Kaebuse esitaja ja kaebuse XX määruskaebus liik XX (isikukood Menetlusosalised ja nende Taotleja (määruskaebuse esitaja):
XXXXXXXXXXX),
lepinguline esindaja esindajad vandeadvokaat Robert Sarv (e-post:XXX) Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Resolutsioon:
1.XX määruskaebus rahuldada osaliselt.
2.Harju Maakohtu 11.11.2019 määrus tühistada ja saata taotlus tagasi maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks.
3.Määruse peale ei saa edasi kaevata (TsMS § 247 lg 4 teine lause). Asjaolud, taotlus ja menetluse käik
1.05.09.2019 esitas XX (taotleja) Harju Maakohtule taotluse eeltõendamismenetluse algatamiseks.
2.Taotluse kohaselt palub taotleja: - kohustada AS SL Õhtuleht väljastama vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis veebilehel asuva artiklite kommenteerimise alale kirjutanud isikute tuvastamist võimaldav olemasolev teave, muuhulgas vähemalt kommentaari täpne kellaaeg kohaliku aja järgi, kommentaari autori IP-aadress (sh IP-aadressi IP-pordid ja TCP sessiooni lähtepordi numbrid), nimi, isikukood, aadress, e-post ja telefon avalduses toodud kommentaaride kohta; - kohustada AS-i Ekspress Meedia väljastama vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis veebilehel asuva artikli kommenteerimise alal kirjutanud isikute tuvastamist võimaldav olemasolev teave, muuhulgas vähemalt kommentaari täpne
1(8)
Tsiviilasi nr: 2-19-13636 kellaaeg kohaliku aja järgi, kommentaari autori IP-aadress (sh IP-aadressi IP-pordid ja TCP sessiooni lähtepordi numbrid), nimi, isikukood, aadress, e-post ja telefon avalduses toodud kommentaaride kohta.
3.Taotluse kohaselt soovib taotleja TsMS § 244 lg 1 ja § 244 lg 3 p 1 alusel kostjate andmete kindlakstegemist, sest taotlejale ei ole kostjate andmed teada ning taotlejal puudub seaduslik võimalus kostjate andmete kindlakstegemiseks.
4.Avaldajal puudub võimalus iseseisvalt antud andmete kogumiseks, sest veebilehtede pidaja ei väljasta neid avaldajale (üldtuntud asjaolu). 25.05.2018 kohalduma hakanud andmekaitsemääruse preambula punkti 30 järgi loetakse lisaks muudele andmetele ka IP-aadress isikuandmeteks. Seega ilma õigusliku aluseta ei luba kehtiv seadusandlus AS-lt Ekspress Meedia AS-lt SL Õhtuleht ja AS-lt Postimees Grupp isikuandmeid kolmandatele isikutele avaldada. Andmete koguja ei väljasta kolmandatele isikutele isikuandmeid. Järelikult saab kostja(te) andmed kindlaks teha vaid kohtu kaudu eeltõendamismenetluses. Seega on avaldaja nimetanud põhjuse, miks ta ei saa kostja(te) isikuandmeid kohtule esitada TsMS § 248 lg 1 tähenduses.
5.Seejärel on vaja taotleda vastavalt sideettevõtjalt andmed IP-aadressi omaniku ning IPaadressiga seotud tehniliste vahendite (seadme mac aadress, seadme operatsioonisüsteem ja veebilehitseja (sh veebilehitseja versioon), millel kommentaar kirjutati) kohta, kui veebilehtede haldaja poolt väljastatud andmed ei võimalda kostja(te) andmeid üheselt kindlaks teha. Seadmega seotud andmed on vajalikud kindlustamaks kommenteerija isikut ning vältimaks olukorda, et nõue esitatakse vale isiku vastu. Avaldaja täpsustab vastava sideettevõtja andmed pärast veebilehe haldajalt saadud informatsiooniga tutvumist.
