuvat teed alates X-X kõrvalmaanteest kuni U-M kinnistu piirini. Juurdepääsutee pikkus on 100 meetrit. Pakutav teelõik ei ole mitte kuni U-M kinnistu piirini, vaid M kinnistu piirini. Tegemist on kahe kinnisasjaga M ja U-M, mis mõlemad on avaldaja omandis. M kinnitu sihtotstarbeks on maatulundusmaa ja U-M on elamumaa. U-M kinnistuni tuleks rajada u tee läbi M kinnistul kasvava metsa, mis kohati on pehme pinnasega ja tee rajamine sinna oleks ebamõistlikult kulukas. Seega ei lahenda see mingil määral avaldaja probleemi pääseda U-M kinnistule. Pakutav teelõik ei oleks piisav ka M kinnistu majandamiseks, kuna suurem osa M kinnistust paikneb teisel pool U- M kinnistut. Avaldaja vaidleb vastu puudutatud isiku I Ki seisukohale, et avaldajal ei ole õigustatud huvi juurdepääsuks avalikule teele avalduses toodud ulatuses. U-M kinnistu näol on tegemist elamumaaga. R Vallavalitsuse 08.01.2018 a korraldusega nr 6 on väljastatud elamu ja kõrvalhoonete püstitamiseks projekteerimistingimused. Reaalsele ehitustegevusele eelneb dokumentide vormistamine ja lubade taotlemine. Seetõttu ei ole olnud ka olnud krundil näha olulisi arenguid. M kinnistu on maatulundusmaa, mille sihtotstarbeliseks kasutamiseks vajatava juurdepääsu ulatus avalikule teele on olemuslikult väiksem võrreldes näiteks elamuga. Seisukohale on lisatud plaan, millel on elamule vajaliku ligipääsu tagamiseks vajalik tee osa märgitud punasega ja maatulundusmaale ligipääsuks vajalik tee osa helesinisega. Avaldaja on valmis kaaluma helesinisega tähistatud tee osale teistsuguseid kasutustingimusi kui punasega märgitud tee osale. Ei saa nõustuda, et ligipääs maatulundusmaale pole põhjendatud. Vastab tõele puudutatud isiku I Ki väide, et taotletav juurdepääsutee on kitsas ega võimalda eri suundadest tulevatel autodel mööduda. Avaldaja teeb 3 (11)
ettepaneku tee kõrvale tasku välja ehitamiseks avaldaja poolt ja kulul. Avaldaja ja puudutatud isiku I Ki naabersuhted on halvad. Ei vasta tõele puudutatud isiku I Ki väited, et avaldaja ei oleks enne kohtusse pöördumist teinud jõupingutusi kokkuleppe saavutamiseks. Avaldaja on seisukohal, et tasu suurust määrates tuleb arvesse võtta puudutatud isiku I Ki maamaksukohustust, perioodilist hüvitist ainukasutusõiguse kaotamise eest ja tee hooldamisega seonduvaid kulusid vastavalt teeomaniku tegelikele kuludele. Võttes arvesse, et puudutatud isik I K jääb ka ise teed kasutama ja senist kohtupraktikat, mille kohaselt loetakse kaaskasutuse korral eelduslikult kasutuse ulatus võrdseks, tuleb avaldaja kanda jätta maamaksust 1⁄2, mis on 13,89 eurot aastas. Hüvitis ainukasutusõiguse kaotamise eest võiks talumistasu olla 2,08 eurot. Eeldusel, et tee omanik hooldab teed nii suve- kui talveperioodil, sealhulgas teeb lumetõrjet, on avaldaja valimis tee hooldamise eest tasuma 100 eurot aastas. Kulud erinevate juurdepääsulahenduste puhul. Ligipääs kuni M kinnistu esimese nurgani. Kasutus antakse ligikaudu 96 m olemasolevat teed teealuse maa pinnaga 768 m2. Välja tuleks ehitada sealt edasi 152 m olemasoleva teega paralleelset teed. Tee ehituse maksumus 18 328,7 eurot. Hind sisaldab käibemaksu ja kalkulatsioon on toodud lisas 1 pealkirjaga variant 1. Lisaks tuleks juurdepääsu eest maksta igal aastal tasu. Maamaks 4200/302200x768/2=5,33. Hüvitis ainukasutusõiguse kaotamise eest (768/302200)x4200x7,5%=0,80. Tasu tee hooldamise eest 100/250*96=38,4. Kokku 44,53 eurot. Eeldusel, et rajatav tee amortiseerub 10 aasta jooksul on avaldaja iga aastane kulu juurdepääsule 1832,9+44,53= 1877,43. Kümne aastaga 18 774,3 eurot. Ligipääs kuni U-M kinnistu esimese nurgani. Kasutusse antakse ligikaudu 156 m olemasolevat teed teealuse maa pinnaga 1248 m2. Välja tuleks ehitada sealt edasi 92 m olemasoleva teega paralleelset teed. Tee ehituse maksumus 11 587,58 eurot. Hind sisaldab käibemaksu ja kalkulatsioon on toodud lisas 2 pealkirjaga variant 2. Lisaks tuleks juurdepääsu eest maksta igal tasu. Maamaks 4200/302200x1248/2=8,67. Hüvitis ainukasutusõiguse kaotamise eest (1248/302200)x4200x7,5%=1,3. Tasu tee hooldamise eest 100/250*156=62,4. Kokku 72,37. Eeldusel, et rajatav tee amortiseerub 10 aasta jooksul, avaldaja iga aastane kulu juurdepääsule 1158,76+72,37=1231,13. Kümne aastaga 12 311,3 eurot. Avaldaja poolt 10.06.2019 kompromissettepanekus pakutud lahendus. Ligipääs olemasolevat teed kasutades kuni olemasoleva maha sõiduni. Kasutusse antava tee pikkus ligikaudu 250 m. Tee rajamise kulud 0 eurot. Juurdepääsu eest tasutakse puudutatud isikule 116 eurot aastas, mis on ka iga aastane kulu. Kümne aasta kulu on 1160 eurot. Eeldusel, et rajatav tee amortiseerub 10 aastaga on avaldaja võimalik kasutuseelis ligipääsu määramise korral variandis 3 kirjeldatud viisil: variandi 1 eest 18774,3-1160=17 614,3, variandi 2 ees 12311,3-1160=11 