Eesistuja Meeli Kaur, liikmed Margo Klaar ja Vallo Kariler
Määruse tegemise aeg ja koht
21. veebruar 2020, Tallinn
Tsiviilasja number
2-19-17963
Tsiviilasi
Aktsiaseltsi Kravond hagi XX vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks. Hagi menetlusse võtmisest keeldumine
Vaidlustatud määrus
Harju Maakohtu 21. jaanuari 2020. a määrus
Kaebuse esitaja ja liik
Aktsiaseltsi Kravond määruskaebus
Menetlusosalised ja nende Hageja aktsiaselts Kravond (registrikood 10099666), esindajad ringkonnakohtus lepingulised esindajad vandeadvokaadid Asko Pohla ja Martin Männik Kostja XX (isikukood XXXXXXXXXX) Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 21. jaanuari 2020. a määrus tsiviilasjas nr 2-19-17963 muutmata, täiendades määruse õiguslikku põhjendust.
3.Jätta määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud aktsiaseltsi Kravond kanda. Rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord Määruse peale võib hageja esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Määruskaebuse võib Riigikohtusse esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda kautsjon. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
1.Aktsiaseltsi Kravond (hageja) esitas 18. novembril 2019 Harju Maakohtule XX vastu hagi, milles palus tunnistada täiteasjas nr 195/2019/1573 sundtäitmine lubamatuks. Koos hagiga esitas hageja avalduse hagi tagamiseks.
Hagiavalduse kohaselt on täitedokumendiks Harju Maakohtu 3. septembri 2018. a otsus tsiviilasjas nr 2-16-5002 (täitedokumendiks olev kohtulahend), millega maakohus mõistis hagejalt kostja kasuks välja laenulepingust tuleneva põhivõla 100 000 eurot, intressi 4000 eurot ja põhivõlalt seadusjärgsed viivised alates 1. oktoobrist 2016 kuni selle tasumiseni. Kohtuotsus jõustus 25. septembril 2019. Hageja leiab, et kostja esitas alusetult ja pahatahtlikult
24.oktoobril 2019 Harju tööpiirkonna kohtutäiturile Kaja Lillojale täitmisavalduse ja täitedokumendi täitemenetluse läbiviimiseks. Hageja tasaarvestas täitedokumendist tuleneva nõude. Tsiviilasjas nr 2-16-5002 esitas hageja kassatsioonkaebuse, millele oli lisatud hageja nõukogu 8. mai 2019. a otsus kostja täitedokumendist tuleneva nõude tasaarvestamiseks 130 805,48 euro ulatuses. Tasaarvestuse avaldus esitati YY-le, kes on kostja abikaasa ja ühtlasi hageja juhatuse liige ning see toimetati kostjale kätte. Hageja tehtud tasaarvestuse kehtivust palub YY tuvastada ka abikaasade käimasolevas ühisvara jagamise menetluses (tsiviilasi nr 2-16-5636). Alternatiivselt tuleb täitemenetlus tunnistada lubamatuks, kuna see on vastuolus hea usu põhimõttega (tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 138 lg 2 ja võlaõigusseaduse (VÕS) § 6 lg 2). Abikaasad on hageja aktsionärid. Olukorras, kus abikaasade vahel on jätkuvalt pooleli ühisvara jagamise menetlus, puudub kostjal kaitsmisväärne isiklik huvi hageja suhtes täitemenetluse alustamiseks. Kostja ainus eesmärk täitemenetluse alustamisel saab olla kahju tekitamine abikaasade ühisvaraks olevale varale, sest kostja on ühisvara jagamise menetluses palunud jätta hageja aktsiad YY-le. Läbi täitemenetluse saab kostja ühisvara jagamisel lubamatu eelise, mis raskendab oluliselt ühisvara õiget jagamist.
2.Harju Maakohus rahuldas hagi tagamise avalduse ning peatas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 377 lg 1 ja § 378 lg 1 p 6 alusel täitemenetluse kuni asjas tehtava kohtulahendi jõustumiseni.
MAAKOHTU MÄÄRUS
3.Harju Maakohus keeldus 21. jaanuari 2020. a määrusega (vaidlustatud määrus) hagi menetlusse võtmisest TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel, sest esitatud hagi on perspektiivitu. Sama määrusega tühistas maakohus 18. novembri 2019. a määrusega seatud hagi tagamise abinõu (täitemenetluse peatamine). Menetluskulud jäid hageja kanda. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt ei ole hagi esitamine täitemenetluse seadustiku (TMS) § 221 lg 1 järgi lubatav. Hageja on sundtäitmise lubamatuse alusena esile toonud asjaolud, mis kõik on tekkinud või olemas olnud enne täitedokumendiks oleva lahendi jõustumist. Seega ei ole tegemist selliste asjaoludega, mida hageja ei saanud tsiviilasjas 2-16-5002 esile tuua või neile tugineda. Hagile ei ole lisatud nõude tasaarvestamist kinnitavaid tõendeid. Hageja nõukogul ei saanud seadusest tulenevalt olla pädevust 8. mai 2019. a otsusega tasaarvestuse tegemiseks (äriseadustik (ÄS) § 306 lg-d 1 ja 2 ning § 317 lg 8). Eelnevat arvestades leidis maakohus, et sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks esitatud hagi on perspektiivitu ning selle menetlusse võtmisest tuleb keelduda.
