Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbinud

EDASIKAEBAMISE KORD JA TÄHTAEG

Kohtuotsust on menetlusosalistel õigus apellatsiooni korras edasi kaevata otse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse tervikuna apellandile (apellatsioonkaebuse esitajale) kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Tsiviilasi nr 2-19-6286

Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot (TsMS § 178 lg 1 ja 2). Vastavalt TsMS § 633 lg 7 tuleb apellatsioonkaebuses märkida, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Eelnev menetlus L L (töötaja) esitas 29.11.2018 töövaidluskomisjonile avalduse Fennec LIS ́s OÜ (tööandja) vastu (tl 37-38), milles palus tuvastada töölepingu ülesütlemise tühisus TLS § 88 lg 1 alusel, lõpetada tööleping TLS § 107 lg 2 alusel alates 06.10.2018, välja mõista töölepingu ülesütlemise eest hüvitist 1500 eurot ning saamata jäänud töötasu summas 928,21 eurot. Tööinspektsiooni Ida inspektsiooni töövaidluskomisjoni 25.03.2019 otsusega (tl 83-85) rahuldati töötaja nõuded osaliselt. Töövaidluskomisjon tuvastas töölepingu ülesütlemise tühisuse, lõpetas töölepingu TLS § 107 lg 2 alusel alates 06.10.2018, mõistis tööandjalt välja töölepingu ülesütlemise hüvitise summas 1500 eurot ning saamata jäänud töötasu brutosummas 758,85 eurot. Kostja (tööandja) esitas Harju Maakohtule taotluse (tl 1-2, 15) avalduse osaliselt läbivaatamiseks hagimenetluse korras. Kostja palub kohtul läbi vaadata nõuded, millega tuvastati töölepingu ülesütlemise tühisus ning mõisteti välja töölepingu ülesütlemise hüvitis. Harju Maakohus 25. juuni 2019 määrusega tsiviilasjas nr 2-19-6286 (tl 90) keeldus L. L’i hagi Fennec LIS’s vastu töövaidluses Harju Maakohtu menetlusse võtmisest ning edastas tsiviilasi kohtualluvuse järgi Viru Maakohtu Narva kohtumajale. Viru Maakohus 26. juuli 2019 määrusega (tl 92) võttis menetlusse L Li hagi Fennec LIS ́s OÜ vastu töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamise ja hüvitise nõudes. Hagiavaldus ja hageja seisukohad 21.06.2019 esitatud hagiavalduse (tl 88-89) kohaselt on poolte vahel sõlmitud tööleping. Tööandja teatas 06.10.2018 töölepingu lõpetamisest ettevõtte reorganiseerimise tõttu. 11.10.2018 sai hageja tööandjalt kätte töölepingu ülesütlemisavalduse TLS § 88 lg 1 alusel. Hageja on pöördunud kostja poole teada saamaks töölepingu lõpetamise põhjust, kuid vastust ei saanud. 17.07.2018 sai hageja hoiatuse, kuna teavitas ebaõigesti enda haigestumisest. Hageja oli teavitanud oma haigestumisest enne järgmist tööpäeva oma juhti ja kaastöötajat. 2(9)

