Helgi Vinni D. K.i (K.) hagi Expo Trans OÜ vastu töövaidluses ja OÜ Expo Trans vastuhagi D. K.i vastu alusetult saadud 1 166 euro ja viivise nõudes. Hagihind 430,76 eurot / Vastuhagi hind 1 259,54 eurot
Kohtuasi
Kohtuistungi toimumise aeg
03.02.2020
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja/vastuhagis kostja: Hageja esindajad:
Kostja/vastuhagis hageja: Kostja esindajad:
D. K. (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxx xx-xx, xxx, e-post xxx) Marko Tiirik (volikirja alusel, e-post xxx) Vandeadvokaat Margus Kiir (e-post [email protected] ) Expo Trans OÜ (registrikood 11353569, asukoht: Veeru xx-xx, 74113 Maardu, e-post xxx) Galina Šmitkova (juhatuse liige) Sergei Tšurkin (volikirja alusel, e-post xxx)
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada D. K.i (K.) hagi Expo Trans OÜ vastu osaliselt.
2.Välja mõista Expo Trans OÜ-lt D. K.i kasuks puhkusehüvitis brutosummas 401 (nelisada üks) eurot 66 senti.
3.Välja mõista Expo Trans OÜ-lt D. K.i kasuks viivis perioodi 01.01.2019-08.05.2019 eest summas 11 (üksteist) eurot 27 senti.
Jätta rahuldamata OÜ Expo Trans vastuhagi D. K.i vastu alusetult saadud 1 166 euro ja lisanduva viivise nõudes.
5.Jätta D. K.i menetluskulud (õigusabikulud) nende põhjendatud ulatuses Expo Trans OÜ kanda.
6.Välja mõista Expo Trans OÜ-lt D. K.i kasuks menetluskulud summas 690 (kuussada üheksakümmend) eurot (koos käibemaksuga). Rahuldamata osas jäävad hageja menetluskulud hageja enda kanda.
7.Välja mõista Expo Trans OÜ-lt D. K.i kasuks viivis menetluskuludelt (690 eurot) alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni nõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
8.Jätta Expo Trans OÜ menetluskulud täies ulatuses Expo Trans OÜ enda kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Menetlusosalised võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebuse võib esitada vahetult Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Viru Maakohtu kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Tartu Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses endas ei taotleta selle lahendamist istungil. Apellatsioonkaebuse esitamisel tasutakse riigilõivu sama palju, kui tuleb tasuda hagi või muu avalduse esialgsel esitamisel maakohtule, arvestades kaebuse ulatust. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.D. K. esitas 13.03.2019 Tööinspektsiooni Töövaidluskomisjonile (TVK) avalduse Expo Trans
OÜ vastu välislähetuse kulude, puhkusehüvitise ja viivise väljamõistmise, kokku brutosummas 951,89 eurot, nõudes. TVK rahuldas avalduse osaliselt ning mõistis kostjalt välja puhkusehüvitise brutosummas 419 eurot ja viivised summas 11,76 eurot. Avaldaja välislähetuse päevaraha nõue perioodi 13.12.2018-27.12.2018 eest summas 384 eurot jäeti rahuldamata.
2.Kostja esitas 03.06.2019 Viru Maakohtule taotluse TVK avalduse läbivaatamiseks
hagimenetluse korras. Kostja palus D. K. poolt TVK-le esitatud avaldus läbi vaadata hagimenetluse korras hagina ulatuses, millises see on rahuldatud 08.05.2019 aasta töövaidluskomisjoni otsusega (puhkusehüvitis brutosummas 419 eurot, viivised summas 11,76 eurot ja välislähetuse päevaraha nõue summas 384 eurot); jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. (k. 1, tl. 3-9)
3.05.06.2019 määrusega jättis kohus avalduse käiguta, andes tähtaja puuduste kõrvaldamiseks, so kohtule esitatud taotluse täpsustamiseks ja põhistamiseks. (k. 1, tl. 11-12)
4.Kostja kõrvaldas puudused 13.06.2019, märkides, et hagejale on perioodil 01.09.2018 31.12.2018 tasutud enammakstud välislähetuse raha summas 1 166 eurot, mille kostja arvestas 2017.-2018.a. puhkusekompensatsiooniks. (k. 1, tl. 17-51; 52-66)
5.Hageja esindaja M. Tiirik esitas 12.08.2019 kohtule seisukoha, milles jäi töövaidluskomisjonile esitatud nõuete juurde. Hageja palus hagi rahuldada ja jätta menetluskulud kostja kanda. (k. 1, tl. 133)
VASTUHAGI JA KOSTJA SEISUKOHT
6.Kostja esindaja esitas 05.09.2019 vastuhagi D. K.i vastu alusetu rikastumise alusel saadud 1 166 euro ja lisanduva viivise nõudes. Esindaja märkis, et „Kostja esitas 27.03.2019 komisjonile vastuse, mille kohaselt teostas hageja perioodil 01.09.2018 kuni 31.12.2018 11 reisi. Kuna kostja maksis hagejale reisikulud ettemaksena, tekkis hagejal töölepingu lõpetamisel enammaksud välislähetuse päevaraha summas 1166 eurot, mida pakkus kostja tasaarvestada hageja nõuetega.“ Kostja leiab, et pooltel pole vaidlust selles, et hageja käis 11 korda välislähetusel perioodil
01.09.2018-31.12.2018; hagejale maksti ettemaksena reisikulud, sealhulgas päevaraha kostja poolt esitatud pangaväljavõttes toodud summades; hageja poolt koostatud reisiaruannetes on toodud lisakulud, mis olid seotud välislähetustega ning need on maha võetud enammakstud välislähetuse päevaraha arvestamisel. Töölepingu lõpetamisel 30.12.2018 oli töötaja kohustatud hüvitama tööandjale enammakstud välislähetuse päevaraha summas 1 166 eurot, kuid ei ole seda teinud. Hageja palus võtta vastuhagi menetlusse, mõista D. K.ilt Expo Trans OÜ kasuks alusetult saadud 1 166 eurot ja viivis alates 06.09.2019 kuni põhivõlgnevuse tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras, jätta menetluskulud kostja (põhihagis hageja) kanda. (k. 1, tl. 138-143).
