Hüpoteeklaen AS-l hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid ei ole. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi
andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolu
1.XX esitas 01.08.2018 Harju Maakohtule hagi Hüpoteeklaen AS vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks. Hagiavalduses ja selle 02.08.2018 täpsustuses palus hageja tunnistada sundtäitmise täiteasjades nr 27/2018/159 ja nr 027/2018/162 lubamatuks või alternatiivselt tunnistada sundtäitmine lubamatuks 38 196,50 euro ulatuses (millele lisanduvad jooksvad viivised). Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.
2.Hageja esitas 16.12.2015 kostjale laenutaotluse, milles palus ärilaenu 425 000 eurot tähtajaga kuni 3 aastat. Laenu eesmärk oli omandada Lepiku tee 28A ja Lepiku tee 28B kinnistud Tallinnas; deponeerida 25 600 eurot notarile kinnistute ostmiseks; refinantseerida summas 114 363,74 Hüpoteeklaen AS ja Nordic Capital Group OÜ laenulepingut nr 888.0113.B; tasuda kostja ja Eudoxia Invest OÜ vahel sõlmitud laenulepingust nr 1751.0715.B tulenevad intressid 1587,77 eurot; tasuda kostja ja Eudoxia Invest OÜ vahel sõlmitud laenulepingust nr 1581.1214.B tulenevad intressid 7594,67 eurot; tasuda uue laenulepingu sõlmimisega kaasnevad kulud ja teha 6 kuu intressitasu ulatuses ettemaks. Hageja soovis laenu tagastada Lepiku tee 28A ja Lepiku tee 28B müügist saadud rahaga.
3.18.12.2015 sõlmisid pooled tarbijakrediidilepingu nr 1881.1215.B, millega kostja andis hagejale laenu 425 000 eurot, tagastamise tähtajaga 18.12.2018. Koos intressi (191 427,08 eurot) ja lepingu sõlmimise tasuga (4250 eurot) pidi hageja tagastama kostjale 620 677,08 eurot.
4.Laenulepingu tagamiseks seati 18.12.2018 kostja kasuks hüpoteegid järgmistele kinnisasjadele: Tallinnas, Lepiku tee T2 ja T21, Leediku tee T1 ning Köleri 9-30; Raplamaal Kohilas Vabaduse 6-2, 6-3, 6-4 ja 6-5; Pärnumaal Häädemeestes Jaagupi külas Jõeääre kinnistu; Tartumaal Konguta külas Farmi kinnistu; Harjumaal Hüüru külas Kopli 3, Kopli 8 ja Kopli 9 kinnistud.
5.Pooled sõlmisid 31.10.2016 tarbijakrediidilepingu muudatuse nr 2, mille alusel väljastas kostja maksepuhkuse ajal intresside tasumiseks lisalaenu 10 000 eurot. Uus laenusumma oli 507 000 eurot (bruto 679 112,50 eurot) ja uus maksetähtaeg 30.01.2019.
6.Pooled sõlmisid 13.12.2016 tarbijakrediidilepingu muudatuse nr 3, mille kohaselt oli uus laenusumma 559 000 eurot (bruto 738 647,08 eurot), mille hageja kohustus tagastama hiljemalt 30.01.2019. Muudatusega refinantseeriti Eudoxia Invest OÜ ja kostja vahel sõlmitud laenulepingut. Makseraskuste tõttu palus hageja ka maksepuhkust.
7.Hageja esitas 04.09.2017 kostjale avalduse, milles palus refinantseerida tarbijakrediidilepingu muudatusest nr 3 tekkinud kohustused, samuti laenutaotluse laenusumma 560 000 eurot väljastamiseks. Pooled sõlmisid 26.09.2017 laenulepingu nr 2600.0917.B, mille kohaselt oli uueks laenusummaks 560 000 eurot (bruto 645 233,33 eurot tagastamistähtajaga 05.09.2018). Tarbijakrediidilepingut ja laenulepingut käendas YY.
8.Kostja esitas 08.01.2018 teate lepingu ülesütlemise kohta, kuna hagejal olid tasumata intressimaksed enam kui kolme kuu ulatuses. Kuna hageja ei suutnud täiendava tähtaja jooksul võlga tasuda, ütles kostja lepingu alates 16.01.2018 üles. Kohtutäitur algatas hageja suhtes täitemenetlused nr 027/2018/159, nr 027/2018/160 (lõpetatud), nr 027/2018/161 (lõpetatud) ja nr 027/2018/162.
9.Täitemenetlused nr 027/2018/159 ja nr 027/2018/162 on algatatud 18.12.2015 ja 11.08.2016 notariaalsete hüpoteekide seadmiste lepingute alusel ja võla suuruseks on märgitud 594 050,53 eurot, millele lisandub viivis, koos täitekuludega 621 918,43 eurot. Täiteasjas nr 027/2018/159 vastutab hageja 521 816,88 euro ulatuses kinnisasjale (nr 25970201) seatud hüpoteegiga ja täiteasjas nr 027/2018/162 582 532,94 euro ulatuses kinnisasjale (nr 25970101) seatud hüpoteegiga.
