X Xi hagi Eesti Rahvusringhäälingu vastu ebaõigete andmete ümberlükkamiseks, alternatiivselt mittevaralise kahju hüvitamiseks
Tsiviilasja hind
3500 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja X X (isikukood xxx, e-post xxx) Hageja lepinguline esindaja Aleksei Smelov (Õigusbüroo Companion, e-post [email protected]) Kostja Eesti Rahvusringhääling (registrikood 74002322, asukoht Gonsiori 27, 15029 Tallinn) Kostja lepinguline esindaja L S (e-post xxx)
Kohtuistungi toimumise aeg
5. veebruar 2020
RESOLUTSIOON
Jätta X Xi hagi Eesti Rahvusringhäälingu vastu ebaõigete andmete ümberlükkamiseks, alternatiivselt mittevaralise kahju hüvitamiseks rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja väljamõistmine
1.Jätta menetluskulud X Xi kanda.
2.Eesti Rahvusringhääling ei ole X Xilt menetluskulude hüvitamist taotlenud, vaid on kinnitanud, et temal menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil.
2-17-12877 Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lõikele 6 peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGEJA NÕUDED JA PÕHJENDUSED
1.X X (hageja) esitas 30.08.2017 Harju Maakohtule hagi Eesti Rahvusringhäälingu (kostja) vastu, milles palus, arvestades hagi hilisemat (16.10.2017) täpsustust, kohustada kostjat avaldama omal kulul samas kohas, s.o veebilehel www.err.ee rubriigis „uudised“ järgmine teade: „Eesti Rahvusringhääling avaldas 03.09.2014 artiklis „"Pealtnägija": Tallinna parklate kaudu liikuv must raha võib jõuda Keskerakonnale“ ja „X X on Keskerakonna "musta kassa" peamine doonor?“ X Xi kohta ebaõigeid tegelikkusele mittevastavaid järgmiseid väiteid: 1) Tallinna linn suunab parkimisest saadava tulu kahtlasele ärimehele, kust see väidetavasti liigub ringiga tagasi Keskerakonna kassasse. See väide on vale; 2) sinna jookseb kokku kahtlaste tehingute ja skeemide võrgustik, mille tagant on kuriteod, maksupettused, musta raha liigutamised. See väide on vale; 3) tegelikult on X X Keskerakonna väidetava musta kassa üks peamine doonor. See väide on vale; 4) Keskerakond ei maksa Harjumäel Zi poliitkohviku pidamise eest aga sentigi. See väide on vale; 5) X teenib parklates musta raha, mis liigub Keskerakonna arvele. See väide on vale.“ Alternatiivselt palus hageja kostjalt välja mõista mittevaralise kahju hüvitise kohtu äranägemisel. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.
2.Hagiavalduse kohaselt avaldas kostja oma veebilehel www.err.ee 03.09.2014 artiklid „"Pealtnägija": Tallinna parklate kaudu liikuv must raha võib jõuda Keskerakonnale“ (http://www.err.ee/519344/pealtnagija-tallinna-parklate-kaudu-liikuv-must-raha-voib-joudakeskerakonnale) ja „X X on Keskerakonna "musta kassa" peamine doonor?“ (http://etv.err.ee/v/382ea65d-a1fd-4161-9f26-187d7a27a9a1). Artiklites avaldati järgmised valed andmed ja ebakohased väärtushinnangud hageja kohta:
1.„...Tallinna linn suunab parkimisest saadava tulu kahtlasele ärimehele, kust see väidetavasti liigub ringiga tagasi Keskerakonna kassasse...“ Nimetatud väide on tervikuna õigusvastane, sest väide ei vasta tegelikkusele (ebaõige faktiväide) ja selles väites on olemas ka hageja au teotav väide (au teotav väärtushinnang) – „kahtlane ärimees“.
2.„...sinna jookseb kokku kahtlaste tehingute ja skeemide võrgustik, mille tagant on kuriteod, maksupettused, musta raha liigutamised...“ Nimetatud väide on tervikuna õigusvastane, sest väide ei vasta tegelikkusele (ebaõige faktiväide) ja selles väites on olemas ka hageja au teotav väide (au teotav väärtushinnang), kuna sellest väitest saab iga inimene aru, et hageja tegeleb ebaseadusliku ja isegi kriminaalkorras karistatava (maksupettus) tegevusega.
3.„...tegelikult on X X Keskerakonna väidetava musta kassa üks peamine doonor...“ Nimetatud väide on tervikuna õigusvastane, sest väide ei vasta tegelikkusele (ebaõige faktiväide) ja selles väites on olemas ka hageja au teotav väide (au teotav väärtushinnang), kuna sellest väitest saab iga inimene aru, et hageja tegeleb ebaseadusliku tegevusega.
2-17-12877
4.„...Keskerakond ei maksa Harjumäel Zi poliitkohviku pidamise eest aga sentigi...“ Nimetatud väide on tervikuna õigusvastane, sest väide ei vasta tegelikkusele (ebaõige faktiväide).
5.„...X teenib parklates musta raha, mis liigub Keskerakonna arvele...“ Nimetatud väide on tervikuna õigusvastane, sest väide ei vasta tegelikkusele (ebaõige faktiväide) ja selles väites on olemas ka hageja au teotav väide (au teotav väärtushinnang), kuna sellest väitest saab iga inimene aru, et hageja tegeleb ebaseadusliku tegevusega. Artiklitest võib teha järelduse, et hageja on kurjategija, kes tegeleb rahapesu ja maksupettusega ja sellest ebaseaduslikust tegevusest teenitud raha annab ta Keskerakonnale ja Tallinna linnale üle. Seega avaldades massmeedias oma veebilehel valesid andmeid ja ebakohaseid väärtushinnanguid hageja kohta, teotas kostja hageja au ja head nime. Viimasel ajal pöördusid hageja poole tema äripartnerid, kes juhtisid hageja tähelepanu sellele artiklile. See näitab, et tegemist on au ja head nime teotava artikliga, mis mõjutab hagejat siiamaani. Hageja leiab, et valed andmed peavad olema ümber lükatud samal viisil, kui need olid avaldatud ja samas peab kostja hüvitama hagejale mittevaralise kahju, kuivõrd muu hulgas on tegemist ebakohaste väärtushinnangutega hageja suhtes. Artikkel on siiamaani avaldatud. Küsimusele, miks esitab hageja käesoleva hagiavalduse alles praegu, on lihtne vastus: selle artikli alusel ei olnud hageja suhtes ühtegi kriminaalasja alustatud (mis tõendab kaudselt, et artiklis avaldatud andmed maksupettuste, kuritegevuse ja nn „musta raha“ kohta ei vasta tegelikkusele) ja samas just viimasel ajal juhtisid sellele artiklile tähelepanu hageja äripartnerid. 18.08.2017 pöördus hageja kostja poole avaldusega, milles palus hiljemalt 25.08.2017 ümber lükata samas kohas, st internetilehel www.err.ee ebaõiged andmed ja väärtushinnangud hageja kohta. Kostja ei ole ebaõiged andmed ümber lükanud, vastates avaldusele, et hageja oli tol ajal sõna andnud. Hageja ei ole andnud kunagi oma nõusolekut ülalmainitud ebaõigete andmete ja hageja au teotavate väärtushinnangute avaldamiseks. Antud juhul on kostja vastutav ebaõigete andmete ja ebakohase väärtushinnangu avaldamise eest, kuna need andmed on sh avaldatud kostjale kuuluvale domeenil.
