Eesistuja Gaida Kivinurm, liikmed Meeli Kaur ja Indrek Soots
Otsuse tegemise aeg ja koht
17.02.2020, Tallinn
Tsiviilasja number
2-17-10197
Tsiviilasi
Osaühingu Kino Sõprus (pankrotis) hagi Amplius Invest OÜ vastu asjade kasutamisega saadud tulu väljaandmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 20.05.2019 otsus ja 23.08.2019 täiendav otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Osaühing Kino Sõprus (pankrotis) pankrotihaldurite Katrin Prüki ja Magnus Brauni apellatsioonkaebus Tsiviilasja hind apellatsiooni- 3000 eurot menetluses Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja (apellant): Osaühing Kino Sõprus (pankrotis, registrikood 10476838), pankrotihaldurid Katrin Prükk ja Magnus Braun, lepinguline esindaja Reimo Mets Kostja (vastustaja): Amplius Invest OÜ (registrikood 12533049), lepinguline esindaja vandeadvokaat KarlMorten Jõgi
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Jätta Harju Maakohtu 20.05.2019 otsus ja 23.08.2019 täiendav otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.
2.Maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulud jätta Osaühingu Kino Sõprus (pankrotis) kanda. Menetluskulud määrab rahaliselt kindlaks maakohus TsMS § 174 lg-s 4 sätestatud korras, see on s.o pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist.
Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotlemise selgitus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Osaühingu Kino Sõprus (pankrotis) (hageja) esitas 03.07.2017 Harju Maakohtule hagi Amplius Invest OÜ (kostja) vastu asjade kasutamisega saadud tulu väljaandmiseks, mida täpsustas 27.12.2018.
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja Sefirius Invest OÜ 24.01.2006 üürilepingu, mille objektiks oli kinnistu asukohaga Vana-Posti 8, Tallinn koos sellel paiknevate ehitiste ja rajatistega. Sefirius Invest OÜ müüs 14.07.2014 üürilepingu objektiks oleva kinnistu ja sellel asuvad ehitised ja rajatised kostjale, tingimusel, et viimane võtab üle hagejaga sõlmitud üürilepingu. 22.09.2016 esitas kostja hagejale avalduse üürilepingu ülesütlemiseks ja pandiõiguse teostamiseks. Hageja esitas 24.10.2016 kostja vastu hagi üürilepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks tsiviilasjas nr 2-16-16051.
3.Kostja on sõlminud aadressil Vana Posti 8, Tallinn kõikide hageja endiste üürnikega uued üürilepingud alates 05.11.2016, millega võttis üle hageja opereeritavad ruumid koos ruumide juurde kuuluva sisutuse ja sisseseadega. Hageja vallasasju kasutavad tänase päevani kostja ja tema allüürnikud ning kostja teenib nende kasutamisega tulu. Kostja otseses või kaudses valduses on 27.12.2018 hagiavalduse p-s 6 märgitud 197 hagejale kuuluvat vallasasja, mida kostjal ei ole õigust kasutada. Hageja palub asjaõigusseaduse (AÕS) § 85 lg 1 ja võlaõigusseaduse (VÕS) § 1037 ja § 1039 alusel mõista kostjalt välja asjade kasutamisega saadud tulu perioodi 04.11.2016 kuni 30.11.2016 eest summas 3000 eurot. Kostja vastuväited hagile
4.Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
5.Kostja ei ole teeninud hageja vallasasjade kasutamise eest tulu. Vallasasjade olemasolu, omandiõigus, valdus ning asjade kasutusväärtus on hageja poolt tõendamata. Hageja poolt esitatud hageja ja Serfius Invest OÜ vahel 24.01.2016 sõlmitud üürilepingu lisa 1 ei tõenda, et selles loetletud vallasasjad kuuluvad hagejale. Lisas 1 loetleti üles allüürnikele kuuluv vallasvara, mitte hagejale kuuluv vallasvara. Samuti on vallasvara loetletud üles enam kui 13 aastat tagasi. Kostjale teadaolevalt seda vara enam ei ole olemas. Juhul, kui see vara on olemas, on vara amortiseerunud. Nende vallasasjade osas, mille kostja loetles üles vaatluse tulemusel ja mille suhtes kostja teostas pandiõigust, on hageja esitanud nõude otseste valdajate vastu ja ei saa arusaadavalt nõuda kasutamisega saadud tulu kostjalt.