151,3. Avaldaja on läbirääkimiste käigus korduvalt selgitanud, miks ei ole võimalik pakutud kompromissi vastu võtta. Võttes aluseks R OÜ hinnapakkumise, tuleks tasuda täiendavalt 12 885,5 eurot. Seega oleks pakutud lahenduse maksumus avaldajale mitte 4774,8 eurot, vaid 20 568,8 eurot. Selline tee maksumus on ebamõistlikult kallis. Uue tee ehitust ei saa ka pidada mõistlikuks olukorras, kus on olemas tee, mis on olnud pikka aega kasutatav kõigi ümberkaudsete kinnistuomanike poolt. Uue tee ehitamine puudutatud isiku poolt pakutud viisil ei arvestaks olukorda, kui käesoleval hetkel avaldaja omanduses olevatest kinnisasjadest üks peaks võõrandatama. Sel juhul puuduks tagumise kinnisasja omanikul juurdepääs oma kinnisasjale ja vaidlust tuleks uuesti alustada. Kui juurdepääs antakse kuni U-M kinnistu tagumise piirini, siis on seal olemas maha sõit ja piisavalt tugeva põhjaga tee U-M ehituskrundile. Selliselt antud juurdepääs tagab minimaalse vajaliku juurdepääsu nii U-M kui M kinnistule. Kuna olemasolev juurdepääsutee kulgeb kahe kinnistu piiril ja ligipääs mõlemale kinnistule säilib ka juhul, kui ühe neist peaks tulevikus võõrandatama. Avaldaja palub kohtul avaldus rahuldada ning määrata kinnistutele katastritunnustega x:x:x ja x:x:x juurdepääs avalikult kasutatavale teele üle kinnistu katastritunnusega x:x:x mööda olemasolevat avalduses märgitud erateed jalgsi, jalgrattaga ja muu liiklusvahenditega. Avaldaja palub vormistada kohtulahend viisil, mis võimaldab kanda juurdepääsuõiguse servituudina kinnistusraamatusse kinnistute katastritunnustega x:x:x ja x:x:x igakordsete omanike kasuks. Avaldaja palub määrata servituudi sisuks kinnistute katastritunnustega x:x:x ja x:x:x igakordsete omanike ja nende osutatud isikute õigus kasutada ööpäevaringselt piiramatu arv kordi kinnistul katastritunnusega x:x:x erateed takistamatult juurdepääsuks kinnistutele katastritunnustega x:x:x ja x:x:x. Määrata servituudi kasutamise kohaks avaldusele lisatud kaardil punasega tähistatud teelõik ja tähtajatuna ning ühekordseks tasuks servituudi seadmise eest 100 eurot. 4 (11)
3.Puudutatud isik I K vaidleb avaldusele vastu ja toob välja muuhulgas järgmist. Vaidluse all ei ole see, et avaldajale kuulub avalduses märgitud kinnisasi (Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr x, U-M kinnistu) ja sellelt puudub juurdepääs avalikule teele. Samuti ei ole vaidluse all, et puudutatud isik I K on U-M kinnistu naaberkinnistu (Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr x, V kinnistu) omanik. Vaidlust ei ole, et V kinnistul paikneb eratee, mis kulgeb U-M kinnistu läheduses, ning mis viib avalikule teele (X-X kõrvalmaantee). Puudutatud isik I K on nõus andma UM kinnistu igakordsele omanikule juurdepääsu avalikule teele. Avaldajal ei ole õigustatud huvi juurdepääsuks avalikule teele avalduses toodud ulatuses. Taotletav juurdepääsutee on kitsas ega võimalda eri suundadest tulevatel autodel mööduda. Tee kasutus muutub järjest tihedamaks, sh puudutatud isiku I Ki põllumajandustegevuse tõttu. Puudutatud isikul I Kil on seoses karjakasvatusega huvi piirata V kinnistul asuva tee kasutust kolmandate isikute poolt. Avaldaja ja puudutatud isiku I Ki naabersuhted on halvad. Puudutatud isik I K sai avaldaja soovist juurdepääsutee juriidiliseks vormistamiseks teada alles seoses kohtumenetlusega. Puudutatud isik I K ei näe põhjust, miks peaks juurdepääsutee määramisega avaldaja soovitud moel põlistama kokkupuuted avaldaja ja loomade vahel ning tooma lisatööd politseile, kui on olemas puudutatud isiku I Ki pakutud alternatiiv (osa praegusest teest antakse juurdepääsuks ja puudutatud isik I K ehitab avaldaja maale teelõigu elamumaani), mis ei maksa avaldajale midagi. Puudutatud isik I K näeb olemasoleva tee ühiskasutusest tulenevalt ette järjest suurenevaid probleeme ning seetõttu on valmis kandma kulu, et avaldaja saaks juurdepääsu oma elamumaale avaldaja enda kinnisasjale rajatava tee kaudu. Sealhulgas võib probleemiks kujuneda tee seisukord, mis ei pruugi karja järjest kasvavat suurust ja üha enam seda kasutavat rasketehnikat arvestades olla avaldaja jaoks piisavalt hea. Puudutatud isik I K ei soovi ui kohtuvaidlusi ega politsei visiite seoses tee olukorraga. Avaldaja nõutava juurdepääsu ulatus on põhjendamatult suur, arvestades tema kinnistu väga piiratud kasutust. Avaldaja argument ei oma kaalu, et talle tuleb määrata võimalikult ulatuslik juurdepääsutee üle puudutatud isiku I Ki kinnisasja, kuna ta võib soovida kinnistu tulevikus jagada, võõrandada ja tahab ka tulevikus moodustatavale kinnisasjale kohe juurdepääsutee tagada. Sellise argumendi toetamine tähendaks kohtu otsustust, et avaldaja kinnisvaraarendus saab ja peabki toimuma puudutatud isiku I Ki arvel. Avaldaja ei ole esile toonud, et ta ei saaks