3.Hageja on seisukohal, et kostja vastuses esitatud seletused ja seisukohad ei anna alust hagi rahuldamata jätmiseks.
KOSTJA VASTUVÄITED
4.Kostja ei tunnistanud hagi ja palus jätta selle rahuldamata. Menetluskulud palus kostja jätta hageja kanda.
5.03.09.2014 oli kostja eetris saade "Pealtnägija" (saade I), mis käsitles hageja tegevust Tallinna linnale kuuluvatel maa-aladel ja üüripindadel mitmete parklate ja meelelahutusasutuste pidamist, nende üüripindade kasutamiseks Tallinna linnalt õiguse saamist ja avalikkuses juba varem esile tõstetud seoseid hageja ja Eesti Keskerakonnaga. Saate eetrisoleku järgselt, samal õhtul 03.09.2014, avaldati artiklid „"Pealtnägija": Tallinna parklate kaudu liikuv must raha võib jõuda Keskerakonnale“ (http://www.err.ee/519344/pealtnagija-tallinna-parklate-kaudu-liikuv-must-raha-voib-joudakeskerakonnale) (artikkel I) ja „X X on Keskerakonna "musta kassa" peamine doonor?“ (http://etv.err.ee/v/382ea65d-a1fd-4161-9f26-187d7a27a9a1) (artikkel II), mis olid eetris olnud saate põhjal koostatud ning kujutavad endast saate sisu kokkuvõtet. Mõlema artikli juures veebilehel on ka saate vastavast osast videolõigud. 10.09.2014 oli kostja eetris saates "Pealtnägija" (saade II) kõnealuse loo jätkulugu, mis täpsustab mitmeid saates I ja artiklites toodud asjaolusid. Seetõttu tuleb artiklite sisu ja saateid I ja II (sh artikli juures olevat saatelõiku saatest I) käsitleda koos.
2-17-12877
5.1.Kostja ajakirjanikud avastasid ajakirjandusliku uurimise käigus hulgaliselt faktilist materjali hageja tegevuse kohta nii seoses Tallinna linnale kuuluvatel maa-aladel asuvate parklate kui ka teiste, linnale kuuluval kinnisvaral paiknevate toitlustusasutustega. 2009. aastal andis Tallinna linn Harjumäel asuva x kohviku 25-aastaks firmale, mille omanik on hageja naine X. Olukorras, kus südalinnas Raekoja platsi ääres asuva kohviku rent on 96 eurot ruutmeeter, on hageja rendilepingus ruutmeetri hinnaks 1,76 eurot. Abilinnapea X X sõnul ei soovinud avalikul konkursil kohvikut keegi rendile võtta, kuna see vajas suuri investeeringuid. Hageja investeeris kohvikusse ligikaudu xxx eurot ja kohviku avas ta 2010. aastal koos Z Zega. Kolmel korral, aastatel 2011 ja 2013 (ja artiklite I ja II ning saadete I ja II järgsel ajal aastal 2015) on X kohvikus nii Riigikogu valimiste kui kohaliku omavalitsuse volikogude valimiste eelsel perioodil tegutsenud nn Zi kohvik, kus on toimunud erinevad üritused Keskerakonna ja Tallinna linnavalitsuse ametnike osavõtul. Samas ei ole erakond maksnud renti kohviku kasutamisel valimiskampaania raames hagejale kuuluvale firmale X OÜ. Linnalt on rendilepingu saanud hageja veel ka Stroomi rannahoonele ja toitlustuspinnale Kuninga tänaval. Erinevatel aegadel on hageja opereerimisel olnud 13 valvega autoparklat (saate I ja saate II eetrisse mineku ajal hageja enda sõnul 7 või 8). Samas kui hageja on saanud parklaid opereerida kõrge rendihinnaga, näitavad hageja firmade majandusaasta aruanded, et firmad on valdavalt kahjumis. Saates I tunnistab seda ise ka hageja ja teatab, et rendiraha läheb linnale, kuid temal ei ole tarvis teenida parklatelt tulu. Parklaid opereerivate firmade majandusaasta aruanded näitasid, et viies ööpäevaringses parklas oli tööl vaid 2 töötajat. Hageja väitis saates I, et autosid parklas valvavad isikud, kes sinna oma auto pargivad. Ajakirjanduslik eksperiment näitas, et parklates on parkimistasuna käibel vaid sularaha. Parklas töötavad valvurid tunnistasid kostja ajakirjanikule, et töötavad ilma kirjalike töölepinguteta ja võtavad oma töötasu välja ise kassast sularahana. Eksperimendi käigus tunnistas hageja ise isikule, kes end parklasse tööle pakkus, et tasumine toimub nn "mustalt", tasutakse sularahas, ilma lepinguta ja sellega seoses välditakse maksukohustuse täitmist. Saade II jätkas teemat ning tõi välja mitu episoodi, mis annavad põhjendatud kahtluse ärimehe võimalikust soosimisest Tallinna linna poolt. - 2009. aastal, paar nädalat enne X rendile andmist, võidab hageja ettevõte parklakonkursi Mustamäe haigla juures, mille kaotajad vaidlustavad ebatavaliste konkursitingimuste tõttu. - Põhja-Tallinna linnaosa valitsus annab hageja firmale X OÜ otsustuskorras rendile parkla Tallinna linnahalli juures, mille kasutamiseks lõpetatakse päevapealt leping endise operaatoriga. Põhjenduseks oli nimetatud operaatori võlg linnale. Samas oli hageja teine firma samal ajal linnale võlgu ligi 5000 eurot. Nõmme linnaosa valitsus kaebas hageja võla tõttu kohtusse ja kohus mõistis kolmeaastase menetluse järel hageja firmalt võla välja. Pärast seda ei kasuta hageja enam parklate opereerimisel võlas olnud firmat Parklinn Grupp, vaid asutas kaks uut firmat. - 2013. aastal saab hageja linnalt rendile 5 parklat ja Stroomi rannahoone. Stroomi rannahoone konkursi võidab hagejale kuuluv OÜ X tänu sellele, et põhjendamatult kõrge netokäibe nõude tõttu konkursile osalejaid ei laeku ja rannahoone antakse rendile OÜ-le X, mis on tegutsenud ühe aasta ja aasta käive oli 0 eurot. - xxx parkla konkursil võidab OÜ X, kes pakub kõige kõrgemat rendihinda, kuid see hind kehtib vaid paar kuud, sest vahepeal toimub samale parklale uus konkurss, mille võidab poole väiksema rendihinnaga hageja, kes oli konkursil ainus pakkuja. - Hageja rääkis saates I ajakirjanikele, et soovitas hiljaaegu Kesklinna valitsusel rajada uue parkla linnahalli sadamapoolsele alale, mille järel kuulutaski linn välja konkursi, mis saate II eetrissemineku ajal ei olnud veel lõppenud. Küll aga pakkus hageja kostja ajakirjanikule juba ajakirjandusliku eksperimendi käigus tööd justnimelt selles parklas.
