Eesistuja Monika Laatsit, liikmed Janar Jäätma ja Oliver Kask
Määruse tegemise aeg ja koht
28.09.2020, Tallinn
Haldusasja number
3-20-1470
Haldusasi
XX taotlus eeltõendamismenetluse algatamiseks
Menetlusosalised
Taotleja – XX
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 27.08.2020 määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
XX määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Võtta menetlusse XX määruskaebus Tallinna Halduskohtu 27.08.2020 määruse resolutsiooni punkti 3 peale.
2.Jätta XX määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 27.08.2020 määruse resolutsiooni punkt 3 muutmata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määrus ei ole edasikaevatav (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 56 lg 3 ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 247 lg 4 teine lause).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Tallinna Vangla kinnipeetav XX esitas Tallinna Halduskohtule 10.08.2020 taotluse eeltõendamismenetluse algatamiseks seoses puudustega kinnipeetavate toitlustamises. XX palus kohtul nõuda vanglalt välja või koguda järgmised tõendid: 1) videosalvestised jälgimiskambrist, kus on näha kambri R2-04 uks 24.07.2020 õhtusöögi ajal, 28.07.2020 lõunasöögi ajal, 03.08.2020 pärast hommikusööki; 2) koopiad tema avaldustest direktori nimele: 5-41/20/15857-1, 5-18/20/15858-1, 5-18/20/15739-1, 5-8/20/15707-1; 3) 27.07.2020 ja 30.07.2020 taotlused, 31.07.2020 vaie, 03.08.2020 kaebus ja kahjunõue; 4) väljavõte kontaktisik YY 28.07.2020 kirjavahetusest söökla juhataja SS-ga; 5) kirjalik seletus kontaktisikult YY-lt selle kohta, et 28.07.2020 lõunasöögis puudus liha; 6) kuulata videokonverentsil tunnistajatena üle KK ja TT. Taotleja palus anda talle menetlusabi, vabastades ta riigilõivust ning tõlkida avaldus.
2.XX esitas 17.08.2020 esialgse õiguskaitse taotluse toitlustamise asjas asitõendite säilitamiseks. Ühtlasi palus ta vanglalt välja nõuda: 1) videosalvestised 24.07.2020 õhtusöögi ajast kell 17.30–18.00 (valvur kambri R2-04 uksel) ja 28.07.2020 lõunasöögi ajast kell 12.00; 2) 28.07.2020 ja 29.07.2020 e-kirja vahetuse kontaktisiku YY ja söökla juhataja vahel.
3-20-1470 Kontaktisik viibis 28.07.20 kell 12.00 kambri R2-04 ukse juures, kus ta lubas teatada söökla juhatajale, et toidus pole liha; 3) võtta ja esitada kirjalikult ütlused tunnistajatelt KK-lt ja TT-lt toidu koostise kohta, sest nad võivad septembris-oktoobris 2020 vanglast vabaneda. Taotleja palus menetlusabi korras vabastada ta riigilõivust ning tõlkida avaldus (otsuse tõlge ei ole vajalik).
3.Tallinna Vangla selgitas 24.08.2020 menetlusdokumendis vastuseks 18.08.2020 kohtunõudele, et kõik haldusmenetluses kogutud ja asja lahendamiseks vajalikud tõendid säilitatakse kuni kohtuvaidluste lõppemiseni. XX 30.07.2020, 04.08.2020 ja 09.08.2020 esitatud vaideid menetletakse. Taotlejale on selgitatud, et 24.07.2020 õhtusöögi ja 28.07.2020 lõunasöögi salvestisi säilitatakse. Taotlust 24.07.2020 lõunasöögi ja 03.08.2020 hommikusöögi salvestiste säilitamiseks menetletakse.
