Eesistuja Peeter Jerofejev, liikmed Kai Kullerkupp ja Kaupo Paal
Kohtuasi
PAMBUSTURA PAMBULI OÜ (likvideerimisel) hagi A ja Timur Aderi (Ader) vastu 2500 euro ja viivise saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Ringkonnakohtu 27. septembri 2019. a otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
A kassatsioonkaebus
Tsiviilasja hind Riigikohtus
3491 eurot 57 senti
Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus
Hageja PAMBUSTURA PAMBULI OÜ (likvideerimisel; registrikood 12553454), seaduslik esindaja Priit Janu Kostja A, lepinguline esindaja vandeadvokaat Eve Fink
Asja läbivaatamise kuupäev
17. veebruar 2020. a, kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 27. septembri 2019. a otsus tsiviilasjas nr 2-18-4090.
2.Jätta jõusse Harju Maakohtu 11. detsembri 2018. a otsus (osaotsus) tsiviilasjas nr 2-18-4090.
1.PAMBUSTURA PAMBULI OÜ (likvideerimisel; endine ärinimi Rehvibox OÜ; hageja) esitas Harju Maakohtule 15. märtsil 2018. a A (kostja) vastu hagi, milles palus kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõla 2500 eurot, põhivõlalt arvestatud sissenõutavaks muutunud viivise 484 eurot 8 senti
2-18-4090 ning viivise võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhivõla tasumiseni. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda. Hagiavalduse ja selle täienduste kohaselt sõlmis kostja 14. oktoobril 2013. a hageja asutamislepingu ning võttis endale kohustuse tasuda asutatava osaühingu osakapitali sissemakse kahe aasta jooksul, kuid mitte hiljem kui äriseadustiku (ÄS) § 1401 lg-s 2 või lg-s 3 nimetatud nõude esitamisel. Kostja kohustus tasuma hageja osakapitali sissemakse hiljemalt 14. oktoobril 2015. a. 15. märtsi 2018. a seisuga ei olnud kostja oma kohustust hageja vastu täitnud, st osakapitali sissemakset tasunud.
14.märtsil 2018. a tegi Tartu Maakohtu registriosakond hageja kohta lõpetamiskande. Hagejal on kohustused kolmandate isikute vastu ja neid ei ole võimalik osaühingu vahenditest katta. Kostja oli hageja asutaja ja ainuosanik. Äriregistri andmetel on hageja osakapitaliks 2500 eurot ning äriühing on asutatud sissemakset tegemata.
2.Kostja hagi ei tunnistanud ja palus jätta hagi läbi vaatamata ning kostja suhtes menetlus lõpetada. Menetluskulud palus kostja jätta hageja kanda. Kostja ei ole kunagi hagejaga seotud olnud. Kostja asutas 14. oktoobril 2013. a Rehvibox OÜ, millega ta oli seotud kuni 23. detsembrini 2014. a, kui kostja sõlmis Timur Aderiga Rehvibox OÜ osa notariaalse müügilepingu ja loovutamise lepingu (23. detsembri 2014. a leping). Lepinguga võttis Timur Ader üle kostja kohustuse tasuda osaühingu osakapitali sissemakse. Sissemakse tasumise tähtaeg oli 15. oktoober 2015. a. Lepinguga läksid kostja kõik lepingu esemega (2500-eurose nimiväärtusega osaühingu osa) seotud õigused ja kohustused Timur Aderile üle. Asjaolu, et kostja oli hageja asutaja ja ainuosanik, ei ole piisav, et lugeda kostja praeguseni seotuks hagejaga ning vastutavaks hageja kohustuste eest. Hageja 13. jaanuari 2015. a üldkoosoleku protokolli kohaselt arvati kostja osaühingu juhatusest välja ning kinnitati ühehäälselt uueks juhatuse liikmeks Timur Ader. Hageja nimetati ümber Adcompservice OÜ-ks. Samuti kinnitati ühehäälselt, et osaühingu osanikule Timur Aderile kuulub osa nimiväärtusega 2500 eurot, mille eest osanik tasub nelja aasta jooksul (kahe asemel). Äriregistri väljavõttest nähtub, et vastavad muudatused on kantud hageja registrikaardile. Seega on muudatused ÄS § 175 lg 2 kohaselt jõustunud. 23. detsembri 2014. a lepinguga ning 13. jaanuari 2015. a põhikirja muutmise otsuse jõustumisega läksid kõik osaühinguga seotud õigused ja kohustused üle Timur Aderile.