6.Kommentaarid kahjustavad otseselt ja kaudselt taotleja au ja head nime. Taotleja on seisukohal, et tal on õigus nõuda ebaõigete andmete ümberlükkamist, ebakohaste hinnangute õigusvastasuse tuvastamist ja mittevaralise kahju hüvitamist. Asjassepuutuvates kommentaarides on avaldatud ebaõigeid andmeid avaldaja kohta ning ühtlasi avaldatud mitmeid ebakohaseid väärtushinnanguid ja sellega tekitatud avaldajale õigusvastaselt mittevaralist kahju. Ebaõigete andmete avaldamise eest kannab deliktiõiguslikku vastutust andmete avaldaja.
7.18.10.2019 määrusega jättis Harju Maakohus taotluse käiguta ning selgitas, et eeltõendamismenetluse algatamine eeldab TsMS § 244 lg 1 kohaselt seda, et tõendid võivad kaduma minna või nende kasutamine võib raskeneda. TsMS § 244 lg 1 p 3 annab võimaluse eeltõendamismenetluses ekspertiisi määramist, kui isikul on õiguslik huvi, et tuvastataks isiku seisund või eseme seisund või väärtus. Kohus palus täpsustada, millistele asjaoludele tuginedes võib eeldada, et tõendid võivad kaduma minna või nende kasutamine raskeneda. Samuti juhtis kohus taotleja tähelepanu asjaolule, et taotleja tahab eeltõendamismenetluse algatamist TsMS § 244 lg 3 p 1 alusel, kuid nimetatud säte kohaldub ekspertiisi määramisele. Avaldusest võib aru saada, et taotleja ei ole taotlenud ekspertiisi määramist. Arvestades eeltõendamismenetluse erandlikku iseloomu, ei saa eeltõendamismenetluse algatamise aluseks olla pelgalt asjaolude väljaselgitamine ning see ei pruugi olla piisav eeltõendamismenetluse algatamiseks. Eelduseid eeltõendamismenetluse algatamiseks tuleb põhistada.
8.21.10.2019 esitas taotleja Harju Maakohtule täiendava selgituse eeltõendamismenetluse algatamiseks. Selgituste kohaselt ei ole taotlejale ebaõigete väidete ja ebakohaste väärtushinnangute avaldanud isikute andmed hagiavalduse esitamiseks teada. Elektroonilise side seaduse kohaselt kustuvad taotleja poolt nõutud andmed ühe aasta jooksul pärast andmete loomist või nende töötlemist. Andmete kustutamisel muutub kahju hüvitamist nõudva
2(8)
Tsiviilasi nr: 2-19-13636 hagi esitamine võimatuks. Sel põhjusel oleks hagi esitamine tulutu, kui hagimenetluse kestel nõutavad andmed kustutatakse või kustutab need andmed telekomiettevõte enne, kui taotleja suudab need veebiportaalipidaja käest üldse väljagi nõuda, ja telekomiettevõttele edastada või esitada telekomiettevõtte vastu uue hagi. Avaldajal puudub võimalus iseseisvalt antud andmete kogumiseks, sest veebilehtede pidaja ega telekomiettevõtted ei väljasta neid avaldajale (üldtuntud asjaolu). Alates 25.05.2018 kohalduva andmekaitsemääruse preambula punkti 30 järgi loetakse isikuandmeteks lisaks muudele andmetele ka IP-aadress. Seega ei luba kehtiv õigus andmete valdajatel ilma kohtunõudeta isikuandmeid kolmandatele isikutele (sh avaldajale) avaldada. Järelikult saab kostja(te) andmed kindlaks teha vaid kohtu kaudu eeltõendamismenetluses. Maakohtu määrus
9.Harju Maakohus keeldus 11.11.2019 määrusega eeltõendamismenetluse algatamisest ning jättis menetluskulud taotleja kanda.
