Saaremaa valla (Saaremaa Vallavalitsuse kaudu) avaldus täisealisele isikule XX-le eestkoste seadmiseks ja eestkostja määramiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 26.11.2019 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
YY määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Avaldaja: Saaremaa vald (Saaremaa Vallavalitsuse kaudu) Puudutatud isik I: YY (isikukood XXXXXXXXXXX) Puudutatud isik II: XX (isikukood XXXXXXXXXXX), riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Margo Põbo
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Pärnu Maakohtu 26.11.2019. a määrus ja saata asi uueks läbivaatamiseks Pärnu Maakohtule.
2.YY määruskaebus rahuldada osaliselt.
3.Menetluskulud jaotab ja määrab kindlaks maakohus asja uuel läbivaatamisel. Edasikaebamise kord Määruse peale võib eestkostja, eestkostetav, eestkostetava otseliinis sugulane, abikaasa, isiku enda nimetatud usaldusisik või eestkostetava elukohajärgne valla- või linnavalitsus esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse teatavaks tegemisest. Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 juhul, kui määruskaebuse esitaja taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast
menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Saaremaa vald (Saaremaa Vallavalitsuse kaudu, avaldaja) esitas 07.08.2019 Pärnu Maakohtule avalduse XX (puudutatud isik II) suhtes eestkoste seadmiseks ja eestkostja määramiseks. Avaldaja palus määrata puudutatud isiku II eestkostjaks tema venna YY, kes on andnud eestkostjaks hakkamise kohta nõusoleku ja kes avaldaja hinnangul on sobivaks isikuks eestkostja ülesandeid täitma. Avaldaja tõi avalduses ära põhjendused eestkoste vajalikkuse kohta.
2.Maakohus algatas 25.09.2019 määrusega hagita menetluse, kaasas menetlusse puudutatud isiku II venna YY (puudutatud isik I) ja määras puudutatud isikule II riigi õigusabi korras esindaja ning määras puudutatud isikule II kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi.
3.04.11.2019 esitas ekspert kohtupsühhiaatria ekspertiisi akti, milles leidis, et puudutatud isik II vajab eestkostja määramist kestvalt kõikides isiku varalistes, rahalistes tehingutes (v.a pisitehingud), asjaajamistes ja talle vajalike ravi- ja sotsiaalteenuste korraldamises; tema vaimne seisund ei võimalda tal anda seisukohta eestkostja määramise ja eestkostja isiku suhtes ja ta ei saa kerge vaimse alaarengu tõttu aru piisavalt perekonnaõiguslike tehingute õiguslikest tagajärgedest.
4.Puudutatud isikule II riigi õigusabi korras määratud esindaja leidis 20.11.2019 esitatud arvamuses, et eestkoste määramine on põhjendatud ning vajalik kõikide toimingute suhtes. Kuna puudutatud isiku II vend elab mandril, siis on esindaja arvates mõistlik kaaluda eestkostjana avaldajat kohaliku omavalitsusena.
5.Avaldaja teatas 26.11.2019 vastuses, et nõustub hakkama puudutatud isiku II eestkostjaks.