oma kinnistu sees liikumiseks vajalikke teid rajada, vaid ta ei soovi seda lihtsalt teha, sest eelistab kasutada puudutatud isiku I Ki kui naabri maal asuvat teed. Puudutatud isik I K taotleb määrata juurdepääsu avaldaja kinnisasjale (Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr x) üle puudutatud isiku I Kile kuuluva kinnistu (Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr x) nagu toodud puudutatud isiku I Ki 23.07.2018 vastuses lisaks 1 oleval plaanil. Tee laius on 3,5 m ja selle kasutamine oleks lubatud jalgsi, jalgratta ja mootorsõidukiga ööpäeva- ja aastaringselt. Samaaegselt jäävad teed kasutama ka koormatud kinnistu igakordne omanik kui ka tema poolt lubatavad isikud. Puudutatud isik I K astub omapoolsed sammud, et juurdepääsutee määrataks avalikuks kasutamiseks ja R valla hooldada. Kuni juurdepääsutee ei ole avalikuks kasutuseks määratud, hooldab teed puudutatud isik I K. Kuni juurdepääsutee ei ole avalikuks kasutuseks määratud, tasub avaldaja puudutatud isikule I Kile omandiõiguse riive ja tee hoolduse eest aastas 110 eurot. Puudutatud isik I K kohustub rajama avaldaja kinnistule teelõigu, mis viib juurdepääsutee otsast katastriüksuse nr x:x:x piirini (nagu toodud puudutatud isiku I Ki 20.09.2019 seisukoha lisaks 7 oleval plaanil lõigul punktist B punkti C). Rajatav tee on kruatee laiusega 3,2 m. Tee rajatakse aasta jooksul juurdepääsukohustuse määramise jõustumisest ja avaldaja kohustub viivitamatult hankima tee rajamiseks vajalikud load. Aasta jooksul juurdepääsukohustuse määramise jõustumisest, kuid mitte kauem, kui juurdepääsutee valmimisest, saab avaldaja kasutada juurdepääsuks puudutatud isiku I Kile kuuluval kinnistul (Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr x) asuvat teed ulatuses nagu on toodud avaldaja 10.06.2019 seisukoha lisaks 3 oleval plaanil tähistatud punasega.
4.Puudutatud isik U S leiab, et parim viis avaldajal oma kinnistule juurdepääsuks on kasutada olemasolevat teed, mis asub puudutatud isiku I K kinnistul ja mida on avaldaja varasemalt remontinud ning parandanud. Puudutatud isik U Su hinnangul uue tee rajamine ei oleks otstarbekas. R Vallavalitsus loodab, et pooltel on võimalik kokkuleppele jõuda. II.
Kohtumääruse põhjendused ja kohaldatud õigusaktid 5 (11)
5.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 6182 lg 1 sätestab, et menetlusosalised on avaldaja ja kinnisasjade omanikud, keda avalduse lahendamine puudutab, samuti vaidlusaluste kinnisasjade asukoha järgne valla- või linnavalitsus. Kohus ei pea valla- või linnavalitsust menetlusse kaasama, kui see ei puuduta tema huve või ei aita kaasa asja lahendamisele. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 156 lg 1 sätestab, et omanikul, kelle kinnisasjale puudub vajalik juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt või kinnisasja eraldi seisvalt osalt, on õigus nõuda juurdepääsu üle võõra kinnisasja. Juurdepääsu asukoht, kasutamise tähtaeg ja tasu määratakse kokkuleppel. Kui kokkulepet ei saavutata, määrab juurdepääsu ja selle kasutamise tasu kohus. Juurdepääsu määramisel tuleb arvestada koormatava kinnisasja omaniku huve. AÕS § 156 lg 1 järgi on juurdepääsu ja selle kasutamise tasu kohtu poolt määramise eelduseks see, et kinnisasjade omanikud ei saavuta kokkulepet juurdepääsu kohta. Riigikohus on selgitanud, et määrates juurdepääsu avalikult kasutatavale teele, tuleb esmalt arvestada juurdepääsu nõude rahuldamise üldiste eeldustega, milleks on juurdepääsu taotleja kinnisasjal avalikule teele juurdepääsu puudumine, taotletava juurdepääsu vastavus maakorralduslikele nõuetele ja juurdepääsu taotleja juurdepääsu vastu omatava huvi ülekaalukus, võrreldes kinnisasja, mille kaudu juurdepääsu soovitakse, omaniku õiguste juurdepääsust tuleneva kitsendusega. (vt ka Riigikohtu 09. juuni 2017. a määrust tsiviilasjas nr 3-2-1-31-17, p 11). Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et avaldajale kuulub M ja U-M kinnistu (registriosa nr x, katastritunnus x:x:x ja x:x:x) ning puudutatud isikule I K kuulub V kinnistu (registriosa nr x, katastritunnus x:x:x). Viidatud kinnistute läheduses asub T naaberkinnistu registriosa numbriga x (katastritunnus x:x:x, asukoht x
6.Kohus leiab pärast kohtuasja materjalidega tutvumist ja esitatud Maa-ameti kaadrimaterjalidega tutvumist, et otstarbekas ei ole M ja U-M kinnistule avalikule teele juurdepääsu määramine läbi T naaberkinnistu. Juurdepääsutee T kinnistu kaudu ei ole võimalik T kinnistult haljastust ja metsa eemaldamata ning uut teed rajamata. Samuti ei ole välistatud maakorralduslikud ja T kinnistul hoonete paiknemisest tulenevad takistused. Ühtlasi ei ole menetlusosalised taotlenud juurdepääsu määramist üle T kinnistu ja juurdepääsu määramine üle T kinnistu oleks kulukam selle võimalikkuse korral.
