Eesistuja Villem Lapimaa, liikmed Janar Jäätma ja Monika Laatsit
Määruse tegemise aeg ja koht
12.06.2020, Tallinn
Kohtuasja number
2-17-16716
Tsiviilasi
XX avaldus avalikult kasutatavale teele juurdepääsu määramiseks
Menetlusosalised ja nende esindajad
Avaldaja – XX (ik XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Tiina Mölder Puudutatud isik – YY (ik XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja v.adv Risto Käbi Puudutatud isik – WW (ik XXXXXXXXXXX) Puudutatud isik – Raasiku vald, esindajad Andre Sepp ja Aare Ets
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 16.03.2020 määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
YY määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 16.03.2020 määrus muutmata.
2.Jätta YY määruskaebus rahuldamata.
3.Jätta YY määruskaebuse menetlemisest tingitud menetluskulud tema enda kanda. Teistel menetlusosalistel ei ole määruskaebuse menetlemisel tekkinud hüvitatavaid menetluskulusid. Selgitused Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul, arvates määruse kättetoimetamisest. Juhul kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb ülalmärgitud tähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
1.XX (avaldaja) esitas 08.11.2017 Harju Maakohtule avalduse (täiendatud 25.05.2018) avalikult kasutatavale teele juurdepääsu määramiseks. Avalduse kohaselt on avaldaja 2 katastriüksusest – Mallavere (katastritunnus 65102:001:0089, maatulundusmaa) ja Uus-Mallavere (katastritunnus 65102:001:0090, elamumaa) – koosneva Mallavere kinnistu (registriosa nr 397302) omanik. Katastriüksused paiknevad selliselt, et väiksem neist – Uus-Mallavere – on kolmest küljest piiratud Mallavere katastriüksusega ning neljandast küljest YY-le kuuluva Välgatsi kinnistuga (registriosa nr 8265402, katastritunnus 65102:001:0046), millel asub kinnistute piiri ääres eratee. Avaldajale kuuluvalt kinnisasjalt puudub juurdepääs avalikult kasutatavale teele. Juurdepääsu avalikult kasutatavale teele (Viskla-Pikavere kõrvalmaantee) Mallavere kinnisasjalt saaks võimaldada Välgatsi kinnistul paikneva eratee kaudu. Avaldaja on teinud YY-le ettepaneku kokkuleppe sõlmimiseks, kuid viimase pakutud lahendus, millega antaks avaldajale õigus kasutada Välgatsi kinnistul asuvat teed 100 m ulatuses, ei ole juurdepääsu tagamiseks piisav. Avaldaja jaoks on olulisem juurdepääs elamumaa sihtotstarbega Uus-Mallavere maatükile. YY pakutud variandi puhul tuleks rajada uus tee Uus-Mallavere maatükini läbi Mallavere maatükil kasvava metsa, mis oleks ebamõistlikult kulukas. Pakutav teelõik poleks samas piisav ka Mallavere maatüki majandamiseks. Samuti tuleks arvestada sellega, et mõlemale maatükile peaks olema tagatud juurdepääs juhuks, kui üks neist võõrandatakse. Kui juurdepääs antakse kuni Uus-Mallavere maatüki tagumise piirini, siis on seal olemas mahasõit ja tee Uus-Mallavere ehituskrundile. Selliselt antud juurdepääs tagab minimaalse vajaliku juurdepääsu nii Uus-Mallavere kui ka Mallavere maatükile. Tähtajatu juurdepääsu võimaldamine tasu suurust määrates tuleb arvesse võtta YY maamaksukohustust, perioodilist hüvitist ainukasutusõiguse kaotamise eest ning tee hooldamisega seonduvaid kulusid vastavalt teeomaniku tegelikele kuludele. Selleks, et eri suundadest tulevatel autodel oleks võimalik teineteisest mööduda, on avaldaja nõus oma kulul ehitama teele tasku.
YY vaidles avaldusele vastu.