Esimese astme kohtu otsus
6.Harju Maakohtu 20.05.2019 otsusega jäeti hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Harju Maakohtu 23.08.2019 otsusega täiendati 20.05.2019 kohtuotsust kirjeldava ja põhjendava osaga.
7.Maakohus viitas VÕS § 305 lg-le 4, § 1037 lg-le 1, § 1039 esimesele lausel, AÕS § 288 lg-le 1 ja § 85 lg-le 1 ning märkis, et hageja ei ole tõendanud 27.12.2018 hagiavalduse p-s 6 märgitud vallasasjade omandiõiguse rikkumise teel saadu harilikku väärtust ega rikkumisega saadud tulu.
8.Hageja ja Seven Real Estate OÜ vahel 06.03.2015 sõlmitud maaklerilepingust ei nähtu, milline võis olla ruumides asunud vallasasjadest potentsiaalselt saadav tulu. Hageja ei ole esile toonud maaklerilepingu tingimusi või muid andmeid, mille kohaselt maaklerilepingu esemeks oleva üürilepingu sõlmimine oleks hõlmanud lisaks kinnisasjale ka ruumides asuvaid vallasasju.
9.Hageja poolt esitatud tõendid sarnaste üüripindade ruutmeetrihindade kohta (www.kv.ee väljavõtted), ei anna alust asuda seisukohale, nagu sõltuks samas piirkonnas asuva kinnisasja üür olulisel määral sisustuse olemasolust. Üüripakkumistest ei ole võimalik tuletada, milline võis olla hageja vallasasjadest potentsiaalselt saadav tulu. Kuigi tegemist on samalaadse piirkonnaga, ei ole vanalinnas tegelikult teist sellist objekti ja kinnisvaraturul ei ole pakkumises samaste omadustega ja otstarbega kinnistut.
10.Hageja väitel tõendab Lab Entertainment OÜ hinnapakkumine vastuseks hageja 2016. aasta augusti pakkumusele, et ventilatsiooniseadmete (koos paigaldusega), õhkkütte (koos paigaldusega), jahutussüsteemide (koos paigaldusega), WC-de (koos sisustusega, ehitusega ja paigaldusega), elektrikilpide ja elektrisüsteemide (koos paigaldusega ja projekteerimisega) ning klaasuste, laudade, lampide jms sisustuse (koos paigaldusega) võõrandamisel on nende maksumus kokku 294 000 eurot. Hageja väitel tõendab filmiprojektsiooniaparatuuri nimekiri, et seadmete väärtus on 56 000 eurot. Hageja ei ole esile toonud, kuidas saab asjade võimalikust müügihinnast tuleneda, et perioodil 04.11.2016 kuni 30.11.2016 oli hagejale kuuluvatest vallasasjadest saadud tulu 3000 eurot. Põhjendatud arvestust esile toomata ei ole võimalik kohtul tuvastada, et kostja sai hageja vallasasjade kasutamisest nimetatud tulu.
11.Hageja poolt esitatud tõenditest (29.08.2017 taotluse lisad 1-9, 27.12.2018 menetlusdokumendi lisad 1-7) ei nähtu hageja vallasasjadest saadud tulu. Vastavad tõendid ei anna alust asuda seisukohale, nagu oleks kogu tulu, mida kostja kinnisasjast sai või tõenäoliselt võis saada, saadud hageja vallasjadest ning nagu kostjal ei oleks võimalik ruume hageja vallasasjadeta kasutada või üürile anda. Hageja ei ole tõendanud, et ruumides oleks kostjal või üürnikel võimatu asendada hageja vallasasjad sarnaste seadmete ja sisustusesemetega, mis võimaldaksid ruumidest mõningat tulu saada.
12.BDG Meelelahutuse OÜ 11.12.2017 kinnituskiri (kd II, tl 141) tõendab, et Vana-Posti 8 hoones tegutsev BDG Meelelahutuse OÜ ei kasutanud 2017. aastal oma majandustegevuses hageja vallasasju. Seega ei ole kogu kinnisasjast saadud võimalik tulu saadud hageja vallasasjadest.
13.Kohus põhjendas 24.10.2018 määruses, miks ei ole võimalik rahuldada hageja taotlust kohustada kostjat tõendeid esitama.