7.Menetlusosalised ei vaidle selle üle, et avaldaja M ja U-M kinnistule (registriosa nr x, katastritunnus x:x:x ja x:x:x) ei ole juurdepääsu avalikule kasutatavale teele ega selle üle, et maakorralduslikud nõuded võimaldavad juurdepääsu avaldaja taotletud asukohast üle V kinnistu (registriosa nr x, katastritunnus x:x:x) asuva olemasoleva tee, mida pooled on seni kasutatud. Poolte kohtumenetluses avaldatut arvestades on piisavalt selge, et olemasolev tee on kasutuses ja seda kasutatakse sõidukitega (sh põllumajandustehnikaga). Poolte vahel puudub vaidlus, et olemasoleva tee laiusest tulenevalt on olemasoleva tee kasutamine võimalik sõidukitega korraga ühes suunas, mida kohus võtab arvesse juurdepääsu tingimuste määramisel. Pooled vaidlevad peamiselt V kinnistul oleva tee pikkuse üle, mida on põhjendatud avaldaja kasutusse anda juurdepääsu tagamiseks avalikule teele. Kohus on eeltoodu põhjal seisukohal, et avaldajal on õigus nõuda M ja U-M kinnistule juurdepääsu määramist üle V naaberkinnisasja avalikult kasutatavale teele pääsemiseks. Kohus määrab alljärgnevalt kindlaks juurdepääsutee pikkuse ja tingimused.
8.Avaldaja taotleb M ja U-M kinnistule juurdepääsu avalikult kasutatavale teele tee pikkusega ligikaudu 350 meetrit (Maa-ameti kaardirakenduses mõõdetuna, vt avaldaja 08.11.2017 avalduse lisas 2 juurdepääsulahenduse kaarti) mööda V kinnistul olemasolevat teed algusega V kinnistu piiri algusest, mis külgneb ühelt poolt avaliku X-X teega ning teiselt poolt M ja U-M kinnistuga. Puudutatud isik I K nõustub M ja U-M kinnistule juurdepääsu määramisega avalikult kasutatavale teele tee pikkusega ligikaudu 100 meetrit (Maa-ameti kaardirakenduses mõõdetuna, vt puudutatud isiku I Ki 23.07.2018 menetlusdokumendi lisas 1 juurdepääsulahenduse kaarti) mööda avaldaja 6 (11)
taotletud V kinnistul olemasolevat teed algusega V kinnistu piiri algusest, mis külgneb ühelt poolt avaliku X-X teega ning teiselt poolt M ja U-M kinnistuga. Puudutatud isiku I Ki pakutud juurdepääsutee korral tuleks M kinnistule osaliselt rajada uut teed ja eemaldada metsa tagamaks juurdepääsu M ja U-M kinnistule.
9.Puudutatud isiku I Ki vastuväited avaldaja taotletud juurdepääsutee pikkusele V kinnistul seonduvad peamiselt naabrussuhetest tulenevate arusaamatustega. Puudutatud isik I Ki selgitustest ei nähtu, et juurdepääsutee määramine olemasoleva tee asukohta välistaks puudutatud isiku I Ki võimalust kasutada V kinnistut põllumajandusmaana (sh põllumajandustegevuseks). Seejuures ei nähtu puudutatud isik I Ki välja toodust võimalike V kinnistu kasutusviiside kaotust tulenevalt juurdepääsu määramisest olemasoleva tee asukohta. Kohtuasja materjalidest ei nähtu, et seni oleks V kinnistul asuvale teele isikutele juurdepääsu piiratud. Puudutatud isiku I K on avaldanud valmisolekut, et juurdepääsutee määrataks avalikuks kasutamiseks. Kohtule esitatud puudutatud isiku I Ki 23.07.2018 fotost juurdepääsuteele nähtub, et kõigile on V kinnistu teele ilma takistusteta vaba juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt. Kohus märgib, et tee on kinnistul juba olemas ja poolte kasutuses, mistõttu ei too sellele juurdepääsu määramine kaasa faktilise olukorra muutumist. Seadusest tulenevate eelduste esinemisel on kinnistu omanikul õigus juurdepääsule avalikult kasutatavale teele ka juhul, kui naabrussuhted ei ole head. Kindlaksmääratud juurdepääsuõigus ei välista huvitatud isikul tulevikus juurdepääsutee kasutamise intensiivsuse või muude asjaolude muutumise tõttu AÕS § 156 alusel kohtusse pöördumist, et muuta juurdepääsu, selle tingimusi või tasu või lõpetada juurdepääsuõigus (vt ka Riigikohtu 30. märtsi 2004. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-3304, p 23). Eeltoodust tulenevalt ei välista puudutatud isiku I Ki vastuväited avaldaja taotletud juurdepääsutee pikkust V kinnistul mööda olemasolevat teed. Ühtlasi puudutatud isiku I Ki pakutud juurdepääsutee pikkuse korral tuleks M kinnistul osaliselt rajada uut teed ja eemaldada metsa. Samuti puudutatud isiku I Ki pakutud lahenduse korral ei oleks tagatud juurdepääs M ja U-M kinnistule mõistlikes proportsioonides (vt puudutatud isiku I Ki 23.07.2018 menetlusdokumendi lisas 1 juurdepääsulahenduse kaarti).