Avaldajal ei ole õigustatud huvi juurdepääsuks avalikule teele avalduses toodud ulatuses. Juurdepääsutee on kitsas ega võimalda eri suundadest tulevatel sõidukitel teineteisest mööduda. YY tegeleb karjakasvatusega ning vältimaks tee ühiskasutusest tulenevaid suurenevaid probleeme (sh tee seisukord, mis ei pruugi YY peetava veisekarja järjest kasvavat suurust ja üha enam seda kasutavat rasketehnikat arvestades olla avaldaja jaoks piisavalt hea), on tal huvi piirata Välgatsi kinnistul asuva tee kasutust kolmandate isikute poolt. Avaldaja soovitava juurdepääsu ulatus on tema kinnistu väga piiratud kasutust arvestades põhjendamatult suur. Võimalus, et avaldaja võib tulevikus oma kinnistu jagada ja osaliselt võõrandada, ei saa õigustada YY õiguste riivamist. Avaldajal on võimalik vajalikus ulatuses rajada tee oma kinnistule. YY on nõus sellise variandiga, et osa praegusest teest antakse juurdepääsuks ja YY ehitab avaldaja maale teelõigu elamumaani. Kuni juurdepääsutee ei ole määratud avalikuks kasutuseks, hooldab teed YY, kellele avaldaja tasub omandiõiguse riive ja tee hoolduse eest 110 eurot aastas. Kuni puudutatud isiku poolt avaldaja kinnistule teelõigu, mis viib juurdepääsutee otsast Uus-Mallavere maatüki piirini, rajamiseni saab avaldaja kasutada juurdepääsuks Välgatsi kinnistul asuvat teed enda soovitud ulatuses.
3.WW (Tuuliku kinnistu omanik) leidis, et parim viis avaldajale juurdepääsu tagamiseks on olemasoleva Välgatsi kinnistul asuva tee kasutamine. Uue tee rajamist ei pea WW otstarbekaks.
4.Raasiku Vallavalitsus avaldas lootust, et avaldaja ja puudutatud isikud jõuavad juurdepääsu osas kokkuleppele. 2(7)
2-17-16716 Esimese astme kohtu määrus
5.Harju Maakohus rahuldas 16.03.2020 määrusega avalduse ning määras Mallavere ja Uus-Mallavere kinnisasjale avalikult kasutatavalt teelt tähtajatu juurdepääsu mööda Välgatsi kinnisasja kulgevat teelõiku (pikkus 250 m, laius 3,5 m) Mallavere ja Uus-Mallavere kinnisasja piirist kuni 11124 Viskla-Pikavere teeni nii jalgsi kui ka sõidukitega (mille täismass ei ületa 3500 kg). Maakohus kohustas avaldajat rajama kuue kuu jooksul alates kohtumääruse jõustumisest poolel maal juurdepääsuteel Uus-Mallavere kinnisasja poolsesse teeserva tasku, mis võimaldab vastutuleva liiklusvahendi möödalaskmist ilma tagurdamata teelt kõrvale keerates. Maakohus määras, et Välgatsi kinnistu igakordne omanik on kohustatud tagama aastaringselt juurdepääsutee korrashoiu ning hoidma juurdepääsuteed jalgsi ja sõidukiga liiklemiseks vajalikus seisundis. Tasu juurdepääsutee kasutamise eest on 110 eurot aastas, mis tuleb maksta iga aasta 1. juuliks. Maakohus kohustas YY andma nõusolek kanda Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusraamatu registriosa nr 8265402 kolmandasse jakku märkus juurdepääsu tasu ja juurdepääsu kohta avalikult kasutatavale teele Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosasse nr 397302 kantud Mallavere ja Uus-Mallavere kinnistu igakordse omaniku (omanike) kasuks (resolutsiooni p-d 2–6). Menetluskulud jättis maakohus menetlusosaliste endi kanda (resolutsiooni p 8). Avaldajal on asjaõigusseaduse (AÕS) § 156 lg 1 alusel õigus nõuda juurdepääsu üle võõra kinnisasja. Juurdepääsu määramine avaldaja kinnisasjale üle Tuuliku kinnistu (registriosa nr 6787502, katastritunnus 65102:001:0027) ei ole otstarbekas, kuivõrd selleks tuleks nimetatud kinnistult eemaldada mets ja haljastus ning rajada uus tee. Seni on avaldaja juurdepääsuks kasutanud Välgatsi kinnistul asuvat erateed ning avaldajal on õigus nõuda Mallavere ja UusMallavere kinnistule