Tsiviilasi nr 2-19-6286

Hageja palub tuvastada töölepingu ülesütlemise tühisus, lugeda tööleping lõpetatuks TLS § 107 lg 2 alusel alates 06.10.2018, välja mõista kostjalt töölepingu ülesütlemise hüvitis summas 1500 eurot ning saamata jäänud töötasu 928,21 eurot. Kostja vastuväited Kostja oma vastuses (tl 104-107) nõuet ei tunnista. Kostja vastuse kohaselt on järgitud turvaseadusest tulenevaid nõudeid. Hageja asudes tööle esitas kõik vajalikud dokumendid muuhulgas ka turvatöötaja kvalifikatsiooni tunnistuse, lisamärkega eesti keeles sooritatud kutseeksami kohta. Kostja ei kontrollinud faktiliselt keele oskust, tööle võttes suheldi vene keeles. Tööleping kostja ja hageja vahel oli sõlmitud tööülesannete täitmise kohustusega konkreetses x, aadressiga x. 06.10.2018 lõpetas kostja töölepingu TLS § 88 lg 1 alusel, kuna tekkisid probleemid hageja käitumisega objektil, töödistsipliini korduvad rikkumised ja eesti kõnekeele oskuse puudumine (töödistsipliini rikkumise teatis JL-5-30. on edastatud hagejale 17.07.2018 kirjalikus vormis, kahe tunnistaja juuresolekul). Kostja on arvamusel, et hageja vallandamine oli hädavajalik, kuna tema tööülesannete täitmine ainult vene keeles oli seotud riskiga hooldekodu klientidele, külastajatele ja personalile. Tulekahju või mõne muu kriisiolukorra puhul näeb kostja ohtu, et ilma eesti keele oskuseta turvatöötaja suudab abistada ja päästa abi vajavaid vanureid või nende külastajaid ainult juhul kui nad räägivad ladusalt vene keelt. Töövaidluse ajal pöördus kostja keeleinspektsiooni poole ekspertiisi sooritamiseks kuid seoses töölepingu lõpetamisega, ei näinud keeleinspektsioon oskustesti läbiviimise võimalust. Keeleinspektsiooni vastusest aga selgus, et hageja ei ole kunagi sooritanud eesti keele taseme eksamit. Hageja on eelnevalt ja ka uues hagiavalduses 21.06.2019 kuupäevast, lähetanud kohtule vale informatsiooni, nagu oleks toimunud kostja ettevõttes reorganiseerimine, mille väidetaval tulemusel lõpetati hagejaga tööleping. Kostja ei ole viinud oma ettevõttes läbi ühtegi reorganiseerimist, mille tulemusel oleks tekkinud hageja töölepingu lõpetamise vajadus. Kostjal jääb arusaamatuks hageja uues hagiavalduses, 21.06.2019 kuupäevast, toodud nõude alus, kus saamata jäänud töötasu nõue on summas 928,21 eurot. Kuna eelnevalt töövaidluskomisjoni poolt tuvastatud ja kostja poolt hagejale tasutud summa brutos oli 758,85 eurot ja hageja ei vaidlustanud töövaidluskomisjoni otsust, jääb kostjale arusamatuks hageja uued nõudmised käesolevas menetluses. Kostja on endiselt arvamusel, et hagejal ei ole alust nõuda kompensatsiooni summas 1500 eurot, kuna kostja oli hooldekodu töötajate ja hoolduse all olevate inimeste tervise ja elu võimalikku ohtu seadmise vältimiseks sunnitud lõpetama töölepingu hagejaga, kellel puudus eesti keele faktiline oskus, mis omakorda võis viia ohtu inimeste tervise või elu. Kohtuistung Kohtuistungil, mis toimus 14.01.2020 (tl 143-147), palus hageja tuvastada töölepingu ülesütlemise tühisuse, lõpetada see TLS § 107 lg 2 alusel, välja mõista ülesütlemise hüvitis 1500 eurot ja vähem makstud töötasu. Peale töövaidluskomisjoni otsust kohtu poole omal algatusel ei pöördunud, kuna oli otsusega rahul. Aga soovib töötasu, kuna töövaidluskomisjon mõistis töötasu välja vaid osaliselt. Tööl olles käis korduvalt keelekursustel. Kuna ei olnud aru saada mis põhjusel töölepingu üles öeldi, siis saigi see vaidlustatud. Töödistsipliini väidetav rikkumine ei ole antud juhul oluline. 3(9)

Tsiviilasi nr 2-19-6286

Kostja selgituste kohaselt oli hageja poolt rikkumisi, mida ei saanud jätta tähelepanuta. Hoiatada ei saanud enam, et töötaja ennast täiendaks, kuna oli oht, et tööandjaga lõpetatakse teenuse osutamise leping. Jutt ongi eesti keeles rääkimisest, see et on tõend, kuid faktiliselt inimene on unustanud keele hiljem. Pärast töölepingu lõpetamist pöörduti keeleinspektsiooni poole, et hinnata töötaja keele taset. Hagejale on ka hoiatus tehtud 17.07.2018, kuid kas see oli esmane või mitte ei ole teada. Siis oligi olukord, kus tekkis arusaam, et hageja ei valda eesti keelt, kuna temaga ei saanud tööandja eesti keeles suhelda. Turvatöötaja keeletase peaks olema A2. Eriti tähtis on keel siis, kui tekib hooldekodus avarii olukord ning kui inimene ei räägi vene keelt, siis ei saa talle ka selgitusi anda mida peab tegema ohu vältimiseks. Kostja palub lugeda, et tööleping on üles öeldud seaduslikult TLS § 88 lg 1 alusel ning kuna hageja on varem pannud toime rikkumise 17.07.2018 siis puudub alus ka hüvitise nõude rahuldamiseks. Kostja poolt on saamata jäänud töötasu nõue täidetud osas, mille mõistis välja töövaidluskomisjon.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS

Kohus, tutvunud toimiku kirjalike materjalidega, kuulanud ära menetlusosalised, hinnanud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi lühend TsMS) § 232 lg 1 tulenevalt tsiviilasjas esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt nende kogumis leiab oma siseveendumuse kohaselt, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt kuna kohus lõpetab menetluse saamata jäänud töötasu nõude osas. TsMS § 5 lg 1 järgi lahendab kohus tsiviilasja poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või selle vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 436 lg 2 järgi kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Kui kohus lahendab asja kohtuistungil, rajab kohus otsuse ainult nendele tõenditele, mida istungil uuriti. Poolte vahel puudub vaidlus, et:  osapoolte vahel oli 21.09.2016 sõlmitud tööleping, mille kohaselt asus hageja tööle administraatorina, töö tegemise kohaks xxx (tl 5-6; 54-55);  töölepingu 27.12.2016 muudatuste kohaselt asus hageja tööle turvatöötaja ametikohal (tl 7; 56)  turvatöötaja ametijuhendi p 5.3 kohaselt kohustus turvatöötaja valdama eesti keelt vastavalt seadusele (tl 8; 57)  tööandja ütles töötajaga töölepingu üles 05.10.2018 alates 06.10.2018 TLS § 88 lg 1 alusel (tl 10; 46)  tööle asudes esitas hageja tõendid, millega tõendas turvatöötajale vastavat keeleoskust ning kutseomadusi (tl 61-62; 117-119)  kostja on teinud hagejale 17.07.2018 hoiatuse töökohustuste rikkumise tõttu, kuna töötaja ei ilmunud tööle ning ei teavitanud sellest (tl 39; 111)  kostja on juba hüvitanud hagejale töötasu selles osas, mille töövaidluskomisjon tööandjalt välja mõistis (netosummas 585,22 eurot). Saamata jäänud töötasu Vastavalt töövaidluse lahendamise seaduse (TvLS) § 58 lg 1 töövaidluskomisjoni otsusega mittenõustumisel võivad pooled pöörduda sama töövaidlusasja läbivaatamiseks kohtusse 30 kalendripäeva jooksul arvates töövaidluskomisjoni otsuse saamisest. Sama paragrahvi kolmanda lõike kohaselt kui töövaidluskomisjon jätab avalduse rahuldamata või rahuldab selle osaliselt, võib avaldaja esitada kohtusse hagi töövaidlusasja lahendamiseks rahuldamata osas. Hagis võib 4(9)