10.Kohus leiab, et avaldaja taotletud juurdepääs avalikult kasutatavale teele üle V kinnistu on põhjendatud, kuid avaldaja taotletust väiksemas ulatuses ja pikemas ulatuses kui puudutatud isiku pakutu. Tee on olemas ja kasutusel ning sõidetav. Kohu hinnangul olukorras, kus avaldaja kinnistule puudub juurdepääs avalikult kasutatavale teele, omab avaldaja juurdepääsu vastu omatava huvi ülekaalu puudutatud isiku ees. Kohus on veendunud, et juurdepääsu määramine üle olemasoleva kasutusel oleva tee kohtu määratavas ulatuses ei koorma liigselt V kinnistu omanikku. Kohus põhjendab järgnevalt tee pikkuse ulatust, mis on põhjendatud määrata V kinnistul olevast olemasolevast teest avaldaja kasutusse juurdepääsu tagamiseks avalikule teele.
11.Avaldaja 10.06.2019 menetlusdokumendis avaldatust nähtub, et M ja U-M kinnistule on juurdepääs tagatud, kui see määratakse avaldaja taotletust väiksemas ulatuses punasega märgitud teelõigule avaldaja 10.06.2019 menetlusdokumendi lisas 3 toodud juurdepääsulahenduse kaardi järgi. Avaldaja põhjendab, et seal olemas maha sõit ja piisavalt tugeva põhjaga tee U-M ehituskrundile ja selliselt antud juurdepääs tagab minimaalse vajaliku juurdepääsu nii U-M kui M kinnistule, kuna tee kulgeb kahe kinnistu piiril. Avaldaja välja toodut kinnitab Maa-ameti kaardirakendusest nähtuv. Kaardirakendusest nähtuvalt minnes mööda V kinnistul olemasolevat teed algusega V kinnistu piiri algusest, mis külgneb ühelt poolt avaliku X-X teega ning teiselt poolt M ja U-M kinnistuga, kuni U-M kinnistu piiri lõpuni (tagumise piirini). See on U-M kinnistu tagumise piiri lõpuni, mis jääb avalikust X-X teest kaugemale. Seal on M ja U-M kinnistu piiride ristumispunkt olemasoleva V kinnistu tee kõrval. Nimetatud M ja U-M kinnistu piiride ristumispunktist pääseb mõlemalt kinnistult uut teed rajamata V kinnistule olemasolevale teele. Kohtu hinnangul ei ole seega põhjendatud määrata avaldajale taotletud M ja U-M kinnistule juurdepääsu avalikult kasutatavale teele pikkusega ligikaudu 350 7 (11)
meetrit. Võimalik on tagada uut teed rajamata juurdepääs mõlemale kinnistule lühema pikkusega mööda V kinnistu olemasolevat teed. Kohus määrab seetõttu juurdepääsu avaldaja soovitud asukohta üle V kinnistu avaldaja taotletust lühemas ulatuses (pikkuses). Juurdepääs kulgeb M ja U-M kinnistult üle V kinnistu avalikult kasutatavale x X-X teeni (registriosa nr x, katastritunnus x:x:x). Juurdepääs on märgitud avaldaja 10.06.2019 menetlusdokumendi lisas 3 toodud juurdepääsulahenduse kaardil punasega märgitud teelõigul, mida avaldaja on täpsustanud 20.09.2019 menetlusdokumendile lisatud kaardiga dokumendi lisas 3. Nimetatud avaldaja täpsustatud kaart on käesoleva kohtumääruse lahutamatuks lisaks. Kohus on Maa-ameti kaardirakenduses välja selgitanud, et V kinnistul on määratava juurdepääsutee pikkus 250 meetrit ja juurdepääsutee laius on vastavalt taotletule 3,5 meetrit. Kohus on Maa-ameti kaardirakenduses välja selgitanud, et juurdepääsutee V kinnistul asuva alguspunkti asukoha ligikaudsed koordinaadid on XY: xxx. Kohus on Maa-ameti kaardirakenduses välja selgitanud, et juurdepääsutee V kinnistul asuva lõpp-punkti asukoha ligikaudsed koordinaadid on XY: xxx.