2-17-12877 Kõik eeltoodud faktilised asjaolud on kirjeldatud kostja saadetes I ja II ning need asjaolud kogumina on põhjustanud ajakirjanike huvi teema kajastamiseks, kuna avalikkusel on õigus omada ülevaadet Tallinna linna poolt linnavara kasutamisest ja ajakirjandusel on omakorda kohustus kriitiliselt jälgida ühiskonnas toimuvat ja vahendada seda avalikkusele.
5.2.Hageja on toonud välja artikli I sissejuhatavast lõigust lause teise poole: „...Tallinna linn suunab parkimisest saadava tulu kahtlasele ärimehele, kust see väidetavasti liigub ringiga tagasi Keskerakonna kassasse...“ Nimetatud lause ei ole käsitletav faktiväitena, vaid tegemist on artikli I ja 03.09.2014 eetris olnud saate "Pealtnägija" saatelõigu sissejuhatavas osas toodud kokkuvõttega loole tervikuna. Saate sissejuhatavas osas lausub saatejuht: „Kes on see salapärane mees Z Ze kõrval? Kas tegu on tõesti Keskerakonna musta kassa suurdoonoriga, nagu mõned kahtlustavad?“ ja teema sissejuhatavas osas: „Üldsusele on räägitud, et parkimistasu tuleb Tallinnas tõsta ja –piirkonda laiendada, et linnale raha teenida. Samas suunab linn parkimise tulu kummalisele ärimehele, kust see jõuab väidetavasti tagasi Keskerakonna kassasse. Pealtnägija uuris, mis mees on salapärane X X, keda mõned nimetavad koguni erakonna mustaks kassiiriks.“ Artikli I ja saate I sissejuhatuses esitatud ja hageja poolt esile toodud lauseosa ei ole faktiväide, vaid esitatud küsimusena ja sisaldab ajakirjaniku antud väärtushinnangut, mis tugines piisavale faktilisele materjalile. Ajakirjanike kokkuvõttev järeldus on põhjustatud sellest, et saatest I ja artiklist I selgub, et Tallinna linn on andnud aegade jooksul hagejale rendile mitmed Tallinna linnale kuuluvad parklad, samal ajal tõstes linnas parkimistasu ja laiendades tasulise parkimise piirkondi. Hageja ei teeni aga parklatelt ametlikult tulu. Seejuures on hageja kui ka tema x X Keskerakonda rahaliselt toetanud. Paar näidet annetustest ajast, mil hageja (kes varem kandis nime X ) oli juba Keskerakondlikult linnavõimult rendile saanud mitu parklat, võib leida Keskerakonna annetuste kohta käivatest aruannetest. On põhjendatud, et ajakirjandus pöörab tähelepanu sellistele seostele ja ajakirjanduse ülesanne on tuua välja asjaolud, mis panustavad ühiskondlikult olulisse debatti. Väärtushinnangut on küll võimalik põhjendada, mitte aga tõendada selle sisu või väärtust. Hageja nimetamine kahtlaseks ärimeheks on hinnang, mida on võimalik põhjendada, kuid mitte tõendada ning seetõttu ei saa selle väite kui väärtushinnangu ümberlükkamist võlaõigusseaduse (VÕS) § 1047 lg 4 alusel nõuda. Andmete ümberlükkamist kui õiguskaitsevahendit saab kasutada vaid faktiväidete osas.
5.3.„...sinna jookseb kokku kahtlaste tehingute ja skeemide võrgustik, mille tagant on kuriteod, maksupettused, musta raha liigutamised...“ Ajakirjanikud tõestasid saates ajakirjandusliku eksperimendiga, parkla töötajate ja ka hageja enda ütlustega, et hageja viljeleb maksudest kõrvalehoidmist ja kõnekeeles "musta raha" väljamaksmist töötajatele. Pärast saate I eetrisolekut asus Maksu- ja Tolliamet uurima hagejale kuuluvate firmade X OÜ ja X OÜ tegevust maksukohustuse täitmisel. Maksu- ja Tolliamet otsustas 24.03.2015 maksuotsusega nr 12.2-3/026253-15 suurendada OÜ X 20% määraga maksustatavat käivet x euro võrra, tasumisele kuuluvat käibemaksu x euro võrra ja ettevõtlusega mitteseotud kuludelt arvestatud tulumaksukohustust x euro võrra. Teisisõnu leidis Maksu- ja Tolliamet, et äriühing on varjanud kohviku ja parkla tegelikku käivet, seega tuleb tasuda täiendavat käibemaksu ning äriühingust varjatult välja viidud summad maksustada tulumaksuga. OÜ X vaidlustas maksuotsuse Tallinna Halduskohtus. Tallinna Halduskohtu 26.04.2016 otsusega haldusasjas nr 3-15-1031 jäeti kaebus rahuldamata. Tallinna Ringkonnakohtu 31.03.2017 otsusega jäeti rahuldamata OÜ X apellatsioonkaebus eeltoodud Tallinna Halduskohtu otsuse peale ja Tallinna Halduskohtu 26.04.2016 otsus muutmata. Seega on tõendatud ka kohtu poolt, et hageja firmades toimus käibe varjamine maksudest hoidumise eesmärgil ning artiklis I ja saates I ajakirjaniku poolt öeldud lause oli kohane ja aktuaalne ka käesoleval hetkel. Kostja tunnistab, et sõnakasutus „kuritegu“ ei olnud õnnestunud, kuid ajakirjanikult ei saa eeldada
2-17-12877 õigusalaste terminite tundmist ja nende vahetegu. Ajakirjanik ei pruugi teha vahet, kas maksuasjades on tegemist haldusasjaga, tsiviilasjaga või kriminaalasjaga, kuna maksuasjad on kvalifitseeritavad ka kuriteona. Ametlikust asjaajamiskeelest ilmekam sõnakasutus kuulub ajakirjanduse juurde. Seega tuleb ajakirjaniku väidet vaadata laiemas kontekstis. Kostja on olenemata eeltoodust nõus sõna „kuritegu“ artiklist eemaldama.
5.4.„...tegelikult on X X Keskerakonna väidetava musta kassa üks peamine doonor...“ Hageja poolt toodud tsitaat on esitatud vaid osaliselt ja sellega lause tegelikust kontekstist välja võetud. Artiklis oli toodud nimetatud lause alljärgneval kujul: „Seda üllatavam on kahtlus, et tegelikult on X X Keskerakonna väidetava musta kassa üks peamine doonor“. Lause eelnevas osas kirjeldab ajakirjanik hagejat kui avalikkusele tundmatut ettevõtjat, keda ei tunne isegi paljud keskerakondlased ja väljendab sellega üllatust, et paljud ajakirjanike poolt küsitletud isikud seostavad hagejat Keskerakonna ja selle väidetava musta kassaga. Kahtlused on läbi käinud ka meedias. Kostja on teinud meedia tarbijale arusaadavaks, et välja tuuakse hageja kohta avalikkuses levinud kahtlusi ja väiteid ning tegemist pole kostja enda väidetega, vaid ajakirjandusliku uurimise tulemusel väljaselgitatud asjaoludega. Seetõttu ei ole kostja hageja õigusi VÕS § 1047 lg 1 järgi rikkunud. Saates I küsib saatejuht hagejalt: „Te ju teate, et teid nimetatakse Keskerakonna musta kassa hoidjaks?“ Hageja: „Jaa, see on mulle, nojah, see on hea, et te ma, see, ma olen uhke selle üle, eksju, aga, aga kus see kassas see raha peaks mulle tulema?“. Seega on hageja ise väljendanud uhkust temale langenud kahtluste osas, talle on antud võimalus vastavalt Eesti ajakirjanduseetika koodeksi p-le 5.1 esitada oma seisukoht, mida ta on ka teinud. Arvestades hageja enda suhtumist ja selgitust saates I, on põhjendamatu hagis esitatud pretensioon, nagu tegemist oleks hageja au teotava väitega.