10.Täitemenetlustes võõrandati enampakkumise teel järgmised kinnistud: Lepiku tee T2 hinnaga 30 000 eurot (müüdi koos Lepiku tee T21 kinnistuga); Leediku T1 hinnaga 25 000 eurot; Köleri 9-30 hinnaga 112 500 eurot; Jõeääre kinnistu Jaagupi külas hinnaga 30 000 eurot; Farmi kinnistu Konguta külas hinnaga 16 000 eurot.
11.Lepiku tee T2, T21 ja Leediku tn T1 kinnisasjad ostis DE Kodu OÜ, mille juhatuse liige on EL, kes on kostjaga lepingulises suhtes. Kostja käitus pahauskselt, lastes oma töötaja ettevõttel täitemenetluse vahendusel osta hageja kinnistud, mille kohta oli neil siseinfo ja täiendavad dokumendid.
12.Kuna kostja ei täitnud krediidiandjale kehtestatud nõudeid, on kostja hagejale tekitanud 444 288,48 euro suuruse kahju järgmiselt: tasutud viivis 34 050,53 eurot (tasutud täitemenetluse raames); tasutud intress 158 420,16 eurot, sh 53 311,08 eurot perioodil jaanuar kuni oktoober 2016, 9084,50 eurot perioodil november kuni detsember 2016, 61 024,58 eurot perioodil detsember 2016 kuni september 2017, 35 000 eurot perioodil mai kuni september 2017; kohtutäituri tasud 13 767,79 eurot; lepingu ja nende muudatuste sõlmimisel tekkinud kulud 7550 eurot (4250 + 300 + 1000 + 1000 + 1000); täitemenetluse raames müüdud kinnisvarade müügihinna ja turuhinna vahe 230 500 eurot (Lepiku tee T2, Lepiku tee T21 ja Leediku T1 kinnistute turuväärtus on 250 000 eurot, Jõeääre kinnistu turuväärtus 43 000 eurot ja Köleri 9-30 turuväärtus 135 000 eurot).
13.Kostja rikkus hageja kui tarbijaga tarbijakrediidilepingu ja laenulepingu sõlmimisel tema krediidivõimelisuse hindamata jätmisega vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kostja ei esitanud hagejale enne laenu väljastamist täiendavaid küsimusi tema sissetuleku ega muude asjaolude kohta ega hinnanud hageja võimekust laen tagasi maksta. Kostja väljastas hagejale laenu lepingute alusel kokku 560 000 eurot, kuigi hageja igakuine sissetulek oli vaid umbes 475 eurot. Seega oli juba enne lepingu sõlmimist teada, et hageja ei ole suuteline lepingulisi kohustusi täitma. Kuna kostja ei teinud kindlaks, et hageja ei sõlmi lepingut tulenevalt erakorralisest vajadusest, sõltuvussuhtest, kogenematusest või muust sellisest asjaolust, on tarbijakrediidileping ja laenuleping heade kommetega vastuolus ja tühised.
14.Kuna täitemenetluse raames on hageja kostjale põhivõlast (560 000 eurost) 172 876,21 eurot juba tagastanud, on põhivõla jääk 387 123,79 eurot. Hageja esitas kostjale 01.08.2018 avalduse, millega tasaarvestas oma nõude kostja vastu kostja põhinõudega kattuvas ulatuses. Seega on kostja laenulepingust ja selle lisadest tulenev põhinõue lõppenud.