3.8. oktoobril 2018. a kaasas maakohus hageja taotlusel kaaskostjana menetlusse Timur Aderi. Hageja palus põhivõla ja viivise välja mõista kostjatelt solidaarselt või ühelt neist.
4.Maakohus jättis 11. detsembri 2018. a osaotsusega hagi kostja vastu rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Maakohus tuvastas, et 23. detsembri 2014. a lepinguga on Timur Ader võtnud üle kostja kohustuse tasuda osaühingu osakapitali sissemakse. Kuna kostja oli samal ajal ka osaühingu juhatuse liige ning ainuosanik, siis oli leping ühtlasi osaühingu kui võlausaldaja nõusolek kohustuse üleandmiseks VÕS § 175 lg 1, ÄS § 168 lg 1 p 10 ja § 181 lg 3 tähenduses. Seega läks kostja kohustus tasuda hagejale osaühingu osakapitali sissemakse üle Timur Aderile.
5.Maakohus rahuldas 11. detsembri 2018. a tagaseljaotsusega Timur Aderi vastu hagi ning mõistis temalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 2500 eurot, sissenõutavaks muutnud viivise 505 eurot 78 senti ning edasiulatuva viivise põhinõudelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
2(6)
2-18-4090
6.Hageja esitas maakohtu osaotsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus osaotsuse tühistada ning teha uue otsuse, millega hagiavaldus rahuldada ning mõista kostjalt ja Timur Aderilt välja põhivõlg 2500 eurot, põhivõlalt sissenõutavaks muutunud viivis 484 eurot 8 senti ning põhivõlalt kuni võla tasumiseni viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Apellatsioonkaebuse kohaselt ei läinud osaühingu esmase kapitaliseerimise nõue kostjalt Timur Aderile üle. Hageja ei olnud võlausaldajana 23. detsembri 2014. a lepingu pool, seega ei saanud hageja kostjat esmase kapitaliseerimise kohustusest vabastada. Kohustuse üleminekul oleks ka hageja notariaalses vormis pidanud nõustuma, et sissemakse tasumise kohustus läheks kostjalt Timur Aderile üle. Timur Ader ühines osamakse tasumise kohustusega. Seega on kostja ja Timur Ader solidaarvõlgnikud ning hagi oleks tulnud rahuldada kostja ja Timur Aderi osas solidaarselt.
7.Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
8.Ringkonnakohus tühistas 27. septembri 2019. a otsusega maakohtu osaotsuse ja tegi uue otsuse, millega rahuldas hagi ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 2500 eurot, otsuse tegemise seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 791 eurot 57 senti ning alates 28. septembrist 2019. a sissenõutavaks muutuva viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhinõude 2500 eurot tasumata osalt kuni põhinõude täitmiseni. Menetluskulud jättis ringkonnakohus kostja kanda. Ringkonnakohtu otsuse põhjenduste kohaselt ei ole hageja asutamislepingust tulenev kohustus osakapitali sissemakse tasumiseks üle läinud Timur Aderile. TsMS § 175 lg 1 järgi võib kolmas isik võlausaldajaga sõlmitud lepingu alusel üle võtta võlgniku kohustuse nii, et kolmas isik astub senise võlgniku asemele. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt võib kolmas isik võlgniku kohustuse üle võtta ka võlgnikuga sõlmitud lepingu alusel, kuid kohustus läheb üle üksnes tingimusel, et võlausaldaja sellega nõustub. Osaühingu asutaja saab üle anda sissemakse tasumise kohustuse, kui sellega nõustub osaühingu juhatus ning ÄS § 181 lg-s 3 ja § 168 lg 1 p-s 10 toodud juhul ka osaühingu osanikud. Nii asutamisleping, asutamisotsus kui ka lepingu või otsustega kinnitatud osaühingu põhikiri peavad ÄS § 138 lg-test 4 ja 5 tulenevalt olema notariaalselt tõestatud. Seega tuleb VÕS § 11 lg 1 järgi sõlmida samas vormis ka kokkulepped asutamislepingust (või asutamisotsusest) tulenevate kohustuste