X-i kaebus Tartu Vangla tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks seoses riknenud piima andmisega, jalutuskäigule mittesaamisega ning kaebaja au ja hea nime teotamisega
RESOLUTSIOON
1.Tagastada X-i kaebus.
2.Jätta X-i taotlus kaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest vabastamiseks läbi vaatamata.
Edasikaebamise kord
Määruse resolutsiooni punkti 1 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4 ja § 204 lg 1).
Muud selgitused
Määrus toimetatakse kaebajale kätte.
ASJAOLUD
1.X (edaspidi ka kaebaja) esitas 02.08.2024 (registreeritud nr-ga 2-24/2-2/8283) Tartu Vanglale kahju hüvitamise taotluse, milles palub hüvitada talle tekitatud kahju seoses 30.06.2024 ja 06.07.2024 lõunasel toidujagamisel halvaks läinud piima andmisega 300 euro ja 150 euro ulatuses. Kaebaja märgib, et 06.07.2024 asendati piim morsiga. Kaebaja nõuab kahju hüvitamist veel selle eest, et 31.07.2024 ei võimaldatud talle jalutuskäiku värskes õhus, sest jalutusele saatmise ajal tulid raadiost spordiuudised, millega kaebaja tahtis kursis olla. Jalutuskäigu mittevõimaldamise eest palub kaebaja välja mõista hüvitisena 300 eurot. Lisaks märgib kaebaja, et vangla on õigusvastaselt valetanud halduskohtule, et kaebajal võimaldatakse olla kursis spordiuudistega. Tartu Vangla valetamise tõttu jäeti kaebaja esialgse õiguskaitse taotlus (asjas nr 3-24-1290, milles kaebaja nõudis esialgse õiguskaitse raames enda kambrisse televiisorit Pariisi olümpiamängude vaatamiseks) rahuldamata. Sellega teotati kaebaja head nime ning tekitati talle mittevaralist kahju 1200 eurot.
1.1.Tartu Vangla jättis 03.10.2024. a otsusega nr 1-13/24/470-2 kaebaja kahjunõude rahuldamata. Vangla kinnitab, et 30.06.2024 kaebajale väljastatud piim oli tõesti riknenud, kuid valvur pakkus kaebajale võimalust uue piima saamiseks. Kuna kaebaja tegi käega viskeliigutuse vahetrellide poole, mille tagajärjel sai ametnik riknenud piimaga pihta, siis lahkus ametnik kambrist ilma uut piima väljastamata. Antud intsidenti kinnitab ka ametnikul olnud rinnakaamera. Seega tegemist oli kaebaja enda tegevuse tõttu piimast ilmajäämisega. Kahju hüvitamise menetluse käigus ei ole leidnud tuvastamist, et 06.07.2024 lõunasel toidujagamisel oleks kaebajale väljastatud riknenud piima. Valvur kinnitas, et talle ei meenu,
3-24-2732 et kaebaja oleks talle teada andnud, et ta sai riknenud piima, mis oleks vajanud välja vahetamist. Samuti pole vanglas tehtud selle kohta ettekannet. Kahjunõude menetlemise käigus kontrollitud valvurite kehakaamerate salvestitelt nähtub, et 31.07.2024 hommikuse loenduse ajal pakkus valvur kaebajale võimalust minna jalutama, aga kaebaja loobus sellest põhjendades, et ta soovib kuulata raadiot. Seetõttu ei võimaldatud kaebajale sel päeval jalutuskäiku. Vangla leiab, et ei ole mõeldav, et kinni peetavad isikud saaksid värskes õhus jalutamas käia just neile sobival ajal, kuivõrd see tõstaks oluliselt valvurite töökoormust. Tartu Vangla ei nõustu kaebajaga, et vangla valetas kohtuasjas nr 3-24-1290 vastuses kohtule, kui väitis, et kaebajal on võimalus olla kursis raadio vahendusel (spordi)uudistega. Kui isik otsustab minna jalutama, siis on selge, et kambriterminali ta kasutada ei saa ja ka endale meelepäraseid uudiseid ta sellel hetkel kuulata ei saa. Kui isik otsustab jääda jalutuskäigu ajal kambrisse kuulama spordiuudiseid, siis ei ole tal võimalik minna õue jalutama. Vangistusseaduse (VangS) § 31 lg 1 ei näe ette, et raadiosaadete jälgimine peaks olema vanglas kinni peetavatele isikutele võimaldatud ööpäevaringselt igal ajahetkel. Sätte eesmärk on, et vangla peab raadiosaadete jälgimiseks looma tehnilised võimalused ja ka tagama, et antud võimalus oleks kinni peetavatele isikutele reaalselt kättesaadav. Samuti ka see, et seda keegi meelevaldselt ei piiraks. Käesoleval juhul ei ole keegi raadio jälgimise võimalust piiranud, vaid kaebaja pidi tegema valiku, kas ta läheb jalutama või ta kuulab pigem raadiot. Kaebaja valis viimase variandi. Sellest ei saa aga koheselt järeldada, et vangla oleks rikkunud temale VangS § 31 lg-st 1 tulenevat kohustust või vangla oleks kohtule valetanud, kui kaebajal ei ole korraga võimalik kuulata raadiot ja minna jalutama või minna jalutama endale sobival ajal. Kuivõrd Tartu Vangla ei ole Tartu Halduskohtule valetanud, siis ei saa olla saabunud ka kaebaja suhtes kahjulik tagajärg – au ja hea nime teotamine.