15.Kostja viivise- ja intressinõue on tervikuna vastuolus hea usu põhimõttega. Alternatiivselt tuleb kostja poolt nõutavat viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 162 alusel vähendada. Nõutav viivis, 38 196,50 eurot, s.o 133 eurot päevas, on ebamõistlik ja ebaproportsionaalne ning seda tuleb vähendada seaduses sätestatud intressimäärani järgmistelt põhjustel: nõutav
summa on objektiivselt väga suur; peaaegu kogu hagejale kuuluv vara on täitemenetluses võõrandatud kostjast endast tulenevatel asjaoludel; kostja väljastas hagejale laenu, mida hageja ei suutnud teenindada; hageja on füüsiline isik igakuise keskmise sissetulekuga 475 eurot ja ta proovis laenukohustust täita kaks aastat; kostja on krediidiandja, kes on võrreldes hagejaga tunduvalt paremas majanduslikus seisundis. Kostja vastuväited
16.Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
17.Kostja väljastas hagejale laenu 18.12.2015 äriliseks tegevuseks, mitte tarbijalaenu. Hageja 16.12.2015 laenutaotluse kohaselt oli hageja eesmärgiks laenu saamisel kinnisvara omandamine, sellesse investeerimine ja kinnistute müük tulu teenimiseks. Ka kõik järgnevad kokkulepped seondusid hageja majandus- ja kutsetegevusega. Hageja peamiseks eesmärgiks oli Lepiku tee 28A ja Lepiku tee 28B kinnistute omandamine. Lepiku tee 28A kinnistul asub villa, millele hageja pidi saama kasutusloa ning seejärel kinnistu võõrandama eeldatava hinnaga 400 000-500 000 eurot. Osaliselt pidi hageja laenu tagasi maksma Lepiku tee 28A kinnistu võõrandamisel saadust. Ülejäänud laenusumma plaanis hageja tagastada selliselt, et kehtestatakse detailplaneering, millega Lepiku tee 28B jagatakse seitsmeks ehitusõigust omavaks kinnistuks, mis on elamumaa ja mille hageja võõrandab. Lepiku tee 28B müügist plaanis hageja saada 1 000 000 eurot. Arvestades hageja äriplaani ja selle teostamiseks planeeritavat aega oli võimalik laen tagastada ilma lisalaenu võtmata, kui hageja oleks järginud laenutaotluses märgutut. Juhul, kui hageja oleks realiseerinud laenutaotluses märgitud Lepiku tee 28A kinnistu ja müünud selle plaanitu kohaselt, oleks ta suutnud kostjale tagastada laenu suures osas juba juulis 2016. Kostja jaoks oli oluline laenu andmiseks hinnata, kas detailplaneeringuga on alustatud ja millised on selle perspektiivid. Asjaolu, et detailplaneering ei ole tänaseks kehtestatud, on ettevõtja äririsk, millega pidi hageja kui kogenud ettevõtja arvestama.
18.Hagejal ei ole kostja vastu nõudeid, mida ta saaks kostja nõuetega tasaarvestada, mistõttu ei ole sundtäitmine lubamatu. Kostja ei väljastanud hagejale laenu vastutustundetult. Laen väljastati hageja avalduse ja sellele lisatud dokumentide alusel, mis olid ärilaenu väljastamiseks piisavad. Laenulepinguid tagasid kinnisasjadele seatud hüpoteegid ja eraisiku käendus. Vara müümisel täitemenetluses enampakkumisel ei ole kindlust, et vara müüakse turuhinnaga.
19.Viivisenõue ei ole ebamõistlikult suur, võttes arvesse, et laenu põhitagatised on endiselt võõrandamata. Kostja ei nõua lepingujärgset viivist, vaid on võtnud viivisearvestuse aluseks lepingust tuleneva intressimäära 15% aastas.
20.Nõustuda ei saa kostja taotlusega vähendada viivist ja intressi põhjendusega, et kostja tegevus on vastuolus hea usu põhimõttega. Hageja ei ole kogenematu äriinimene, kes ei aduks äririske ja nende realiseerumisega kaasnevaid tagajärgi.
21.Väide, et täitemenetluses on võõrandatud peaaegu kogu hageja vara, ei ole õige. Kolm kõige väärtuslikumat kinnisasja on võõrandamata. Esimese astme kohtu otsus
22.Maakohus jättis hagi rahuldamata, tühistas 03.08.2018 kohaldatud hagi tagamise abinõu ja jättis menetluskulud hageja kanda. Kohus märkis, et hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid ei ole.
23.Hageja suhtes on algatatud täitemenetlus nr 027/2018/159 kinnisasjale Lepiku tee 28A, Tallinn seatud hüpoteegiga tagatud nõude sundtäitmiseks Tallinna notar Ants Ainsoni 18.12.2015 dokumendi nr 4402 ja Tallinna notar Erki Põdra 11.08.2016 dokumendi nr 1997 alusel. Täitemenetlus nr 027/2018/162 on algatatud kinnisasjale Lepiku tee 28B, Tallinn seatud hüpoteegiga tagatud nõude sundtäitmiseks samade notariaalsete dokumentide alusel. 18.12.2015 notariaalse dokumendi kohaselt omandas kostja viidatud kinnisasjadele seatud hüpoteegid summadega 3 800 000 krooni ja 2 800 000 krooni tagatiskokkuleppega. Kinnisasjad tagavad poolte vahel 18.12.2015 sõlmitud laenulepingust nr 1881.125.B ja selle lisadest tulenevaid nõudeid. 11.08.2016 notariaalse dokumendi kohaselt on samad kinnisasjad koormatud kostja kasuks seatud ühishüpoteegiga summas 100 000 eurot. Hüpoteek tagab laenulepingust nr 1881.1215.B ja selle lisadest tulenevaid kostja nõudeid hageja vastu. Täitemenetlused algatati 26.09.2017 laenulepingu 2600.0917.B täitmiseks. Vaidlus puudub selles, et pooled sõlmisid 18.12.2015 laenulepingu nr 1881.1215.B, mida muutsid 11.08.2016, 31.10.20116 ja 13.12.2016 ning need kohustused refinantseeriti 26.09.2017 laenulepinguga nr 2600.0917.B. Pooled vaidlevad selle üle, kas laenulepingud on tühised vastuolu tõttu heade kommetega.