ülevõtmise kohta, sh peab olema samas vormis antud võlausaldaja nõusolek kohustuse ülevõtmiseks. Ringkonnakohus ei nõustunud maakohtu järeldusega, nagu oleks hageja (võlausaldajana) andnud kohustuste ülevõtmiseks nõusoleku 23. detsembri 2014. a lepingus. Sellest lepingust ei nähtu, et kostja oleks selles tehingus osalenud ka hageja esindajana või et hageja oleks üldse tehingus osalenud. Juhul kui kostja soovinuks hageja esindajana anda nõusolekut kohustuse ülevõtmiseks, pidanuks see lepingu tingimustest ühemõtteliselt nähtuma. Samuti ei ole hageja osakapitali sissemakse tasumise kohustus Timur Aderile üle läinud
23.detsembril 2014. a ja 13. jaanuaril 2015. a vastu võetud üldkoosoleku otsustega. Kõnealused üldkoosoleku otsused ei saa väljendada kehtivalt hageja nõusolekut asutamislepingust tuleneva kostja kohustuse ülevõtmiseks, sest võlausaldaja nõusolek kohustuse ülevõtmiseks tuleb anda või kohustuse ülevõtmine heaks kiita notariaalselt tõestatud vormis. 23. detsembri 2014. a ja 13. jaanuari 2015. a üldkoosoleku otsustel ei ole nõutavat vormi.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
3(6)
2-18-4090
9.Kostja esitas ringkonnakohtu otsuse peale kassatsioonkaebuse, milles palub ringkonnakohtu otsus tühistada ja jätta jõusse maakohtu otsus või alternatiivselt saata asi uueks läbivaatamiseks ringkonnakohtule. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda. Ringkonnakohus jättis tähelepanuta, et hageja asutati kiirmenetluses. Seetõttu ei olnud vajalik asutamisdokumente notariaalselt tõestada. Samuti ei pidanud selles vormis olema võlausaldaja (hageja) nõusolek kohustuse ülevõtmiseks. Kiirmenetluses asutatud osaühingu puhul piisab digiallkirjastatud asutamisdokumentidest. 23. detsembril 2014. a ja 13. jaanuaril 2015. a äriregistrile esitatud hageja põhikirjamuudatused, millega osakapitali sissemakse tasumise kohustus läks üle Timur Aderile, olid digitaalselt allkirjastatud. Seega on vorminõuet järgitud ja hageja osamakse tasumise kohustus on kehtivalt üle läinud Timur Aderile. Lisaks on äriregistri andmetel 6. märtsil 2018. a hageja põhikirja muudetud ning tähtajalist sissemakse tasumise kohustust enam ei eksisteeri.
10.Hageja vaidleb kassatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
11.Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu otsus tuleb TsMS § 691 p 5 ja § 692 lg 1 p 1 alusel tühistada materiaalõiguse normi väära tõlgendamise tõttu. Maakohtu 11. detsembri 2018. a osaotsus, millega maakohus jättis hagi kostja vastu rahuldamata, tuleb jätta jõusse.
12.Kohtud on tuvastanud järgmised asjas tähtsad asjaolud: 14. oktoobril 2013. a sõlmis kostja hageja asutamislepingu ning võttis endale kohustuse tasuda asutatava osaühingu osakapitali sissemakse kahe aasta jooksul, kuid mitte hiljem kui ÄS § 1401 lg-s 2 nimetatud tingimuse saabumisel; 23. detsembril 2014. a sõlmisid kostja ja Timur Ader hageja osa müügilepingu ja nõude loovutamise lepingu, mille kohaselt tuleb ostjal (Timur Aderil) tasuda osa nimiväärtus (2500 eurot) hiljemalt 15. oktoobril 2015. a, kuid mitte hiljem kui ÄS § 1401 lg-s 2 või lg-s 3 nimetatud nõude esitamisel (23. detsembri 2014. a leping); 23. detsembri 2014. a lepingu p-s 4.3 on kinnitus selle kohta, et müüja ja ostja lepivad kokku, et ostja võtab üle müüja kohustuse tasuda osaühingu osakapitali sissemakse. Lepingu p-s 5.1 on kokku lepitud selles, et müüja loovutab ostjale lepingu eseme ning lepingu esemega seotud õigused ja kohustused lähevad ostjale üle lepingu sõlmimise hetkest; 15. märtsi 2018. a seisuga ei olnud hageja osakapitali sissemakset tasutud.