4.Tallinna Halduskohus rahuldas 27.08.2020 määrusega menetlusabi taotluse ja vabastas taotleja esialgse õiguskaitse taotluselt tasutavast riigilõivust (resolutsiooni p 1) ning jättis rahuldamata esialgse õiguskaitse taotluse (resolutsiooni p 2) ja taotluse eeltõendamismenetluse algatamiseks (resolutsiooni p 3). Avalduse eesmärki tuleb mõista selliselt, et taotleja soovib tagada tõendeid vaidluseks Tallinna Vanglas pakutava toidu üle. Avaldaja tahet tuleb tõlgenda nii, et ta soovib eeltõendamismenetluse algatamist, esialgset õiguskaitset vaidemenetluse ajal ning menetlusabi esialgse õiguskaitse taotluselt tasutavast riigilõivust vabastamiseks. Halduskohus rakendab tõendite tagamiseks ja asjaolude eelnevaks tuvastamiseks menetlusosalise taotlusel TsMS §-des 244–250 sätestatud eeltõendamismenetlust. Eeltõendamismenetluse saab läbi viia siis, kui võib eeldada, et tõendid võivad kaduma minna või nende kasutamine võib raskeneda. Oht tõendite kaotsiminekuks või nende kasutamise raskenemiseks peab olema reaalne ja usutav. Eeltõendamismenetlust ei rakendata, kui see pole vajalik ega otstarbekas. Taotlejal on toitlustamisega seoses pooleli vaidemenetlused, mistõttu peab vangla uurimispõhimõttest tulenevalt välja selgitama kõik tähtsust omavad asjaolud ja koguma asjassepuutuvad tõendid. Seega võib eeldada, et puudub oht asja lahendamiseks vajalike tõendite kadumiseks. Tallinna Vangla on 24.08.2020 vastuses kinnitanud, et säilitab haldusmenetluses kogutud ja asja lahendamiseks vajalikud tõendid kuni kohtuvaidluse lõppemiseni. Taotleja on varem taotlenud vanglalt videosalvestiste säilitamist ning Tallinna Vangla on teatanud, et säilitab salvestised 24.07.2020 õhtusöögi ajast ja 28.07.2020 lõunaajast. Seetõttu puudub alus arvata, et 24.07.2020 lõunasöögi aja ja 03.08.2020 hommikusöögi aja salvestisi ei säilitata. Koopiad taotleja enda kirjalikest pöördumistest ei ole tõendid, mis võiksid kaotsi minna. Vangla säilitab kinnipeetavate kirjalikke avaldusi. Justiitsministeeriumile esitatud vaideid on võimalik välja nõuda Justiitsministeeriumilt. Puudub vajadus nõuda eeltõendamismenetluse korras väljavõtet YY ja söökla juhataja SS vahelisest kirjavahetusest. Kui kirjavahetus on olemas, on see ka hiljem välja nõutav. Asjaolude paikapidavust on hiljem võimalik kontrollida ka muude tõenditega, nt kuulata tunnistajana üle kontaktisik ja söökla juhataja. Sarnaselt puudub vajadus küsida YY-lt kirjalikku seletust juba eeltõendamismenetluses. YY on Tallinna Vangla ametnik, mistõttu puudub oht, et teda pole võimalik hiljem küsitleda, kui see peaks osutuma vajalikuks. Põhjendatud ei ole ka isikute tunnistajana ülekuulamine või nendelt kirjalike seletuste võtmine. Kui taotluses osutatud isikud peaksid lähiajal vanglast vabanema, on võimalik üle kuulata keegi teine. Vangla toidu kohta oskab ütlusi anda iga kinnipeetav, kes sõi taotlejaga sarnast toitu. Liiati ei vabane kohtule teadaolevalt KK ja TT lähiajal vanglast. Toidu kvaliteedi tuvastamiseks 2(4)
3-20-1470 on vaja ka objektiivseid tõendeid (nt seoses liha ja kalorite hulgaga), mida tarbija ei pruugigi osata hinnata. Selliselt võivad tunnistajate ütlused olla asja lahendamisel ebaolulised.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
5.XX esitas Tallinna Ringkonnakohtule 04.09.2020 määruskaebuse Tallinna Halduskohtu 27.08.2020 määruse punkti 3 peale. Haldusasjad nr 3-20-1470 ja 3-20-1556 on põhjendamatult eraldatud iseseisvateks menetlusteks. Tunnistajad jäid põhjendamatult üle kuulamata. KK karistus lõpeb oktoobris. Maakohtus on pooleli TT tingimisi ennetähtaegse vabastamise menetlus, sama võib käia ka KK kohta. Kaasvangid võivad olla tunnistajad. Objektiivse tulemuse saab siis, kui tehakse ekspertiis. Vangla ei edasta kohtule XX kirjutatud taotlusi, kuigi ta on seda palunud. Taotleja ei oska piisaval määral eesti keelt, et ise kirjutades nüansse väljendada, seetõttu taotles ta menetlusabi ka oma avalduste tõlkimiseks.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
I
6.Tulenevalt HKMS § 207 lg-st 1 tuleb ringkonnakohtul määruskaebuse saamisel kontrollida, kas määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud. Määruskaebuse lubatavuse tingimused on sätestatud HKMS § 203 lg 1 ls-s 1: määruskaebuse esitamise õigus on määrusega puudutatud menetlusosalisel, lisaks peab määruskaebuse esitamine olema seaduse kohaselt lubatud või takistama asja edasist menetlust. Ringkonnakohus järeldab määruskaebusest, et taotleja vaidlustab halduskohtu määrust ulatuses, milles jäeti korraldamata eeltõendamismenetlus tunnistajate ülekuulamiseks. Halduskohtumenetluses kohaldatakse eeltõendamismenetlusele TsMS §-des 244–250 sätestatud korda. TsMS § 247 lg 4 ls 1 kohaselt võib eeltõendamisemenetluse algatamisest keeldumise määruse peale esitada määruskaebuse. HKMS ei sätesta võimalust vaidlustada eeltõendamismenetluse algatamisest keeldumise määrust määruskaebe korras ringkonnakohtus. See ei piira HKMS § 203 lg 1 ls 1 siiski edasikaebevõimaluse sätestamist väljaspool HKMS-i, praegusel juhul TsMS-s. Määruskaebuse esitamine on seega lubatav (HKMS § 56 lg 3, § 203 lg 1, TsMS § 247 lg 4).