24.18.12.2015 laenulepingu kohaselt laenas kostja hagejale 425 000 eurot, hageja kohustus kostjale laenusumma koos intressiga tagastama vastavalt maksegraafikule, viimase osamakse tasumise tähtpäev oli 18.12.2018. Nähtuvalt 16.12.2015 laenutaotlusest on hageja taotlenud kostjalt laenu 425 000 eurot kuni 3 aastaks, et omandada kinnistud Lepiku tee 28A ja Lepiku tee 28B, refinantseerida kostja ja Nordic Capital Group OÜ vahel sõlmitud laenulepingut nr 888.0113.B summas 114 363,74 eurot ning tasuda intressid summas 1587,77 eurot ja 7594,67 eurot, mis tulenevad kostja ja Eudoxia Invest OÜ vahel sõlmitud laenulepingutest nr 1751.0715.B ja 1581.1214.B. Samuti on hageja soovinud taotletud laenusummast tasuda võetava laenu vormistamisega seotud kulud ja intressi ettemaksuna esimese kuue kuu eest. Hageja selgitas, et Eudoxia Invest OÜ oli hagejale kuulunud ettevõte, Nordic Capital Group OÜ kasuks olid seatud hageja poolt ostetavatele kinnistutele hüpoteegid ning see äriühing andis ka hageja poolt võetud laenule täiendavad tagatised.
25.Hageja ei toonud välja ega tõendanud, et tal oli erakorraline vajadus 18.12.2015 laenulepingu sõlmimiseks. Tähtsust ei oma asjaolu, et hageja refinantseeris Eudoxia Invest OÜ ja Nordic Capital Group OÜ laenusid. Kolmandaid isikuid ja nende kohustusi ei saa samastada hagejaga. Hagejal isiklikult ei olnud kostja ees enne 18.12.2015 laenulepingu sõlmimist kohustusi.
26.Laenulepingu 11.08.2016 muudatusega nr 1 kaeti 8071,66 euro ulatuses hageja varasemaid kohustusi ja vähemalt 10 000 euro ulatuses finantseeriti Lepiku tee 28B arendamist. Kuna laenu taotlemise eesmärk ei olnud valdavas osas kohustuste täitmine kostja ees, ei ole võimalik järeldada hageja erakorralist vajadust laenulepingu muudatuse nr 1 sõlmimisel.
27.Laenulepingu 31.10.2016 muudatusega nr 2 kaeti hageja laenulepingust tulenevaid varasemaid kohustusi 15 273,93 euro ulatuses, tasuti intressi alates muudatuse sõlmimisest 4 kuu eest ette ja kaeti lepingu muutmise tasu. Kuna laenu eesmärk oli valdavas osas kostja ees tekkinud või tekkivate kohustuste täitmine, ei ole välistatud lepingu sõlmimine erakorralise vajaduse tõttu, s.o et vältida lepingu ülesütlemist ja tagatiste realiseerimist. Laenulepingu refinantseerimisest ja maksetähtpäeva edasilükkamisest põhjusel, et laenusaaja ei ole suuteline laenu tasuma, ei järeldu selle sõlmimist äärmiselt ebasoodsatel tingimustel. Kuna hageja plaanis tagastada laenu Lepiku tee 28A ja 28B müügist, ei ole hageja sissetuleku suurusel tähtsust. Hageja ei toonud välja asjaolusid, millest nähtuks, et poolte vastastikuste kohustuste väärtus oleks heade kommete vastaselt tasakaalust väljas. See, millised tagatised hageja oma kohustuste täitmise tagamiseks andis, ei seondu laenulepingu muudatusest tulenevate peamiste kohustuste väärtusega. Hageja ei toonud
välja asjaolusid, millest saaks järeldada intressimäära 15 % aastas ebamõistlikkust. Seega ei olnud poolte vastastikuste kohustuste väärtus muudatuse 2 sõlmimisel heade kommete vastaselt tasakaalust väljas.
28.Laenulepingu muudatusega nr 3 lisati hageja laenulepingule Eudoxia Invest OÜ laen selle refinantseerimise teel summas 42 111,64 eurot. Seega ei olnud laenu eesmärk valdavas osas hageja kohustuste täitmine kostja ees. Asjaoludest ei nähtu lepingu sõlmimine erakorralise vajaduse tõttu. Kuna laenulepingu muudatusest nr 2 oli hagejal intressi ettemaks, taotles hageja muudatustaotlusega maksepuhkust üksnes seoses täiendava laenusumma taotlemisega kolmanda isiku kohustuste täitmiseks.