MAAKOHTU MÄÄRUS
6.Maakohus rahuldas 26.11.2019 määrusega avaldaja avalduse ja seadis puudutatud isiku II üle eestkoste ja määrats tema eestkostjaks Saaremaa valla (Saaremaa Vallavalitsuse kaudu) tähtajaga kuni 26.11.2024. Maakohus märkis, et eestkoste on seatud eestkostetava kõigi asjade ajamisel kõikide isikute ja asutuste ees ning eestkostjal on õigus vastu võtta eestkostetava pensioni, puudetoetust, käsutada eestkostetava pangakontodel olevat raha tema ülalpidamiseks, vara valitsemiseks või muude jooksvate kulude katmiseks, esindada eestkostetavat kõigi muude rahaliste tehingute tegemisel kõigi isikute ees ning hoolitseda selle eest, et eestkostetav saaks vajalikul määral ravi- ja sotsiaalteenuseid. Puudutatud isikul II ei ole õigust ilma eestkostja nõusolekuta sooritada tehinguid, kuid säilitas puudutatud isikule II õiguse teha pisitehinguid 200 euro ulatuses kuus. Puudutatud isik II on perekonnaõiguslike tehingute osas otsusevõimetu. Maakohus tunnistas puudutatud isiku II valimisõiguse tähenduses teovõimetuks ja luges ta hääleõiguse kaotanuks. Maakohus viitas TsÜS §-le 8 lg 2, PKS §-le 173 lg 1, §-le 203 lg 1, 2 ja 4, §-le 204 lg 1, §-le 205 lg 1 ja 3, §-le 206 lg 2, §-le 184 lg 1, §-le 194 lg 2, TsMS §-le 526 lg 2 p 3 ja p 5, lg 3 ja 5, §-le 524 lg 1, §-le 173 lg 1, §-le 172 lg 1 ja 3 ning leidis, et avaldus kuulu rahuldamisele osaliselt. Maakohus tuvastas puudutatud isiku II tervisliku seisundi. Maakohus märkis, et kuna eestkoste tuleb seada eestkostetava kõigi asjade ajamiseks, siis tuleb lugeda, et puudutatud isik II on tunnistatud valimisõiguse tähenduses teovõimetuks ja ta ei oma hääleõigust. Samuti leidis maakohus, et puudutatud isik II tuleb lugeda perekonnaõiguslike tehingute osas otsusevõimetuks.
2(5)
Kuna puudutatud isiku II eestkostjaks ei ole leitud füüsilist ega juriidilist isikut (vend ei sobi selleks liiga suure vahemaa tõttu), tuleb eestkostjaks määrata Saaremaa vald, millega puudutatud isik II on kõige pikemalt seotud olnud. Maakohus ei kuulanud puudutatud isikut II ära, sest eksperdi hinnangul võib see halvasti mõjuda tema tervisele.
MÄÄRUSKAEBUS
7.Puudutatud isik I esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja teha uus määrus, millega määrata puudutatud isiku eestkostjaks puudutatud isik I ehk vend ning mitte tunnistada puudutatud isikut II valimisõiguse tähenduses teovõimetuks ja mitte lugeda teda hääleõiguse kaotanuks. Puudutatud isik I tõi välja, et maakohus ei kuulanud isikut ära, sest eksperdi hinnangul võib see halvasti mõjuda tema tervisele. Puudutatud isik I selle seisukohaga ei nõustu, sest puudutatud isik II on võimeline suhtlema ka võõraste isikutega, kuigi ta vajab sellisel juhul kannatlikust. Puudutatud isik I ei nõustu, et eestkoste tuleb seada eestkostetava kõigi asjade ajamiseks, mistõttu tuleb lugeda, et puudutatud isik II on tunnistatud valimisõiguse tähenduses teovõimetuks ja ta ei oma hääleõigust, mis tähendab, et PKS § 203 lg 2 teise lause mõttes tuleb puudutatud isik II lugeda perekonnaõiguslike tehingute osas otsusevõimetuks. Asjaolu, et puudutatud isik II ei osanud vastata esindaja küsimustele, kes on praegu president ja peaminister ning ei teadnud parteisid ja teda ei huvita poliitika, ei tähenda, et puudutatud isikult II tuleks ära võtta valimisõigus. Puudutatud isik II on kunstilise kalduvusega ja teda ei huvita poliitika. Puudutatud isik I ei nõustu sellega, et puudutatud isiku II eestkostjaks määrati kohalik omavalitsus. Maakohus ei ole selle kohta puudutatud isikult I ka seisukohta küsinud ega puudutatud isikut I ära kuulanud. Maakohus tegi sellise otsustuse pelgalt viidates suurele vahemaale vendade vahel. Puudutatud isik I kinnitab, et ta soovib oma venna eestkostjaks hakata ning soovib venna enda juurde elama tuua, et tema eest hoolitseda. Puudutatud isik I omab selleks piisavalt vahendeid.
MENETLUSE EDASINE KÄIK
8.Saaremaa vald (Saaremaa Vallavalitsuse kaudu) toetab määruskaebust osaliselt. Saaremaa valla arvates on põhjendatud jätta puudutatud isikule II alles valimisõigus.
