Täitmine › Otsuse täitmise viisi määramine

Kohtutäitur taotleb kohtult täitemenetluse seadustiku (TMS) § 1773 lg 1 alusel võlgniku K G mootorsõiduki juhtimisõiguse peatamist või selle andmise keelamist. Võlgniku seisukoht Kohtutäitur ei ole võlgnikule kätte toimetanud hoiatust õiguste peatamiseks. Võlgnik on osaliselt täitnud elatise maksmise kohustust. Võlgnikul puudub kindel töökoht ja ta elatub juhutöödest. Võlgnik on abiellunud K Gga ning pere leibkonnas on ülalpidamisel kaks alaealist last T K G ja S A G. Võlgniku tervislik olukord on halvenenud, mistõttu on pärsitud juhutööde tegemine ja sissetuleku teenimine. Võlgniku õiguste piiraise eesmärgiks ei saa olla võlgniku Ktamine elatise tasumata jätmise eest. Sissenõudja seisukoht Sissenõudja seaduslik esindaja märkas oma 2019 kontoväljavõtet kontrollides, et K G on 10.08.2019.a. kandnud sissenõudja ülalpidamiseks 82 eurot, 30.09.2019 35 eurot ja 31.10.2019 35 eurot. Kohtumääruse põhjendused Kohus, tutvunud avalduse ning selle põhjendustega, leiab, et avaldaja avaldus võlgniku mootorsõiduki juhtimisõiguste peatamiseks ja nende andmise keelamiseks tuleb jätta rahuldamata. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg 1 p 17 ning TMS § 1774 lg 1 kohaselt vaatab kohus kohtutäituri poolt esitatud avalduse õiguse piiramiseks läbi hagita menetluses. TsMS § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Sama paragrahvi 5. lõike kohaselt ei ole kohus seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti ning lg 7 järgi peab kohus kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. Vajaduse korral nõuab kohus avaldajalt tõendite esitamist või kogub neid omal algatusel. TMS § 1772 lg 1 p 2 sätestab, et kui võlgnik ei ole lapse elatise sissenõudmiseks algatatud täitemenetluse ajal maksnud kolme kuu jooksul korrapäraselt elatist ja kohtutäituril ei ole õnnestunud seda sisse nõuda võlgniku vara arvelt, võib kohus sissenõudja nõusolekul ja kohtutäituri avalduse alusel, millele on eelnenud võlgniku hoiatamine, määrusega tähtajatult peatada järgmised õigused ja järgmiste lubade kehtivuse: 1) jahipidamisõigus; mootorsõiduki juhtimisõigus; relvaluba ja relvasoetamisluba; väikelaeva ja jeti juhtimisõigus; 5) kalastuskaart. Sama TMS § 1772 lg 2 alusel kui kohus peatab käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel võlgniku õiguse või loa või mõlema kehtivuse, keelab ta ka vastava õiguse või loa või mõlema andmise sama kohtumäärusega. TMS § 1773 lg 1 p 1 järgi esitab kohtutäitur kohtule avalduse võlgniku käesoleva seaduse § 1772 lõikes 2 nimetatud õiguste ja lubade kehtivuse peatamiseks ning võlgnikule nende andmise keelamiseks, kui võlgnik ei ole 30 päeva jooksul hoiatuse kättetoimetamisest arvates täitnud vähemalt ühte käesoleva seadustiku § 1771 lõikes 1 nimetatud tingimust. TMS 1771 lg 1 järgi kui lapse elatise võlgnik ei ole täitemenetluse ajal kahe kuu jooksul korrapäraselt elatist maksnud ja kohtutäituril ei ole õnnestunud seda sisse nõuda võlgniku vara arvelt, hoiatab kohtutäitur võlgnikku sissenõudja nõusolekul, et võlgniku käesoleva seadustiku § 1772 