7.Määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab üldjoontes HKMS §-des 52–54 ja 205 sätestatud nõuetele. Määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9).
8.Eelnevat arvestades saab määruskaebuse menetlusse võtta. II
9.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata.
10.TsMS § 244 lg-st 1 tuleneb, et eeltõendamismenetlust võib kohaldada nii põhimenetluses kui mõjuval põhjusel enne menetluse algatamist, kui sellega nõustub teine menetlusosaline või kui võib eeldada, et tõendid võivad kaotsi minna või nende kasutamine raskeneda. Enne põhimenetluse algatamist peab eeltõendamismenetluse korraldamiseks esinema seega mõjuv põhjus ning tõendite kaotsimineku või kasutamise raskenemise oht. Arvestades, et eeltõendamismenetluses kogutakse tõendeid põhimenetluse tarbeks, tuleb hinnata ka võimaliku kaebuse lubatavust ja tõendi asjakohasust (vt Tallinna Ringkonnakohtu 13.03.2020 määrus nr 2-19-13636, p 43; HKMS § 1 lg 3, TsMS § 244 lg 5 ja HKMS § 62 lg 2). Alternatiivselt on eeltõendamismenetluse algatamiseks vajalik vastustaja nõusolek. Selleks tuleb vastustajat teavitada eeltõendamismenetluse algatamise taotlusest (TsMS § 248 lg 3) ning anda võimalus esitada seisukoht eeltõendamismenetluse vajalikkuse ja selle raames taotletud konkreetse menetlustoimingu põhjendatusele. 3(4)
3-20-1470
11.Halduskohtule taotluse esitamise hetkel (10.08.2020) ei toimunud põhimenetlust. Taotleja oli esitanud Tallinna Vanglale küll vaided seoses toidu kvaliteediga, ent vaiete menetlemine oli pooleli.
12.Halduskohus teavitas vastustajat XX taotlusest, kuid vangla ei andnud 24.08.2020 vastuses selgesõnalist nõusolekut eeltõendamismenetluse läbiviimiseks. Seega pidi eeltõendamismenetluse algatamiseks esinema mõjuv põhjus ning oht, et tõendite hilisem kogumine pole võimalik.
13.Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et taotleja ei ole ära näidanud, miks eksisteerib praegusel juhul reaalne oht, et tõendite hilisem kogumine on ülemäära keerukas või võimatu. Toimiku materjalide põhjal ei ole alust arvata, et KK, TT ja KK ei saa pärast vanglast vabanemist enam üle kuulata. Puuduvad andmed, et nende tervislik seisund võiks pöördumatult halveneda või esineks mõni muu taoline asjaolu, mille tõttu poleks neil hiljem vajaduse korral võimalik ütlusi anda. Eeltõendamismenetluse korraldamiseks ei anna alust pelgalt võimalus, et inimene võib aja jooksul üksikasju unustada. Lisaks on halduskohus õigesti märkinud, et eelduslikult ei ole tegemist vaidlusega, mille lahendamisel võiks tunnistajate ütlused olla määrava tähtsusega. Menetlusökonoomia põhimõttega ei ole kooskõlas eeltõendamismenetluse raames asja lahendamiseks tõenäoliselt tähtsust mitteomavate tõendite kogumine (HKMS § 2 lg 2). III
14.Taotleja määruskaebusest saab lugeda välja ka rahulolematuse sellega, kuidas halduskohus tõlgendas tema tahet, jättes lahendamata menetlusabi taotluse venekeelsete avalduste tõlkimise kulude kandmisest vabastamiseks. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole halduskohus taotleja tahte tõlgendamisel eksinud. Taotleja palus kaebuses ja 17.08.2020 täienduses tõlkida tema enda esitatud avaldused vene keelest eesti keelde ega taotlenud menetlusabi kohtulahendite tõlkimiseks (dtl 2, 17, 23, 29). Halduskohus on taotleja avaldused tõlkinud ja nendega arvestanud. Seega taotleja saavutas sisuliselt menetlusabi taotluse eesmärgi, kuigi halduskohus ei ole selgesõnaliselt lahendanud menetlusabi taotlust venekeelsete avalduste eesti keelde tõlkimiseks.
15.Määruskaebuse väited, et vangla jätab taotleja avaldused kohtule esitamata, on väga üldsõnalised, mistõttu jätab ringkonnakohus need praeguse määruskaebuse lahendamisel tähelepanuta. Haldusasjade nr 3-20-1470 ja 3-20-1556 eraldi registreerimine ei mõjuta praeguse asja lahendamist.
16.Eelnevat arvestades jääb XX määruskaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 27.08.2020 määruse resolutsiooni punkt 3 muutmata.
(allkirjastatud digitaalselt)
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.