29.26.09.2017 laenulepingu nr 2600.0917.B eesmärk oli laenulepingu nr 1881.1215.B muudatusest nr 3 tulenevate hageja kohustuste refinantseerimine. Välistatud ei ole vajadus sõlmida laenuleping eelmise lepingu ülesütlemise vältimiseks. Samas ei oma hageja lepingu sõlmimise aegne sissetulek tähtsust, kuna vahendid laenu tagastamiseks pidid laekuma kinnisasjade müügist, mitte hageja sissetulekutest. Uue laenulepingu intressimääraks jäi samuti 15% aastas, mille ebamõistlikkust ei ole hageja esile toonud. Vastastikuste kohustuste väärtus ei olnud seega heade kommete vastaselt tasakaalust väljas.
30.Eeltoodu tõttu ei ole hageja sõlmitud 18.12.2015 laenuleping nr 1881.1215.B ega ükski selle kolmest muudatusest, samuti 26.09.2017 laenuleping nr 2600.0917.B heade kommetega vastuolus ega tühine.
31.Hageja laenulepingust tulenevad kohustused ei lõppenud tasaarvestusega, kuna hagejal ei ole nõudeid kostja vastu. Arvestades laenulepingute eesmärki, milleks on hageja iseseisva majandus- või kutsetegevuse finantseerimine, ei olnud tegemist tarbijakrediidilepingutega, sõltumata sellest, et hageja on füüsiline isik. Seda, et laen võeti osaliselt äriliseks tegevuseks, möönis hageja ka ise. Väide, et hageja plaanis jätta arendatava kinnisvara mingis osas ka endale isiklikuks kasutamiseks, on paljasõnaline. Laenul ei olnud hageja majandustegevusest lahutatavat eesmärki. Asjaolu, et lepingu projekt oli pealkirjastatud tarbijakrediidilepinguna, ei võimalda teistsugust järeldust. Tähtsust ei oma see, kas hageja nimetab oma eesmärki lepingu sõlmimisel äriplaaniks või äriliseks kavatsuseks. Kuna 18.12.2015 leping ei olnud tarbijakrediidileping, ei olnud seda ka 26.09.2017 leping. Seega ei ole kostja rikkunud tarbijakrediidilepingute sõlmimisele ette nähtud kohustusi.
32.Õiged ei ole väited vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise kohta. Kostja ei ole krediidiasutus krediidiasutuste seaduse (KAS) tähenduses ja sellest seadusest tulenevad nõuded kostja suhtes ei kohaldu. Krediidiandjate ja –vahendajate seadus (KAVS) reguleerib tarbijakrediidilepinguid, millega antud juhul tegemist ei ole.
33.Kostja ei rikkunud laenulepingu sõlmimisel hageja krediidivõimekuse kontrollimisel ja laenuga seotud riskidest teavitamisel lepingueelsetest läbirääkimistest tulenevaid kohustusi. Laenutoimikutest nähtuvalt koostas kostja iga laenu või lepingumuudatuse kohta rahavoogude analüüsi ja krediidikomitee tegi nende kohta otsuse, milles on märgitud andmed tagatiste väärtuse kohta. Kuigi hageja sissetulek lepingute sõlmimise ajal oli võetud kohustuste täitmiseks ilmselgelt ebapiisav, ei oma see kostja lepingueelsete kohustuste täitmise hindamisel tähtsust, kuna vahendid laenu tagastamiseks pidid tulema arendatava kinnisvara müügist. Igakuiselt tuli hagejal tasuda intressi, laenusumma tuli tagastada korraga lepingu lõppemisel. Vastutustundliku laenamise põhimõtete kohaselt tuleb kliendi maksevõimet hinnata lähtudes laenutoodetest tulenevatest erisustest.
34.Hageja ei toonud esile, et kostjale oleks laenulepingu sõlmimise ajal pidanud olema arusaadav, et hageja majandustegevuse plaan on selgelt perspektiivitu. Kuna hageja ei selgitanud, millised riskid tema äriplaani teostamisel realiseerusid, ei ole võimalik hinnata,
kas kostja pidi seda ette nägema ja hagejat hoiatama. Pirita Linnaosavalitsuse 06.06.2017 maakomisjoni protokolli kohaselt ei olnud komisjonil detailplaneeringule vastuväiteid. Hageja ei heitnud kostjale ette arendatava kinnisvara või täiendavate tagatiste väärtuse ebaõiget hindamist ega seda, et laen ei oleks olnud piisav kinnisvara arendamiseks väärtuseni, mis võimaldanuks kinnistud hagejal kasumiga müüa ja saadud rahast laenud tagastada. Hageja ei osanud ka kohtuistungil selgitada, miks detailplaneering on jäänud kehtestamata ja kasutusluba saamata. Ainuüksi asjaolu, et hageja on füüsiline isik, ei tähenda seda, et tema äririsk jääb laenuandja kanda. Õige ei ole hageja väide, nagu ei oleks kostja teavitanud teda riskidest piisavalt. Hageja oli kogenud ärimees ja pidi saama riskidest aru.