7.Kostja (põhihagis hageja) esindaja M. Kiir esitas 31.12.2019 vastuse vastuhagile, milles vastuhagi ei tunnistanud. Vastuhagis esitatud nõue on kunstlik ning alusetu, hageja väidetava ettemaksu ja alusetult saadu arvestused ei vasta tegelikkusele. Hagejalt tuleb välja nõuda aruanne originaaleksemplarina ajavahemiku eest 07.09.2017 kuni 14.09.2018, aruande teisel lehe poolel on aruanne summale 1900 eurot, mida hageja ei ole oma tabelis arvestanud. Väidetavat ettemaksu on arvestatud alates 31.08.2018 ning tabelist nähtuvalt on hageja hoopis korduvalt jäänud kostjale võlgu. Väidetava ettemaksu puudumist näitab ka see, et väide tekkis alles peale töösuhte lõppemist ja kostja pöördumist töövaidluskomisjoni poole ning tasutud summasid hakati püüdma põhjendada kostja kahjuks. Kostja väitel tasus hageja lähetustasusid ja päevaraha ebakorrapäraselt ning mitte ettemaksuna ja vastavalt suvale. Tihti tasuti päevaraha kindla summana vastavalt sihtpunktile ja olenemata reisi kestvusest. Lisaks tasuti lähetuse päevaraha tööandja ühepoolse otsusena ka üle 32 euro ulatuses lähetuspäeva eest. Hageja arvestused lähetustasu arvestamisel on ebaõiged. Nimelt arvestatakse päevaraha alates lähetusse suundumisest, mitte piiri ületusest. Hageja esitatud aruannetest nähtub, et 11 reisi eest on alates lähetamisest arvestamata 27 päeva. Seega, võlgnevus 27 p x 32 eurot = 864 eurot (so arvestamata eelnevat arvestusest väljuvat perioodi). Samasugune võlgnevus kostja ees on hagejal tekkinud ka eelnevalt. Kostja palus jätta vastuhagi rahuldamata. Esindaja esitas taotluse välja nõuda Expo Trans OÜ-lt dokumentaalsed tõendid, so D. K.i poolt esitatud lähetuskulude aruanded alates 01.01.2018.; D. K.i lähetuskulude aruanne originaaleksemplarina ajavahemiku 07.09.2017 kuni 14.09.2018 eest. D. K. soovib tõenditega tõendada, et tal puudub võlgnevus Expo Trans OÜ ees ning vastupidiselt on talle eelneva perioodi eest olulises ulatuses tasumata lähetuste eest päevaraha. (k. 1, tl. 174-177)
8.D. K.i esindaja esitas 13.01.2020 täpsustuse, milles palus välja nõuda hagejalt töösuhte kehtivuse ajal kostja poolt hagejale esitatud lähetuskulude/lähetuste aruanded alates 01.01.2018 kuni 31.08.2018 ja lähetuskulude aruanne originaaleksemplarina ajavahemiku eest 07.09.2018 kuni 14.09.2018. (k. 1, tl. 182) 13.01.2020 määrusega kohus rahuldas D. K.i esindaja Margus Kiire 30.12.2019 taotluse dokumentide väljanõudmiseks Expo Trans OÜ-lt. (k. 1, tl. 184-185) Expo Trans OÜ esitas kohtu poolt nõutud dokumendid 23.01.2020 (k. 2, tl. 1-26)
KOHTUISTUNG
9.03.02.2020 toimunud kohtuistungil jäi hageja esindaja puhkusekompensatsiooni nõude juurde. Vastuhagi ei tunnista, sest mingeid ettemakseid ei olnud. Kui võtta tööandja aasta andmed, siis tööandja ise maksis nii palju, kui pidas vajalikuks, arvestused on töötajale siiani arusaamatud. Näiteks reisikulud, kunagi ei ole vastus 0, kogu aeg on kas vähem või rohkem makstud. Kui vaadata ülekande summasid, siis tegelikult on kõik väga lihtne, tööandja ise hindas teatud reisid teatud summaks. Näiteks 300 eurot Moskva reis, sinna ja tagasi, see oli tema ühepoolne otsus, see ei olenenud tööandja jaoks ei päevadest ega muudest kuludest. Üks suurem summa, see ongi remont Venemaa Föderatsioonis, kus tuli autot pukseerida ja remontida ja oodata hotellis, mis ongi aruande teisel leheküljel tööandjale ka esitatud. Tööandjal ei olnud mingit korrapärast arvestust päevamäärade osas jne, seda näitab tööandja enda materjal, kus ükski summa ei lähe