2.X esitas 02.10.2024 Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks. Kaebaja märgib, et 30.06.2024 ja 06.07.2024 anti talle riknenud piima. 31.07.2024 keelas valvur kaebajal minna õue jalutama ning ründas kaebajat, kui ta pani raadio tagasi tööle. Valvur valetas ettekandes, nagu oleks kaebaja valvurit rünnanud. Valvur ütles sellel päeval kaebajale, et ta peab valima, kas kuulab uudiseid või läheb õue jalutama. Veel on Tartu Vangla valetanud kohtule, et kinnipeetavatel võimaldatakse olla uudistega kursis. Kaebaja palub anda talle menetlusabi.
3.Tartu Vangla esitas 07.10.2024 Tartu Halduskohtule kohtueelse menetluse dokumendid, sh kaebaja kahjunõude ja Tartu Vangla 03.10.2024. a otsuse nr 1-13/24/470-2 kahjunõude rahuldamata jätmise kohta.
KOHTU SEISUKOHT
4.X on palunud kaebuses Tartu Vanglalt välja mõista mittevaralise kahju hüvitise selle eest, et kaebajale anti 30.06.2024 ja 06.07.2024 riknenud piima, 31.07.2024 jäi ta ilma jalutuskäigust värskes õhus ning vangla esitas kohtule valeinfot, nagu võimaldataks kaebajal olla kursis (spordi)uudistega raadio vahendusel (kohtuasjas nr 3-24-1290 – kohtu märkus), kuigi tegelikkuses see nii ei ole. Kaebaja palub välja mõista hüvitis 450 eurot riknenud toidu andmise eest, 300 eurot jalutuskäigust ilma jätmise eest ja 1200 eurot au ja hea nime teotamise eest kohtule valeinfo esitamisel. Kaebaja ei ole täpsustanud talle tekkinud kahju olemust seonduvalt talle riknenud piima andmisega ja jalutuskäigust ilma jäämisega. Kaebaja väidetest võib kohtu hinnangul järeldada, et kaebaja leiab, et eelnimetatud vangla tegevused alandasid tema inimväärikust.
5.Kohus on seisukohal, et kaebuses kirjeldatud kaebaja õiguste riived on sh vähemalt osaliselt kaebaja enda käitumist arvestades väheintensiivsed ja kaebuse rahuldamine on
3-24-2732 ebatõenäoline. Seetõttu kuulub kaebus Tartu Vangla tekitatud kahju hüvitamiseks tagastamisele HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel.
6.Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg 1 kohaselt võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada sama seaduse §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. RVastS § 9 lg-st 1 tulenevalt võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Sama sätte lõike 2 kohaselt hüvitatakse mittevaraline kahju proportsionaalselt õiguserikkumise raskusega ning arvestades süü vormi ja raskust.
7.Tartu Vangla 03.10.2024. a kahjunõude rahuldamata jätmise otsuse nr 1-13/24/470-2 kohaselt oli kaebajale 30.06.2024 väljastatud piim tõepoolest riknenud. Vangla märkis, et kaebajale pakuti võimalust saada uus piim, kuid kaebaja enese käitumise tõttu ta seda siiski ei saanud. 06.07.2024 lõunase toidujagamise käigus kaebajale veel kord väidetavalt riknenud piima pakkumine ei ole vangla sõnul kinnitust leidnud, kuivõrd kaebajale piima pakkunud valvur ei mäleta, et kaebaja oleks talle riknenud piimast teada andnud. Kohtul puudub põhjus vanglaametniku selgituste tõesuses ja usaldusväärsuses kahelda ning on väga ebatõenäoline, et valvuri soov ja eesmärk oli selles osas valetada. Seejuures märgib kaebaja kaebuses, et 06.07.2024 asendati piim morsiga. Seega võis olla ka 06.07.2024 kaebajale antud piim riknenud, kuid kohus leiab, et ühel toidukorral joogi (piima) saamata jäämine ja teisel toidukorral piima asendamine morsiga ei ole kaebaja õigusi niivõrd intensiivselt riivanud, et selle eest oleks õigustatud rahalise hüvitise väljamõistmine. RVastS § 7 lg-st 1 tulenevalt vastutab avaliku võimu kandja isikule avalik-õiguslikus suhtes tekitatud kahju eest üksnes tema õigusvastase tegevuse korral, kui kahju ei olnud võimalik vältida. Teisisõnu saab kahju hüvitamist nõuda vaid olukorras, kui kahju nõudja on teinud kõik, et kahju tekkimist vältida. Kaebajaga 30.06.2024 kokku puutunud ametniku sõnul pakkus ta kaebajale uut piima, kuid kuna kaebaja tegi käega viskeliigutuse vahetrellide poole, mille tagajärjel sai ametnik riknenud piimaga pihta, lahkus ametnik kambrist ilma uut piima väljastamata. 06.07.2024. a sündmuse kohta kinnitas valvur, et ei mäleta, et kaebaja oleks teda teavitanud riknenud piima saamisest. Seega ei teinud kaebaja ise piisavalt pingutusi võimaliku kahju ärahoidmiseks, mistõttu ei saa lugeda mittevaralise kahju hüvitamise nõude rahuldamise eeldusi täidetuks.