35.Põhistamata on kostja väide, nagu oleks kostja tegutsenud teadlikult pahauskselt. Asjaolu, et enampakkumisel omandas vara isik, mille juhatuse liige on ka kostja töötaja, ei ole selleks piisav.
36.Sundtäitmine ei ole lubamatu ka viivise osas, mis ületab seaduses sätestatud määra. 18.12.2015 lepinguga sätestatud viivisemäär 1% päevas ei ole asjassepuutuv, kuna sellest lepingust tulenevad kohustused refinantseeriti muudatustega, milles kohaldati viivisemäära 0,04% päevas ja 26.09.2017 lepinguga, milles kohaldati määra 0,06% päevas. Täitemenetlused toimuvad viimati nimetatud lepingu alusel. 18.12.2015 lepingu alusel viivist ei arvestatud. Vaidlust ei ole, et viivisemäärad olid tüüptingimused, aga nende ebamõistlikkus on põhistamata. Asjakohased ei ole viited tarbijakrediidi sätetele.
37.Viivise vähendamise taotlus jääb rahuldamata. Viivisenõue ei ületa põhinõuet. Kostja ei ole hageja suhtes ühtegi kohustust rikkunud. Õige ei ole väide, nagu oleks täitemenetluses võõrandatud praktiliselt kogu hageja vara. Hageja ei ole selgitanud, mis on takistanud tema äriplaani elluviimist. Ainuüksi asjaolu, et kostja majanduslik seisund on hageja omast parem, ei ole piisav viivise vähendamiseks. Kuna tagatised on realiseerimata, ei ole põhjust viivist vähendada ja see oleks võlausaldaja suhtes ebaõiglane. Viivise vähendamine eeldab, et võlgnik on kohustuse täitmiseks omalt poolt kõik teinud. Apellatsioonkaebus
38.Hageja palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega hagi rahuldada ja jätta menetluskulud kostja kanda. Alternatiivselt palub hageja saata tsiviilasja maakohtule uueks läbivaatamiseks.
39.Vastutustundliku laenamise üldised põhimõtted kohaldusid kostja suhtes sõltumata sellest, et tema suhtes ei kohaldu KAS ja KAVS. Maakohus tuvastas, et hageja sissetulek ei võimaldanud lepingutest tulenevaid kohustusi täita, kuid järeldas siis vastuoluliselt, et kostja laenas hagejale vastutustundlikult, kuna laen tuli tagastada kinnisvara müügist. Vastutustundliku laenamise põhimõtete kohaselt peab võlgnikul olema võimalik tagastada laen oma vahenditest ilma, et ta kaotaks kogu oma vara. Kohus ei selgitanud, millisel alusel oli kostja vabastatud hageja laenu tagasimakse võime hindamisest. Hageja pidi hakkama tasuma intressi 5312,50 eurot kuus, milleks tal vahendid puudusid.
40.Ebaõige ja vastuolus tõenditega on maakohtu järeldus, et hageja pidi riskidest aru saama ja kostja ei pidanud selgituskohustust täitma. Asjaolu, et hageja on olnud erinevate ettevõtete osanik ja juhatuse liige, ei oma kostja kohustuse seisukohalt tähtsust, kuna laenuandjal on kohustus jätta leping sõlmimata, kui selle sõlmimine toob laenusaajale kaasa silmnähtava kahju. Hageja ettevõtted ei ole varem tegelenud kinnisvara arendamisega ega võtnud sellises ulatuses laene. Ettevõtetel ei ole olnud käivet või on see olnud marginaalne ja need on seotud hageja fotograafiaharrastusega. Seda oleks kohus saanud kontrollida.
41.Vastutustundliku laenamise põhimõte kohustas kostjat hindama ja arvestama laenaja vajadustega. See tuleneb ka direktiivi 2008/48 artiklist 8. Hageja vajaduseks ei saanud olla kinnistu arendamise elluviimisel 3-aastase tagasimaksetähtajaga laenulepingu sõlmimine. Laenuvajaduse kindlakstegemiseks tuli hinnata laenu tagasimaksmise võimet. Kohus ei selgitanud, kuidas kinnistu, millel puudub detailplaneering ja puudub teave, millal see on võimalik saada, arendamise rahastamiseks sobib 3-aastase tagasimaksetähtajaga suur laen, mida omavahenditest ei ole võimalik tasuda.
42.Ebaõiged on maakohtu väited, et mitte keegi ei ole detailplaneeringu osas vastuväiteid esitanud ning et hagejal ei olnud takistusi äriplaani elluviimisel ja selle tulemusel laenu tagastamisel. Kohus hindas 06.06.2017 maakomisjoni protokolli ebaõigesti. Protokollist nähtub selgelt, miks detailplaneeringut ei kinnitatud ja miks äriplaan ei toiminud. Kostja ei hinnanud kinnistute müügihinda ega seda, mis saab siis, kui planeeritud detailplaneeringut ei kinnitata.