13.Pooled vaidlevad selle üle, kas sissemakse tasumise kohustus on kostjalt üle läinud Timur Aderile. Üldjuhul tuleb osaühingu asutamisel osa eest tasuda enne osaühingu äriregistrisse kandmise avalduse esitamist, kui asutamislepingus ei ole ette nähtud teisiti (ÄS § 140 lg 2). Küll on osaühing ÄS § 1401 lg 1 kohaselt võimalik asutada selliselt, et asutamisel ei tasuta sissemakseid. Seaduses ei ole sätestatud, millal tuleb sellise asutamise korral sissemaksed tasuda, ja see on võimalik kokku leppida asutamislepingus (ÄS § 138 lg 2 p 5).
4(6)
2-18-4090 Sõltumata sellest, kas sissemakse tasumiseks on kehtestatud tähtaeg, saab kolmas isik sissemakse tasumise kohustuse VÕS § 175 kohaselt üle võtta. Kohustuse saab üle võtta nii võlausaldajaga sõlmitud lepingu alusel (VÕS § 175 lg 1) kui ka võlgnikuga sõlmitud lepingu alusel (VÕS § 175 lg 2), kuid võlgnikuga sõlmitud lepingu alusel läheb kohustus üle vaid juhul, kui võlausaldaja sellega nõustub (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 19. detsembri 2007. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-117-07, p 12). Võlausaldajaks sissemakse tasumise kohustuse ülevõtmisel on osaühing, kellele kuulub sissemakse tasumise nõue. Kohtud on tuvastanud, et 23. detsembri 2014. a lepingu sõlmisid kostja ja Timur Ader. Lepingu pooleks ei olnud hageja kui võlausaldaja. Seega ei saanud sissemakse tasumise kohustus üle minna VÕS § 175 lg 1 kohaselt võlausaldajaga sõlmitud lepingu alusel.
14.Maakohus leidis, et kuivõrd kostja oli 23. detsembri 2014. a lepingu sõlmimise ajal ka hageja juhatuse liige, sisaldus lepingus hageja nõusolek kohustuse ülevõtmiseks. Ringkonnakohus maakohtu seisukohaga ei nõustunud ning märkis, et hageja ei olnud 23. detsembri 2014. a lepingu pooleks ning kostja ei osalenud selles tehingus ka hageja esindajana. Ringkonnakohtu arvates pidanuks juhul, kui kostja soovis hageja esindajana anda nõusoleku kohustuse üleminekuks, sellekohane tahteavaldus lepingu tingimustest ühemõtteliselt nähtuma. Sellisel juhul oleks notar kontrollinud hageja õigusvõimet ning kostja esindusõiguse olemasolu ja ulatust. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 116 lg 1 kohaselt võib esindaja teha tehingu otseselt esindatava nimel, samuti võib tehingu tegemine esindatava nimel tuleneda tehingu tegemisega seotud asjaoludest. Kolleegium nõustub ringkonnakohtu järeldusega, et kostja ei ole 23. detsembri 2014. a lepingut sõlmides andnud hageja esindajana nõusolekut kohustuse ülevõtmiseks VÕS § 175 lg 2 mõttes. Hageja ei olnud 23. detsembri 2014. a lepingu pool ning lepingu tingimustest ei nähtu, nagu sisalduks lepingus ka hageja kui võlausaldaja nõusolek kohustuse ülevõtmiseks. Seega ei ole kostja väljendanud soovi hageja nimel tegutsemiseks ka kaudse tahteavaldusega TsÜS § 116 lg 1 teise alternatiivi mõttes.
15.Kostja on tuginenud sellele, et hageja nõusolekut või heakskiitu kohustuse ülevõtmiseks on hageja väljendanud 23. detsembril 2014. a ja 13. jaanuaril 2015. a vastu võetud üldkoosoleku otsustega ja nende alusel tehtud põhikirja muudatustega. Muu hulgas otsustati nimetatud üldkoosoleku otsustega, et uus osanik Timur Ader tasub kostja asemel osa eest täielikult nelja aasta jooksul. Ringkonnakohus leidis, et kõnealused üldkoosoleku otsused ei saa kehtivalt väljendada hageja nõusolekut kohustuse ülevõtmiseks, sest võlausaldaja nõusolek kohustuse ülevõtmiseks tuleb anda või ülevõtmine heaks kiita notariaalselt tõestatud vormis. Kolleegium selle järeldusega ei nõustu. Leides, et hageja nõusolek kohustuse ülevõtmiseks peab olema väljendatud notariaalselt tõestatud vormis, sest sellises vormis peavad ÄS § 138 lg-te 4 ja 5 kohaselt olema osaühingu asutamisdokumendid, on ringkonnakohus jätnud tähelepanuta, et hageja on asutatud kiirmenetluses. Osaühingu asutamisel kiirmenetluses asendab põhikiri asutamislepingut ning asutajatel tuleb see digiallkirjastada (ÄS § 1391 lg-d 3 ja 4). Seega ei pea kiirmenetluses asutamise korral osaühingu asutamisdokumendid olema notariaalselt tõestatud, vaid seda vormi asendab ÄS § 33 lg 11 ja § 1391 järgi dokumentide, sh kiirmenetluses kasutatava põhikirja, digitaalallkirjastamine. Digitaalallkirjastatud tehing on tehtud elektroonilises vormis, mida TsÜS § 80 lg 1 järgi loetakse võrdseks tehingu kirjaliku vormiga, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Erisused tulenevadki ÄS-ist, mille järgi digitaalne allkirjastamine on võrdsustatud notariaalse kinnitamisega.
