lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-19-18698/11

Täitmine › Kaebused kohtutäituri otsuste peale

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 12.02.2020

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-19-18698/11
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Täitmine › Kaebused kohtutäituri otsuste peale
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
12.02.2020
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1587
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtuasja number

2-19-18698

Määruse tegemise aeg ja koht

13.02.2020, Tallinn

Kohtukoosseis

Margo Klaar, Imbi Sidok-Toomsalu, Mati Maksing

Kohtuasi

XX ja YY kaebused kohtutäituri Elin Vilippuse 18.11.2019 otsuse peale BB pärandvara inventuuri läbiviimisel

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 09.12.2019 määrus ja Harju Maakohtu 10.12.2019 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

XX määruskaebus maakohtu 09.12.2019 määruse peale ja YY määruskaebus maakohtu 10.12.2019 määruse peale Avaldaja 1: XX (isikukood XXXXXXXXXXX), seaduslik esindaja DD Avaldaja 2: YY (isikukood XXXXXXXXXXX), seaduslik esindaja DD

Menetlusosalised ja nende esindajad

Menetluse liik

RESOLUTSIOON

Kirjalik menetlus

1.Jätta Harju Maakohtu 09.12.2019 määruse resolutsioon ja Harju Maakohtu 10.12.2019 määruse resolutsioon muutmata, kuid muuta määruste põhjendusi.
2.Määruskaebused jätta rahuldamata.
3.Määruskaebuste menetlemisega seotud menetluskulud jätta XX ja YY kanda. Edasikaebamise kord Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates.

Hagita menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. Asjaolud ja avaldajate kaebused

Sarnased lahendid

Täitmine
  • 25.06.20262-25-5076/54Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 25.06.20262-22-13886/41Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 22.06.20262-25-4768/36Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 01.06.20262-24-14358/30Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval
  • 29.05.20262-21-581/29Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 26.05.20262-25-5396/21Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
1.XX (avaldaja 1) ja YY (avaldaja 2) esitasid 27.11.2019 Harju Maakohtule eraldi kaebused Tallinna kohtutäitur Elin Vilippuse (kohtutäitur) 18.11.2019 otsuse peale, milles palusid tühistada kohtutäituri 18.11.2019 otsuse, millega kohtutäitur jättis avaldajate 06.11.2019 kaebuse kohtutäituri tegevuse peale läbi vaatamata, ning palusid kohustada kohtutäiturit avaldajate 06.11.2019 kaebust läbi vaatama. Maakohus võttis avaldajate kaebused menetlusse ja menetles neid eraldi tsiviilasjades, avaldaja 1 kaebust tsiviilasjas nr 2-19-18698 ja avaldaja 2 kaebust tsiviilasjas nr 2-19-18687.
2.Kaebuste kohaselt suri BB (pärandaja) 03.07.2017. Pärandi võtsid vastu tema lapselapsed avaldaja 1 ja avaldaja 2 (pärijad). Kohtutäitur koostas 30.10.2019 pärandvara nimekirja ja esitas selle Tallinna notar Sirje Velsbergile.
3.Avaldajad esitasid 06.11.2019 kohtutäiturile kaebuse pärandvara nimekirja puuduste kõrvaldamiseks. Avaldajad taotlesid muuta pärandvara nimekirja järgmiselt: 1) eemaldada pärandvara nimekirjast Tallinnas XXX asuv korteriomand; 2) kanda pärandvara nimekirja pärijate 20.09.2019 esitatud andmed, et korter ei kuulu pärandvarasse.
4.Kohtutäitur jättis avaldajate 06.11.2019 kaebuse 18.11.2019 otsusega läbi vaatamata, sest avaldajatel ei ole kaebeõigust pärandvara nimekirja muutmiseks.
5.Avaldajate hinnangul leidis kohtutäitur ebaõigesti, et avaldajatel ei ole pärandavara nimekirjas puuduste kõrvaldamise õigust ega kaebeõigust, kuna avaldajad ei ole täitemenetluse osalised. Kaebuse eesmärk on takistada ebaõigete andmetega pärimistunnistuse väljaandmist. Pärimisasja menetleva notari seisukoht, et eelnimetatud korter on omandatud pärandaja ja tema üleelanud abikaasa abielu ajal ja asjaolu, et viimased on 2006. a lepingus kinnitanud, et korter kuulub ühisvara hulka, ei võta kohtutäiturilt kohustust pärandavara nimekirjas fikseerida avaldajatelt saadud andmed, et pärandaja üleelanud abikaasa taotleb korteri pärandvarast välistamist. Pärandi inventuur on kohtutäituri ametitoiming ja seega õige viis selle vaidlustamiseks on kaebus täitemenetluse seadustiku (TMS) § 217 lg 1 alusel. Maakohtu 09.12.2019 määrus
6.Maakohus keeldus 09.12.2019 määrusega avaldaja 1 kaebuse menetlusse võtmisest tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 2 p 1 alusel ja jättis menetluskulud avaldaja 1 kanda.
7.Pärimisseaduse (PärS) § 166 lg 5 järgi viib pärimismenetlust läbi notar, kes PärS § 138 kohaselt määrab inventuuri tegijaks kohtutäituri. Seega on pärandi inventuur pärimismenetluse osa ja pärimisseaduses sätestatud toiming, mitte täitemenetlus täitemenetluse seadustiku järgi ning kaebaja ei ole täitemenetluse osaline vastavalt TMS