juurdepääsu avalikule teele Välgatsi kinnistu kaudu. YY pakutud variandi puhul tuleks Mallavere maatükile rajada täiendavalt uus tee, mis eeldab metsa eemaldamist ning sellisel juhul ei oleks tagatud juurdepääs Mallavere ja Uus-Mallavere maatükkidele mõistlikes proportsioonides. YY selgitustest ei nähtu, et juurdepääsutee määramine olemasoleva tee asukohta takistaks tal Välgatsi kinnistu kasutamist põllumajanduslikul otstarbel. Seni on kõigil isikutel olnud ilma takistusteta vaba juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt Välgatsi kinnistu teele. Samuti on YY avaldanud valmisolekut tee määramiseks avalikuks kasutamiseks. Kuivõrd tee on kinnistul juba olemas ja poolte kasutuses, ei too selle kaudu juurdepääsu määramine kaasa faktilise olukorra muutumist ega koorma liigselt eratee omanikku. Avaldaja taotletud juurdepääs avalikult kasutatavale teele üle Välgatsi kinnistu on põhjendatud 250 m pikkusel lõigul. Selliselt on juurdepääs tagatud minimaalselt vajalikus ulatuses nii Mallavere kui ka Uus-Mallavere maatükile ilma uut teed rajamata. Arvestades, et olemasoleva tee kasutamine sõidukitega on võimalik korraga ühes suunas, tuleb avaldajal rajada 6 kuu jooksul alates kohtumääruse jõustumisest poolel maal juurdepääsuteel Uus-Mallavere kinnistu poolsesse teeserva tasku, mis võimaldab vastutuleva liiklusvahendi möödalaskmist ilma tagurdamata teelt kõrvale keerates. Välgatsi kinnistu igakordsed omanikud on kohustatud tagama aastaringselt juurdepääsutee korrashoiu ja hoidma juurdepääsuteed sõidukiga liiklemiseks vajalikus seisundis. Juurdepääsutasu koosneb kolmest komponendist: maamaks, hüvitis omandiõiguse riive eest ja juurdepääsutee korrashoiu kulud. Arvestades, et juurdepääsutee pikkus on vähemalt 250 m ning laius 3,5 m, hõlmab see 875 m2 Välgatsi kinnistust. Maamaks teealuse maa eest on 0,24 eurot aastas. Maa-ameti andmete järgi oli perioodil 2014–2019 Harjumaal keskmine aastatasu juurdepääsuservituudi eest 0,210377 eurot/m2, mis 875 m2 juurdepääsutee puhul on 184,08 eurot aastas. Juurdepääsutee korrashoiu kulud on YY esitatud andmeid arvestades 215 eurot. Kuivõrd sama teed kasutab ka YY, tuleb kogu juurdepääsu aastatasu jagada tema ja avaldaja 3(7)
2-17-16716 vahel pooleks ((0,24+184,08+215)÷2=199,62). Kuivõrd YY nõuab juurdepääsutasuna 110 eurot aastas, ei saa kohus määrata sellest suuremat tasu.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
6.YY palub määruskaebuses tühistada maakohtu 16.03.2020 määrus osas, milles avaldus rahuldati, ning teha uus lahend, millega määrata juurdepääs YY 23.07.2018 vastuse lisaks 1 oleval plaanil toodud viisil; YY astub omapoolsed sammud, et juurdepääsutee määrataks avalikuks kasutuseks; kuni juurdepääsutee avalikuks kasutuseks määramiseni hooldab teed YY, kellele avaldaja tasub omandiõiguse riive ja tee hoolduse eest 110 eurot aastas; YY kohustub rajama avaldaja kinnistule teelõigu, mis viib juurdepääsutee otsast kuni katastriüksuse nr 65102:001:0090 piirini ning kuni tee valmimiseni saab avaldaja kasutada Välgatsi kinnistul asuvat teed avaldaja 10.06.2019 seisukoha lisaks 3 oleval plaanil näidatud ulatuses. Maakohus jättis määruse tegemisel arvestamata puudutatud isiku huvi tee kasutamise piiramise vastu ning tähtsustas üle avaldaja juurdepääsuvajadust seni hoonestamata kinnisasjale. Kohus ei ole piisavalt arvestanud sellega, et YY on valmis oma kulul rajama avaldaja kinnisasjale juurdepääsutee pikenduse, sest hindab selle kulu väiksemaks probleemidest, mida toob kaasa kitsa ja tihedas põllumajanduslikus kasutuses oleva tee ühiskasutus