MÄÄRUSKAEBUS
4.Hageja esitas määruskaebuse, milles palus maakohtu määruse tühistada ja teha uue määruse, millega saata asi tagasi maakohtule eelmenetluse jätkamiseks. Ühes määruskaebusega esitas hageja uue tõendi (hageja raamatupidaja 23. jaanuari 2020. a õiendi koopia). Määruskaebuse kohaselt on koos hagiga esitatud tõend tasaarvestuse teostamise kohta ning hagi ei ole perspektiivitu. Hageja nõukogu 8. mai 2019. a otsus tasaarvestamiseks edastati hageja juhatuse liikmele ja ühtlasi solidaarvõlausaldajast tasaarvestuse poolele YY-le, kes kinnitas selle kättesaamist ja tasaarvestusega nõustumist oma allkirjaga. Maakohus keeldus hagi menetlemisest valesti. Tasaarvestus tehti enne täitedokumendiks oleva lahendi jõustumist, st pärast tsiviilasjas nr 2-16-5002 tehtud Tallinna Ringkonnakohtu
12.aprillil 2019. a otsust, kuid enne hageja kassatsioonkaebuse menetlusse võtmisest 2 (4)
keeldumist. Kohtupraktikas on leitud, et kui sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamise alus tekkis juba kohtumenetluse käigus, kuid seda ei olnud võimalik objektiivsel põhjusel menetlusõiguslikult tõhusalt maksma panna selliselt, et kohus oleks selle aluse kohta saanud võtta kohtulahendis seisukoha, on võimalik ka sellele alusele tuginedes esitada TMS § 221 lg 1 järgne hagi. Pealegi rajanesid hageja vastuväited sellel, et ta oli omandanud CC-lt kehtivalt nõude kostja vastu, mille ta tasaarvestas kostja nõudega 28. novembril 2016. Asjaolu, et kohus sellega ei arvestanud, sai hagejale teatavaks alles 12. aprillil 2019 tehtud Tallinna Ringkonnakohtu lahendist. Hageja ei oleks saanud sama nõuet kaks korda tasaarvestada. Maakohus jättis tähelepanuta, et hageja palus tunnistada täitemenetluse lubamatuks ka põhjusel, et see on vastuolus hea usu põhimõttega. TsMS § 221 lg 1 ei välista ega piira hageja õigust nõuda täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamist, kuna sundtäitmine on vastuolus hea usu põhimõttega. Maakohus ei arvestanud, et kohtupraktika kohaselt tuleb eelistada hagi menetlusse võtmist ning keeruka õigusliku küsimuse täiendavat analüüsimist. Hagi menetlusse võtmisest keeldumine on kohtu õigus, mitte kohustus ning selle üle otsustamisel ei tohi hinnata tõendeid.
5.Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas TsMS § 663 lg 5 alusel lahendamiseks ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
6.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Maakohtu määruse resolutsioon tuleb jätta TsMS § 657 lg 1 p 21 (koosmõjus TsMS §-ga 659) alusel muutmata ja määruskaebus rahuldamata, kuid täiendada tuleb maakohtu määruse õiguslikku põhjendust.
7.Hagiavalduse kohaselt on sundtäitmisele esitatud täitedokumendiks jõustunud kohtuotsus. TMS § 221 lg 1 järgi võib võlgnik esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Hagi rahuldamine ei mõjuta täitedokumendi kehtivust ega õigusjõudu. TMS § 221 lg 2 kohaselt on sama sätte lg-s 1 nimetatud vastuväited kohtulahendi puhul lubatud üksnes siis, kui alus, millel need põhinevad, on tekkinud pärast kohtulahendi jõustumist. Võlgnik võib sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagis esitada materiaalõiguslikke vastuväiteid võlausaldaja nõudele, mille kohta on olemas täitedokument, kuid TMS § 221 lg 2 järgi ei ole sellises hagis võimalik vaidlustada neid asjaolusid, mis on tuvastatud jõustunud kohtulahendiga. Seega, kui täitedokumendiks on kohtulahend, tuleb arvestada TMS § 221 lg-s 2 sätestatud piiranguga.