§-le 5. Samuti on kohtutäituri seaduse (KTS) § 6 lg 1 p 3 kohaselt pärandi inventuuri tegemine pärimisseaduse alusel kohtutäituri ametitoiming, mis ei ole KTS § 6 lg 1 p-s 1 sätestatud täitemenetluse läbiviimisel täitemenetluse seadustiku alusel läbiviidav täitemenetlus. Lähtudes eeltoodust ei ole pärandvara nimekirja koostamisel tegemist kohtutäituri tegevusega täitedokumendi täitmisel või täitetoimingu tegemisest keeldumisega, millele saaks täitemenetluse osaline esitada kohtutäiturile kaebuse TMS § 217 lg 1 alusel.

8.PärS § 139 lg 5 kohaselt koostatakse inventuuri käigus pärandvara nimekiri, kuhu kantakse kõik pärandi avanemise ajal olemasolevad päritavad asjad ning õigused ja kohustused, samuti nende tähistamiseks ning väärtuse kindlakstegemiseks vajalik kirjeldus ja hinnang. Pärandvara nimekiri esitatakse notarile. Pärandi inventuuri tegemise kord on sätestatud kohtutäiturimäärustiku 21. peatükis. Pärandvara nimekirjas puuduste kõrvaldamise nõude esitamise õigus on kohtutäiturimäärustiku § 265 kohaselt notaril, mitte pärijatel. PärS § 141 lg 2 kohaselt loetakse pärast pärandvara nimekirja notarile esitamist inventuur lõppenuks. PärS § 171 lg-test 1 ja 2 tulenevalt väljastab notar pärimistunnistuse, mis tõendab pärijate pärimisõigust ja pärandiosa suurust, mitte pärandvara esemeid, mille kuuluvust ei saaks vaidlustada.
9.Asjaõigusseaduse (AÕS) § 641 kohaselt tekib omand kinnisasjale sellekohase kande tegemisega kinnistusraamatusse. Perekonnaseaduse (PKS) § 39 kohaselt kui abielu lõpeb ühe abikaasa surmaga, kuulub surnud abikaasa osa ühisvaras tema pärandvara hulka. Abikaasade ühisvara jagamisele pärast ühe abikaasa surma kohaldatakse kaaspärijate kohta pärimisseaduses sätestatut. Kohtu hinnangul ei ole pärandvara nimekiri õigustloova tähendusega ja kohtutäituri pädevuses ei ole määrata kinnisasja kuuluvust täpsemalt või erinevalt kinnistusraamatu andmetest ega tuvastada pärandaja või pärijate panust kinnisasja omandamisel. Samuti ei ole tähendust avaldaja väitel, et korter aadressil VVV Tallinnas on pärandaja üleelanud abikaasa lahusvara ja ei kuulu pärandvara hulka, kuna ühis- või lahusvara koosseisu ja omandiõiguse tuvastamist ning temale kuuluva eseme välistamist pärandvarast saab nõuda eseme väidetav omanik, s.o pärandaja üleelanud abikaasa, mitte avaldaja. Maakohtu 10.12.2019 määrus
10.Harju Maakohus keeldus 10.12.2019 määrusega avaldaja 2 kaebuse menetlusse võtmisest TsMS § 371 lg 2 p 1 alusel ja jättis menetluskulud avaldaja 2 kanda.
11.Maakohus keeldus avaldaja 2 kaebuse menetlemisest samadel põhjendustel, nagu maakohus keeldus avaldaja 1 kaebuse menetlemisest Harju Maakohtu 09.12.2019 määruses. Avaldajate määruskaebused