avaldajaga. Kohus ei ole piisavalt põhjendanud, miks tuleb praegusel juhul eelistada lahendust, mille puhul koormatakse puudutatud isikut suuremas mahus võrreldes lahendusega, kus puudutatud isik rajaks avaldaja kinnistule teelõigu Välgatsi kinnistul asuvalt teelt Uus-Mallaste katastriüksuse piirini. Sellise variandi puhul oleks tagatud juurdepääs mõlemale katastriüksusele. Kohtu seisukoht, et kinnisasja jagamine eraldi katastriüksusteks annab omanikule õiguse nõuda neile kõigile eraldi juurdepääsu, ei põhine seadusel. AÕS § 156 lg 2 järgi tuleb kinnisasja jagamisel tagada katkenud ühendus avalikule teele senise ühendustee kaudu. Avaldaja ei ole nimetanud ühtegi põhjust, miks ei saa liikumist tema kinnisasja siseselt korraldada tema enda maad kasutades. Arvestada tuleb ka sellega, et avaldaja omandas Mallaste kinnistu 2007. aastal ilma juurdepääsuõiguseta ning korraldas 2009. aastal kinnistul kahe katastriüksuse moodustamise, valides ise elamumaa asukoha. Puudutatud isiku kohustused juurdepääsu võimaldamisel ei saa sõltuda ainult avaldaja valikutest oma kinnisasja kujundamisel ja kasutamisel. Maaomanike huvide kaalumisel ei saa pidada tasakaalustatuks tulemust, kus üks maaomanik peab oma maa andma teise kasutusse suuremas osas selleks, et viimane saaks vältida tee rajamist oma kinnistule. Maakohus ei ole põhjendanud, miks kaaluvad avaldaja huvid üles puudutatud isiku huvid. Tee ühiskasutuse muudab keeruliseks Välgatsi kinnistul asuva tee kasutamine puudutatud isiku üha laieneva põllumajandustegevuse teenindamiseks. Karja suurenedes on sellele vaja vedada kõnealust teed kasutades üha rohkem sööta ja joogivett. Kohtu lahendus ei arvesta sellest tuleneva sageneva liiklusega puudutatud isiku kinnistul asuval teel. Mida rohkem kasutab puudutatud isik oma teed põllumajandustegevuse teenindamiseks, seda rohkem tekib konfliktiolukordi avaldaja ja puudutatud isiku vahel (tühistel põhjustel politsei väljakutsumine, raskemini manööverdatavale põllumajandusmasinale tee andmisest keeldumine). Samuti on puudutatud isikul huvi piirata juurdepääsu võimaldavale teele, et kaitsta loomi kadumise ja varguste eest. Puudutatud isik ei ole avaldanud valmisolekut tee määramiseks avalikuks kasutuseks kogu ulatuses, milles avaldaja on seda seni kasutanud, vaid üksnes selles osas, mis on avaldajale vältimatult vajalik avalikule teele pääsemiseks. Maakohtu määratud juurdepääsutee tingimused on ebaselged. Kohtumääruse järgi on juurdepääsutee laius 3,5 m, kuid Välgatsi kinnistul asuv tee läheb avalikust teest kaugenedes 4(7)
2-17-16716 kitsamaks (3–3,2 m). Seega jääb ebaselgeks, kas puudutatud isikule on pandud kohustus olemasolevat teed laiendada. Maakohus on näinud ette teeserva tasku rajamise, kuid pole kindlaks määranud selle mõõtmeid ega puudutatud isiku õigusi ja kohustusi selle rajamisel. Avaldaja ja puudutatud isik ei kasuta teed tavapäraste mõõtmetega sõiduautoga, vaid haagisega sõidukitega, mille pikkus jääb vahemikku 8–12,5 m. Kui standardse tasku pikkus on üle 23 m, siis haagisega sõidukite jaoks tuleb see ehitada laiemaks ja pikemaks. Tasku rajamise teevad keerukamaks ka teeäärsed kraavid. Kui puudutatud isiku maale rajatakse tasku, tuleb see projekteerida vastavalt nõuetele, hankida load ja tellida tööd asjatundjatelt. Avaldaja võib kohtumäärusest teha järelduse, et ta võib puudutatud isiku maale oma suva järgi maaomaniku ja vallaga kooskõlastamata ehitada sellise tasku, mis sõidukite möödumist tegelikult ei hõlbusta. Tasku ehitamiseks kuluva raha eest saaks avaldaja kinnistule ehitada 60 m pikkuse tee.