9.Puudutatud isikule I riigi õigusabi korras määratud esindaja määruskaebust ei toeta. Esindaja arvates puudub puudutatud isikul I kaebeõigus, mistõttu tuleks määruskaebus jätta läbi vaatamata. Esindaja leiab, et eestkoste seadmine ja eestkostjaks kohaliku omavalitsuse määramine oli põhjendatud.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
10.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb tühistada materiaalõiguse ja menetlusõiguse väära kohaldamise tõttu (TsMS § 659, § 657 lg 1 p 3, 667 lg 2 teise lause alusel) ning asi tuleb saata uueks läbivaatamiseks maakohtule. Määruskaebus rahuldatakse osaliselt.
11.Ringkonnakohus käsitleb esmalt puudutatud isiku I kaebeõigust (I), seejärel isikute ärakuulamise küsimust (II), seejärel eestkostja määramisega seonduvat (III) ning puudutatud isiku II valimisõigusega seonduvat (IV) ja teeb viimaks asjas muud menetluslikud otsustused (V). I
12.Kolleegiumi hinnangul on puudutatud isikul I TsMS § 532 lg-st 1 tulenev kaebeõigus. TsMS §-ga 532 lg 1 on seadusandja soovinud laiendada määruskaebuse esitamiseks õigustatud isikute ringi, andes sellise õiguse isiku (kellele eestkostja määramist menetleti) kaugematele
3(5)
sugulastele, samuti temaga koos elavatele isikutele ja muudele isikutele, kellega isik oli tihedalt seotud. Puudutatud isik I on puudutatud isiku II vend. Venna puhul võib eeldada, et tegemist on TsMS §-is 532 lg 1 nimetatud lähedase isikuga, arvestades ka seda, et vend on valmis võtma puudutatud isiku II enda juurde elama. Kuna maakohus menetlusosalisi ära ei kuulanud, siis maakohus ei ole ka tuvastanud, et puudutatud isik I ei ole puudutatud isikule II lähedane isik. Eeltoodust tulenevalt tuleb puudutatud isikut I eelduslikult pidada puudutatud isiku II lähedaseks isikuks, kellel on määruskaebuse esitamise õigus. Nimetatud seisukohta toetab ka Riigikohtu praktika (vt nt RKTKm nr 3-2-1-15-12, p 19). II
13.Maakohus põhjendas puudutatud isiku II ära kuulamata jätmist viitega eksperdi hinnangule, mille kohaselt võib ärakuulamine mõjuda halvasti isiku tervisele. Muid põhjendusi maakohus välja ei toonud.
13.1.Ekspertiisiaktis märkis ekspert, et puudutatud isiku II osalemine eestkostja määramise avalduse läbivaatamisel kohtus ei ole mõistlik, sest temale tundmatus olukorras võib tema tervislik seisund halveneda. Samuti märkis ekspert, et puudutatud isiku II ärakuulamine tema tavalises keskkonnas ei ole mõistlik, sest kerge vaimse alaarengu tõttu ei mõista ta eestkoste sisulist olemust. Eksperdi arvamusest ei nähtu, et puudutatud isiku II ärakuulamine isiku tavalises keskkonnas põhjustaks isiku tervisele kahjulikud tagajärjed. Asjaolu, et ekspert on asunud seisukohale, et vaimse alaarengu tõttu ei mõista isik eestkoste sisulist olemust, ei anna alust jätta isikut ära kuulamata.
13.2.Jättes puudutatud isiku II ära kuulamata, rikkus maakohus õigusliku ärakuulamise põhimõtet ja see on TsMS 656 lg 1 p 1 ning TsMS § 659 järgi maakohtu määruse tühistamise aluseks. Asja uuel läbivaatamisel peab maakohus puudutatud isiku II isiklikult ära kuulama.