43.Kohtupraktika ja seaduse kohaselt ei tohi laenulepingut sõlmida, kui laenusaaja tõenäoliselt ei suuda laenu tagasi maksta ja ta kaotab oma vara. Hageja puhul on see tagajärg realiseerunud.
44.Kohus leidis ebaõigesti, et viivisenõue ei ole vastuolus hea usu või mõistlikkuse põhimõttega. Hageja oli kohustatud tasuma kostjale viivist kokku 65 644,21 eurot, s.o põhjendamatult kõrge ja ebamõistlikult suur summa. Seadusest ja kohtupraktikast ei tulene, et viivist on võimalik vähendada üksnes siis, kui kogu võlgniku vara on võõrandatud. Maakohus ei põhjendanud, kuidas on viivisemäär ja kostja nõutav summa põhjendatud. Kohus ei hinnanud viivise vähendamata jätmise tagajärgi ega seda, kuidas mõjutab viivise vähendamine kostja majanduslikku seisundit. Arvestades hageja põhinõude summat ja tõendeid on ilmne, et kostja viivisenõue on objektiivselt väga suur summa, viivis on ebaproportsionaalne ning ebamõistlik. Vastus apellatsioonkaebusele
45.Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Ringkonnakohtu seisukoht
46.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse rahuldamata ja kohtuotsuse muutmata.
47.Ringkonnakohtu hinnangul kohaldas maakohus otsuse tegemisel materiaalõiguse norme õigesti ja ei rikkunud menetlusnorme. Maakohtu otsuse põhjendav osa vastab TsMS § 442 lg-s 8 sätestatule. Nimetatud sätte kohaselt peab otsuse põhjendavas osas märkima kohtu tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused, samuti seadused, mida kohus kohaldas. Kohus peab otsuses põhjendama, miks ta ei nõustu hageja või kostja faktiliste väidetega. Kohus peab otsuses kõiki tõendeid analüüsima. Kui kohus mõnda tõendit ei arvesta, peab ta seda otsuses põhjendama. Seda on maakohus nõuetekohaselt ka teinud. Maakohus hindas TsMS § 232 lg-st 1 juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustas oma siseveendumuse kohaselt, et hageja nõue kostja vastu ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele.
48.Apellatsioonkaebuses kordab hageja suures osas maakohtus esitatud väiteid. Maakohus on otsuses nendele hinnangu juba andnud ja käsitlenud neid piisava põhjalikkusega. Ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu otsuse põhjendustega ja tulenevalt TsMS § 654 lg-s 6 sätestatust neid ei korda.
49.TsMS § 652 lg 1 p 1 alusel võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud, kuna puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
50.Iseenesest on õige hageja seisukoht, et vastutustundliku laenamise üldised põhimõtted kohaldusid kostja suhtes sõltumata sellest, et ta ei võtnud laenu tarbijana ning KAS ja KAVS sätteid ei saa käesoleva asja lahendamisel kohaldada. Samas nõustub ringkonnakohus maakohtu seisukohaga, et kostja ei ole oma kohustusi lepingueelsetel läbirääkimistel ja hagejale laenude andmisel rikkunud. Maakohus tuvastas tõendite alusel õigesti, et kostja on kontrollinud laenude andmisel hageja krediidivõimekust, koostades nõuetekohased rahavoogude analüüsid ja hinnates andmeid tagatiste väärtuse kohta. Samuti on kostja kogunud krediidiinfo andmeid hageja ja temaga seonduvate äriühingute kohta (laenutoimikud III kd lk-d 19-200, IV kd lk 1-101).
51.Asja materjalist järeldub, et kostjal oli põhjendatud veendumus selles, et hageja on võimeline laenulepinguid täitma. Arvestades hageja äriplaani ja asjaolu, et laen tuli tagastada arendatava kinnisvara müügist saadud rahaga ning hageja laenutaotluse kohaselt kavatses ta laenu tagastada põhilises osas Lepiku tee 28A hoonestatud kinnistu müügist saadava raha ja ülejäänud osas detailplaneeringu alusel moodustatavate Lepiku tee 28B kinnistute müügist saadava raha arvel, ei olnud kostjal alust arvata, et hagejal võivad tekkida raskused laenu tagastamisel.