10.Määruse põhjenduste kohaselt võib kohus TsMS § 244 lg 1 kohaselt poole taotlusel kohtumenetluse ajal või mõjuval põhjusel enne menetluse algatamist määrusega korraldada eeltõendamismenetluse, kui vastaspool sellega nõustub või kui võib eeldada, et tõendid võivad kaduma minna või nende kasutamine võib raskeneda. Kohus algatab isiku taotlusel eeltõendamismenetluse tõendite tagamiseks ka siis, kui isik põhistab, et tema autoriõigusi, autoriõigustega kaasnevaid õigusi või tööstusomandiõigusi on rikutud või on olemas nende rikkumise oht. Sama paragrahvi lõige 2 kohaselt võib eeltõendamismenetluses korraldada vaatluse, kuulata üle tunnistaja või teha ekspertiisi või muu menetlustoimingu. TsMS§ 244 lg 3 kohaselt kui menetlus ei ole alanud, võib isik taotleda kohtult eeltõendamismenetluses ekspertiisi määramist ka siis, kui tal on õiguslik huvi, et tuvastataks: 1) isiku seisund või eseme seisund või väärtus; 2) kahju või eseme puuduse põhjus; 3) kahju või eseme puuduse kõrvaldamiseks vajalikud kulud või abinõud. TsMS 244 lg 5 järgi eeltõendamismenetluses kohaldatakse tõendite esitamise ja kogumise kohta sätestatut, kui käesolevas peatükis sätestatust ei tulene teisiti.
11.Eeldused eeltõendamismenetluse algatamiseks ei ole täidetud.
12.Eeltõendamismenetluse eesmärgiks on eelkõige tõendite kogumine ja tagamine konkreetsete avalduses esile toodud faktiliste asjaolude tõendamiseks. Seaduse kohaselt saab tõendeid eeltõendamismenetluses koguda juhul, kui vastaspool sellega nõustub või kui võib eeldada, et tõendid võivad kaduma minna või nende kasutamine võib raskeneda. Käesoleval juhul ei ole taotleja kohtu ette toonud asjaolu, mille tõendamiseks ta eeltõendamismenetluse raames tõendite kogumist või tagamist taotleb. Samuti pole taotleja põhistanud, et tõendid, mille kogumist ta taotleb, võivad kaduma minna või nende kasutamine võib raskeneda. Taotleja on selgitanud, et talle ei ole teada isikud, kes on tema au ja head nime kahjustanud ning nende vastu nõude esitamiseks on tal vaja koguda eeltõendamismenetluses andmeid. Eeltoodust võib aru saada, et taotleja soovib asjaolusid tuvastada, mitte tõendeid koguda, kuid seadus ei võimalda eeltõendamismenetluse algatamist asjaolude, antud juhul kostja isikute, tuvastamiseks. Kohus selgitab, et taotleja saaks eeltõendamismenetluse läbiviimist taotleda juhul, kui ta on kohtu ette toonud asjaolu, et taotlejat on laimanud konkreetne isik ning et selle asjaolu tõendamiseks on vaja koguda tõendeid. Käesoleval juhul soovib aga taotleja, et kohus selgitaks välja hagiavalduse aluseks olevad faktilised asjaolud, mida ta saab hagi esitamisel kohtu ette tuua ning vajadusel tõendada.
13.Samale seisukohale on jõudnud Tallinna Ringkonnakohus 27.06.2006 kohtumääruses tsiviilasjas nr 2-06-6061 ja 14.03.2011 kohtumääruses tsiviilasjas nr 2-11-3314.
3(8)
Tsiviilasi nr: 2-19-13636
14.Tallinna Ringkonnakohus on selgitanud, et eeltõendamismenetlust saab TsMS-i 26nda peatüki kohaselt algatada tõendite kogumiseks. Eeltõendamismenetluse eesmärgiks on kindlustada hagejale võimalus hankida ja tagada tõendeid olukorras, kus nende hankimine hagimenetluse ajal oleks raskendatud või võimatu. Eeltõendamismenetluse läbiviimist saab taotleda üksnes tõendite aga mitte asjaolude kogumiseks. Tsiviilkohtumenetluses tuleb eristada asjaolusid tõenditest. Asjaoludeks on elulised andmed, mille esinemise korral saab kohus tuvastada hagi rahuldamise eelduseks oleva materiaalõigusliku koosseisu olemasolu. Tõendiks on lubatud vormis olev teave, mille alusel saab kohus vaidluse korral (olukorras, kus vastaspool faktiväidet omaks ei võta) tõendeid hinnates tuvastada, kas esineb menetlusosalise poolt kohtu ette toodud hagi rahuldamise või hagi rahuldamata jätmise eelduseks olev asjaolu, mille esinemise osas vastaspool vastu vaidles ja mille tõendamiseks menetlusosaline tõendi esitas.