5.5.„...Keskerakond ei maksa Harjumäel Zi poliitkohviku pidamise eest aga sentigi...“ Tegemist ei ole vale faktiväitega. Ajakirjanikud vestlesid saate I eel Keskerakonna pressisekretäriga, kes nimetatud fakti kinnitas. Kuna vestlus toimus toona telefoni teel, saatis kostja käesoleva vastuse koostamise raames veelkord Keskerakonna pressisekretärile päringu, kinnitamaks 2014. aastal väidetut. 13.12.2017 e-kirjaga vastas erakonna esindaja, et toonase „Zi kohviku“ raames tasus Keskerakond üritustel osalenud inimeste toitlustuse eest. Kohviku omaniku huvi oli saada n.ö tasuta tähelepanu meedias ning valimisüritusi külastanud inimesed teenisid kohvikule ka käivet. Seega on tegemist kontrollitud ja õige faktiväitega. Tõese faktiväite ümberlükkamist ei saa VÕS § 1047 lg 4 järgi nõuda. „Arvestades aga X Xiga seotud vastakat informatsiooni (millest ka "Pealtnägija" rääkis), peeti 2015. aasta RK valimiskampaania ja „Zi kohviku“ raames mõistlikumaks kui pinna kasutamise eest tasutakse eraldi renditasu. 2015. aastal oli see kokku ca x eurot.“ Tsitaat näitab, et ka erakond sai aru, et seosed on avalikkuses segaseid signaale andvad ja muutis hiljem oma käitumist.
5.6.„...X teenib parklates musta raha, mis liigub Keskerakonna arvele...“ Lause on toodud osaliselt ja kontekstist väljavõetuna. Lõik artiklis I ja saates I kõlas järgmiselt: „Ja Pealtnägija pole esimene, kes kutsub uurima Zi kohviku peremehe hämarat parklaäri. Juba üle aasta levitab keegi anonüümne kommentaator Keskerakonnaga seotud artiklite all järjekindlalt infot, et X teenib parklates musta raha, mis liigub keskerakonna arvele.“ Tegemist ei ole faktiväitega, vaid saatejuht refereerib saates I ka ekraanil näidatud internetikeskkonnas keskerakonnaga seotud artiklite juures ilmunud kommentaare (eetris kaader veebikommentaarist). Hageja poolt maksudest kõrvalehoidumine seoses parklates teenitud tuluga, on tõendatud OÜ Xi tegevust puudutava kohtulahendiga. Rahvakeelne väljend „must raha“ viitabki käesoleval juhul tulule, mis pole nõuetekohaselt deklareeritud ning sellise tulu teenimine hageja ettevõtte poolt on kohtumenetluse käigus tõendatud.
2-17-12877
5.7.Vastab tõele, et hageja esindaja esitas kostjale 18.08.2017 avalduse, milles palus hiljemalt 25.08.2017 ümber lükata samas kohas, st internetilehel www.err.ee ebaõiged andmed ja väärtushinnangud hageja kohta. Kostja vastas hagejale, et kostja on saadete ettevalmistamisel tegutsenud vastavuses hea ajakirjandustavaga, teadaolevalt ei ole saates esitatud valeandmeid ega ebakohaseid väärtushinnanguid. Mõlemas saates on hagejale antud sõna kommentaarideks ja võimaldatud väljendada oma arvamust loos sisalduvale.
5.8.Artiklite aktuaalsust ja ajakirjanike antud hinnangute kohasust ja põhjendatust kinnitab ka 06.12.2017 kostja eetris olnud saade „Pealtnägija“, mis kajastas Tallinna Linnavalitsuse ametnike tegevust Tondiraba Jäähalliga seoses ja milles hageja tunnistas, et on andnud altkäemaksu Tallinna Linnavalitsuse ametiisikutele. Saatest selgub, et hageja firmad on osutanud teenust ka Tondiraba Jäähalli majandamisel.
5.9.Kostja ei ole esitanud vaidlusalustes artiklites ebaõigeid faktiväiteid ega ebakohaseid väärtushinnanguid, mida saab käsitleda hageja au ja väärikust teotavateks. Ajakirjanikul on õigus tuginedes kogutud materjalile anda ka kriitilisi subjektiivseid väärtushinnanguid.
5.10.Kostja leiab, et ei ole rikkunud hageja isikuõigusi, mistõttu ei ole mittevaralise kahju hüvitamine asjakohane. Kostja on tõendanud, et avaldatud faktiväited on tõesed ja väärtushinnangud kohased. Seega ei riku väärtushinnangute andmine hageja õigusi VÕS § 1047 lg 1 ega VÕS § 1046 lg 1 järgi.
KOHTU PÕHJENDUSED
6.Kohus leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata.
7.TsMS § 5 lg-test 1 ja 2 tulenevalt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest ning hagimenetluse pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 438 lg 1 kohaselt hindab kohus otsust tehes tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Kohus ei ole otsust tehes seotud poolte õiguslike väidetega (TsMS § 436 lg 7).
8.Hageja on esitanud kostja vastu nõuded ebaõigete väidete ümberlükkamiseks ja alternatiivselt mittevaralise kahju hüvitamiseks. Kohus käsitleb alljärgnevalt esmalt primaarset nõuet ebaõigete väidete ümberlükkamiseks (I) ning seejärel alternatiivse mittevaralise kahju hüvitamise nõudega seonduvat (II). Lõpetuseks teeb kohus vajalikud menetluslikud otsustused (III). I
9.Hageja nõue ebaõigete väidete (andmete) ümberlükkamiseks võiks kuuluda rahuldamisele VÕS § 1047 lg 4 alusel, mille kohaselt võib isik ebaõigete andmete avaldamise korral nõuda andmete avaldamise eest vastutavalt isikult andmete ümberlükkamist või paranduse avaldamist avaldaja kulul, sõltumata sellest, kas andmete avaldamine oli õigusvastane. Osundatud normi kohase nõude eelduseks on üksnes ebaõigete andmete avaldamine (seda tuleb eristada VÕS §-st 1043 tulenevast kahju hüvitamise nõudest). Hageja käsitluse kohaselt on kostja 03.09.2014 oma veebilehel www.err.ee artiklites „"Pealtnägija": Tallinna parklate kaudu liikuv must raha võib jõuda Keskerakonnale“ (vt tl 7-10; artikkel I) ja „X X on Keskerakonna "musta kassa" peamine doonor?“ (vt tl 11-13; artikkel II) avaldanud hageja kohta järgmised ebaõiged faktiväited (ja ebakohased väärtushinnangud):
2-17-12877 1) „...Tallinna linn suunab parkimisest saadava tulu kahtlasele ärimehele, kust see väidetavasti liigub ringiga tagasi Keskerakonna kassasse...“ (väide I); 2) „...sinna jookseb kokku kahtlaste tehingute ja skeemide võrgustik, mille tagant on kuriteod, maksupettused, musta raha liigutamised...“ (väide II); 3) „...tegelikult on X X Keskerakonna väidetava musta kassa üks peamine doonor...“ (väide III); 4) „...Keskerakond ei maksa Harjumäel Zi poliitkohviku pidamise eest aga sentigi...“ (väide IV); 5) „...X teenib parklates musta raha, mis liigub Keskerakonna arvele...“ (väide V).