12.Avaldaja 1 ja avaldaja 2 esitasid 20.12.2019 vastavalt tsiviilasjades nr 2-19-18698 ja nr 2-19-18687 Harju Maakohtu 09.12.2019 ja 10.12.2019 määruste peale määruskaebused, milles palusid tühistada maakohtu määrused ning saata asjad maakohtule uueks läbivaatamiseks tagasi. Samuti palusid avaldajad liita tsiviilasjad nr nr 2-19-18698 ja nr 2-19-18687.
13.Avaldajad ei nõustunud kohtutäituri ja maakohtuga, et kohtutäitur ei pea pärijate esitatud andmeid pärandvara nimekirja kandma ja et pärijatel ei ole kaebeõigust pärandvara nimekirja vaidlustamiseks.
14.Seoses kaebeõigusega viitavad avaldajad Tallinna Ringkonnakohtu 19.10.2017 määrusele tsiviilasjas nr 2-17-2241, mille järgi on pärijal pärandvara inventuuri eest kohtutäituri tasu (menetluse alustamise tasu) vaidlustamise õigus hagita menetluses.
15.Maakohus ei põhjendanud, miks ta ei nõustu avaldajatega, et pärandvara nimekirjal on õigustloov tähendus.
16.Kohtutäiturimäärustiku § 262 lg 1 p 2 kohaselt kontrollib kohtutäitur pärandi inventuuri käigus pärija esitatud andmeid pärandvara ja pärandvaraga seotud kohustuste kohta ja vastavalt määrustiku § 263 lg 2 p-le 2 kantakse pärandvara nimekirja pärija esitatud andmed talle teada oleva pärandvara ja sellega seotud kohustuste kohta.
17.Vastavalt KTS § 28 lg-le 1 ja §-le 49 on pärandvara inventuuri tegemine kohtutäituri ametitoiming ja vastavalt TMS § 217 lg-le 1 on avaldajal õigus vaidlustada pärandvara inventuuri tulemus, pärandvara nimekiri, kaebuse esitamisega kohtutäiturile.
18.Pärandvara nimekirja koostamise mõte peaks olema, et selles kajastub oluline info pärandaja pärijatele, võlausaldajatele ja kolmandatele isikutele, kes pärandvara hulka kuuluvate asjade ja/või õiguste omandamise vastu huvi tunnevad, või kohtutäituritele, kelle poole pärandaja võlausaldaja pöördub või on juba pöördunud oma nõude sundtäitmiseks. Kohtutäituri ülesanne peaks olema kõik temale esitatud andmed pärandvara nimekirja kanda. Nende andmete õigsuse kontroll võib, kuid ei pruugi olla kohtutäituri ülesanne. Kindlasti ei olnud seadusandja eesmärk toetada ebaõige pärandvara nimekirja koostamist ja tekitada sellega asjatuid vaidlusi, mida õige pärandvara nimekirjaga on võimalik vältida. Menetluse edasine käik
19.Harju Maakohus võttis määruskaebused menetlusse, jättis need rahuldamata ja saatis TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
20.Tallinna Ringkonnakohtusse laekus 06.01.2020 avaldaja 1 määruskaebus Harju Maakohtu 09.12.2019 määruse peale ning 07.01.2020 avaldaja 2 määruskaebus Harju Maakohtu 10.12.2019 määruse peale. Mõlemad määruskaebused on ringkonnakohtu menetluses.
21.05.02.2020 määrusega liitis ringkonnakohus tsiviilasjad TsMS § 374 alusel koosmõjus § 477 lg-ga 1, kuna tsiviilasjad on õiguslikult seotud, avaldajad taotlevad määruskaebustes samadel põhjendustel maakohtu lahendite tühistamist ning maakohtule uueks lahendamiseks tagasisaatmist ja ringkonnakohtu hinnangul lihtsustab ja kiirendab asjade liitmine kaebuste lahendamist. Tsiviilasja numbriks jäi 2-19-18698. Ringkonnakohtu põhjendused