millegagi kokku. Hageja tõlgendab lähetustasu ja hüvitise maksmist selliselt, et lähetus algab tööandja juurest väljumisest ja seda toetab ka selle korra § 4. Tööandja on arvestanud piiri ületamisest, aga piiri võib ületada ka 3 päeva, kuid ta on juba kodunt ära ja tema elu on veokis. Kunagi ei ole olnud juttu ettemaksest või summa ületamisest. Ka numbriliselt on tegelikult tööandjal võlgnevus töötaja ees, kuna päevi on arvestatud valesti, osa summasid on jäetud arvestamata. Komandeeringu 31.08.18 kuni 05.09.18 eest on arvestamata 2 päeva. Riigipiiri ületamine, millest arvestab tööandja, on 31.08, aga komandeeringusse suunduti 29.08, see tuleb ka aruandest välja, 2 päeva on kaduma läinud. Väidetavate reisikulude ettemaksete osas märkis esindaja, et praktiliselt kõik maksed on tehtud peale Eestisse saabumist. Tööandja tasus teadlikud summad ja ei leidnud kunagi, et midagi on üle tasutud või alusetult rikastatud. Seesama kulu ja selle vajadus oli tööandjale teada sellel hetkel, kui kulu kandmine oli vajalik vastavalt töötaja antud teabele. Seda raha ka edastati kulude kandmiseks, mis on näha ka väljavõtetes. Ainult valesti arvestatud lähetuspäevadega on väidetav kostja nõue summaliselt ületatud. Välisvedude autojuhtidel kiipseadmed ja sealt on näha, millal auto on sõitma hakanud, kes on sellega sõitma hakanud, vajadusel on iga samm tõendatav. Tööandja on reisikulusid tasunud peale reisi lõppemist, see puudutab ka viimast makset, mis toimus 31.12. Reisikulude maksmisel ei ole tööandja ise aktsepteerinud oma väiteid, et tal on ettemaksud, vastasel juhul oleks ta võinud maksta reisikulusid vähem. Vastupidiselt, veel viimane reis kantakse kulusid. Puhkusetasude osas puudub vaidlus, et see on tasumata. Esindaja palus jätta vastuhagi rahuldamata ja kõik hageja menetluskulud välja mõista kostjalt. Hageja (vastuhagis kostja) ütluste kohaselt andis ta tööandjale tšekid auto pukseerimise, siduri remondi ja majutuskulude kohta. Kuhu tööandja pani tšekid, ta ei tea. Selgitus "reisikulud" ei ole korrektne. Tööandja jaoks ei ole olnud tšekkide puudumine probleem. Lähetusaruande teisele poole on kirjutatud kulud. Kostja (vastuhagis hageja) esindaja selgituste kohaselt ei ole hageja öelnud, et temale ei ole arvestused arusaadavad. Kõik on lahti kirjutatud, päevaraha suurus on tabelis, lisakulud, mis tekkisid vastavalt aruannetele, on ka märgitud. Kui vaadata tabelit, siis p.2 komandeeringu, mis algas 08.09.2018 ja lõppes 17.09.2018 aruandes, mis oli koostatud hageja poolt ja kus tagumisel poolel on märgitud täiendavad kulud, on märgitud lisakulud summas 1 129 eurot. See tõendab, et tol ajal oli võetud arvesse just neid kulusid, mis on märgitud esimeses reas tagumisel poolel, so siduri remont ja majutuskulud 85 550 rubla ja majutuskulud 3200 rubla. Pole arvestatud evakuaatori tööd, so 60 000 rubla. Hageja ei ole neid kulusid tõendavaid dokumente esitanud, seetõttu seda polnud võetud arvesse. Vastavalt määruse § 2 lg 2, kõik kulud hüvitatakse kulu tõendava dokumendi alusel. Aruannetes, kus on märgitud marsruut, on märgitud ainult kuupäevad ja sealt ei tulene, millal tegelikult oli marsruut sooritatud. Tasu selle päeva eest, millal töötaja sõidab komandeeringusse ja tuleb tagasi, reguleeritakse määruse § 4 lg 2, päevaraha maksmine sõltub täpsest kellaajast, mitte lihtsalt päevast. Kui sõiduk sõidab ise ja autojuht korraldab ise oma tööd, st pole võimalik tõendada, mis kellast sõitis autojuht komandeeringusse ja seetõttu maksuamet nõuab, et iga päevaraha maksmine peab olema tõendatud ja seetõttu konservatiivselt kõik äriühingud, kes tegelevad rahvusvaheliste vedudega võtavad arvesse ainult selle kuupäeva ja kellaaja, millal sõidukid ületavad piiri. Seetõttu on arvestus selline, nagu oli esitatud ja hageja väited, et tuli maksta rohkem raha, ei ole põhjendatud. Kostja leiab, et ta maksis ära kogu puhkusekompensatsiooni 2018 aasta 28. detsembril. TVK-le esitatud pangakonto väljavõttest nähtub, et 31. detsembril oli hagejale makstud puhkus ja reisikulud kokku 550 eurot. Palk oli ka makstud välja 28. detsembril 501,02 eurot. Tööandja arvestas, et neto-puhkusehüvitist tuleb maksta 374,28 eurot 2018. aasta eest, 2017. aastal pole makstud ainult 1 päeva eest, puhkusekompensatsiooni tuleb maksta 29 päeva eest kokku. TVK arvestas õigesti, et päeva eest tuleb maksta 17,33 eurot, so brutosummana tuli puhkusekompensatsiooni maksta 502,66 eurot. Kui arvestada kompensatsiooni 29 päeva eest, siis netosumma 402,13 eurot oli välja makstud 31.12.2018, juurde oli makstud ka viimase komandeeringu eest päevaraha. Seetõttu on põhihagi alusetu, kuna kogu raha on kätte saadud.