10.Pooltel ei ole vaidlust selles, et 03.09.2014 oli kostja eetris saade "Pealtnägija" (saade I, vt tl 60-63 pöördel, digifail tl 74), mis käsitles hageja tegevust Tallinna linnale kuuluvatel maaaladel ja üüripindadel mitmete parklate ja meelelahutusasutuste pidamist, nende üüripindade kasutamiseks Tallinna linnalt õiguse saamist ja avalikkuses juba varem esile tõstetud seoseid hageja ja Eesti Keskerakonnaga (vt http://ekspress.delfi.ee/kuum/zi-kohviku-pidaja-naudiblinnavalitsuse-soosingut?id=40088746). Samuti ei ole pooltel vaidlust, et saate eetrisoleku järgselt, samal õhtul 03.09.2014, avaldati artiklid „"Pealtnägija": Tallinna parklate kaudu liikuv must raha võib jõuda Keskerakonnale“ (vt http://www.err.ee/519344/pealtnagijatallinna-parklate-kaudu-liikuv-must-raha-voib-jouda-keskerakonnale; tl 7-10) (artikkel I) ja „X X on Keskerakonna "musta kassa" peamine doonor?“ (vt http://etv.err.ee/v/382ea65da1fd-4161-9f26-187d7a27a9a1; tl 11-13) (artikkel II), mis olid eetris olnud saate põhjal koostatud ning kujutavad endast saate sisu kokkuvõtet. Mõlema artikli juures veebilehel on ka saate vastavast osast videolõigud. 10.09.2014 oli kostja eetris saates "Pealtnägija" (saade II, tl 64-67, digifail tl 74) kõnealuse loo jätkulugu, mis täpsustab mitmeid saates I ja artiklites toodud asjaolusid. Kohus nõustub kostjaga, et artiklite sisu ja saateid (sh artikli juures olevat saatelõiku saatest I) tuleb käsitleda koos.
11.Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja poolt avaldatud andmed olid (ebaõiged) faktiväited. Kohus selgitab, et faktiväide on kontrollitav ning selle tõesus või väärus kohtumenetluses tõendatav. Väärtushinnangu tõesust või väärust tõendada ei saa. VÕS § 1047 lg 4 alusel saab nõuda üksnes faktiväidete ümberlükkamist. Väärtushinnangu ümberlükkamist hageja nõuda ei saa.
12.Väite I osas on tegemist artikli I ja 03.09.2014 eetris olnud saate "Pealtnägija" saatelõigu sissejuhatavas osas toodud kokkuvõttega loole tervikuna. Saate sissejuhatavas osas lausub saatejuht: „Kes on see salapärane mees Z Ze kõrval? Kas tegu on tõesti Keskerakonna musta kassa suurdoonoriga, nagu mõned kahtlustavad?“ ja teema sissejuhatavas osas: „Üldsusele on räägitud, et parkimistasu tuleb Tallinnas tõsta ja –piirkonda laiendada, et linnale raha teenida. Samas suunab linn parkimise tulu kummalisele ärimehele, kust see jõuab väidetavasti tagasi Keskerakonna kassasse. Pealtnägija uuris, mis mees on salapärane X X, keda mõned nimetavad koguni erakonna mustaks kassiiriks.“ Kohus leiab, et tegemist ei ole faktiväitega. Sanapaar „kahtlasele ärimehele“ sisaldab hinnangut ning kogu lauset saab pidada väärtushinnanguks Tallinna linna ja hageja tegevusele.
13.Väide II on kohtu hinnangul kostja avaldatud subjektiivne õiguslik hinnang hageja tegevuse kohta. VÕS § 1046 ei näe ette võimalust rikutud õiguste kaitseks nõuda väärtushinnangute ümberlükkamist.
14.Hageja on väite III esitanud osaliselt, artiklis II on toodud nimetatud lause järgneval kujul: „Seda üllatavam on kahtlus, et tegelikult on X X Keskerakonna väidetava musta kassa üks
2-17-12877 peamine doonor.“ (vt tl 11). Lause eelnevas osas kirjeldab ajakirjanik hagejat kui avalikkusele tundmatut ettevõtjat, keda ei tunne isegi paljud keskerakondlased ja väljendab sellega üllatust, et paljud ajakirjanike poolt küsitletud isikud seostavad hagejat Keskerakonna ja selle väidetava musta kassaga. Kahtlused on läbi käinud ka meedias (vt http://ekspress.delfi.ee/kuum/zi-kohviku-pidaja-naudib-linnavalitsuse-soosingut?id=4008 8746, tl 93 ja selle pöördel). Lisaks on saates I küsinud hagejalt saatejuht: „Te ju teate, et teid nimetatakse Keskerakonna musta kassa hoidjaks?“, millele hageja vastas: „Jaa, see on mulle, nojah, see on hea, et te ma, see, ma olen uhke selle üle, eksju, aga, aga kus see kassas see raha peaks mulle tulema?“. Seega on hagejale antud ka võimalus vastavalt Eesti ajakirjanduseetika koodeksi p-le 5.1 esitada oma seisukoht. Kohtu arvates on väide III väärtushinnang, mitte faktiväide. Sõnad „must kassa“ ja „peamine doonor“ sisaldavad hinnangut.
15.Kohus nõustub pooltega, et väide IV on faktiväide. Kostja on selgitanud, et ajakirjanikud vestlesid saate I eel Keskerakonna pressisekretäriga, kes nimetatud fakti kinnitas. Kuna vestlus toimus toona telefoni teel, saatis kostja Keskerakonna pressisekretärile päringu, kinnitamaks 2014. aastal väidetut. 13.12.2017 e-kirjaga vastas erakonna esindaja, et toonase „Zi kohviku“ raames tasus Keskerakond üritustel osalenud inimeste toitlustuse eest, kohviku omaniku huvi oli saada n.ö tasuta tähelepanu meedias ning valimisüritusi külastanud inimesed teenisid kohvikule ka käivet (vt tl 71). Seega on kostja kohtu hinnangul tõendanud, et tegemist on õige faktiväitega. Tõese faktiväite ümberlükkamist ei saa VÕS § 1047 lg 4 järgi nõuda.
16.Artiklis I on väidet V sisaldav lause järgmine: „Juba üle aasta levitab keegi anonüümne kommentaator Keskerakonnaga seotud artiklite all järjekindlalt infot, et X teenib parklates musta raha, mis liigub Keskerakonna arvele.“ (vt tl 9). Lõik artiklis I ja saates I kõlas järgmiselt: „Ja Pealtnägija pole esimene, kes kutsub uurima Zi kohviku peremehe hämarat parklaäri. Juba üle aasta levitab keegi anonüümne kommentaator Keskerakonnaga seotud artiklite all järjekindlalt infot, et X teenib parklates musta raha, mis liigub Keskerakonna arvele. Kostja selgituse kohaselt refereerib saatejuht saates I ka ekraanil näidatud internetikeskkonnas Keskerakonnaga seotud artiklite juures ilmunud kommentaare (eetris kaader veebikommentaarist). Kohus leiab, et tegemist ei ole faktiväitega. Tegemist on hinnanguga hageja tegevusele. VÕS § 1047 lg 4 võimaldab nõuda ainult faktiväidete, mitte hinnangute, ümberlükkamist.