14.Kuna hagi ei kuulu eeltoodud põhjendustel rahuldamisele, siis ei käsitle kohus seda, kas hageja on tõendanud omandiõigust asjade suhtes, nende kasutamise kostja poolt ja kas kostja on tõendanud pandiõiguse teostamise aluseks olnud võlgnevusi, mille katteks AÕS § 288 lg 3 järgi panditud asjade kasutamisest saadud tulu oleks tulnud arvestada,
enne kui hagejal tekkis õigus nõuda ülejäägi väljamõistmist. Menetluskulud tuleb TsMS § 162 lg 1 alusel jätta hageja kanda. Apellatsioonkaebus
15.Hageja palub 22.09.2019 apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse tühistada ja teha asjas uue otsuse, millega hagi rahuldada või alternatiivselt saata asi uueks läbivaatamiseks maakohtule ning jätta menetluskulud kostja kanda.
16.VÕS § 1037 alusel hagi rahuldamiseks peab esinema omandi rikkumine, omaniku nõusoleku puudumine ning vastaspoole rikastumine. Käesolevas asjas on kõik eeltoodud kriteeriumid täidetud. Kohus ei ole käsitlenud, kas nõue on olemas, jättes selle asemel hagi rahuldamata seetõttu, et nõude täpset suurust on keeruline kindlaks määrata. Kui hagi alus on olemas ning vastaspool ei täida oma seadusest tulenevat kohustust teenitud tulu kohta informatsiooni anda, siis tuleb hageja poolt esitatud nõude suurus lugeda mõistlikuks. Kohus saab TsMS § 233 alusel otsustada kahju suuruse kõiki asjaolusid arvestades oma siseveendumuse kohaselt.
17.Kuna teist taolist objekti (Vana-Posti 8 kinnistu) turul ei ole, siis on hagejal väga raske kindlaks määrata tema vallasasjade kasutamisega teenitava tulu täpset suurust. Taolises olukorras on alternatiivseks rikkumise teel saadu väärtuse hindamise viisiks võtta aluseks vastaspoole poolt teenitud tulu. See eeldab, et kostja annab teada, kui palju ta kinnistu pealt tulu teenis (VÕS § 1039, RKTKo nr 3-2-1-153-16 p 44, nr 3-2-1-123-11 p 14 lg, RKTKm nr 3-1-1-97-10 p 30). Hagejale jääb arusaamatuks, kuidas tal peaks olema võimalik täpse nõude suuruseni jõuda, kui kohus ega vastaspool ei aita tal selleks vajalikku informatsiooni koguda.
18.Kohus hindas hageja nõude suurust ebaõigesti. Hageja nõuab teenitud tulu välja ainult osas, milles hageja vallasvara aitas tõsta kinnistu üürihinda ning teenida kostjale tulu. Võõrast asja kasutades saadakse eelduslikult alati kasutuseeliseid, mh hoitakse ise kokku sellega seotud kulusid (RKTKo nr 3-2-1-136-05, p 26). Kulude kokkuhoidmise arvelt on kostjal olnud võimalik oma tulusid suurendada ja teenida kasu TsÜS § 62 lg 1 mõistes. Vana-Posti 8 kinnisvara üürihind on isegi konservatiivsete hinnangute põhjal vähemalt 30 000 eurot kuus. Hageja poolt esitatud materjalide põhjal ulatub Vanalinnas äripinna ruutmeetri igakuine üürihind kuni 35 euroni, mis teeks Vana-Posti 8 kinnistu igakuiseks üürihinnaks üle 90 000 euro. Hageja esitatud hagi on 3000 euro ulatuses ühe kuu eest, mis on eelnevast tulenevalt maksimaalselt 10% kostja poolt teenitud tulust. Arvestades kostjale kuuluva kinnistu üürihinda ning hageja omandis olevate asjade kasutuseelise väärtust, on 3000 eurot mõistlik tasu. On mõistlik asuda seisukohale, et hageja vallasasjad ja nende kasutuseelis võib üürihinda tõsta 10% ulatuses. Vastustaja seisukoht
19.Kostja palus jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Ringkonnakohtu seisukoht
20.Tsiviilkolleegium, tutvunud kirjalikus menetluses asja materjaliga, leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohtu hinnangul ei rikkunud maakohus otsuse tegemisel menetlusõiguse norme ja kohaldas materiaalõiguse norme õigesti. Maakohus on oma seisukohti piisavas ulatuses põhjendanud. Kolleegium nõustub esimese astme kohtu põhjendustega ja TsMS § 654 lg-st 6 tulenevalt neid ei korda.
21.TsMS § 652 lg 1 p 1 alusel võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd,
kuivõrd puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks.
22.Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetel märgib kolleegium järgmist.