TVK otsusest, millega hageja on nõus puhkuse ja reisikulude arvestamisel, ilmneb, et tegelikult tuli maksta hagejale bruto puhkusehüvitist 485,33 eurot ja kostja on sellega nõus, aga probleem on selles, et TVK hageja nõude päevaraha osas tasaarvestas selle maksmisega, kus oli märgitud puhkus ja reisikulud 550 eurot, arvestamata seda, et 13. detsembril hagejale maksti reisikulude katteks 300 eurot. Päevarahast jääb maksta 84 eurot ja aruande järgi on lisakuludeks arvestatud 65 eurot. Vastuhagile lisatud tabelist nähtub, et komandeeringu eest maksti hagejale vähem ainult 149 eurot. Kui võtta väljavõte, siin on märgitud, et makstud on palju rohkem ja kogu aeg on märgitud kostja vastuses, et tuli maksta 4 194 eurot, aga maksti 5 360 eurot, st maksti ettemaksena. Vastuhagile lisatud tabelis on toodud kõik kulud mis, olid seotud komandeeringuga ja vaidluses olev aruanne ei sisalda ainult neid summasid, mis olid seotud sõiduki pukseerimisega 60 000 rubla, ülejäänud osas siduri remont ja majutuskulud on arvestatud. Esindaja palus jätta hagi rahuldamata ja rahuldada vastuhagi ning jätta menetluskulud hageja kanda. Kohus teatas, et kohtulahend tehakse teatavaks 03.03.2020 kell 16.00 kohtukantselei kaudu, protokoll allkirjastatakse 04.02.2020.(k. 2, tl. 34-37).
10.Kostja esindaja esitas menetluskulude nimekirjad, millede kohaselt moodustavad kostja (vastuhagis hageja) menetluskulud kokku 1 019 eurot, sh riigilõiv 200 eurot ja õigusabikulud 819 eurot. Kostja palus lisaks menetluskuludele mõista hagejalt välja ka viivise menetluskuludelt VÕS 113 lg 1 ettenähtud määras. Kostja esitas vastuväite seoses hageja menetluskuludega, nõustudes hageja kuludega osaliselt. (k. 2, tl 38-39, 44-45)
11.Hageja esindaja esitas 03.02.2020 kohtule menetluskulude nimekirja, mille kohaselt moodustavad hageja menetluskulud kokku 750 eurot. Hageja palus lisaks menetluskuludele mõista kostjalt välja ka viivise menetluskuludelt VÕS 113 lg 1 ettenähtud määras. (k. 2, tl. 40)
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
12.Kohus, selgitanud välja menetlusosaliste seisukohad, tutvunud tsiviilasja materjalidega ning hinnanud asjas kogutud tõendeid, leiab et hagi tuleb rahuldada osaliselt ning vastuhagi tuleb jätta rahuldamata.
13.Töövaidluse lahendamise seaduse (TvLS) § 58 lg 1- 5 kohaselt, töövaidluskomisjoni otsusega mittenõustumisel võivad pooled pöörduda sama töövaidlusasja läbivaatamiseks kohtusse 30 kalendripäeva jooksul arvates töövaidluskomisjoni otsuse saamisest. Kohtusse pöördumise vormiks on hagiavaldus, mitte kaebus töövaidluskomisjoni otsuse peale. Kui töövaidluskomisjon jätab avalduse rahuldamata või rahuldab selle osaliselt, võib avaldaja esitada kohtusse hagi töövaidlusasja lahendamiseks rahuldamata osas. Hagis võib esitada üksnes samad nõuded, mis esitati töövaidluskomisjonile. Kui töövaidluskomisjon avalduse täielikult või osaliselt rahuldab, võib teine pool esitada kohtule taotluse, et kohus vaataks töövaidluskomisjonile esitatud avalduse läbi hagimenetluse korras hagina. Sel juhul on hageja töövaidluskomisjoni poole pöördunud isik ja kostja kohtule taotluse esitanud pool. Töövaidluskomisjonile esitatud avaldus loetakse käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud juhul hagiavalduseks. Kohus annab pooltele vajaduse korral tähtaja avalduse esitamiseks hagimenetluses ettenähtud vormis, oma seisukohtade täiendavaks põhjendamiseks ja täiendavate tõendite esitamiseks. Töövaidluskomisjonis esitatud dokumente ei pea kohus pooltele kätte toimetama. Kostja esitas kohtule taotluse vaadata hageja ja kostja vaheline töövaidlus läbi hagimenetluses. Kostja töövaidluskomisjoni otsusega ei nõustunud, kostja väitel on hagejale enammakstud 1 166 eurot, mille kostja luges 2017.a. ja 2018.a. puhkusehüvitise katteks.
14.Töövaidluskomisjonile (TVK) esitatud avalduses palus avaldaja tööandjalt välja mõista komandeeringukulud perioodi 13.12.2018 kuni 27.12.2018 (12 päeva x 32) eest summas 384 eurot, puhkusehüvitise 28 päeva 2018.a eest 520 eurot (bruto) ja lisa 2017.a eest 34,67 eurot (bruto), kokku summas 554,67 eurot (bruto) ja viivise 74 päeva eest summas 13,22 eurot. Avaldaja rahaline nõue vastaspoole vastu on kokku 951,89 eurot (bruto). Avalduse kohaselt ei ole tööandja talle välja maksnud komandeeringukulusid ega puhkusehüvitist. Töövaidluskomisjon rahuldas avaldaja nõuded alljärgnevas ulatuses: Mõistis Expo Trans OÜ-lt D. K.i kasuks välja puhkusehüvitise brutosummas 419 eurot; Mõistis Expo Trans OÜ-lt D. K.i kasuks välja viivised summas 11,76 eurot; D. K.i välislähetuse päevaraha nõue perioodi 13.12.2018-27.12.2018 eest summas 384 eurot jäeti rahuldamata. Hageja esindaja esitas 12.08.2019 kohtule seisukoha, milles jäi töövaidluskomisjonile esitatud avalduse juurde.
15.05.09.2019 esitas kostja (vastuhagis hageja) esindaja kohtule vastuhagi hageja (vastuhagis kostja) vastu alusetult saadud 1 166 euro ja lisanduva viivise nõudes. Vastuhagi kohaselt on D. K. perioodil 01.09.2018-31.12.2018 teinud 11 välisreisi ning seoses sellega on tööandja talle välislähetuse päevarahadena maksnud välja ettenähtust rohkem. Tööandja pidi maksma töötajale nimetatud perioodil 4 194 eurot, kuid maksis 5 360 eurot, seega on välislähetuste päevaraha summas 1 166 eurot saadud töötaja poolt alusetult.