12.Avaldaja on taotlenud juurdepääsu määramist järgmistel tingimustel: juurdepääs jalgsi, jalgrattaga ja muu liiklusvahenditega ning igakordsete omanike ja nende osutatud isikute õigus kasutada ööpäevaringselt piiramatu arv kordi. Avaldaja on 20.09.2019 menetlusdokumendis avaldanud kohtu määratud juurdepääsu lahenduse tasuks 116 eurot aastas. Avaldaja on 10.06.2019 menetlusdokumendis teinud ettepaneku, et avaldaja kohustub poolele maale juurdepääsuteel rajama U-M kinnistu poolsesse teeserva tasku, mis võimaldab vastutuleva liiklusvahendi mööda laskmiseks ilma tagurdamata teelt kõrvale keerata. Poolte vahel puudub vaidlus, et olemasoleva tee laiusest tulenevalt on olemasoleva tee kasutamine võimalik sõidukitega korraga ühes suunas. Puudutatud isik I Ki on taotlenud juurdepääsu määramist järgmistel tingimustel: tee laius on 3,5 meetrit ja selle kasutamine oleks lubatud jalgsi, jalgratta ja mootorsõidukiga ööpäeva- ja aastaringselt. Samaaegselt jäävad teed kasutama ka koormatud kinnistu igakordne omanik kui ka tema poolt lubatavad isikud. Puudutatud isik I K astub omapoolsed sammud, et juurdepääsutee määrataks avalikuks kasutamiseks ja R valla hooldada. Kuni juurdepääsutee ei ole avalikuks kasutuseks määratud, hooldab teed puudutatud isik I K. Kuni juurdepääsutee ei ole avalikuks kasutuseks määratud, tasub avaldaja puudutatud isikule I Kile omandiõiguse riive ja tee hoolduse eest aastas 110 eurot. Puudutatud isik I K kohustub rajama avaldaja kinnistule teelõigu, mis viib juurdepääsutee otsast katastriüksuse nr x:x:x piirini. Rajatav tee on kruatee laiusega 3,2 m. Tee rajatakse aasta jooksul juurdepääsukohustuse määramise jõustumisest. Avaldaja kohustub hankima tee rajamise load.
13.Avaldaja poolt soovitud tingimusi ja puudutatud isiku I Ki poolt pakutud alternatiivseid juurdepääsu tingimusi arvestades määrab kohus järgmised juurdepääsu tingimused. Kohus määrab arvestades poolte tahet V kinnistu juurdepääsutee kasutamise selliselt, et avaldaja kinnistu igakordsetel omanikel on õigus ööpäevaringselt, igapäevaselt, aastaringselt ja tähtajatult kasutada juurdepääsu jalgsi, kergliiklusvahenditega, mootorsõidukite, autorongide ja masinrongidega, mille lubatud täismass ei ületa 3500 kilogrammi ning muude liiklusvahenditega, mis sobivad kasutamiseks juurepääsutee tingimusi ja olusid arvestades. Nimetatud liiklusvahendite hulka ei kuulu kinnistuid teenindavad liiklusvahendid. Juurdepääsu kasutamine avaldaja kinnistute ja puudutatud isiku I Ki kinnistu igakordsete omanike poolt hõlmab ka juurdepääsu kasutamist omanikega seotud isikute poolt, näiteks igakordse omaniku perekonnaliige või külaline või omanikult nõusoleku saanud isik. Avaldaja on 10.06.2019 menetlusdokumendis teinud ettepaneku, et avaldaja kohustub poolele maale juurdepääsuteel rajama U-M kinnistu poolsesse teeserva tasku, mis võimaldab vastutuleva liiklusvahendi mööda laskmiseks ilma tagurdamata teelt kõrvale keerates. Poolte vahel puudub vaidlus, et olemasoleva tee laiusest tulenevalt on olemasoleva tee kasutamine võimalik sõidukitega 8 (11)
korraga ühes suunas. Juurdepääsutee kasutamine on avaldaja huvides. Kohus peab põhjendatuks määrata avaldajale kohustuse rajada 6 kuu jooksul alates kohtumääruse jõustumisest poolel maal juurdepääsuteel U-M kinnistu poolsesse teeserva tasku, mis võimaldab vastutuleva liiklusvahendi mööda laskmist ilma tagurdamata teelt kõrvale keerates. Kohtu hinnangul on see vajalik tingimus juurdepääsutee kasutamiseks, mille täitmine tuleb panna avaldajale. Kohtu hinnangul AÕS § 156 alusel ei saa panna puudutatud isikule I Kile kohustust, mis ei ole otseselt seotud juurdepääsuga - kohustust teha toiminguid juurdepääsutee määramiseks avalikuks kasutuseks. See pole vältimatult vajalik tingimus juurdepääsutee kasutamiseks. Puudutatud isikul on võimalik endale taotletud kohustus võtta vabatahtlikult kohtuväliselt. Ühtlasi puudub puudutatud isikul I Kil vajadus rajada avaldaja kinnistule teelõiku juurdepääsu tagamiseks. Kohtu määratud juurdepääsu lahendus on mööda olemasolevat teed ja uut teed pole vaja. Puudutatud isik I K on avaldanud valmisolekut juurdepääsutee hooldamiseks tasu eest, kuni juurdepääsutee ei ole avalikuks kasutuseks määratud. Avaldaja on valmis tee hooldamise eest tasuma eeldusel, et tee omanik hooldab teed nii suve- kui talveperioodil, sealhulgas teeb lumetõrjet. Kohus määrab, et V kinnistu igakordsed omanikud on kohustatud tagama aastaringselt juurdepääsutee korrashoiu ja hoidma juurdepääsuteed sõidukiga liiklemiseks vajalikus seisundis.