Tsiviilasi nr 2-19-6286

esitada üksnes samad nõuded, mis esitati töövaidluskomisjonile. Sama paragrahvi neljanda lõike kohaselt kui töövaidluskomisjon avalduse täielikult või osaliselt rahuldab, võib teine pool esitada kohtule taotluse, et kohus vaataks töövaidluskomisjonile esitatud avalduse läbi hagimenetluse korras hagina. Sel juhul on hageja töövaidluskomisjoni poole pöördunud isik ja kostja kohtule taotluse esitanud pool. Seega TvLS §-st 58 tuleneb, et töövaidluskomisjoni otsusega mittenõustumisel kehtivad mõlemale poolele ühesugused põhimõtted, st et juhul, kui töövaidluskomisjon jätab rahuldamata või rahuldab talle esitatud avalduse osaliselt, siis avaldajal on võimalus taotleda maakohtult asja läbivaatamist töövaidluskomisjoni otsuse rahuldamata osas ja vastaspoolel on võimalus taotleda maakohtult asja läbivaatamist töövaidluskomisjoni otsuse rahuldatud osas. TvLS § 59 lg 1 teisest lausest tulenevalt töövaidluskomisjoni otsuse osalisel vaidlustamisel jõustub otsus osas, mida kohtus ei vaidlustatud. Kuna hageja töövaidluskomisjonile esitatud nõude mõista tööandjalt välja saamata jäänud töötasu summas 928,21 eurot on rahuldatud osaliselt, nimelt brutosummas 758,85 eurot, siis on tegemist olukorraga, kus hageja pidi töövaidluskomisjoni otsusega mittenõustumise korral esitama TvLS § 58 lg 3 järgi hagi selleks, et tema töötasu nõue rahuldataks täielikult. Praegusel juhul ei ole hageja esitanud TvLS § 58 lg-s 1 sätestatud tähtaja jooksul maakohtusse hagi töövaidluskomisjoni otsusega välja mõistmata jäetud töötasu saamiseks. Kostja ka ei vaidlusta töövaidluskomisjoni otsust saamata jäänud töötasu väljamõistmise osas. Järelikult jõustus töövaidluskomisjoni otsus TvLS § 59 lg 1 järgi saamata jäänud töötasu osas. Kohtuistungil kinnitasid mõlemad pooled, et saamata jäänud töötasu selles osas, mille töövaidluskomisjon tööandjalt välja mõistis, on kostja juba hüvitanud hagejale (netosummas 585,22 eurot). Kohus selgitab, kui hageja leiab, et tööandja poolt on vähem makstud töötasu ehk et saamata jäänud töötasu ületab töövaidluskomisjonile esitatud nõude summas 928,21 eurot, siis saab esitada nõude ületavas summas kohtule kolme aasta jooksul pärast nõude sissenõutavaks muutumist. Tööinspektsiooni Ida inspektsiooni töövaidluskomisjoni 25.03.2019 otsus saamata jäänud töötasu osas on jõustunud lahend. Seega menetluse tuleb lõpetada TsMS § 428 lg 1 p 2 alusel saamata jäänud töötasu nõude osas, mis oli esitatud ja lahendatud töövaidluskomisjoni jõustunud otsusega. Kohus selgitab pooltele, et TsMS § 432 esimesest lausest tulenevalt kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Töölepingu ülesütlemine Kohtule esitatud tööleping on 05.10.2018 üles öeldud TLS § 88 lg 1 alusel alates 06.10.2018 (tl 10; 46). Töölepingu ülesütlemise avalduses puudub põhjendus. TLS § 95 lg 2-3 kohaselt tööandja peab ülesütlemist põhjendama. Töötaja peab põhjendama erakorralist ülesütlemist. Ülesütlemist peab põhjendama kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud kohustuse rikkumine ei mõjuta ülesütlemise kehtivust, kuid kohustust rikkunud pool peab hüvitama teisele poolele sellest tekkinud kahju. Kuna töölepingu ülesütlemise õigust teostatakse ühe poole tahteavaldusega, st tegemist on töösuhet lõpetava kujundusõigusega, piisab lepingu lõppemiseks tahte väljendamisest, mis 5(9)

Tsiviilasi nr 2-19-6286

muutub kehtivaks kättesaamisega (tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 69 lg 1 esimene lause). Kostja poolt on hagejale töölepingu ülesütlemisavaldus kätte toimetatud, see on tehtud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis (tl 41-44, 47, 50). Kohus selgitab, et seaduseandja on ette näinud, et tööleping tuleb üles öelda kirjalikult ehk kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ülesütlemisavaldusega. Antud juhul on kostja öelnud töölepingu üles kirjalikult, seega nimetatud seadusest tulenev nõue on täidetud ning töölepingu ülesütlemine ei ole tühine vorminõuet rikkudes. Seaduseandja on näinud ette, et ülesütlemisavaldus peab olema põhjendatud, mida antud töölepingu ülesütlemine/lõpetamine ei ole. Samas seaduseandja ei näe ette, et sel põhjusel oleks töölepingu ülesütlemine tühine. Riigikohus on oma 09.04.2014 lahendis nr 3-2-1-21-14 selgitanud, et ”Töölepingu ülesütlemise avaldusest peab nähtuma lepingut üles öelda sooviva poole tahe vabastada pooled lepinguliste kohustuste edasisest täitmisest (Riigikohtu 7. detsembri 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-11711, p 17). Töölepingu ülesütlemise avalduse tõlgendamisel tuleb lähtuda tahteavalduse tõlgendamise reeglitest (TsÜS § 75 lg 1) (p 11).” Poolte vahel on vaidlus hageja töölepingu erakorralise ülesütlemise põhjendatuse suhtes. Hageja väidab, et kostja ütles töölepingu üles, kuna tööandja poolt käis reorganiseerimine. Tööandja selgituste kohaselt ei ole tegemist tööde ümberkorraldamisega vaid töösuhe lõpetati, kuna hageja keeletase ei vastanud nõuetele. Kohus selgitab, kuna tööleping on üles öeldud TLS § 88 lg 1 alusel ning hageja ei ole peale väite reorganiseerimise suhtes ühtegi selgitust ega tõendit kohtule esitanud, siis kohus saab anda hinnangu töölepingu ülesütlemise suhtes TLS § 88 lg 1 alusel. Kohus selgitab hagejale, et TLS § 88 toodud ülesütlemise põhjused on lahtine (ehk näitlik) loetelu mõjuvatest põhjustest, mis tulenevad töötaja isikust. Kostja märkis, et hagejale on tehtud eelnev hoiatus 17.07.2018 (tl 39; 111), kuna ei teavitanud töövõimetuslehele jäämisest. Hageja ei ole omapoolset kirjaliku seisukohta antud hoiatuse suhtes esitanud. Kohus märgib olenemata asjaolust, et hoiatust ei saa vaidlustada, siis töötajal on õigus esitada seisukoht hoiatuse suhtes, kui sellega ei nõustuta. Samas antud juhul ei ole tööandja oma töölepingu ülesütlemise avalduses sellele hoiatusele ka viidanud, mistõttu kohus on seisukohal, et ei saa hinnata varasemat rikkumist koosmõjus töölepingu ülesütlemise põhjusega. Kostja selgituste kohaselt on poolte vahel töölepingu üles öeldud, kuna hageja keeleoskus ei vastanud tasemele. TurvaS § 22 lg 1 sätestab, et turvatöötajana võib töötada vähemalt 19-aastane põhihariduse ja turvatöötaja kvalifikatsiooniga Eesti kodanik või isik, kes on Eestis saanud alalise elamisõiguse või kellele on Eestis antud pikaajalise elaniku elamisluba, kes valdab eesti keelt seadusega või seaduse alusel antud õigusaktidega kehtestatud tasemel ning kes isiksuseomaduste, kõlbluse, kehalise ettevalmistuse ja tervise poolest on võimeline täitma turvatöötaja ülesandeid. Turvatöötaja, kes tagab korda avalikus kohas toimuval üritusel, osutab isikukaitset või raha- ja väärtpaberivedu, peab olema vähemalt 21-aastane. Osapooled ei vaidle selle üle, et hageja tööle asumisel esitati kõik nõutud dokumendid sh ka keeleoskust tõendav kutsetunnistus. Kostja tunnistab, et töövestlust läbi viies suheldi vene keeles ning sisuliselt keeleoskust ei kontrollitud. Kostjal tekkis hageja kooeoskuse suhtes kahtlus just sel ajal kui tehti hoiatus, siis suhtles tööandja töötajaga.

6(9)