17.Eeltoodust tulenevalt jätab kohus hageja nõude ebaõigete väidete ümberlükkamiseks rahuldamata. II
18.Edasiselt käsitleb kohus kostja vastu alternatiivselt esitatud mittevaralise kahju hüvitamise nõuet. VÕS 53. ptk 1. jaos sätestatust tulenevalt on süül põhineva deliktilise vastutuse aluseks kolmeastmeline delikti üldkoosseis, mille elementideks on 1) objektiivne teokoosseis; 2) õigusvastasus ja 3) süü. Seejuures toimub loetletud elementide olemasolu tuvastamine etapiviisiliselt, eespoolnimetatud järjekorras. Juhul kui ei ole täidetud objektiivne teokoosseis, puudub vajadus hinnangu andmiseks õigusvastasuse ja süü osas jne (vt Võlaõigusseadus III.
8.ja 10. osa (§-d 619-916 ja 1005-1067). Kommenteeritud väljaanne. Koostajad: P. Varul jt. Tallinn 2009, lk 630-631). Objektiivse teokoosseisu juures peab hageja tõendama, et kostja põhjustas oma teoga kahju, mille hüvitamist hageja nõuab. Hageja poolt esitatud mittevaralise kahju hüvitamise nõue on materiaalõiguslikult kvalifitseeritavad õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise nõuetena VÕS § 1045 lg 1 p 4 ja § 1046 järgi. Au teotavate ebaõigete
2-17-12877 andmete avaldamisega seonduvalt tuleks teo õigusvastasus tuvastada täiendavalt ka VÕS § 1047 lg-te 1-3 alusel. VÕS § 1045 lg 1 p 4 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu isikliku õiguse rikkumisega. Vastavalt VÕS § 1046 lg-s 1 sätestatule on au teotamine, muu hulgas ebakohase väärtushinnanguga, isiku nime või kujutise õigustamatu kasutamine, eraelu puutumatuse või muu isikliku õiguse rikkumine õigusvastane, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Õigusvastasuse tuvastamisel tuleb arvestada rikkumise liiki, põhjust ja ajendit, samuti suhet rikkumisega taotletud eesmärgi ja rikkumise raskuse vahel.
19.Kahju hüvitamise üldpõhimõtete kohaselt peab kahju olemasolu ja suurust tõendama kahjustatud isik. Isikliku õiguse kaitseks esitatud hagi lahendamisel tuleb kohtul siiski silmas pidada, et mittevaralise (e moraalse) kahju mõistel on kaks väärtushinnangulist aspekti: isiklik ja ühiskondlik. Mistahes isikliku õiguse rikkumine kahjustab inimese psüühilist tegevust ja psüühilist seisundit. Moraalse kahju (õigustamatud kannatused) olemasolu selles tähenduses eeldatakse, kuna isikliku õiguse rikkumise tagajärge – muudatuste tekkimist ja nende suurust inimese psüühikas – ei ole võimalik objektiivselt mõõta ega väljendada (vt nt Riigikohtu 17.10.2001 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-105-01). Mittevaralise kahju puhul, kus kahjuks on isiku hingelised kannatused, ei ole kahju tekkimine kolmandate isikute poolt seega üheselt kontrollitav, küll saab hageja põhistada temale tekkinud negatiivseid tagajärgi.
20.Objektiivse teokoosseisu osas heidab hageja kostjale sisuliselt ette 03.09.2014 artiklites I ja II kajastatud faktiväidete I-V avaldamist. Seejuures on hageja arvates samad faktiväited ka väärtushinnangud. Kohus on juba ülalpool asunud seisukohale, et kostja ei ole avaldanud vaidlusalustes artiklites I ja II hageja kohta ebaõigeid faktiväiteid. Isiku au teotamine VÕS § 1046 lg 1 tähenduses eeldab aga toimingut, mis kahjustab isiku mainet avalikkuse ees, teiste sõnadega nõuab au teotamine au teotava informatsiooni avalikustamist kui teotunnust. Seetõttu ei täida hageja poolt kostjale etteheidetav käitumine hagis toodud asjaoludel normi teokoosseisu. See kehtib kostja poolt artiklites I ja II esitatud faktiväidete I-V kohta.
21.Kohus selgitab, et erinevalt faktiväitest väljendub väärtushinnang (väärtusotsustus) isikule antud hinnangus, mis oma sisu või vormi tõttu võib olla konkreetses kultuurikeskkonnas halvustava tähendusega. Väärtushinnangut on küll võimalik põhjendada, mitte aga tõendada selle sisu tõesust või väärust (vt nt Riigikohtu 10.10.2007 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-53-07, p 18). Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) § 17 kohaselt ei tohi kellegi au ega head nime teotada. Ebakohase väärtushinnanguna võib mõista väärtushinnanguid (väärtusotsustusi), mille vulgaarne, inimväärikust alandav ja inimest mõnitav tähendus on mõistlikule lugejale ilmne (vt nt Riigikohtu 10.06.2009 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-43-09, p 16).