14.AÕS § 156 lg 1 lause 2 sätestab, et juurdepääsu asukoht, kasutamise tähtaeg ja tasu määratakse kokkuleppel. AÕS § 156 lg 1 lause 3 sätestab, et kui kokkulepet ei saavutata, määrab juurdepääsu ja selle kasutamise tasu kohus. AÕS § 156 lg 1 järgi tuleb tasu määrata igal juhul, kui teeniva kinnisasja omanik ei avalda, et ta tasu ei nõua. Avaldaja on 20.09.2019 menetlusdokumendis avaldanud kohtu määratud juurdepääsu lahenduse tasuks 116 eurot aastas. Puudutatud isik I K nõuab avaldajalt omandiõiguse riive ja tee hoolduse eest aastas 110 eurot. Seetõttu peab kohus tasu suuruse kindlaks määrama. Juurdepääsutasu koosneb kolmest komponendist: maamaks, hüvitis omandiõiguse riive eest ja juurdepääsutee korrashoiu kulud. Avaldajal tuleb tasuda juurdepääsutee korrashoiu kulud, sest kohus pidas põhjendatuks määrata, et V kinnistu igakordsed omanikud on kohustatud tagama juurdepääsutee korrashoiu ja hoidma juurdepääsuteed sõidukiga liiklemiseks vajalikus seisundis. Kohus lähtub sellest, et juurdepääsutee pikkus on vähemalt 250 meetrit ning juurdepääsutee laius on 3,5 meetrit. Seetõttu jääb V kinnistut läbiva tee alla 875 m2 (250*3,5) ehk 0,0875 hektarit. Maksu- ja Tolliameti andmetel makstakse 2020. aastal kogu V kinnistu (kokku 30,22 ha) eest maamaksu 84,60 eurot aastas. Seega on tee-aluse maa eest maamaks aastas 0,24 eurot. Kuivõrd hektari kohta on maamaks ligikaudu 2,80 eurot (84,60 : 30,22) ja juurdepääsutee alla jääva maa pindala 0,0875 hektari eest on 0,24 eurot (2,80*0,0875), so 24 euro senti. Maa-ameti kirja kohaselt on Harjumaal keskmine aasta tasu juurdepääsu servituudi eest 0,210377 eurot m2 kohta perioodil 2014-2019. Servituut on olemuselt sarnane juurdepääsuõigusega ja selle saab võtta aluseks ka käesoleva vaidluse lahendamisel. Seega kujuneb omanikul juurdepääsu talumise riive eest V kinnistul tee alla jääva 875 m2 eest 184,08 eurot (875*0,210377) aastas. Puudutatud isik I K on 23.07.2018 menetlusdokumendis põhjendanud, et tema iga-aastased keskmised kulud teehoolduseks on ligikaudu 300 eurot. Avaldaja 20.09.2019 menetlusdokumendis tõi välja, et on valmis tee hooldamise eest tasuma 100 eurot aastas eeldusel, et tee omanik hooldab teed nii suve- kui talveperioodil, sealhulgas teeb lumetõrjet. V kinnistu vaidlusaluse tee kogupikkus on ligikaudu 350 meetrit, mis on ühtlasi avaldaja taotletud M ja U-M kinnistule juurdepääsutee üle V kinnistu (Maa-ameti kaardirakenduses mõõdetuna, vt avaldaja 08.11.2017 avalduse lisas 2 juurdepääsulahenduse kaarti). Puudutatud isiku I Ki avaldatut arvesse võttes kulub tal 1 meetri V kinnistu tee hoolduseks aastas ligikaudu 0,86 eurot (300:350 = ~ 0,86). Kohus lähtub sellest, et 9 (11)
määratud juurdepääsutee pikkus on vähemalt 250 meetrit, mistõttu juurdepääsutee korrashoiu kulud aastas on 215 eurot (250*0,86).
15.TsMS § 6181 lg 1 nimetatud avalduse esitas kohtule üks isik, sest hetkel on M ja U-M kinnistu üksnes avaldaja omandis, millest kohus lähtub. Kohtuasja materjalidest nähtuvalt hakkab V juurdepääsuteed kasutama nii avaldaja kui V kinnistu omanik puudutatud isik I K. Seega on põhjendatud kogu juurdepääsu aastatasu V kinnistu tee eest jagada avaldaja ja puudutatud isik I Ki vahel pooleks. Saadud juurdepääsutasu tuleb välja mõista M ja U-M kinnistu igakordselt omanikult V kinnistu omaniku kasuks. Eeltoodust tulenevalt on avaldaja poolt põhjendatud hüvitada puudutatud isikule I Kile aasta kohta juurdepääsutee aluse maa maamaksu 0,24 eurot ja juurdepääsu talumise tasu 184,08 eurot ning juurdepääsutee korrashoiu kulud 215 eurot pooles ulatuses, sest teed kasutavad nii valitseva kinnisasja kui teeniva kinnisasja omanikud. Kokku 199,62 eurot ((0,24+184,08+215):2=199,62). Puudutatud isik I K nõuab kogu juurdepääsutasuks (sh juurdepääsutee korrashoiu kulude eest) 110 eurot aastas. Kohus ei saa määrata suuremat juurdepääsutasu, kui teeniva kinnisasja omanik on nõudnud. Seetõttu on kohus piiratud puudutatud isiku I Ki taotletud juurdepääsutasuga 110 eurot aastas ega saa määrata sellest suuremat tasu. Kohus kohustab M ja U-M kinnistu igakordset omanikku või omanikke tasuma V kinnistu igakordsele omanikule või omanikele juurdepääsu kasutamise tasu 110 eurot aastas. Tasumise tähtpäev on iga jooksva aasta esimene juuli (01.07.).