16.Pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle: Hageja ja kostja vahel oli 08.05.2015 sõlmitud tähtajatu tööleping nr. 01/2015, millest tulenevalt töötas hageja kostja juures autojuht-ekspediitor ametikohal, töötasuga vastavalt selle alammäärale, mis 2018. aastal moodustas 520 eurot kuus, välislähetuse päevaraha moodustas 32 eurot päevas, (k. 1, tl 26-27); Poolte töösuhe oli lõpetatud vastavalt hageja poolt 30.11.2018 esitatud avaldusele, 1-kuulise äratöötamise tingimusega (k. 1, tl. 32). Pooled vaidlevad järgmiste asjaolude üle: Puhkusehüvitise nõue summas 554,67 eurot, mille töövaidluskomisjon rahuldas avaldaja poolt palutust väiksemas ulatuses, so summas 419 eurot (bruto); Viivisenõue summas 13,22 eurot, mille töövaidluskomisjon rahuldas avaldaja poolt palutust väiksemas ulatuses, so summas 11,76 eurot; Enamsaadud välislähetuste päevaraha summas 1 166 eurot. Kuna välislähetuse päevaraha nõue perioodi 13.12.2018-27.12.2018 eest summas 384 eurot jäeti rahuldamata ning hageja selles osas TVK otsust ei vaidlustanud, siis on TVK 07.05.2019 (avaldatud 08.05.2019) otsus selles osas jõustunud.
17.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 438 lg 1 alusel otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. TsMS § 230 lg 1 kohaselt, kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled võivad kokku leppida tõendamiskoormise jaotuse erinevalt seaduses sätestatust ja selle, millised on tõendid, millega mingit asjaolu võib tõendada, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. Hagiavaldus Puhkusehüvitise nõue
18.TVK-le esitatud avalduses palus avaldaja mõista tööandjalt välja puhkusehüvitise 2018. aasta eest, so 28 kalendripäeva eest summas 520 eurot (bruto) ja 2017. aasta saamata jäänud hüvitis summas 34,76 eurot (bruto), samuti viivise puhkusehüvitisega viivitamise eest summas 13,22 eurot (74 päeva eest, 0,022% päevas). Tööandja poolt TVK-le ja ka kohtule esitatud vastuste kohaselt on puhkusehüvitis töötajale täies ulatuses välja makstud, so tööandja arvestab töötajale enammakstud 1 166 eurot kui puhkusekompensatsiooni 2017-2108.a. eest.
19.Töölepingu seaduse (TLS) § 84 lg 1 kohaselt, töölepingu lõppemisega muutuvad kõik töösuhtest tulenevad nõuded sissenõutavaks. Töölepingu lõppemisel on tööandja kohustatud hüvitama töötajale kasutamata jäänud aegumata põhipuhkuse rahas. Käesolevas asjas on tuvastatud, et tööleping lõppes 31.12.2018.a TLS § 85 lg 1 alusel töötaja 30.11.2018 esitatud avalduse alusel (kuigi hageja viitab sellele, et töölepingu tegelik lõpetamine toimus mitte 31.12.2018, vaid 02.01.2019, siis leiab kohus, et käesoleva vaidluse seisukohalt ei oma see olulist tähtsust, kuna see ei ole vaidluse esemeks – puudub vaidlus töösuhte lõpetamise kuupäeva osas, samuti ei anna see alust täiendava puhkusehüvitise saamiseks). Tööandja, so kostja, ei ole esitanud kirjalikke andmeid töötaja kasutatud puhkuse kohta 2018.a. ja 2017.a., väites 03.02.2020 kohtuistungil, et 2018.a. saamata puhkus moodustab 28 päeva ja 2017.a. saamata puhkus moodustab 1 päeva, kokku 29 päeva. D. K.i konto väljavõttest nähtub, et 31.12.2018 on talle tööandja poolt laekunud 550 eurot, märkega „puhkus, reisikulu“ (k. 1, tl. 95). Komandeeringu aruandest perioodi 01.09.2018-31.12.2018 eest nähtub, et töötajale maksti viimase töölähetuse eest reisikulu kokku 449 eurot, s.h välislähetuse päevaraha 384 eurot ja lisakulud 65 eurot. Seega, väljamakstud summast moodustus puhkusehüvitis 101 eurot (550 449). Kohus nõustub täies ulatuses TVK arvestusega, mille kohaselt on töötaja väljateenitud puhkusepäevade arv 2018. aastal 28 kalendripäeva ja keskmine kalendripäeva tasu lähtudes kokkulepitud töötasust 17,33 eurot (520 : 30), seega puhkusehüvitis on brutosummas 485,33 eurot. Antud arvestuse käiguga on tööandja kohtuistungil nõustunud. Vastavalt kohtuistungil täpsustatud andmetele moodustab 2017.a puhkusehüvitis 17,33 eurot (1 päev). Töötaja ei ole selles osas vastuväiteid esitanud. Kohus ei nõustu tööandja väitega, et „TVK valesti arvestas puhkusekompensatsiooni selle tõttu, et ta tasaarvestas päevaraha viimase komandeeringu eest, arvestamata, et 13. detsembril oli juba makstud 300 eurot lähetuskulude katteks.“ (k. 2. tl. 35 pöördel). Kohus selgitab, et TVK nagu ka kohus lähtus/lähtub konkreetselt aruandele ja/või maksekorraldusele märgitud andmetest ning puhkuserahade ja välislähetuse päevarahade (lähetuskulude) puhul on tegemist erinevate kuluartiklitega, neid väljamakseid ei saa teha ühe ja sama kuluartikli alt, seega ei saanud ei TVK ega saa ka kohus võtta puhkusehüvitise arvestamisel arvesse välislähetusena tasutud summasid. Samuti peab kohus vajalikuks märkida, et kuna tööandja arvestused ja selgitused nii puhkusehüvitise kui ka päevaraha osas on ebaselged ja vastuolulised (03.02.2020 kohtuistungil tööandja esindaja küll nõustus puhkusehüvitisega, küll väitis nii seda, et puhkusehüvitis on välja makstud ning päevaraha enammakstud, kui ka seda, et tööandjal on päevaraha makstud vähem ainult 149 eurot), siis ei ole tööandja tõendanud, et puhkusehüvitis on töötajale välja makstud.