22.Ülalosundatud VÕS § 1046 lg 1 järgi ei pruugi teise isiku mainet kahjustavate hinnangute andmine (objektiivse teokoosseisu poolest teise isiku õigust rikkuv tegu) olla veel õigusvastane. Sama lõike teise lause kohaselt eeldab isikliku õiguse rikkumise õigusvastasuse tuvastamine kohtu poolt täiendavalt väärtusotsustuse tegemist, mille käigus tuleb arvestada rikkumise liiki, rikkumise põhjust ja ajendit, samuti suhet rikkumisega taotletud eesmärgi ja rikkumise raskuse vahel. Rikkumisega taotletud eesmärgi ja rikkumise raskuse kaalumise kriteeriumid on toodud VÕS § 1046 lg-s 2, mille kohaselt ei ole isikliku õiguse rikkumine õigusvastane, kui rikkumine on õigustatud, arvestades muid seadusega kaitstud hüvesid ja kolmandate isikute või avalikkuse huve. Õigusvastasuse tuvastamisel tuleb sellisel juhul lähtuda erinevate kaitstud hüvede ja huvide võrdlevast hindamisest. Rikkumisega taotletud eesmärgi ja rikkumise raskuse kaalumisel (VÕS § 1046 lg 2) tuleb seejuures ühelt poolt
23.Kostja poolt on 03.09.2014 artiklites I ja II antud hageja kohta järgmised hinnangud: „...Tallinna linn suunab parkimisest saadava tulu kahtlasele ärimehele, kust see väidetavasti liigub ringiga tagasi Keskerakonna kassasse...“ (hinnang I); „...sinna jookseb kokku kahtlaste tehingute ja skeemide võrgustik, mille tagant on kuriteod, maksupettused, musta raha liigutamised...“ (hinnang II); „...tegelikult on X X Keskerakonna väidetava musta kassa üks peamine doonor...“ (hinnang III); „...X teenib parklates musta raha, mis liigub Keskerakonna arvele...“ (hinnang IV). Nimetatud hinnangute esitamist kohtu arvates praegusel juhul õigusvastaseks pidada ei saa. Kohus on juba eelnevalt märkinud, et vaidlusaluste artiklite I ja II sisu tuleb käsitleda koos saadetega I ja II. Saade I käsitles hageja tegevust Tallinna linnale kuuluvatel maa-aladel ja üüripindadel mitmete parklate ja meelelahutusasutuste pidamist, nende üüripindade kasutamiseks Tallinna linnalt õiguse saamist ja avalikkuses juba varem esile tõstetud seoseid hageja ja Keskerakonnaga. Saade II oli saatele I jätkulugu, mis täpsustas asjaolusid. Saadetest nähtub, et kostja ajakirjanikud avastasid ajakirjandusliku uurimise käigus faktilist materjali hageja tegevuse kohta nii seoses Tallinna linnale kuuluvatel maaaladel asuvate parklate kui ka teiste, linnale kuuluval kinnisvaral paiknevate toitlustusasutustega. Hageja ei ole vaidlustanud järgnevaid asjaolusid. Nimelt andis Tallinna linn 2009. aastal Harjumäel asuva X kohviku 25-aastaks firmale, mille omanik on hageja x X. Kui Südalinnas Raekoja platsi ääres asuva kohviku rent on 96 eurot ruutmeeter, on hageja rendilepingus ruutmeetri hinnaks 1,76 eurot. Abilinnapea X X sõnul ei soovinud avalikul konkursil kohvikut keegi rendile võtta, kuna see vajas suuri investeeringuid. Hageja investeeris kohvikusse ligikaudu 200 000 eurot ja kohviku avas ta 2010. aastal koos Z Zega. Aastatel 2011, 2013 ja 2015 on X kohvikus Riigikogu valimiste ja kohaliku omavalitsuse volikogude valimiste eelsel perioodil tegutsenud nn Zi kohvik, kus on toimunud erinevad üritused Keskerakonna ja Tallinna linnavalitsuse ametnike osavõtul (vt http://pixel.ee/teema/zi-kohvik, http://www.tallinn.ee/est/Uudis-Zi-kohvik-avab-taas-uksed, http://w3.ee/openarticle.php?id=1718172&lang=est, http://www.pealinn.ee/tagid/koik/tanakell-1500-avatakse-taas-zi-kohvik-n29774; tl 94, 131-132 pöördel). Samas ei ole erakond maksnud renti kohviku kasutamisel valimiskampaania raames hagejale kuuluvale firmale X OÜ. Linnalt on rendilepingu saanud hageja veel ka Stroomi rannahoonele ja toitlustuspinnale Kuninga tänaval. Erinevatel aegadel on hageja opereerimisel olnud 13 valvega autoparklat, hageja enda sõnul 7 või 8 (vt tl 64-67, 74). Samas kui hageja on saanud parklaid opereerida kõrge rendihinnaga, näitavad hageja firmade majandusaasta aruanded, et firmad on valdavalt kahjumis. Saates I tunnistab seda ise ka hageja ja teatab, et rendiraha läheb linnale, kuid temal ei ole tarvis teenida parklatelt tulu (vt tl 60-63 pöördel, 74). Parklaid opereerivate firmade majandusaasta aruanded näitasid, et viies ööpäevaringses parklas oli tööl vaid 2 töötajat. Hageja väitis saates I, et autosid parklas valvavad isikud, kes sinna oma auto pargivad. Ajakirjanduslik eksperiment näitas, et parklates on parkimistasuna käibel vaid sularaha. Parklas töötavad valvurid tunnistasid kostja ajakirjanikule, et töötavad ilma kirjalike töölepinguteta ja võtavad oma töötasu välja ise kassast sularahana. Eksperimendi käigus tunnistas hageja ise isikule, kes end parklasse tööle pakkus, et tasumine toimub nn "mustalt", tasutakse sularahas, ilma lepinguta ja sellega seoses välditakse maksukohustuse täitmist. Saade II jätkas teemat ning tõi välja mitu episoodi (vt tl 64-67, 74), mis annavad põhjendatud kahtluse ärimehe võimalikust soosimisest Tallinna linna poolt. 2009. aastal, paar nädalat enne x rendile andmist, võitis hageja ettevõte parklakonkursi Mustamäe haigla juures, mille kaotajad vaidlustavad ebatavaliste konkursitingimuste tõttu. Põhja-Tallinna linnaosa valitsus andis hageja firmale X OÜ otsustuskorras rendile parkla Tallinna linnahalli juures, mille kasutamiseks lõpetati päevapealt leping endise operaatoriga. Põhjenduseks oli nimetatud
2-17-12877 operaatori võlg linnale. Samas oli hageja teine firma samal ajal linnale võlgu ligi 5000 eurot. Nõmme linnaosa valitsus kaebas hageja võla tõttu kohtusse ja kohus mõistis kolmeaastase menetluse järel hageja firmalt võla välja. Pärast seda ei kasutanud hageja enam parklate opereerimisel võlas olnud firmat Parklinn Grupp, vaid asutas kaks uut firmat. 2013. aastal sai hageja linnalt rendile 5 parklat ja Stroomi rannahoone. Stroomi rannahoone konkursi võitis hagejale kuuluv OÜ X tänu sellele, et põhjendamatult kõrge netokäibe nõude tõttu konkursile osalejaid ei laeku ja rannahoone antakse rendile OÜ-le X, mis on tegutsenud ühe aasta ja aasta käive oli 0 eurot. Mustamäe tee 189 parkla konkursil võitis OÜ X, kes pakkus kõige kõrgemat rendihinda, kuid see hind kehtis vaid paar kuud, sest vahepeal toimus samale parklale uus konkurss, mille võitis poole väiksema rendihinnaga hageja, kes oli konkursil ainus pakkuja. Hageja rääkis saates I ajakirjanikele, et soovitas hiljaaegu Kesklinna valitsusel rajada uue parkla linnahalli sadamapoolsele alale, mille järel kuulutaski linn välja konkursi, mis saate II eetrissemineku ajal ei olnud veel lõppenud. Küll aga pakkus hageja kostja ajakirjanikule juba ajakirjandusliku eksperimendi käigus tööd justnimelt selles parklas. Kõik eeltoodud faktilised asjaolud on kirjeldatud kostja saadetes I ja II ning need asjaolud kogumina on põhjustanud ajakirjanike huvi teema kajastamiseks, kuna avalikkusel on õigus omada ülevaadet Tallinna linna poolt linnavara kasutamisest ja ajakirjandusel on omakorda kohustus kriitiliselt jälgida ühiskonnas toimuvat ja vahendada seda avalikkusele. Lisaks on kostja välja toonud, et artiklite aktuaalsust ja ajakirjanike antud hinnangute kohasust ja põhjendatust kinnitab ka 06.12.2017 kostja eetris olnud saade "Pealtnägija", mis kajastas Tallinna Linnavalitsuse ametnike tegevust Tondiraba Jäähalliga söeses ning milles hageja tunnistas, et on andnud altkäemaksu Tallinna Linnavalitsuse ametiisikutele, samuti selgub saatest, et hageja firmad on osutanud teenust ka Tondiraba Jäähalli majandamisel (vt ka tl 144-147).