23.Hageja nõuab kostjalt hüvitist selle eest, et kostja kasutas ilma õigusliku aluseta hagejale kuuluvaid vallasasju. Kolleegium nõustub hageja seisukohaga, et hageja nõude õiguslikuks aluseks võiks olla VÕS § 1037 lg 1. Riigikohus on leidnud, et võõrast asja kasutades saadakse eelduslikult alati kasutuseeliseid, muu hulgas hoitakse ise kokku sellega seotud kulusid (vt nt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi otsus nr 3-2-1-65-14, p 16 ja otsus nr 3-2-1-46-09, p 15). VÕS § 1037 lg 1 alusel nõude rahuldamise eelduseks on, et kostja on rikkunud hageja nõusolekuta mingit tema õigust eelkõige tema omandit või valdust, praegusel juhul väidetavalt kasutamise teel, ning et ta on rikkumise abil hageja arvel rikastunud, st saanud midagi, millel on harilik väärtus. Seda harilikku väärtust on võimalik esile tuua ja vaidluse korral tõendada. Hageja selliseid asjaolusid, mille alusel oleks võimalik harilikku väärtust määrata, esile toonud ei ole.
24.Põhjendamatud on hageja etteheite, et maakohus rikkus menetlusnorme, kui jättis hageja poolt soovitud tõendid kogumata. Maakohus on 29.10.2018 määruses selgitanud, et jätab rahuldamata hageja taotluse tõendite kogumiseks seetõttu, et hageja ei ole toonud kohtu ette asjaolusid, mida ta tahab taotluses soovitud tõenditega tõendada. Hageja ei ole selliseid asjaolusid esile toonud ka apellatsioonkaebuses. Tõendite kogumist on võimalik taotleda eeldusel, et kohtu menetluses on nõue, mille alusena esitatud asjaolud on kohtule esitatud, kuid vastaspoole poolt vaidlustatud. TsMS § 236 lg 3 kohaselt peab menetlusosaline tõendite kogumise taotlemisel põhjendama, millise asjas tähtsust omava asjaolu tõendamiseks ta tõendite kogumist taotleb.
25.Kolleegium ei nõustu apellatsioonkaebuse väitega, et maakohus hindas hageja nõude suurust ebaõigesti. Kohus on hagi lahendamisel lähtunud hageja poolt esitatud nõude suurusest 3000 eurot. Hageja tõendamiskoormis on tõendada, et kostja on sellise tulu hageja vallasasjade kasutamise eest saanud.
26.Maakohus leidis õigesti, et hageja esitatud tõendite alusel ei ole võimalik tuvastada kostja ruumides asuvate hagejale kuuluvate vallasasjade kasutamisest saadava võimaliku tulu suurust. Hageja ei ole esile toonud ega tõendanud, kas ja kui suurt üüritulu saaks kostja ruumide üürile andmisest seetõttu rohkem, kui selles asuksid hageja poolt nimetatud vallasasjad.
27.Põhjendamatu on hageja seisukoht, et kohus oleks pidanud arvestama kinnisvara üürihindadega. Kinnisasja üürileping ei tõenda vallasasjade eest üüritulu saamist.
28.Samuti on põhjendamatu hageja seisukoht, et kostjal on kohustus teavitada, kui palju ta on hageja vallasasjade kasutamise eest tulu teeninud. Kostja on selgitanud, et ta ei kasuta hageja poolt viidatud vallasasju ega ole nendelt mingit tulu teeninud.
29.Hageja poolt esitatud tõendid - hageja ja Seven Real Estate OÜ vahel 06.03.2015 sõlmitud maaklerileping, tõendid sarnaste üüripindade ruutmeetrihindade kohta, Lab Entertainment OÜ hinnapakkumine seadmete võimaliku ostuhinna osas, ei ole asjakohased ega tõenda vallasasjade kasutamise eest tulu saamist. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
30.TsMS § 173 lg 1 kohaselt määrab kohus asjas tehtavas lõpplahendis kindlaks menetluskulude jaotuse. Maakohus jättis menetluskulud hageja kanda ja ringkonnakohtul pole alust otsust selles osas muuta. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisel jäävad TsMS § 171 lg 1 alusel apellatsioonimenetluse kulud samuti hageja kanda.
31.Maakohus ei määranud kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalist suurust, mistõttu seda ei tee ka ringkonnakohus. Kulud määrab rahaliselt kindlaks maakohus pärast otsuse jõustumist (TsMS § 177 lg 1 p 2).
/allkirjastatud digitaalselt/ Gaida Kivinurm
/allkirjastatud digitaalselt/ Meeli Kaur
/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.