22.Kolleegium leiab, et määruskaebuste väited ei anna alust maakohtu määruste resolutsiooni tühistada, mistõttu tuleb TsMS § 657 lg 1 p 21 alusel koosmõjus TsMS §-ga 659 jätta määruskaebused rahuldamata ja maakohtu määruste resolutsioon muutmata, kuid keeldumise aluse osas tuleb muuta maakohtu põhjendusi.
23.Õige on kohtutäituri ja maakohtu järeldus, et pärandi inventuuri tegemine ei ole täitemenetlus. Kohtutäituri ametitegevus jaguneb KTS § 2 lg 2 kohaselt ametitoiminguteks ja ametiteenusteks. KTS § 6 lg 1 p 3 kohaselt teeb kohtutäitur ametitoiminguid pärandi inventuuri tegemisel ja pärandvara valitsemisel pärimisseaduse alusel. Üheks ametitoimingu liigiks on ka täitemenetluse seadustikus reguleeritud täitetoimingud (KTS § 6 lg 1 p 1). Täitemenetluse seadustiku VII osa reguleerib kaebuste ja hagide esitamist üksnes täitemenetluses. Kuna pärandi inventuuri tegemine ei ole täitemenetlus, siis ei kohaldu pärandi inventuuri tegemisele täitemenetluse seadustiku sätted, mille järgi esitatakse kohtutäituri tegevuse või tegevusetuse peale TMS § 217 ja § 218 alusel esmalt kaebus kohtutäiturile endale ning seejärel saab vaidlustada kaebuse kohta tehtud otsuse maakohtus. Eeltoodust järelduvalt ei ole täitemenetluse seadustikku avalduste lahendamisel kohaldada võimalik, avaldajad ei saa esitada täitemenetluse seadustiku alusel avaldust maakohtule ja kohus oleks pidanud keelduma avalduste menetlusse võtmisest TsMS § 371 lg 1 p 1 ja § 477 lg 1 alusel pädevuse puudumise tõttu. Eeltoodud osas tuleb maakohtu määruste põhjendusi muuta ja keelduda avalduste menetlusse võtmisest TsMS § 371 lg 1 p 1 ja § 477 lg 1 järgi.
24.Ekslik on avaldajate seisukoht, et õigus inventuuri tegemise ja selle sisu peale kohtutäiturile ja kohtule kaebus esitada tuleneb KTS §-st 49, mis sätestab pärandi inventuuri tegemise eest kohtutäituri tasu määra ja tasu maksma kohustatud isiku. Määruskaebustes viidatud kohtupraktikas on pärija kaebeõigust jaatatud kohtutäituri tasu vaidlustamisel, milleks tuleneb alus KTS §-st 52, kuid sellest ei tulene alust vaidlustada pärandi inventuuri tulemust.
25.Maakohtu määruste resolutsiooni muutmata jätmise tõttu puudub alus muuta maakohtu menetluskulude jaotust. TsMS § 171 lg 1 alusel jätab ringkonnakohus määruskaebustega seotud menetluskulud avaldajate kanda, kuna määruskaebused jäeti rahuldamata.

(allkirjastatud digitaalselt) Margo Klaar

(allkirjastatud digitaalselt) Imbi Sidok-Toomsalu

(allkirjastatud digitaalselt) Mati Maksing

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 21.05.20262-26-8903/5Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja
  • 20.05.20262-26-4553/9Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium