Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Viivi Tomson, Indrek Parrest, Üllar Roostoja
Määruse tegemise aeg ja koht
20. veebruar 2020, Tartu
Tsiviilasja number
2-20-698
Tsiviilasi
XXXXXX korteriühistu avaldus äraolijate Oksana Trybrati ja A.A. varale hoolduse seadmiseks ning korteriomandi võõrandamiseks nõusoleku saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 21. jaanuari 2020 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
XXXXXX korteriühistu määruskaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Määruskaebuse esitaja (avaldaja): XXXXXX korteriühistu (rk: XXXXXXXX), esindaja vandeadvokaat Roman Golovenko Puudutatud isikud: Oksana Trybrat (sünniaeg XXXXXXXX) A.A. (sünniaeg XXXXXXXX)
Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Hagita menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
ei ole Eestis elukohta, lahendab varale hoolduse seadmise asja vara, millele hooldust seada soovitakse, asukoha järgne kohus. Äraolija varale hoolduse seadmisega seotud muid asju, muu hulgas hoolduse lõpetamise ning hooldaja ja tema ülesannete muutmise asju, lahendab hooldaja määranud kohus. Eeltoodu alusel on Eesti kohus pädev asja lahendama; 2) lähtus kohus valesti õigusabilepingu artiklist 21. Artiklist 21 tuleb lähtuda hagimenetluse kohtualluvuse kontrollimisel. Korteriühistu avaldus tuleb läbi vaadata hagita menetluses, mis on sisuliselt analoogne pärandvarale hoolduse seadmise menetlusega. Seega tsiviilasja kohtualluvuse kindlaksmääramisel tuleb lähtuda õigusabilepingu artiklist 38 (p-d 1, 3, 4) koosmõjus artikliga 31 (p-d 1, 3); 3) täidetakse lahend Eestis. Määruskaebuse esitajal on kahtlus, kas Ukraina kohus on pädev seadma hooldust Eestis asuva kinnisvara suhtes ja andma nõusolekut selle võõrandamiseks.
elukoht. Juriidiliste isikute vastu esitatud hagides on nad pädevad siis, kui selle lepingupoole territooriumil asub juriidilise isiku haldusorgan, esindus või filiaal. Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuse esitaja arvamusega, mille kohaselt õigusabilepingu artikkel 21 sätestab üksnes hagimenetluse kohtualluvuse. Asjaolust, et õigusabilepingu artikkel 21 viitab kostjale, ei saa seda järeldada. Seega ei sõltu antud asja kohtualluvus sellest, et üks hageja nõue lahendatakse hagita menetluses. Lisaks on korteriühistu esitanud korteriomandi võõrandamisnõude, mis on käsitletav haginõudena. Kuna puudutatud isikud on pärandi 2016. aastal vastu võtnud ning nad on kantud pärandina saadud korteriomandi (ühis)omanikena kinnistusraamatusse, ei ole alust kohaldada analoogia alusel õigusabilepingu sätteid, mis käsitlevad pärandi kaitse abinõusid (õigusabilepingu artikkel 38) ja omandiõiguse määramisel kohaldamisele kuuluvat seadusandlust (õigusabilepingu artikkel 31).
/allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson
/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Parrest
/allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.