15.TsMS § 236 lg 3 kohaselt peab menetlusosaline tõendi esitamisel või tõendite kogumise taotlemisel põhjendama, millise asjas tähtust omava asjaolu tõendamiseks soovib ta tõendit esitada või millise asjas tähtsust omava asjaolu jaoks ta tõendite kogumist taotleb. Seejuures on oluline rõhutada, et kohus võtab vastu ja korraldab vaid sellise tõendi kogumise, mis on asjassepuutuv, st üksnes sellise tõendi, millega soovitakse tõendada sellist asjaolu, mille esinemise või puudumise korral peab kohus asja lahendama teisiti. Asjaolu, et hagi rahuldamise eelduseks oleva õigussuhte vastaspooleks on konkreetne isik, on hagi alusesse kuuluv eluline asjaolu. Selle asjaolu tõendamiseks võib hagi esitada kavatsev isik taotleda eeltõendamismenetluse algatamist, kuid taotleja ei saa taotleda eeltõendamismenetluse algatamist selleks, et välja selgitada hagi aluseks olevaid asjaolusid. Sellist võimalust seadus ette ei näe. Eeltõendamismenetluse algatamist saab taotleda üksnes tõendite ja mitte asjaolude kogumiseks. Seega võiks hagi esitamist kaaluv isik taotleda eeltõendamisemenetluse algatamist selleks, et tõendada, et hagi esitamise eelduseks oleva elulise asjaolu pani toime konkreetne, hageja poolt nimetatud isik. Seega, eeltõendamismenetluse läbiviimist, mille käigus selgitatakse välja, kes pani toime hagi aluseks oleva elulise asjaolu, seadus ette ei näe.
16.Menetluskulud jättis kohus tulenevalt TsMS § 170 lg 1 avaldaja kanda. Määruskaebus
17.Taotleja esitas maakohtu määrusele määruskaebuse, milles palub määruskaebuse rahuldada, maakohtu määruse tühistada ning saata asi maakohtule menetlusse võtmiseks teises koosseisus.
18.Määruskaebuse kohaselt on maakohus ebaõigesti kohaldanud menetlusõiguse norme.
19.TsMS § 244 lg 1 järgi võib kohus poole taotlusel korraldada eeltõendamismenetluse, kui võib eeldada, et tõendid võivad kaduma minna või nende kasutamine võib raskeneda. Sama paragrahvi kolmanda lõike esimene punkt sätestab, et eeltõendamismenetlust saab kasutada ka selliste tõendite kogumiseks, mis aitavad avaldajal välja selgitada vastaspoole isikuandmeid. Lõige reguleerib küll eeskätt ekspertiisi määramise tingimusi, kuid praktikas on kohtud laiendanud sellest tulenevat võimalust ka muudele menetlustoimingutele ning ka lõikes nimetamata menetlustoimingutele ja asjaoludele. TsMS-s puudub mistahes muu või sobivam abinõu selleks, et avaldajal oleks võimalik välja selgitada vajaminev info, et hinnata hagiavalduse esitamise vajalikkust.
20.Näiteks on nii õiguskirjanduses kui ka kohtupraktikas selgitatud, et eeltõendamismenetlus algatatakse ka selliste tõendite kogumiseks, mis võivad aidata avaldajal välja selgitada oma nõude kohustatud isiku, s.o tulevase põhimenetluse eeldatava vastaspoole. Selle eelduseks on, et avaldajal puuduvad muud võimalused
4(8)
Tsiviilasi nr: 2-19-13636 kostja isiku väljaselgitamiseks ning tema õiguslikud huvid jääksid vastasel juhul kaitseta.
21.Õiguskirjanduses on kirjutatud, et enim on kohtupraktikas juhtumeid, kus avaldaja, kelle kohta on internetikommentaariumis avaldatud ebaõigeid andmeid või ebakohaseid väärtushinnanguid, taotleb kohtu abi, et teha kindlaks tema isiklikke õigusi rikkunud isikute isikuandmed. Täpselt seda on avaldaja ka käesolevas menetluses teinud.