13.3.TsMS § 524 lg 1 esimene lause paneb kohtule kohustuse kuulata piiratud teovõimega täisealisele isikule eeskoste seadmise menetluses ära isik, kellele eestkoste seadmist menetletakse. Üldreeglist teeb erandi TsMS § 524 lg 5, mille p-de 1 ja 2 kohaselt ei pea eestkostet vajavat isikut isiklikult ära kuulama, kui sellest võivad tema tervislikku seisundit kajastavate dokumentide või pädeva arsti arvamuse kohaselt tuleneda isiku tervisele kahjulikud tagajärjed või kui kohus on vahetu mulje põhjal veendunud, et isik ei ole ilmselt võimeline oma tahet avaldama. Vahetu mulje loomise ja isikul tahte avaldamise võime olemasolu kindlakstegemise kohta on Riigikohus leidnud, et ärakuulamine toimub TsMS § 477 lg 4 teise lause ja TsMS § 524 lg 1 järgi isikuga suuliselt ja isiklikult kohtudes, üldjuhul isiku tavalises keskkonnas. Isiklik ja suuline kohtumine on vajalik, et kohus tajuks isiklikult isiku vaimset seisundit ja võimet tahet avaldada. Eestkosteasjas ei ole vähemalt üldjuhul võimalik kohaldada TsMS § 477 lg 4 neljandat lauset ärakuulamise kohta telefonitsi või kirja või elektrooniliselt esitatud seisukoha abil. Eestkostemenetluses vahetu mulje loomise ja isiku ärakuulamise eesmärk on tagada, et eestkostet ei seataks põhjendamatult. Samuti aitab isiku vahetu ärakuulamine paremini tagada seda, et eestkostetava teovõimet piirataks võimalikult vähe, ja ka seda, et eestkostja ülesanded määrataks sellised, mis oleksid võimalikult asjakohased ja põhjendatud, s.o eestkostetava seisundit, olukorda ja vajadusi kõige enam arvestavad (RKTKm nr 2-12-18265, p 19, RKTKm nr 3-2-1-127-14, p 15).
13.4.TsMS § 525 lg 3 kohaselt kuulab kohus enne eestkostja määramist ära ka isiku, kelle eestkostjaks määramist taotletakse või keda kohus kavatseb eestkostjaks nimetada, ja võimaliku avaldaja. Selle sätte eesmärk on saavutada veendumus eestkostja isiku sobivuses (RKTKm nr 32-1-127-14, p 19).
4(5)
III
14.Perekonnaseaduse (PKS) § 204 lg 1 kohaselt määratakse eestkostjaks füüsiline isik, kes oma isikuomadustelt ja võimetelt sobib määratud ülesannetes eestkostetava huve kaitsma. Eestkostjat määrates arvestatakse ka tema ja eestkostetava vahelisi suhteid. Maakohus ei ole eeltoodut puudutatud isiku I puhul hinannud. Ringkonnakohus on seisukohal, et üknes puudutatud isikute I ja II elukohtade kaugus teineteisest ei anna alust asuda seisukohale, et isik ei sobi eestkostjaks. Maakohus ei ole puudutatud isikuga I seda arutanud. Puudutatud isik I on määruskaebuses märkinud, et ta soovib venna enda juurde elama viia, et tema eest hoolitseda. Asja uuel läbivaatamisel tuleb maakohutul tulenevalt PKS §-st 204 hinnata puudutatud isiku I sobivust eestkostjaks. PKS §-de 204 ja 205 mõtte järgi tuleb eestkostjat määrates eelistada füüsilist isikut juriidilisele isikule ning neid mõlemaid omakorda valla- või linnavalitsusele (RKTKm nr 2-12-16865 p 12.1., RKTKm nr 3-2-1-87-11, p 22). IV
15.Maakohus on jätnud isikule pisitehingute tegemise õiguse ja samas on maakohus eestkoste seadnud kõigi asjade ajamiseks. Maakohus ei ole arvestanud, et olukorras, kus eestkostemäärusega on eestkostetavale antud võimalus teha iseseisvalt pisitehinguid TsMS § 526 lg 2 p 4 mõttes, ei ole eestkostet seatud kõigi tema asjade ajamiseks ning isik ei ole valimisõiguse osas teovõimetu TsMS § 526 lg 5 mõttes (RKTKM nr 2-12-18265, p 21, RKTKm nr 3-2-1-32-17, p 16). Asja uuel läbivaatamisel peab maakohus eeltoodust lähtudes hindama, kas ja millises ulatuses on põhjendatud anda puudutatud isikule II õigus enda varaga iseseisvalt tehinguid teha. Kui eestkoste seadmine kõikide asjade ajamiseks ei ole põhjendatud, siis on isikul valimisõigus. V
16.Kuna asi saadetakse uueks läbivaatamiseks maakohtule, jääb menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 3 teise lause alusel maakohtu otsustada.
(allkirjastatud digitaalselt) Margo Klaar, Ele Liiv, Peeter Pällin
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.