8.Kohtu hinnangul ei ole toimiku materjalide põhjal kaebaja õigusi intensiivselt riivatud ka seonduvalt vangla tegevusega 31.07.2024, kui kaebaja ei käinud jalutuskäigul. Vangla otsusest kahjunõude rahuldamata jätmise kohta nähtub, et 31.07.2024 hommikuse loenduse ajal pakuti kaebajale jalutuskäiku värskes õhus, aga kaebaja loobus sellest, kuna soovis kuulata raadiot. Ka kaebaja ise on kaebuses märkinud, et valvur andis talle kaks valikut, kas kaebaja soovib kuulata uudiseid või läheb õue, kuid mõlemat korraga ei saa. VangS § 55 lg 2 kohaselt võimaldatakse kinnipeetavale jalutuskäik värskes õhus vähemalt üks tund päevas. Seega, kuna jalutuskäigule minemine ei ole kinnipeetava kohustus, vaid võimalus, ning kaebaja ei soovinud sel päeval seda võimalust kasutada, ei esine kohtu esmahinnangul vangla tegevuses õigusvastasust, kui kaebajat sellel päeval jalutuskäigule ei viidud. Lisaks on vangla asjakohaselt 03.10.2024. a otsuses märkinud, et ei ole mõeldav, et kinnipeetavad saaksid värskes õhus jalutamas käia just neile sobival ajal, kuivõrd see tõstaks oluliselt valvurite töökoormust. Seega ei saa ka selle kahjunõude aluse osas mittevaralise kahju hüvitamise nõude rahuldamise eeldusi täidetuks lugeda.
9.Kaebaja on kahju tekkimise alusena veel välja toonud selle, et Tartu Vangla on kohtuasjas nr 3-24-1290 valetanud kohtule, et kaebajal võimaldatakse olla raadio vahendusel uudistega kursis, kuigi see nii ei ole. Sellega teotas Tartu Vangla kaebaja hinnangul tema au ja head
3-24-2732 nime kohtu ees ning seetõttu jättis kohus kaebaja õiguskaitse taotluse asjas nr 3-24-1290 rahuldamata ega tagastanud riigilõivu.
9.1.Tartu Vangla märkis 03.10.2024. a otsuses kahjunõude rahuldamata jätmise kohta, et vangla on kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse menetlemise raames enda vastuskirjas nr 110/24/208-2 Tartu Halduskohtule muu hulgas väitnud, et „Olemaks kursis igapäevaste uudistega on X-il võimalus kuulata kambriterminali vahendusel raadiot ning lugeda vangla poolt pakutavaid ajalehti. Seega on X-ile tagatud võimalus hoida end kursis nii Eesti Vabariigis kui mujal maailmas toimuvaga“. Kohus leiab, et teise kohtumenetluse raames vangla esitatud eelnimetatud väited ei teota kaebaja au ega head nime. Isiku au ja hea nime teotav tegevus peab olema suunatud avalikkusele. Isiku au või hea nime teotamine eeldab toimingut, mis kahjustab isiku mainet avalikkuse ees (vt nt Harju Maakohtu 09.03.2020. a otsus asjas nr 2-17-12877, p 20). Praegusel juhul ei ole tegemist eelkirjeldatud olukorraga. Lisaks, kui kaebaja ei nõustunud vangla väidetega, oli tal võimalik asjas tehtud kohtumäärus vaidlustada ning juhtida kohtu tähelepanu väidetavatele valeväidetele. Kohtute Infosüsteemist nähtub, et seda võimalust on kaebaja ka kasutanud. Võttes arvesse kaebuses märgitut ja vangla selgitusi teise asja raames esitatud väidete kohta, ei ole vangla kohtu esmahinnangul õigusvastaselt käitunud ning RVastS § 7 lg-st 1 tulenevad hüvitamisnõude rahuldamise eeldused ei ole ka selle kahjunõude aluse osas täidetud.
10.Arvestades eeltoodud põhjendusi, leiab kohus, et X-i kaebuse rahuldamine ei oleks tõenäoline, ning kohus tagastab kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 2 1 alusel. HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras uuesti halduskohtusse pöörduda. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.
11.Kaebuse tagastamise tõttu jätab kohus kaebaja menetlusabi taotluse riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks läbi vaatamata. (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.