XX, WW ja Raasiku Vallavalitsus ei esitanud määruskaebusele oma seisukohta.
8.Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas TsMS § 663 lg 5 alusel lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
9.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määrust tühistada. Määruskaebus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel koosmõjus TsMS §-ga 659 jätta rahuldamata ja maakohtu määrus muutmata.
10.Puudub vaidlus, et kõige otstarbekam on määrata juurdepääs Mallavere maaüksuselt avalikult kasutatavale teele Välgatsi kinnistul asuva olemasoleva eratee kaudu, millel liiklemist ei ole puudutatud isik takistanud ja mida avaldaja on seni juurdepääsuna kasutanud. Avaldaja ja Välgatsi kinnistu omanik vaidlevad selle üle, millises pikkuses peaks Mallavere kinnistu igakordne omanik saama kõnealust erateed kasutada. Maakohus määras juurdepääsutee pikkuseks 250 m ning see ulatub avalikult kasutatavalt teelt kuni Uus-Mallavere ja Mallavere katastriüksuste kaugema piirini (avalikult teelt vaadatuna). YY arvates tuleks juurdepääsutee määrata kuni Mallavere kinnistu nurgani, millisel juhul oleks tee pikkus ca 100 m. Sellisel moel juurdepääsu määramisel on YY nõus ise oma kulul rajama tee Mallavere kinnistu siseselt UusMallavere katastriüksuseni.
11.AÕS § 156 lg 1 esimese lause järgi on omanikul, kelle kinnisasjale puudub vajalik juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt või kinnisasja eraldi seisvalt osalt, õigus nõuda juurdepääsu üle võõra kinnisasja. Juurdepääsu asukoht, kasutamise tähtaeg ja tasu määratakse kokkuleppel. Kui kokkulepet ei saavutata, määrab juurdepääsu ja selle kasutamise tasu kohus. Juurdepääsu määramisel tuleb arvestada koormatava kinnisasja omaniku huve. Avalikult kasutatavale teele juurdepääsu nõude rahuldamise eeldusteks on juurdepääsu taotleja kinnisasjalt avalikule teele juurdepääsu puudumine, taotletava juurdepääsu maakorralduslik võimalikkus ja juurdepääsu taotleja juurdepääsu vastu omatava huvi ülekaalukus, võrreldes kinnisasja, mille kaudu juurdepääsu soovitakse, omaniku õiguste juurdepääsust tuleneva kitsendusega (vt nt Riigikohtu 13.02.2019 määrus tsiviilasjas nr 2-14-23161, p 17.1). Vaidlus kinnisasjale juurdepääsuõiguse tagamiseks tuleb lahendada poolte huvide kaalumise teel ning kaaluda tuleb mh, milliseid kulutusi peab avaldaja tegema oma kinnisasjalt avalikule teele pääsemiseks ning kas puudutatud isiku kinnisasja juurdepääsuõigusega koormamine võiks olla avaldaja jaoks oluliselt odavam ja kinnisasja omanikku vähem koormav (vt Riigikohtu 03.06.2010 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-48-10, p 22).
5(7)
2-17-16716
12.Valitseva ja teeniva kinnisasja omanike vastandlike huvide kaalumine on kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsiooni piire (vt Riigikohtu 26.10.2006 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-14-06, p 28; 27.09.2005 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-85-05, p 22). Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus juurdepääsutee asukoha kindlaksmääramisel ületanud diskretsiooni piire.