22.Kohus jättis taotluse lahendamisel olulised asjaolud arvestamata. Avaldaja selgitas nii oma esialgses taotluses kui ka 21.10.2019 täpsustustes, et sideettevõtjad kustutavad kehtivatest õigusaktidest tulenevalt oma andmed pärast aasta möödumist sellest, kui need sideettevõtjale teatavaks said (ESS § 111 lg 4). Samuti selgitas avaldaja, et tal ei ole võimalik andmeid ise koguda, põhjendades seda eeskätt sellega, et veebiväljaannete pidaja ega ka sideettevõtjad ei tohi andmekaitsemäärusest (GDPR) tulenevalt ise avaldajale infot avaldada.
23.Sellest kõigest hoolimata leidis kohus, et taotleja ei ole põhistanud, et tõendid, mille kogumist ta taotleb, võivad kaduma minna või nende kasutamine võib raskeneda.
24.Samuti leiab kohus oma määruses, et avaldaja saaks eeltõendamismenetluse läbiviimist taotleda juhul, kui ta on kohtu ette toonud asjaolu, et taotlejat on laimanud konkreetne isik ning et selle asjaolu tõendamiseks on vaja koguda tõendeid. Kohus täpsustas määruse lõpposas oma seisukohta, leides, et avaldaja peab selle isiku ja nimeliselt välja tooma. Võttes arvesse varasemat ulatuslikku kohtupraktikat ning eeltõendamismenetluse institutsiooni teleoloogilist aspekti, on ilmne, et vastupidiselt kohtu seisukohale saab eeltõendamismenetluse raames välja selgitada ka kostjate isikuandmeid
25.Peale selle on kohtu seisukoht vastuolus isiku põhiõigustega. PS § 15 järgi on igaühel õigus pöörduda oma õiguste rikkumise korral kohtusse. PS § 13 järgi on igaühel õigus riigi ja seaduse kaitsele.
26.PS § 13 osas on kommenteeritud väljaandes leitud muuhulgas ka seda, et normi järgi on isikul õigus otsida riigi kaitset kolmandate isikute poolt toime pandud õigusrikkumiste suhtes. Samuti on leitud, et riigi kaitse võib aset leida ka tsiviilkohtumenetluses ning PS §-s 13 toodud kaitsepõhiõiguse esemeks on võrdväärsete õigussubjektide sfääride piiritlemine, nende nõuete realiseeritavus ja realiseerimine. Antud juhul on kohus eksinud selles, et ei ole kasutanud tsiviilkohtumenetlusõiguses ette nähtud institutsiooni, et tagada avaldaja nõuete realiseeritavus.
27.PS § 15 osas on kommenteeritud väljaandes leitud, et norm sätestab põhiõiguse tõhusale õiguskaitsele. Normis on sätestatud subjektiivne menetlusõiguslik tagatis, mille eesmärk on muuta põhiõiguste materiaalõiguslik sisu tegelikkuseks. Selle põhiseaduslik sõnum on, et iga subjektiivset õigust peab olema võimalik realiseerida kohtus tõhusas ja ausas menetluses mõistliku aja jooksul. Kohtu poolt eeltõendamismenetluse algatamisest keeldumine toob endaga kaasa selle, et avaldajal ei olegi kunagi võimalik oma õigust aule ja heale nimele (PS § 17) maksma panna. Menetluse edasine käik
28.Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja saatis vastavalt TsMS § 663 lg-le 5 lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu põhjendused
29.Tallinna Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab tuginedes TsMS § 657 lg 1 p 3, § 659, § 667 lg 2, et esitatud määruskaebus on põhjendatud ja vaidlustatud Harju Maakohtu kohtumäärus tuleb menetlusõiguse normide olulise
5(8)
Tsiviilasi nr: 2-19-13636 rikkumise tõttu tühistada ning taotlus saata menetlusse võtmise otsustamiseks tagasi samale esimese astme kohtule, kuna ringkonnakohus ei saa asja ise lahendada ja taotlust menetlusse võtta. Määruskaebus rahuldatakse osaliselt.