7.1.TMS § 221 lg 1 alusel esitatud hagis on võimalik arvesse võtta vaid neid faktilisi (elu)sündmusi, mis on tekkinud pärast täitedokumendiks oleva kohtulahendi jõustumist või kohtumenetluse kestel, mil tehti täitedokumendiks olev kohtulahend, kuid kohus ei ole saanud objektiivsetel põhjustel võtta tasaarvestusavalduse kohta seisukohta. Tasaarvestuse kui kujundusõigusliku vastuväite korral peab tasaarvestusolukord VÕS § 197 lg 1 mõttes olema seega tekkinud pärast kohtulahendi jõustumist või kohtumenetluse kestel, kuid kohus ei ole saanud objektiivsetel põhjustel võtta tasaarvestusavalduse kohta seisukohta. Määrav ei ole seega mitte tasaarvestusavalduse tegemise (kujundusõiguse teostamise) aeg, vaid tasaarvestusolukorra tekkimise aeg (vt Riigikohtu 15. aprilli 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-111-15, p 10).
7.2.Hagiavalduses tugineb hageja sellele, et ta esitas tsiviilasjas nr 2-16-5002 kassatsioonkaebuse, millele lisati juurde hageja 8. mai 2019. a nõukogu otsus, mille kohaselt otsustas hageja nõukogu rahuldada abikaasade ühisvarasse kuuluva nõude ja hageja on tasaarvestanud nõude kogusummas 130 805,48 eurot hageja kohustusega (vt hagiavalduse p 1.2). Tsiviilasjas nr 2-16-5636 palub YY tuvastada, et läbi tasaarvestuse puuduvad hagejal kohustused kostja ees. 3 (4)
Määruskaebuses toodud asjaoludest nähtub selgelt, et väidetav tasaarvestusolukord oli kohtumenetluse kestel, mil tehti täitedokumendiks olev kohtulahend, olemas ning hageja oleks saanud teha tasaarvestusavalduse. Sellele viitab määruskaebuse p-s 2.3 avaldatud hageja seisukoht, et ta ei saanud tasaarvestada kostja nõuet korduvalt, s.t kaks korda. Kui kohtumenetluse kestel oli hagejal kaks aktiivnõuet kostja vastu, siis tulnuks hagejal tasaarvestusavaldused kohtumenetluses ka esitada, nt oleks saanud teha seda alternatiivselt. Praegusel juhul piirab TMS § 221 lg 2 tasaarvestamisele tuginemise.
7.3.Kolleegiumi hinnangul ei ole hageja hagiavalduses ega ka määruskaebuses esile toonud asjaolusid, millest nähtuks hagi õiguslik perspektiivikus, s.t kas on olemas faktikogumile vastavat õigusnormi, mis võiks anda aluse nõude rahuldamiseks. Hageja on üksnes märkinud, et hagejale tekkis võimalus vähendada enda kohustusi YY ja kostja ühisvara suhtes ja täita nõue alles peale 12. aprilli 2019 (määruskaebuse p 2.2). Mis on aga need faktilised (elu)sündmused, mis on tekkinud pärast täitedokumendiks oleva kohtulahendi jõustumist või kohtumenetluse kestel, hageja välja toonud ei ole. Seejuures ei hinda kohus asjas esitatud nõude põhjendatust ega tõendatust asjas esitatud põhistuste ja tõendite alusel, vaid lähtub hagi õiguslikust perspektiivikusest (vt nt Riigikohtu 18. novembri 2013. a määrus asjas nr 3-2-1-120-13, p 12;
8.märtsi 2017. a määrus asjas nr 3-2-1-177-16, p 10).
8.Hageja heidab maakohtule ette, et maakohus ei hinnanud teist hagiavalduses välja toodud sundtäitmise lubamatuks tunnistamise alust – täitemenetlus on vastuolus hea usu põhimõttega (TsÜS § 138 lg 2, VÕS § 6 lg 2). Nimetatud maakohtu minetus ei muuda asja lahendust ning ringkonnakohus täiendab selles osas maakohtu määruse põhjendust. Hageja tugineb asjaolule, et kostja eesmärk oli täitemenetluse alustamisel kahju tekitamine abikaasade ühisvaraks olevale varale ehk hagejale. Kolleegiumi hinnangul ei saa hea usu põhimõttele tuginedes nõuda sundtäitmise lubamatuks tunnistamist põhjusel, et kostja on esitanud kohtulahendi täitmiseks kohtutäiturile täitmisavalduse täitemenetluse läbiviimiseks (TMS § 23 lg 1). Kui hageja leiab, et täitemenetluse jätkamine on tema suhtes ebaõiglane, saab ta taotleda TMS § 45 alusel täitemenetluse peatamist, kuid mitte nõuda sundtäitmise lubamatuks tunnistamist. Eeltoodust tulenevalt keeldus maakohus põhjendatult hagiavalduse menetlusse võtmisest TsMS § 371 lg 2 p-s 2 sätestatud alusel.
9.Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb menetluskulud jätta TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda. Praeguses asjas ei ole küsitud kostjalt seisukohta hagi menetlusse võtmise ega määruskaebuse suhtes. Seega kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.
10.TsMS § 372 lg 5 esimene lause võimaldab esitada määruskaebuse käesoleva määruse peale. (allkirjastatud digitaalselt) Meeli Kaur, Margo Klaar, Vallo Kariler
4 (4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.