52.Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et hageja palga suurus ei oma kostja lepingueelsete kohustuste täitmise hindamisel antud juhul tähtsust. Kuigi sellel ei ole asja lahendamisel tähtsust, märgib ringkonnakohus täiendavalt, et ilmselt ei ole palgatulu hageja ainus sissetulek, arvestades tema osalusi paljudes äriühingutes, nende juhatuse liikmeks või likvideerijaks olemist (II kd lk 154). Oluline on see, et kui hageja oleks järginud äriplaani ja müünud Lepiku tee 28A kinnistu plaanitu kohaselt, oleks ta saanud laenu suures osas tagasi maksta juba 2016.aastal ning tasuda saadud rahast ka intressi. Hageja ei selgitanud maakohtus ega ka ringkonnakohtus, miks ta seda ei teinud ja millised objektiivsed takistused tal äriplaani järgimata jätmiseks olid. Väidetav elamu kasutusloa puudumine ei oleks eelnimetatud kinnistu müüki takistanud. Hageja ei ole kohtu ette toonud ka asjaolusid ega esitanud tõendeid selle kohta, et ta oleks kasutusloa taotlemise menetlust üldse alustanud.
53.Mis puudutab Lepiku tee 28B kinnistut, siis on ebaõige apellatsioonkaebuse väide, nagu oleks maakohus hinnanud Pirita Linnaosa Valitsuse maakomisjoni 06.06.2017 protokolli ebaõigesti. Maakomisjoni protokollist nähtub, et kõik komisjoni liikmed nõustusid sellega, et Lepiku tee 28B kinnistule tulevad Leediku tee poolsesse serva ridaelamud ja otsustati teha eskiisid hoonete mahtude kohta (IV kd lk 120). Maakomisjoni 28.03.2017 istungile, mille päevakorras oli Lepiku tee 28B kinnistu detailplaneeringule arvamuse andmine, esindajat kohale ei tulnud, mistõttu lükati arutamine edasi järgmisele koosolekule (IV kd lk 120 pöördel, lk 121). Järgmise koosoleku protokolli hageja kohtule ei esitanud. Hageja ei ole põhjendanud, miks ta jättis 28.03.2017 koosolekule minemata või sinna esindaja saatmata ja takistas sellega Lepiku tee 28B detailplaneeringu menetlust. Hageja ei ole toonud kohtu ette asjaolusid ega esitanud tõendeid, mille alusel saaks kindlaks teha, et
vaatamata tema püüdlustele ja pingutustele detailplaneeringut ei kinnitatud ja tema äriplaan seetõttu ei toiminud.
54.Täiendavalt märgib ringkonnakohus, et isegi juhul, kui detailplaneeringut ei oleks kinnitatud, ei oleks see saanud takistada Lepiku tee 28B kinnistu müümist. 18.12.2015 laenulepingu sõlmimise aluseks olnud krediidikomitee otsuses on märgitud, et nii Lepiku tee 28A kui ka Lepiku tee 28B kinnistu turuväärtus on 400 000 eurot, kokku seega 800 000 eurot (III kd lk 73). Hageja ei ole nende turuväärtust vaidlustanud. Seega oleks hagejal olnud võimalik olukorras, kus tal tekkisid väidetavalt makseraskused, mõlemad kinnistud turuhinnaga müüa, millega täita kohustused kostja ees ja saada ka ise sellest tulu.
55.Ringkonnakohus ei nõustu ka hageja seisukohaga, et ta peab kogu oma varast loobuma selleks, et laen tagastada. Täitemenetlustes on müüdud 3 hagejale kuuluvat kinnistut asukohaga Lepiku tee T2, Lepiku tee T21 ja Leediku tn T1, Tallinnas (kõik on transpordimaad). Hageja võttis vaidlusaluse ärilaenu eelkõige Lepiku tee 28A ja Lepiku tee 28B kinnistute ostmiseks, arendamiseks ja edasimüügiks, st tulu teenimiseks. Ükski eelnimetatud kinnistutest ei ole olnud ega ole hageja elukoht. Muud täitemenetlustes müüdud kinnistud (Köleri 30-9, Tallinnas, Jõeääre kinnistu Jaagupi külas, Farmi kinnistu Konguta külas) ei kuulunud hagejale.
56.Ringkonnakohus nõustub maakohtuga ka selles, et antud juhul puudub alus viivisenõude vähendamiseks. Erinevalt apellatsioonkaebuses väidetust leiab ringkonnakohus, et maakohus on otsust ka selles osas piisavalt põhjendanud ja ringkonnakohus neid põhjendusi ei korda. Kuna ka kostja viivisenõue täidetakse Lepiku tee 28A ja 28B kinnistute müügist saadava raha arvel, ei saa see mõjutada hageja igapäevast toimetulekut ega põhjustada talle muid majanduslikke raskusi.
57.Hageja soov vabaneda laenulepingust tulenevate kohustuste täitmisest kostja ees ja säilitada endale kaks arendustegevuse jaoks ostetud hinnalist kinnistut Pirita linnaosas ei ole ringkonnakohtu hinnangul kooskõlas VÕS § 6 lg-s 1 ja TsÜS §-s 138 sätestatud hea usu põhimõttega.
58.Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad kaebuse menetlemise kulud TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda. Kostjal ei ole hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid. (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Vallo Kariler
Vahur-Peeter Liin
Ande Tänav
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.