30.Maakohus leidis vaidlustatud määruses, et praegusel juhul ei ole eeltõendamismenetluse algatamise eeldused täidetud, kuivõrd tsiviilkohtumenetluse seadustik ei näe asjaolude kogumiseks sellise menetluse algatamist ette. Taotleja hinnangul on maakohus tõlgendanud tsiviilkohtumenetluse seadustikku põhiseaduse vastaselt. Seega on määruskaebusmenetluses vaidlus selles, kas taotluses toodud asjaoludel on täidetud eeldused eeltõendamismenetluse algatamiseks.
31.Eeltõendamismenetlust reguleerib tsiviilkohtumenetluse seadustiku 26. peatükk. Sealjuures sätestab TsMS § 244 lg 1, et poole taotlusel võib kohus kohtumenetluse ajal või mõjuval põhjusel enne menetluse algatamist määrusega korraldada eeltõendamismenetluse, kui vastaspool sellega nõustub või kui võib eeldada, et tõendid võivad kaduma minna või nende kasutamine võib raskeneda. Kohus algatab isiku taotlusel eeltõendamismenetluse tõendite tagamiseks ka siis, kui isik põhistab, et tema autoriõigusi, autoriõigustega kaasnevaid õigusi või tööstusomandiõigusi on rikutud või on olemas nende rikkumise oht. TsMS § 244 lg 3 kohaselt, kui menetlus ei ole alanud, võib isik taotleda kohtult eeltõendamismenetluses ekspertiisi määramist ka siis, kui tal on õiguslik huvi, et tuvastataks: 1) isiku seisund või eseme seisund või väärtus; 2) kahju või eseme puuduse põhjus; 3) kahju või eseme puuduse kõrvaldamiseks vajalikud kulud või abinõud. TsMS § 244 lg 4 tulenevalt on õiguslik huvi käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud juhul olemas, kui tuvastamine aitaks ilmselt vältida kohtuvaidlust.
32.Praegusel juhul nähtub taotluse põhjendustest, et taotleja hinnangul on tema kohta avaldatud kommentaarid AS SL Õhtuleht ja AS Ekspress Meedia veebilehtedel tema õigust heale nimele riivavad. Sealjuures taotleja ei tea, kes on tema kohta avaldatud kommentaaride autorid ning tal puudub ka seaduslik võimalus selle asjaolu kohtuväliseks kindlaks tegemiseks. Kehtiv seadusandlus ei luba AS-l Ekspress Meedia ja AS-l SL Õhtuleht IP-aadresside kui isikuandmete kolmandatele isikutele avaldamist ilma õigusliku aluseta ning elektroonilise side seaduse kohaselt säilitatakse andmeid ainult ühe aasta jooksul. Seega on taotleja põhistanud nii õiguskaitsevajaduse, kui selle, et esineb faktiline oht kostja(te) andmete kohta olemasoleva informatsiooni (tõendite) kaotsiminekuks.
33.Ringkonnakohus möönab, et TsMS § 244 lg 3 p-s 1-3 ei sätesta expressis verbis, et eeltõendamismenetlust saab algatada ka kostja isiku kindlaks tegemiseks. Samas ei tähenda eelnev ringkonnakohtu hinnangul siiski seda, et kohtul on nimetatud asjaolude väljaselgitamiseks esitatud taotluse alusel eeltõendamismenetluse algatamisest absoluutne keeldumisõigus.
34.Määruskaebuse esitaja väitel oleks maakohus pidanud taotluse menetlusse võtmisel arvestama, et taotleja on kohtusse abi saamiseks pöördunud oma põhiseadusliku õiguse kaitseks ning muud õiguskaitsevahendid puuduvad. Ringkonnakohus nõustub eeltooduga põhimõtteliselt.
35.Põhiseaduse § 17 sätestab, et kellegi au ega head nime ei tohi teotada. Riigikohus on sisustanud au ja hea nime teotamist nii tõele mittevastava faktiväite kui ebakohase väärtushinnanguga (vt nt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 18.02.2015 kohtuotsus tsiviilasjas nr 3-2-1-159-14, p 10). Ka taotleja on selgitanud, et vajab kostjate andmete kindlakstegemist, kuna soovib pärast andmete selgumist esitada hagi kostja(te) vastu ning tal on õigus nõuda nii ebaõigete andmete ümberlükkamist, ebakohaste hinnangute õigusvastasuse tuvastamist kui ka mittevaralise kahju hüvitamist.