lõikes 1 loetletud õigused ja lubade kehtivus peatatakse ning nende andmine keelatakse, kui ta ei täida 30 päeva jooksul hoiatuse kättetoimetamisest arvates vähemalt ühte järgmist tingimust: 1) tasub vähemalt ühe kuu elatise, 2) sõlmib elatise tasumiseks sissenõudjaga maksegraafiku kokkuleppe ja tasub esimese osamakse 3) põhjendab, miks hoiatuses märgitud õiguse ja loa piiramine oleks tema suhtes ebaõiglane, eelkõige juhul, kui elatise tasumata jätmiseks oli mõjuv põhjus või kui õiguse piiramine takistaks oluliselt võlgniku ja tema ülalpeetavate toimetulekut. TMS § 1774 lg 2 alusel kohus ei peata võlgniku õigusi ega keela temale nende andmist, kui võlgnik on pärast kohtutäituri poolt käesoleva seadustiku § 1773 lõikes 1 nimetatud avalduse esitamist: 1) asunud elatisnõuet täitma ning

on tasunud vähemalt kahe kuu elatise; 2) sõlminud sissenõudjaga elatise tasumiseks maksegraafiku kokkuleppe ning on tasunud vähemalt ühe kuu elatise; 3) põhjendanud, et õiguste piiramine oleks tema suhtes ebaõiglane, eelkõige kui elatise tasumata jätmiseks esines mõjuv põhjus või kui õiguse peatamine või õiguse andmise keelamine takistaks oluliselt võlgniku ja tema ülalpeetavate toimetulekut. Käesolevas tsiviilasjas on tuvastatud, et K G täitmisavalduse alusel on Tallinna kohtutäitur Risto Sepp menetluses täiteasi nr 027/2018/1730 ning nimetatud täitemenetluse aluseks on Harju Maakohtu 02.05.2016 kohtuotsus tsiviilasjas 2-16-2608, mille kohaselt on K G kohustatud tasuma A A S kasuks elatist alates 17.02.2016 Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäära pooles ulatuses, mis alates 01.01.2016 on 215 eurot kuni A A S täisealisesks saamiseni (t.l. 4, 37-39). Vaidlust ei ole, et võlgnik on elatist osaliselt tasunud, kuid elatist temalt kohtuotsesega väljemõistetud suuruses siiski tasutud ei ole (t.l. 25). Vaidlust ei ole, et kohtutäituril ei ole õnnestunud võlgniku vara arvelt elatise nõuet täita. Pooled ei vaidle, et täitmisteade saadeti võlgnikule posti teel võlgniku palvel ning avaldati Ametlikes Teadaannetes ka teatis 16.11.2019.a. (t.l. 5-10). Vaidlust ei ole, et võlgnik ei ole täitemenetluses sissenõutavaid summasid vabatahtlikult tasunud. Asjas on tõendatud, et sissenõudja esitas kohtutäiturile avalduse, millega andis nõusoleku võlgniku mootorsõiduki juhtimisõiguse peatamiseks kohtu kaudu (t.l. 4). Vaidlust ei ole, et võlgnik omab ABC kategooria juhtimisõigust. Pooled vaidlevad selle üle, kas kohtutäitur on võlgnikule kätte toimetanud hoiatuse peatada tema mootorsõiduki juhtimise õigus. Kuna kohtutäitur on saatnud hoiatuse võlgniku emailile 24.09.2019.a. teatades võlgnikule, et hoiatus loetakse kätte toimetatuks kolme tööpäeva jooksul selle saatmisest, siis on tõendatud, et kohtutäitur on võlgnikule hoiatuse mootorsõiduki juhtimisõiguse peatamiseks kätte toimetanud hiljemalt 27.09.2019.a. (t.l. 11). Elatise võlgnik ei ole täitnud pärast hoiatuse kättesaamist kohtutäituri avalduse ega sissenõudja seadusliku esindaja kinnituste kohaselt ühtegi TMS § 1771 lg 1 sätestatud tingimust. Kohtutäitur on avaldanud, et võlgnik ei ole