24.Hinnang I on kostja ajakirjanike kokkuvõttev järeldus ning on põhjustatud sellest, et saatest I ja artiklist I selgub, et Tallinna linn on andnud aegade jooksul hagejale rendile mitmeid Tallinna linnale kuuluvaid parklaid, samal ajal tõstes linnas parkimistasu ja laiendades tasulise parkimise piirkondi. Hageja ei teeni aga parklatelt ametlikult tulu, kuid toetab koos abikxga Keskerakonda rahaliselt (vt http://www.keskerakond.ee/files/2009%202kv%20%20Annetused%20-aruanne.pdf, http://www.keskerakond.ee/dokumendid/20111kv%20Annetused-aruanne.pdf, http://www.keskerakond.ee/files/RK%202011%20Eesti%20Keskerakond_aruanne.pdf; tl 95126).
25.Hinnangu II osas tõestasid ajakirjanikud saates ajakirjandusliku eksperimendiga, parkla töötajate ja ka hageja enda ütlustega, et hageja viljeleb maksudest kõrvalehoidmist ja kõnekeeles "musta raha" väljamaksmist töötajatele. Nimelt asus Maksu- ja Tolliamet pärast saate I eetrisolekut uurima hagejale kuuluvate firmade X OÜ ja X OÜ tegevust maksukohustuse täitmisel. Maksu- ja Tolliamet otsustas 24.03.2015 maksuotsusega nr 12.23/026253-15 suurendada OÜ X 20% määraga maksustatavat käivet x euro võrra, tasumisele kuuluvat käibemaksu x euro võrra ja ettevõtlusega mitteseotud kuludelt arvestatud tulumaksukohustust x euro võrra. Maksuotsuse ja selle osaks oleva kontrollakti põhjenduste kohaselt moodustas OÜ X 2014. a juuli-septembri käive Tallinnas x asuva kohviku X ja x asuva parkla käibest. Maksu- ja Tolliamet leidis, et äriühing on varjanud kohviku ja parkla tegelikku käivet, seega tuleb määrata tasumiseks täiendavat käibemaksu ning kuna äriühingul puuduvad algdokumendid varjatud käibest saadud raha ettevõtluses kasutamise kohta, tuleb äriühingust varjatult välja viidud summad maksustada tulumaksuga. OÜ X esitas 23.04.2015 Tallinna Halduskohtule kaebuse maksuotsuse tühistamiseks ning 08.02.2016 loobus x asuva parkla opereerimisega seotud maksu vaidlustamisest. Tallinna Halduskohus võttis 26.04.2016 otsusega haldusasjas nr 3-15-1031 kaebusest loobumise vastu ja lõpetas selles osas menetluse
2-17-12877 ning jättis ülejäänud osas kaebuse rahuldamata (vt tl 127-130 pöördel). Tallinna Ringkonnakohus jättis 31.03.2017 otsusega OÜ X apellatsioonkaebuse rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 26.04.2016 otsuse muutmata. Viidatud Tallinna Halduskohtu otsusega on tõendatud, et hageja firmades toimus käibe varjamine maksudest hoidumise eesmärgil. Seega oli artiklis I antud hinnang II kohane ja aktuaalne. Seejuures nõustub kohus praegusel juhul kostjaga, et ajakirjanik ei pruugi teha vahet, kas maksuasjades on tegemist haldusasjaga, tsiviilasjaga või kriminaalasjaga, kuna maksuasjad on kvalifitseeritavad ka kuriteona.
26.Hinnangu III osas on kostja teinud meedia tarbijale arusaadavaks, et välja tuuakse hageja kohta avalikkuses levinud kahtlusi ja väiteid ning tegemist pole kostja enda väidetega, vaid ajakirjandusliku uurimise tulemusel väljaselgitatud asjaoludega. Seejuures on kostja saatejuht küsinud saates I hagejalt: „Te ju teate, et teid nimetatakse Keskerakonna musta kassa hoidjaks?“, millele hageja vastas, et: „Jaa, see on mulle, nojah, see on hea, et te ma, see, ma olen uhke selle üle, eksju, aga, aga kus see kassas see raha peaks mulle tulema?“. Kohus nõustub kostjaga, et hageja on ise väljendanud uhkust temale langenud kahtluste osas, mis näitab, kuidas hageja sellesse suhtus.
27.Hinnangu IV osas refereeris kostja saatejuht saates I ekraanil näidatud internetikeskkonnas Keskerakonnaga seotud artiklite juures ilmunud kommentaare (eetris kaader veebikommentaarist). Kõnealune lõik artiklis I ja saates I oli järgmine: „Ja Pealtnägija pole esimene, kes kutsub uurima Zi kohviku peremehe hämarat parklaäri. Juba üle aasta levitab keegi anonüümne kommentaator Keskerakonnaga seotud artiklite all järjekindlalt infot, et X teenib parklates musta raha, mis liigub keskerakonna arvele.“ Kohus märgib, et hageja poolt maksudest kõrvalehoidmine seoses parklates teenitud tuluga on tõendatud Tallinna Halduskohtu 26.04.2016 otsusega haldusasjas nr 3-15-1031 (vt tl 127-130 pöördel) (vt ka käesoleva otsuse p 25). Kohus nõustub kostjaga, et väljend „must raha“ viitab käesoleval juhul tulule, mis pole nõuetekohaselt deklareeritud ning sellise tulu teenimine hageja ettevõtte poolt on kohtumenetluse käigus tõendatud.
28.Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kostja ei ole oma negatiivset hinnangut kujundanud asjaolusid selgitamata või ilmselgelt meelevaldselt, arvestamata faktilisi asjaolusid või nende puudumist. Hageja on oma käitumisega andnud põhjuse hinnangute andmiseks, hinnangud põhinevad õigetel andmetel ning hageja isiklike õigusi ei ole nende avaldamisega rikutud.
29.Arvestades ülaltoodut, ei pea kohus vajalikuks tuvastada kostja käitumise õigusvastasust ega süüd (st kolmeastmelise delikti üldkoosseisu teiste elementide esinemist) ning jätab hageja alternatiivselt esitatud mittevaralise kahju hüvitamise nõude rahuldamata.
30.Kohus peab lisaks vajalikuks märkida, et mittevaralise kahju hüvitamise nõude esitamine 3 aastat pärast väidetavat au teotamist kinnitab ka seda, et avaldatud väärtushinnangud ei kutsunud hagejas esile hingelisi kannatusi sellises ulatuses, et oleks õigustatud hingeliste piinade või kannatusete hüvitamine rahalise kompensatsiooni väljamõistmisega. III
31.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS § 173 lg-s 4 sätestatule näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel.
2-17-12877 TsMS § 162 lg 1 alusel kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus jätab otsusega hagi rahuldamata, tuleb menetluskulud jätta asjas hageja kanda.
32.Tulenevalt TsMS § 174 lg-st 1 määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Sama paragrahvi 2. lõike järgi määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Kohus on kostjale andnud võimaluse esitada oma menetluskulude nimekiri, kuid kostja ei ole taotlenud hagejalt oma menetluskulude väljamõistmist, vaid on kinnitanud, et temal menetluskulud puuduvad.
33.TsMS § 178 lg-st 1 lähtudes saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.
/allkirjastatud digitaalselt/ Kristiina Kruusel kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.