Tsiviilasi nr 2-19-6286

Kohus pöörab kostja tähelepanu asjaolule, et kui tekkis kahtlus hageja keeleoskuse suhtes, siis tuli sellest ka töötajaga suhelda. Tööandja kohustus on reageerida ja selgitada töötajale, kui esineb mingi rikkumine või töös puudujääk. Kohus möönab, et keeleoskus võib muutuda ajas, juhul kui seda ei kasutata. Antud juhul aga tööandja pannud tähele, et selline muudatus on toimunud, ei reageerinud ega informeerinud töötajat, et sellise keeleoskuse tasemega tööandja ei saa nõustuda. Keeleoskuse vastavusse viimine on töötaja kohustus, kuid selleks tuleb tööandja kindlasti anda aega. Keel on see mis vajab rääkimist ning kui töötajal seda ei ole pikka aega vaja läinud, siis peab ka tööandja andma keeleoskuse parandamiseks aega. Antud juhul ei ole kostja seda teinud, mistõttu on täiesti mõistetav, miks hagejale võis jääda ebaselgeks, mis põhjusel on töölepingu üles öeldud. Asjaolu, et kostja pöördus Keeleinspektsiooni (tl 11) poole peale hagejaga töölepingu ülesütlemist ei tee olematuks asjaolu, et kostja ei andnud hagejale aega keeleoskuse parandamiseks. Hilisem keeleoskuse puudumise tuvastamine ei ole asjas antud juhul määrav. Kohus jättis 30. septembri 2019 määrusega (tl 126-127) rahuldamata Fennec LIS`s OÜ taotlus L L’i eesti keele vastavuse ekspertiisi määramiseks. Kohus möönab, et kostjal oli tähtis, et hageja valdaks keelt nõutud tasemel, hageja peab seda taset ka hoidma, kuid kui tööle võttes ei tekkinud selles suhtes küsimust ning töösuhe ajal tekkisid probleemid, siis tööandjal on kohustus esmalt anda töötajale aega. Töölepingu kehtivuse ajal oli kostjal võimalus kutsuda Keeleinspektsioon kontrollimaks keeleoksust ning seejärel anda kindel juhis hagejale, mis ajaks tuleb keeleoskust parandada. Antud juhul seda ei ole tehtud, töösuhe on kestnud üle kahe aasta ning ongi mõistetav, et töötaja ei pidanud kahtlema, et tema keeleoskus on langenud, kui seda ei ole hinnatud või kui ei ole eesti keeles tööl suheldud. Kohus pöörab ka tähelepanu, et keeleoskuse vastavust väljastatud tasemete suhtes kontrollib keeleinspektsioon ning kui tööandjal tekib kahtlus keele mittevastavuse suhtes, tuleb sellest informeerida keeleinspektsiooni, kellel on pädevus keeleoskuse kontrollimiseks. Tööandjal endal puudub õigus keeleoskuse vastavuse kontrollimiseks. Kuna kostja ei ole keeleinspektsiooni poole hageja keeleoskuse taseme kontrollimiseks pöördunud ning hagejale on väljastatud kutsetunnistus, millest nähtub, et tema kutseeksami keeleks on olnud eesti keel, siis puudub alus kahelda hageja keeleoskuse vastavuses. Kohus juhib tähelepanu ka asjaolule, et keeleoskus on parendatav ning ebaproportsionaalne võib olla selle pärast töölepingu lõpetamine kiirustades. Seega kostjal tuli hagejale anda täiendav tähtaeg keeleoskuse vastavusse viimiseks. Kostja ei ole andnud hagejale aega keeleoskuse parandamiseks, samuti ei ole kordagi hagejale antud teada, et tema keelesoskus ei ole kooskõlas seadusega. Hageja on esitanud kutsetunnistuse ning on heas usus eeldanudki, et tema keeleoskus on nõuetele vastav. Seega loeb kohus, et kostja poolt TLS § 88 lg 1 alusel töölepingu ülesütlemine on tühine. Kuna kohus tuvastas, et töölepingu ülesütlemine ei ole seadusega kooskõlas ning hageja palub töölepingu lõpetada, lõpetab kohus poolte vahelise töölepingu alates 06.10.2018. a TLS § 107 lg 2 alusel.

Töölepingu ülesütlemise hüvitis

7(9)