20.Ülaltooduga on tuvastatud, hageja poolt on saamata puhkusehüvitis 29 kalendripäeva eest brutosummas 401,66 eurot (485,33+17,33-101), mis kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele. Viivise nõue
21.TVK-le esitatud avalduses palus avaldaja välja mõista viivise 74 päeva eest summas 13,22 eurot.
Võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Ametlike teadeannete kohaselt Eesti Pank teatab, et võlaõigusseaduse § 94 lg 2 alusel ja võlaõigusseaduse § 94 lõikes 1 nimetatud Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav intressimäär pärast 01.01.2019 oli 0,00%, seega moodustub päevaseks viivise suuruseks 0,0219% (8,00/365). TVK arvestuste kohaselt oli rahasumma 419 eurot alates 01.01.2019.a kuni otsuse tegemiseni so 08.05.2019.a viivituses kokku 128 päeva, sellest tulenevalt rahuldas TVK viivise nõude summas 11,76 eurot. Kohus, lähtudes sellest, et TvLS § 58 lg 3 kohaselt võib hagis esitada üksnes samad nõuded, mis esitati töövaidluskomisjonile ning hageja ei ole esitanud lisanduva viivise nõuet, rahuldab hageja viivisenõude TVK otsuse tegemise seisuga, lähtudes käesoleva kohtuotsusega rahuldatud nõude summast, so 401,66 eurot.
22.Ülaltoodust lähtuvalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis perioodi 01.01.2019 kuni 08.05.2019 eest summas 11,27 eurot. Vastuhagiavaldus
23.Hageja (põhihagis kostja) esindaja esitas kohtule vastuhagi kostja (põhihagis hageja) vastu alusetult saadud 1 166 euro ja lisanduva viivise nõudes. Vastuhagi kohaselt on D. K. perioodil 01.09.2018-31.12.2018 teinud 11 välisreisi ning seoses sellega on tööandja talle välislähetuse päevarahadena maksnud välja ettenähtust rohkem. Tööandja pidi maksma töötajale nimetatud perioodil 4 194 eurot, kuid maksis 5 360 eurot, seega on välislähetuste päevaraha summas 1 166 eurot saadud töötaja poolt alusetult.
24.03.02.2020 kohtuistungil jäi vastuhagi esitaja antud nõude juurde. Tööandja väitel on raha reisikulude katteks makstud ettemaksuna, seega on ka puhkusehüvitis töötajale välja makstud. Vastuhagile lisatud tabelis on välja toodud kõik kulud, mis olid seotud komandeeringuga ning antud aruanne ei sisalda ainult neid summasid, mis olid seotud sõiduki pukseerimisega summas 60 000 rubla (07.09.-17.09.2018 reis). Töötaja ei ole pukseerimisega soetud kuludokumente tööandjale esitanud. Mis puudutab lähetuskulusid, selle päeva eest, millal töötaja sõidab komandeeringusse ja tuleb tagasi (määruse § 4 lg 2), sõltub päevaraha maksmine täpsest kellaajast, mitte lihtsalt päevast. Kui sõiduk sõidab ise ja autojuht korraldab ise oma tööd, st pole võimalik tõendada, mis kellast autojuht komandeeringusse sõitis. Seetõttu on arvestus selline, nagu oli esitatud ja hageja väited, et tuli maksta rohkem raha, ei ole põhjendatud. Ka TVK-le esitatud avalduses soovis hageja saada päevaraha perioodi 16.12.2018- 27.12.2018, st 12 päeva eest. Komandeeringu aruandest nähtub, et alguse kuupäev on 13.12 ja tagasitulek on 31.12, aga piir oli ületatud 16.12 ja tuli tagasi 27.12 ja just selle eest hageja nõudis päevaraha TVK kaudu. Antud asjaoludest tulenevalt tööandja ei nõustunud töötaja esindaja väitega, et tööandja on töötajale välislähetuse rahasid tasunud ebaõigesti. Tööandja esitas nõude töötaja vastu seepärast, et töötaja esitas pärast töösuhte lõppemist nõude tööandja vastu. Kohus peab vajalikuks märkida, et nii TVK-le kui ka kohtule esmaselt esitatud vastustes käsitles tööandja 1 166 eurot kui puhkusekompensatsiooni, alates vastuhagi esitamisest on tööandja väitel aga tegemist enammakstud välislähetuse päevarahaga, seega ei ole tööandja olnud nõude esitamisel järjepidev, muutes nõude alust ja eset.
25.Hageja (põhihagis kostja) on oma nõuete kinnitamiseks esitanud järgmised tõendid: välislähetusi puudutavad töötaja poolt esitatud aruanded; tööandja poolt koostatud komandeeringuaruanded perioodide 01.01.2018-31.08.2018 ja 01.09.2018-31.12.2018 kohta; töötaja pangakonto väljavõtted (k. 1, tl. 54-66; k. 2, tl. 1-26). Töötaja kinnitusel on ta kõik dokumendid, so tšekid auto pukseerimise, siduri remondi ja majutuskulude kohta, tööandjale esitanud, kuhu tööandja need tšekid pani, ta ei tea. Töötaja vastuhagiga ei nõustunud.