13.Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuse esitajaga, et maakohus on ülehinnanud avaldaja juurdepääsuvajadust. Juurdepääsu määramise eesmärk on võimaldada avaldajal pääseda avalikult teelt oma kinnisasjale ja seda sihipäraselt kasutada. Raasiku Vallavalitsus on 08.01.2018 väljastanud projekteerimistingimused üksikelamu püstitamiseks Uus-Mallavere krundil (tl 86). Seega on ilmne avaldaja vajadus juurdepääsuks Uus-Mallavere maatükini. Maakohtu määruse lisaks olevalt kaardilt nähtub, et kohus on juurdepääsu määranud kuni avaldaja kinnistu siseselt kulgeva teeni. Määruskaebuse esitaja välja pakutud variandi puhul tuleks avaldaja kinnistule rajada uus tee, milleks on mh vajalik raiuda puid. Ka juhul, kui YY rajab omal kulul teelõigu Uus-Mallavere maatükini, tuleks avaldajal kinnistu siseseks liikumiseks ise teed pikemaks ehitada. Sellega kaasneksid kokkuvõttes suured kulud ning väheneks ka avaldaja kinnistul metsana majandatav ala. Riigikohus on pidanud ekslikuks seisukohta, et AÕS § 156 järgi tuleb tagada juurdepääs kinnisasja piirini, aga mitte hooneteni; kinnisasja omanike huve kaaludes tuleb arvestada ka sellega, kui omanik peab rajama uue tee oma kinnisasjale, et juurdepääsu otstarbekohaselt kasutada (13.02.2019 määrus tsiviilasjas nr 2-14-23161, p 17.2). Ehkki Uus-Mallavere kinnistul ei ole praeguse seisuga hooneid, tuleb arvestada asjaoluga, et tegemist on elamumaaga ning avaldaja kavatseb sinna elamu ehitada. Vastasel juhul tekiks tulevikus vajadus juurdepääsuteed pikendada.
14.YY on välja toonud asjaolu, et avaldaja ostis Mallavere kinnistu teadmisega, et sellele puudub juurdepääs avalikule teele ning jagas hiljem kinnistu kaheks katastriüksuseks, millega moodustati maatulundusmaa otstarbega kinnistule eraldi elamumaa otstarbega maatükk. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa avaldaja sellist tegevust pidada ebamõistlikuks ega põhjendada sellega lühema juurdepääsutee määramist. Riigikohus on selgitanud, et lisaks avalikule teele pääsemisele tagab AÕS § 156 lg 1 kinnisasja omanikule juurdepääsu kinnisasjale ka oma kinnisasja eraldi seisvalt osalt. Ebamõistlik oleks seadusetõlgendus, mille järgi juurdepääsu tagamine kinnisasjale sõltuks üksnes sellest, kas teine maatükk kuulub sama kinnistu koosseisu, st et juurdepääsu tagamiseks tuleks maatükid ühendada üheks kinnistuks (03.06.2010 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-48-10, p 23).
15.Juurdepääsu määramise vajadust maakohtu määratust väiksemas ulatuses põhjendab määruskaebuse esitaja oma üha laieneva põllumajandustegevusega. Ringkonnakohus ei kahtle määruskaebuse esitaja väites, et seoses sellega sõidavad Välgatsi kinnistul asuval teel sageli raskeveokid. Samas ei anna asjaolu, et määruskaebuse esitaja kasutab teed oma tarbeks ja seda üsna suure koormusega, alust järeldada, et määruskaebuse esitaja huvid kaaluvad üles avaldaja huvi 250 m pikkuse juurdepääsu järele. Ringkonnakohtule ei ole äratuntav vajadus piirata tee ühiskasutust seoses loomade pidamise ja nende kaitsmisega varguste ja kadumise eest. Kuivõrd YY kavatseb veiste varjualuse ehitada Õhtuhelgi kinnistule, ei selgu määruskaebusest, miks on vaja piirata Välgatsi kinnistul asuva tee kasutamist avaldaja ja muude isikute poolt suuremas ulatuses kui võimaldab maakohtu määrus. Määruskaebuse esitaja pole väitnud, et avaldaja kasutab teed väga suure intensiivsusega; pigem kasutab teed rohkem määruskaebuse esitaja. Määruskaebuse väidetest ei nähtu, et 250 m pikkune juurdepääsutee mõjutab YY tegevust ning võimalusi oma kinnisasja kasutada oluliselt rohkem kui 100 m pikkune juurdepääsutee. Arvestades kinnistute paiknemist hajaasustusalal, juurdepääsutee asukohta (kinnistute piiril olemasoleval teel) ning selle suhtelist lühidust 6(7)
2-17-16716 võrreldes avaldaja ja YY kinnistute mõõtudega, pole põhjust pidada maakohtu määratud juurdepääsu viimasele eriliselt koormavaks. Tee ühiskasutus on nii maakohtu määratud kui ka määruskaebuse esitaja soovitud variandi puhul vältimatu ning seni on avaldaja kasutanud teed vähemalt samas ulatuses, mille on maakohus määranud juurdepääsuks. Avaldaja poolt tee kasutamisega määruskaebuse esitajale kaasnevad teatavad ebamugavused ei kaalu üles avaldaja huvi kinnistu sihtotstarbeliseks kasutamiseks vajaliku juurdepääsu saamiseks. Mõistlikuks ei saa pidada uue tee rajamist avaldaja kinnistule selle asemel, et kasutada olemasolevaid, st Välgatsi kinnistul asuvat teed ja avaldaja kinnistusisest teed. Maakohtu määratud juurdepääsutee on ringkonnakohtu hinnangul avaldaja ja YY huve tasakaalustatult arvesse võttev lahendus.