16.VÕS § 11 lg 3 järgi peab võlausaldaja nõusolek või heakskiit kohustuse ülevõtmise kohta olema samas vormis, milles tuli seaduse, lepingupoolte kokkuleppe või ühe poole taotluse kohaselt sõlmida loovutatava nõudeõiguse või üle võetava kohustuse aluseks olev leping ise. Määrav ei ole seejuures
5(6)
2-18-4090 selle lepingu vorm, millega kostja ja kolmas isik (Timur Ader) leppisid kokku kohustuse ülevõtmises (notariaalselt tõestatud 23. detsembri 2014. a leping). Praegusel juhul tulenes rahalise sissemakse tasumise kohustus osaühingu põhikirjast, mis ÄS § 1391 lg 3 järgi asendab ka asutamislepingut ning mille puhul vastavalt eelmärgitule ei olnud vajalik notariaalne tõestamine. Võlausaldaja nõusolek kohustuse ülevõtmiseks tuli seega anda samas vormis, millest seaduse järgi piisas põhikirja kinnitamiseks. VÕS § 11 lg-st 3 tulenevalt ei pea lepinguga samas vormis olema mitte üksnes võlausaldaja nõusolek või heakskiit, vaid ka leping, milles võlgnik ja kolmas isik lepivad kokku kohustuse ülevõtmises VÕS § 175 lg 2 mõttes. TsÜS § 78 lg 4 kohaselt asendab tehingu kirjalikku vormi tehingu notariaalne tõestamine. Seega on 23. detsembri 2014. a notariaalselt tõestatud lepingu sõlmimisel järgitud kohustuslikku tehingu vormi. Kuivõrd hageja põhikirjast tuleneva sissemakse tasumise nõude võis loovutada ka digitaalselt allkirjastatuna, siis sõltumata nõude loovutamisest notariaalselt tõestatud vormis võis hageja nõusolek või heakskiit kohustuse ülevõtmiseks olla samuti digitaalselt allkirjastatud, mis ÄS kohaselt on võrdsustatud notariaalse kinnitamisega. Hageja üldkoosolek on 23. detsembri 2014. a ja 13. jaanuari 2015. a üldkoosolekutel otsustanud, et kostja asemel tasub hageja sissemakse Timur Ader. Nimetatud üldkoosoleku otsuste alusel on hageja juhatus teinud äriregistrile avalduse põhikirja muutmiseks. Sellega on hageja kehtivalt väljendanud oma heakskiitu kohustuse ülevõtmiseks.
17.Kuivõrd asja menetlus lõpeb Riigikohtus, jagab kolleegium ka menetluskulud. Kassatsioonkaebuse rahuldamise tõttu ning kostja suhtes hagi rahuldamata jätmise tõttu jäävad menetluskulud kõigis kohtuastmetes TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda. Kostjale hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse määrab maakohus TsMS § 177 lg 2 kohaselt kindlaks mõistliku aja jooksul pärast Riigikohtu otsuse avalikult teatavakstegemist.
18.Kassatsioonkaebuse rahuldamise tõttu tuleb TsMS § 149 lg 4 esimese lause alusel kassatsioonkaebuselt tasutud kautsjon tagastada. TsMS § 149 lg 8 kohaselt tagastatakse kautsjon menetlusosalisele, kes selle tasus või kelle eest see tasuti, või tema korraldusel muule isikule. (allkirjastatud digitaalselt) Peeter Jerofejev, Kai Kullerkupp, Kaupo Paal
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.