26.Vabariigi Valitsuse 25.06.2009 määruse nr. 110 „Töölähetuse kulude hüvitise maksmise kord ning välislähetuse päevaraha alammäär, maksmise kord ja tingimused“ § 4 lg 1, 2 kohaselt, teeloleku ja lähetuskohas viibimise aja eest makstakse töötajale välislähetuse päevaraha, kui välisriigis asuv lähetuskoht asub vähemalt 50 kilomeetri kaugusel asula piirist, kus paikneb töö tegemise koht. Välislähetusse väljasõidu päeva eest makstakse päevaraha, kui välisriiki suunduv sõiduk väljub hiljemalt kell 21.00. Välislähetusest saabumise päeva eest makstakse päevaraha, kui sõiduk saabub pärast kella 3.00.
27.Kohus, tutvudes kohtule esitatud lähetuste aruannetega ja tööandja poolt koostatud komandeeringuaruannetega perioodide 01.01.2018-31.08.2018 ja 01.09.2018-31.12.2018 kohta, tuvastas, et tööandja on välislähetuse päevaraha maksnud tõepoolest ainult piiriületusest kuni piiriületuseni, mis on vastuolus kehtiva seadusandlusega (näiteks 10.08.2018-16.08.2018 reis, esialgse eeldatava pikkusega 10.08.2018-14.08.2018, hüvitatud piiriületusest kuni piiriületuseni, so 12.08.2018-16.08.2018, so hüvitamata 2 päeva; jne, sisuliselt on kõik arvestused tehtud samalaadselt). Antud faktiväidet on tööandja kinnitanud ka 03.02.2020 kohtuistungil. Seega, lähtudes VV 25.06.2009 määrusega nr. 110 kehtestatud korrast, tuleb välislähetuse päevaraha tasuda mitte alates piiri ületamisest kuni piiri ületamiseni, vaid alates lähetusse minekust kuni lähetusest saabumiseni. Kohus nõustub sellega, et päevaraha maksmine sõltub lähetusse mineku alguse ja lähetusest saabumise kellaajast. Tööandja väide, et „... seetõttu konservatiivselt kõik äriühingud, kes tegelevad rahvusvaheliste vedudega võtavad arvesse ainult selle kuupäeva ja kellaaja, millal sõidukid ületavad piiri“ ei õigusta tööandja seadusvastast käitumist. Kohus nõustub töötaja esindaja seisukohaga, et tänapäeval on kogu vajalik sõiduga seotud info tööandjale kättesaadav ja kontrollitav sõidukites olevatelt kiipseadmetelt ning seega ka Maksu- ja Tolliametile esitatav. Kohus leiab, et kui tööandja ei kehtestanud töötajale kohustust märkida aruandele täpset lähetusse mineku ja lähetusest saabumise kellaaega, ning ei kontrollinud vastavat infot sõidukis olevalt andmeseadmelt, siis see ei anna tööandjale alust rikkuda VV määrusega kehtestatud korda ja arvestada lähetuse päevaraha alates piiri ületamisest kuni piiri ületamiseni (kohus nõustub sellega, et mõnel töötaja poolt esitatud aruandel on liiga pikk vahe piiri ületamise ja reisi lõppkuupäeva vahel ning sellisel juhul võib olla põhjendatud arvestuse pidamine kuni piiri ületamiseni, kuid seda ainult lähetusest saabumisel, mitte lähetusse minemisel, kuna lähetusest saabumisel on võimalik välja arvestada optimaalne piirilt kuni sihtkohani jõudmise, so lähetusest saabumise aeg). Lähetusse mineku puhul oli aga tööandjal kohustus pidada arvestust kooskõlas seadusega ja sõiduki infokandjalt saadud andmetega. Mis puudutab tööandja väidet/nõuet seonduvalt sõiduki pukseerimise/teisaldamise kuludega (788 eurot), siis tööandja on neid kulusid esmalt aktsepteerinud, tööandja ei ole töölepingu lõpetamisel esitanud töötajale vastavat nõuet ning töötaja ei saa dokumentide esitamise väidet enam tõendada, pigem oli tööandjal võimalus antud dokument kõrvaldada. Seega ei ole antud faktiväide tõendatud. Kohus leiab, et hageja (põhihagis kostja) hageja ei ole täitnud talle TsMS § 230 lg-test 1 ja 2 tulenevat tõendamiskoormist. Hageja ei ole tõendanud, et ta omas töölepingu lõpetamisel
kostja (vastuhagis hageja) rikastunud.
vastu rahalist nõuet ning
kostja
on hageja
arvelt alusetult
28.Ülaltoodust tulenevalt ja lähtudes asjaolust, et tööandja, so vastuhageja poolt esitatud arvestused on ebaõiged ja seadusega vastuolus, ei saa kohus neid arvesse võtta, seega ei ole kahju tekkimise nõue tõendatud ning kohus jätab vastuhagi rahuldamata. Kuna kohus jätab vastuhagi rahuldamata, siis jääb rahuldamata ka viivise nõue, samuti puudub alus tasaarvelduse tegemiseks.
MENETLUSKULUDE JAOTUS
29.Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses (TsMS § 173 lg 1). Menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid (TsMS § 174 lg 1). TsMS § 163 lg 1 järgi hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuna kohus rahuldas hagi ca 96% ulatuses ning jättis vastuhagi täies ulatuses rahuldamata, jätab kohus hageja menetluskulud nende põhjendatud ulatuses kostja, so tööandja kanda. Kohus ei pea antud juhul põhjendatuks menetluskulude muul viisil jagamist.