Tsiviilasi nr 2-19-6286

Hageja palub töölepingu ülesütlemise eest hüvitist kolme kuu keskmise töötasu arvestuse kohaselt brutosummas 1500 eurot. TLS § 109 lg 1 kohaselt kui kohus või töövaidluskomisjon lõpetab töölepingu käesoleva seaduse § 107 lõikes 2 nimetatud juhul, maksab tööandja töötajale hüvitist töötaja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses. Kohus või töövaidluskomisjon võib hüvitise suurust muuta, arvestades töölepingu ülesütlemise asjaolusid ja mõlema poole huve (TLS § 109 lg 2). Kohtule on esitaud tööandja poolt töötasu arvestused (tl 49, 58-60), millest selgub, et keskmiseks töötasuks on brutosumma 586 eurot. Antud juhul palub hageja hüvitist kolme kuu eest 1500 eurot, mis teeb ühe kuu keskmiseks tasuks 500 eurot. Seega lähtub kohus esitatud nõude suurusest. Kostja töölepingu ülesütlemise hüvitise nõudega ei nõustu leides, et hagejale ei ole kahju tekitatud. Kohus selgitab, kuna kostja poolt on tööleping üles öeldud ebaseaduslikult, siis on seaduseandja näinud ette ka selle eest hüvitise, kuna töötajal oli õiguspärane ootus kehtivatele töösuhetele. Esmalt märgib kohus, et olenemata kohtupraktikast on töövaidlusorganil õigus kaaluda iga kaasuse lahendamisel hüvitise suurust, kui tööleping on lõpetatud TLS § 107 lg 2 alusel. Seaduseandja on ette näinud kolme kuu hüvitise, kuid kaalutlusõigus selle suuruse muutmiseks on jäetud töövaidlusorganile (töövaidluskomisjon, kohtud). Kohus selgitab, et TLS § 109 lg 1 teise lause alusel arvestab kohus hüvitise suuruse muutmisel mh nii töötatud aja kui ka poolte käitumisega. Seega tuleb hüvitise määramisel arvestada töölepingu ülesütlemise asjaolusid, osapoolte käitumist töösuhte ajal ja selle lõpetamisel, töötamise aega ja osapoolte huve. Kohus arvestab töölepingu ülesütlemise hüvitise määramisel lisaks töölepingu osapoolte käitumist töösuhte ajal ja selle lõpetamisel, ülesütlemise asjaolusid, töötamise aega ja osapoolte huve. Hageja on kostja juures tööle asunud 2016 aastal, seega on tegemist natuke üle kahe aasta kestva töösuhtega. Kuni 17.07.2018 ei ole kostja kordagi viidanud hageja töökohustuste rikkumisele või allumatusele. Tööandjapoolne hoiatus oli tehtud, kuna hageja ei teavitanud töövõimetuslehele jäämisest. Samuti ei ole hagejale tehtud etteheiteid tema keeleoskuse puudulikkusele. Seega järeldab kohus, et kostja oli hageja tööpanusega, töökorralduste täitmisega ja käitumisega rahul. Hageja huviks oli töösuhte jätkumine, mille kaudu oleks kindlustatud tema igakuine stabiilne sissetulek. Kostja huviks oli, et hageja viiks oma keeleoskuse kooskõlla seadusega. Kohus juhib tähelepanu, et kui tööandjal tekivad arusaamatused, probleemid töötajatega, tuleb sellest rääkida ning nendega tegeleda. Samas töölepingu näol on tegemist kestvuslepinguga ning enne lepingu ülesütlemist tuleb kaaluda kõike võimalikke variante. Kindlasti ei leia kohus, et hageja ei peaks tähelepanu pöörama oma keeleoskusele, kuid samas on oluline arvestada ka asjaolu, et töösuhtes on mõlemal poolel kohustus toimida vastavalt seadusele. Antud juhul leiab kohus, et kostja ei ole arvestanud kõiki võimalusi ja on pikaajalise töösuhte alusetult üles öelnud, mille tõttu on õigustatud ka töötaja nõude rahuldamine. Eeltoodu alusel rahuldab kohus hagi ja mõistab kostjalt välja töölepingu ülesütlemise hüvitise summas 1500 eurot. Kohus jätab tähelepanuta kohtule esitatud hageja isikuandmete ankeedi (tl 9), hageja konto väljavõtte kuni 29.11.2018 (tl 45, 48), tööaja tabelid (tl 64-68) ning turvatöötajate vihiku (tl 6975), kuna esitatud tõendid ei ole antud hetkel asjakohased. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 8(9)

Tsiviilasi nr 2-19-6286

Tulenevalt TsMS § 173 lg 1 lg-st 1 märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. TsMS § 174 lg 2 alusel maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 163 lg-st 1 tulenevalt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Hagi on rahuldatud osaliselt. Kohus leiab õiglaseks jätta poolte menetluskulud nende endi kanda. Seoses menetluskulude jätmisega neid kantud poolte kanda ei määra kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks. Menetlusosalistele hüvitatavad menetluskulud puuduvad. /allkirjastatud digitaalselt/ Tamara Šabarova kohtunik

9(9)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.