36.Põhiseaduse § 13 lg 1 kohaselt on igaühel õigus riigi ja seaduse kaitsele. Põhiseaduse § 14 kohaselt on õiguste ja vabaduste tagamine seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimu
6(8)
Tsiviilasi nr: 2-19-13636 ning kohalike omavalitsuste kohustus. Põhiseaduse § 15 lg 1 tulenevalt on igaühel õigus pöörduda oma õiguste ja vabaduste rikkumise korral kohtusse.
37.Riigikohus on selgitanud, et põhiseaduse §-des 13, 14 ja 15 ette nähtud õigus kohtulikule kaitsele hõlmab nii isiku õigust esitada õiguste ja vabaduste rikkumise korral kaebus kohtule kui ka riigi kohustust luua põhiõiguste kaitseks kohane kohtumenetlus, mis on õiglane ja tagab isiku õiguste tõhusa kaitse (vt nt Riigikohtu Üldkogu 16.05.2008 kohtuotsus kohtuasjas nr 3-1-1-88-07, p 41). Põhiseaduse § 15 lg 1 sätestab igaühe õiguse pöörduda oma õiguste või vabaduste rikkumise korral kohtusse. Põhiseadus ei anna alust järelduseks, et Eesti õiguskorras on subjektiivseid õigusi, mille kohtulik kaitse on põhimõtteliselt välistatud (vt Riigikohtu halduskolleegiumi määrus kohtuasjas nr 3-3-1-2-02, p 1). Kui kohus leiab, et seadusandja ei ole loonud mingi põhiõiguse kaitsmiseks vajalikku menetluskorda, on kohtul võimalik tunnistada isiku õiguste kaitset võimaldava menetluse puudumine põhiseadusvastaseks ja lahendada kohtuasi, lähtudes menetluskorrast, mille seadusandja oleks kohtu hinnangul pidanud põhiseadusest tulenevalt selliseks olukorraks kehtestama (vt Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi määrus kohtuasjas nr 3-4-1-4-10, p 12).
38.Eelnevast tuleneb ringkonnakohtu hinnangul põhimõte, et juhul, kui menetluskord või menetlusõiguse norm puudub, on kohus kohtuniku õiguse korras pädev vastava normi looma, sh tõlgendama kehtivat menetlusõigust põhiõigustega kooskõlas laiendavalt.
39.Tuginedes eeltoodule ning arvestades, et praegusel juhul soovib taotleja kohtu abi rikutud põhiõiguse kaitseks olukorras, milles selge tsiviilmenetlusõiguslik alus kostja(te) isiku(te) kindlakstegemise vajalike andmete ja tõendite kogumiseks puudub, on ringkonnakohus seisukohal, et TsMS § 244 lg 1 tuleb tõlgendada laiendavalt selliselt, et eeltõendamismenetluse algatamine on lubatav ka selliste tõendite kogumiseks, mis võimaldavad kostja(te) isiku(te) kindlakstegemist, eeldusel, et tõendid võivad kaduma minna või nende kasutamine võib raskeneda.
40.Ringkonnakohus on seisukohal, et TsMS § 244 lg 1 vastupidisel tõlgendamisel ei ole konkreetsel juhul taotleja põhiseaduslik õigus aule ja heale nimele kaitstud, milline olukord ei saa olla õigusriigis lubatav.
41.Eelnevast tulenevalt tuleb maakohtu määrus tühistada ning taotlus saata tagasi maakohtule selle menetlusse võtmise otsustamiseks, mille käigus tuleb maakohtul tähelepanu pöörata ka taotluse eesmärgile.