30.Hageja D. K. esindaja esitas 03.02.2020 kohtule taotluse, milles palub kostjalt välja mõista menetluskulud (õigusabikulud) summas 750 eurot (1,5 tundi maksumusega 100 eurot tund koos käibemaksuga /M. Tiirik ÕB/ ja 5 tundi maksumusega 120 eurot tund koos käibemaksuga /Jewelex AB/). Hageja palus lisaks menetluskuludele mõista kostjalt välja ka viivise menetluskuludelt VÕS 113 lg 1 ettenähtud määras. 31.TsMS § 175 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Käesolevas tsiviilasjas esindasid hagejat TsMS §-s 218 sätestatud nõutele vastavad lepingulised esindajad. Hageja lepingulise esindaja M. Tiiriku tunnitasu oli 100 eurot (koos käibemaksuga), M. Kiire tunnitasu on 120 eurot (koos käibemaksuga), mis kohtu arvamuse kohaselt on mõistliku suurusega. Hageja esindajate taotluse kohaselt kulus õigusabi osutamisele 6 tundi 30 minutit, sh asja materjalidega tutvumisele ja vastuste koostamisele 4,25 tundi, kohtuistungiks ettevalmistumisele 1,25 tundi ja kohtuistungil osalemiseks 1 tund.
32.Kostja esitas 04.02.2020 vastuväite seoses hageja menetluskuludega, nõustudes hageja kuludega osaliselt. Kostja leiab, et ei ole põhjendatud: OÜ Tiirik Õigusbüroo kulu 1⁄2 ulatuses, kuna vastus koosneb ainult neljast reast – seega on põhjendatud 75 eurot; JeweLex AB kulud ei ole põhjendatud 0,5 tundi kliendiga nõupidamise kulu, kuna see on menetlusdokumendi osa ning ei ole kontrollitav; toimikuga tutvumine 1 tunni jooksul, kuna vastuse koostamisele kulus 1,25 tundi; ning 1,25 tundi ettevalmistus kohtuistungiks – kuna hagejale oli teada kohtuvaidluse sisu, siis ei ole antud kulu mõistlik ja põhjendatud.
33.Kohus tutvudes hageja poolt esitatud taotlusega ja kostja vastuväidetega, peab vajalikuks märkida, et kohus ei ole nõus kostja vastuväidetega alljärgnevatel põhjendustel: OÜ Tiirik Õigusbüroo kulu – 1,5 tundi, maksumusega 100 eurot tund, kokku 150 eurot – ajakulu: TVK otsusega tutvumine, kostja 03.06.2019 taotlusega tutvumine, kliendiga
nõupidamine ja seisukoha koostamine – kuna tegemist ei ole pelgalt „neljarealise vastuse koostamisega“, vaid veel vähemalt 2 ajakulu nõudva toiminguga (TVK otsusega ja kostja taotlusega tutvumine), siis leiab kohus, et antud ajakulu on põhjendatud; JeweLex AB kulud: toimiku materjalidega tutvumine 1 tund; kliendiga nõupidamine 0.5 tundi, vastuse koostamine vastuhagile – 1,25 tundi, kohtuistungiks ettevalmistumine 1,25 tundi ja kohtuistungil osalemine 1 tund, kokku 5 tundi, maksumusega 120 eurot tund, kokku 600 eurot. Kohtule jäävad ebaselgeks kostja vastuväited seoses asja materjalidega tutvumise (1 tund) ja kohtuistungiks ettevalmistumise (1,25 tundi) ajakuluga, kuna kostja esindajal on kulunud hageja vastusega tutvumisele 1 tund ning kohtuistungiks ettevalmistumisele samuti 1 tund, seega on arusaamatu, miks kostja vaidleb vastu sellise toiminguga seotud ajakulule, mille ta on ise enda ajakuluna märkinud.
34.Kohus nõustub kostja vastuväitega ainult 0,5 tunni ajakulu, so kliendiga nõupidamise osas, et antud kulu ei ole kontrollitav, ning rahuldab hageja esindajate menetluskulud kokku 6 tunni ulatuses (sh OÜ Tiirik Õigusbüroo kulu 1,5 tundi, 100 eurot tund, kokku 150 eurot; JeweLex AB kulud: toimiku materjalidega tutvumine 1 tund; vastuse koostamine vastuhagile – 1,25 tundi, kohtuistungiks ettevalmistumine 1,25 tundi ja kohtuistungil osalemine 1 tund, kokku 4,5 tundi, 120 eurot tund, kokku 540 eurot), kogusummas 690 eurot (150+540). Rahuldamata osas jäävad hageja menetluskulud hageja enda kanda.
35.TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele menetluskulu summas 690 eurot, samuti kuulub väljamõistmisele viivis menetluskuludelt 690 eurot) alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
36.Kostja esindaja esitas menetluskulude nimekirjad, millede kohaselt moodustavad kostja
menetluskulud kokku 1 019 eurot, sh riigilõiv vastuhagilt 200 eurot ja õigusabikulud 819 eurot (kokku 6,3 tundi maksumusega 130 eurot tund ilma käibemaksuta). Kuna kohus jättis vastuhagi rahuldamata, siis jätab kohus kostja menetluskulud täies ulatuses tema enda kanda. Sellest tulenevalt ei pea kohus vajalikuks anda hinnangut kostja menetluskulude põhjendatusele.
37.TsMS 178 lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise määruse peale võib esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot.
38.Kohtuotsus on tehtud ülaltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel TsMS § 434, § 438, § 442, § 453, § 632, § 632 lg 1 sätete kohaselt. / allkirjastatud digitaalselt / Helgi Vinni Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.