16.Määruskaebuse esitaja on toonud välja, et maakohtu määruse järgi on juurdepääsutee laius 3,5 m, kuid mõõdistuste (tl 141-142) kohaselt on tee laius 3–3,2 m ning teede ristumiskohal 4 m. Määruskaebuse esitaja arvates jääb maakohtu määrusest ebaselgeks, kas talle on pandud kohustus olemasolevat teed oma kulul laiendada. Ringkonnakohus märgib, et maakohtu määrusest ei tulene YY-le kohustust teed laiendada, vaid maakohus on oma määruses pidanud silmas ilmselt olemasoleva tee keskmist laust. AÕS § 156 lg 1 alusel juurdepääsu määramise korral ei saa koormatava kinnisasja omanikku kohustada konkreetseteks tegudeks (v.a abistavad tegevused), nt tee välja ehitamine (Riigikohtu 09.06.2017 määrus tsiviilasjas nr 3‐2‐1‐31‐17, p 12), ja seda pole maakohus praegusel juhul ka teinud. Tee laius on oluline eelkõige tasu määramisel ja tagamaks selle läbimine sõidukitega. Praegusel juhul pole vaidlust, et tee on sõidetav, sh raskeveokitega.
17.Eelnevast tulenevalt ei saaks kohus juurdepääsu määramisel ka kohustada YY tegutsema juurdepääsutee avalikuks kasutamiseks määramise nimel ega rajama avaldaja kinnistule teed, nagu on määruskaebuses taotletud. Sellised kohustused saaks YY võtta endale kompromissi sõlmimisel.
18.Maakohtu määruses ei ole täpsustatud juurdepääsutee mõõtmeid. Määruskaebuse esitaja näeb ohtu selles, et avaldaja võib rajada selliste mõõtmetega tasku, mis möödasõitu tegelikult ei hõlbusta. Ringkonnakohus ei pea määruskaebuse esitaja oletust põhjendatuks. Maakohtu määruse järgi peab tasku võimaldama vastutuleva liiklusvahendi mööda laskmist ilma tagurdamata teelt kõrvale keerates. Seega peab tasku võimaldama teise liiklusvahendi möödumist ka reaalselt. Maakohtu kasutatud mõiste „liiklusvahend“ hõlmab peale tavaliste mõõtmetega sõidukite ka põllumajandusmasinaid. Avaldaja peab tasku ehitamise korraldamisel arvestama teed kasutavate sõidukite mõõtudega, et maakohtu määrusest tulenev nõue oleks täidetud. Maakohtu määrus ei vabasta avaldajat ehitamisel asjaomaste avalik-õiguslike nõuete järgimise kohustusest, vaid määruse tulemusel on avaldajal eraõiguslik kohustus rajada tasku ja määruskaebuse esitajal õigus nõuda avaldajalt selle kohustuse täitmist. Menetluskulud
19.Kuna ringkonnakohus jätab määruskaebuse rahuldamata, jäävad määruskaebuse menetlemise kulud TsMS § 171 lg 1 järgi määruskaebuse esitanud YY kanda. Kuna teised menetlusosalised ei ole esitanud määruskaebuse kohta oma seisukohti, ei ole ka neil tekkinud määruskaebuse menetlemisel hüvitatavaid kulusid. (allkirjastatud digitaalselt)
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.