16.Avaldaja palub vormistada kohtulahend viisil, mis võimaldab kanda juurdepääsuõiguse servituudina kinnistusraamatusse kinnistute katastritunnustega x:x:x ja x:x:x igakordsete omanike kasuks. Avaldaja viitab asjaõigusseaduse (AÕS) § 141 lg-le 3, mille kohaselt kehtib kohtulahendi või tehinguga seatud kitsendus kolmandate isikute suhtes, kui see on kinnistusraamatusse kantud. Avaldaja hinnangul on õigusselguse huvides ja arusaamatuste vältimiseks oluline kanda kitsendus kinnistusraamatusse. Hagita menetluses kohus ei ole seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (TsMS § 477 lg 5). Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-46-14 p-s 13 selgitanud, et AÕS § 141 lg 3 kohaselt kehtib kohtulahendiga või tehinguga seatud kitsendus kolmandate isikute suhtes, kui see on kinnistusraamatusse kantud. Seetõttu tuleb Riigikohtu hinnangul tõlgendada AÕS § 141 lg-d 3 nii, et kui kinnistusraamatusse on kitsenduse kohta kantud märkus, välistab see TsMS § 460 lg 2 järgi uue omaniku heausksuse, st tehtud lahend kehtib ka tema suhtes. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-33-04 p-s 22 märkinud, et kohtulahendiga määratud juurdepääsuõiguse kehtivuseks kolmandate isikute suhtes tuleb kanda kinnistusraamatusse märkusena. Lähtuvalt Riigikohtu seisukohast tuleb juurdepääsuõigus kanda kinnisturaamatusse märkusena. Kohtu hinnangul piisab avalikult kasutatavale teele juurdepääsu märkusest kinnistusraamatus juurdepääsuõiguse kehtivuseks kolmandate isikute suhtes, mis on avaldusest nähtuvalt avaldaja eesmärk. Avaldaja ei ole taotlenud kinnistusraamatusse otsesõnu kitsenduse kohta märkuse kandmist, kuid hagita menetluses kohus ei ole seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (TsMS § 477 lg 5). Kohus lahendab juurdepääsuõigus kandmise kinnisturaamatusse märkusena. Kohus jätab avalduse reaalservituudi osas läbi vaatamata.
17.Kinnistusraamatuseaduse (KRS) § 341 lg 1 ja lg 2 p 5 kohaselt on avaldaja taotletud märkuse kinnistusraamatusse kandmise vajalikuks eelduseks puudutatud isikute nõusolek. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg 5 kohaselt juhul, kui isik on kohustatud tegema kindla sisuga tahteavalduse, asendab tahteavaldust jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtulahend, millega isikut kohustatakse sellist tahteavaldust andma.
10 (11)
AÕS § 63 lõike 1 punkti 4 kohaselt võib kinnistusraamatusse kanda märke muude seadusega kinnistusraamatusse kanda lubatud asjaolude nähtavakstegemiseks (märkus). AÕS § 141 lõige 3 sätestab, et kohtulahendi või tehinguga seatud kitsendus, samuti selle kitsenduse muutmine või lõpetamine kehtib kolmandate isikute suhtes, kui see on kinnistusraamatusse kantud. Vastava märkuse tegemine kinnistusraamatus tagab selle, et juurdepääsuga seonduvad asjaolud on selged ja üheselt mõistetavad ka kolmandatele isikutele, samuti saaksid nii pooled kui kolmandad isikud juurdepääsuga seotud õigusi praktikas paremini kaitsta ja nõuda teistelt isikutelt, s.h teeniva või valitseva kinnisasja omanikult, kitsendustele allumist. Märkus juurdepääsu kohta kinnisasjale tuleb kanda nimetatud kinnisasja kinnistusraamatusse selle nähtavakstegemiseks ja kehtimiseks kolmandate isikute suhtes. Märkus juurdepääsu kasutamise tasu kohta tuleb kanda avaldaja kinnisasja registriossa. Kohus tuvastab eeltoodust tulenevalt puudutatud isiku I Ki kohustuse anda nõusolek märkuste kandmiseks kinnistusraamatusse.
18.TsMS § 173 lõike 1 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lõige 4 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Tulenevalt TsMS § 172 lõikest 1 kannab hagita menetluses menetlusekulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Kohus määras käesolevas asjas kindlaks juurdepääsu kasutamise tingimused ja jättis reaalservituutide nõude läbi vaatamata. Avaldaja on ka ise põhjustanud kohtuvaidluse, kuna soovis juurdepääsu suuremas ulatuses kui põhjendatud. Seda arvestades ei ole ka avaldus olnud täielikult põhjendatud ning kohtumäärust ei ole tehtud täielikult avaldaja kasuks. Kohtul on hagita kohtuasjas ulatuslik kaalutlusõigus, lähtudes õigluse põhimõttest. Kohus leiab, et lahend on tehtud kõigi menetlusosaliste huvides. Eeltoodust tingituna on kohtu hinnangul õiglane jätta menetluskulud TsMS § 172 lõikest 1 tulenevalt menetlusosaliste endi kanda. Menetluskulud tuleb jätta asjaolusid arvestades nende endi kanda ja menetluskulude rahaline suurus kindlaks määramata. /allkirjastatud digitaalselt/ Toomas Ventsli kohtunik
11 (11)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.