täitedokumendist tulenevat kohustust täitnud tasuda lapse ülalpidamiseks väljamõistetud summas elatist ning kohtutäituril pole õnnestunud elatist sisse nõuda võlgniku vara arvelt. Käesolevas tsiviilasjas esitatud seisukohtadest ning tõenditest nähtub, et võlgnik ei ole lapse elatisnõuet korrektselt täitnud. Eeltoodust tulenevalt on kohtu hinnangul võimalik käesolevas tsiviilasjas lugeda tuvastatuks, et võlgnik ei ole enne hoiatuse tegemist võlgniku mootorsõiduki juhtimisõiguse kehtivuse peatamiseks kahe kuu jooksul tasunud korrapäraselt elatist s.o. 215 eurot kuus lapse ülalpidamiseks, võlgnik ei ole 30 päeva jooksul hoiatuse kättesaamisest tasunud lapse ülalpidamiseks vähemalt ühe kuu elatist ja võlgnik ei ole peale avalduse esitamist kohtule tasunud laste ülalpidamiseks vähemalt kahe kuu elatise s.o. 430 eurot. Kohus asub seisukohale, et TMS § 1772 lg 1 kohaldamise eeldused juhtimisõiguse peatamiseks on täidetud. Kohtul tuleb tuvastada, kas mootorsõiduki juhtimisõiguse peatamine võlgniku suhtes on seaduse järgi lubatud, kas see oleks võlgniku suhtes ebaõiglane kui elatise tasumata jätmiseks väljamõistetud summas on võlgnikul olnud mõjuv põhjus või kas see takistaks oluliselt võlgniku toimetulekut. Riigikohus on seisukohal, et võlgniku õiguste piiramise hagita menetluses tuleb vastata mh küsimusele, kas võlgniku õiguste piiramine aitab väljamõistetud elatise maksmisele kaasa. Selleks tuleb eelkõige TMS § 1771 lg 1 p-st 3 ja § 1774 lg 2 p-st 3 lähtudes vastata küsimusele, kas võlgnik on suuteline väljamõistetud elatist maksma või on tal maksmata jätmiseks selline mõjuv põhjus, mis annab aluse kohtutäituri taotlus rahuldamata ning võlgniku õigus piiramata jätta. Mõjuva põhjuse olemasolu tähendab, et õiguste piiramine ei ole sobiv abinõu elatise maksmise kohustuse täitmisele kaasaaitamiseks (Riigikohtu määrus tsiviilasjas 2-16-14071, p 18.1).

Võlgnik on põhjendanud, et õiguste piiramine tema suhtes on ebaõiglane arvestades võlgniku tervislikku olukorda, mis niigi takistab töö leidmist (t.l. 29-30), mistõttu on veenev, et see ei aitaks kuidagi kaasa elatisraha võlgnevuse tasumisele, vaid välistaks võlgnikul üleüldse töö tegemise ja ka senises suuruses elatise maksmise. Kohus on seisukohal, et võlgniku õiguste peatamine takistaks oluliselt võlgniku ja tema kõigi ülalpeetavate toimetulekut. Käesoleval juhul ei ole kohtu arvates põhistatud, et puudutatud isiku õiguste piiramisel oleks tegemist sobiva abinõuga elatise maksmise kohustuse täitmisele kaasaaitamiseks. Lähtudes eeltoodust tuleb avaldaja avalduse võlgniku mootorsõiduki juhtimisõiguse peatamiseks ja nende andmise keelamiseks tuleb jätta rahuldamata. TsMS § 172 lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Arvestades kohtule esitatud nõuet ning avalduse aluseks olevaid asjaolusid, leiab kohus, et menetluskulud tuleb jätta menetlusosaliste enda kanda. Kuivõrd kohus jätab menetluskulud menetlusosaliste endi kanda, ei määra kohus menetluskulusid rahaliseks kindlaks.

/allkirjastatud digitaalselt/ Iris Kangur-Gontšarov kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.