42.Taotleja on 21.10.2019 menetlusdokumendis (puuduste kõrvaldamine) selgitanud, et vajab kostjate andmete kindlakstegemist, kuna soovib pärast andmete selgumist esitada hagi kostja(te) vastu. Lähtudes eeltoodust tuleks maakohtul taotluse menetlusse võtmise ja eeltõendamismenetluse algatamise otsustamisel hinnata iga taotluses esile toodud kommentaari alusel ka võimaliku kavandatava hagi õiguslikku perspektiivikust.
43.Seda esiteks põhjusel, et seaduse mõtte kohaselt kogutakse eeltõendamismenetluse käigus tõendeid järgnevas põhimenetluses esitamiseks. Kohus menetleb TsMS § 3 lg-st 1 tulenevalt tsiviilasja, kui isik pöördub seaduses ettenähtud korras kohtusse oma eeldatava ja seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks. TsMS § 371 lg 2 kohaselt võib kohus jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui: 1) hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigsust; 2) hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Seega on kohus seotud ülesandega hinnata hagi menetlusse võtmise otsustamisel selle õiguslikku perspektiivikust. Riigikohtu seisukohtadest tulenevalt on kohus hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumisel selle perspektiivituse tõttu seotud kõrgendatud põhjendamis- ja kaalumiskohustusega (vt nt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 08.03.2017 kohtumäärus
7(8)
Tsiviilasi nr: 2-19-13636 tsiviilasjas nr 3-2-1-177-16, p 10). Nimetatud põhimõtted on ringkonnakohtu hinnangul kohaldatavad ka eeltõendamismenetluse algatamise otsustamisel.
44.Täiendavalt on kirjeldatud hindamine vajalik identifitseeritava kostja isiku isikuandmete kaitseks. Kui kohus eeltõendamismenetluse algatamise üle otsustamisel leiab, et taotlejal ei ole taotluse eesmärgis nimetatud nõude esitamiseks potentsiaalse kostja vastu alust, pole nõude esitamine ning sellest johtuvalt ka tõendite kogumine kostja isiku kindlakstegemiseks eeltõendamismenetluse käigus ilmselgelt põhjendatud.
45.Ringkonnakohus juhib tähelepanu, et TsMS § 658 lg-st 2 tulenevalt on ringkonnakohtu esitatud seisukohad õigusnormi tõlgendamisel ja kohaldamisel maakohtule kohustuslikud.
46.Ringkonnakohus rõhutab, et juhul, kui maakohus otsustab eeltõendamismenetluse algatada, tuleb maakohtul vajalike toimingute tegemisel arvestada asjaoluga, et taotlusest nähtuvalt on kommentaarid, mis taotleja väitel tema õigust aule ja heale nimele rikuvad, avaldatud juba 24.07.2019.
47.Seoses määruskaebuse esitaja taotlusega saata asi menetlusse võtmise otsustamiseks maakohtule teises koosseisus selgitab ringkonnakohus, et selleks puudub kohtukolleegiumil vastav pädevus. TsMS § 12 tulenevalt on ringkonnakohtu pädevuses ainult tema piirkonnas asuvate maakohtute lahendite läbivaatamine tsiviilasjades nende lahendite peale esitatud apellatsioon- ja määruskaebuste alusel ning ka muude seadusega tema pädevusse antud asjade lahendamine. Määruskaebuse esitaja taotlus ei ole rahuldatav ka TsMS § 657 lg 1, § 659 ja § 667 alusel, kuivõrd sellist õigust nimetatud normid ette ei näe. Kuna kohtute seaduse § 37 lg 1 kohaselt nähakse kohtunike tööjaotus esimese astme kohtus ette tööjaotusplaanis, mille kinnitab nimetatud seaduse § 35 ja § 36 alusel maakohtu üldkogu, ei ole maakohtu menetluses olevate või menetlusse tagasisaadetavate tsiviilasjade tööjaotus selleks küsimuseks, mida ringkonnakohus otsustada saaks. Eeltoodust tulenevalt jääb määruskaebus selles osas rahuldamata.
48.TsMS § 173 lg 3 tulenevalt jääb menetluskulude jaotus maakohtu otsustada.
49.Käesolev määrus ei ole TsMS § 247 lg 4 tulenevalt edasikaevatav.
/allkirjastatud digitaalselt/ Krista Kirspuu kohtunik