22.veebruari 2019 otsuse peale täiteasjas nr 066/2012/102
Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 16. septembri 2019 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Juri Nesterenko määruskaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindaja
Määruskaebuse esitaja (avaldaja): Juri Nesterenko (isikukood
XXXXXXXXXXX)
Puudutatud isik I: kohtutäitur Andrei Krek Puudutatud isik II: Swedbank AS (registrikood 10060701), lepinguline esindaja Külli Reinfeld Puudutatud isik III:
XXXXXXXXXXX)
Alexander
Portnoy
(isikukood
RESOLUTSIOON
1.Jätta Viru Maakohtu 16. septembri 2019 määruse resolutsioon muutmata, muutes osaliselt maakohtu määruse põhjendusi.
3.Jätta määruskaebemenetluse kulud Juri Nesterenko kanda. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad.
Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Hagita menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
ASJAOLUD
1.Juri Nesterenko (avaldaja) esitas 7. märtsil 2019 Viru Maakohtule kaebuse kohtutäitur Andrei Kreki (kohtutäitur; puudutatud isik I) 22. veebruari 2019 otsuse peale täiteasjas nr 066/2012/102. Kaebuse kohaselt on avaldaja suhtes algatatud täitemenetlus nr 066/2012/102. Täitedokumendiks on Swedbank AS-i (sissenõudja; puudutatud isik II), N. Limareva, O. Nesterenko ja avaldaja vahel sõlmitud hoonestusõiguse müügi- ja hüpoteegi seadmise leping, millega lepiti kokku hoonestusõigusega kinnistule, asukohaga XXXXXXXXXXX, hüpoteegi seadmises sissenõudja kasuks. Hüpoteek tagab N. Limareva laenulepingust tulenevate kohustuste täitmist sissenõudja ees. Täitmisteate kohaselt on nõue 95 868 eurot 16 senti. Kohtutäituri ümberhindamise akti kohaselt on hoonestusõiguse hinnaks määratud 60 000 eurot. Hoonestusõiguse enampakkumise teate kohaselt on vara alghinnaks 60 000 eurot. Avaldaja esitas
4.veebruaril 2019 kohtutäiturile kaebuse, milles palus tühistada ümberhindamise otsuse ning otsuse kuulutada välja hoonestusõiguse enampakkumise alghinnaga 60 000 eurot. Kohtutäitur jättis otsusega kaebuse rahuldamata. Avaldaja on seisukohal, et enampakkumise teade ei vasta seaduses sätestatud nõuetele. Selles ei ole avaldatud teavet kolmandate isikute õiguste kohta. Kohtutäiturile on teada, et osa hoonest on antud üürile O. Nesterenkole ja U. Nesterenkole. Kohtutäituri hinnangul on nimetatud isikutega sõlmitud üürilepingud tühised. Kuna kohtutäitur ei ole üürilepingute pooleks, ei saa O. Nesterenko ja U. Nesterenko esitada kohtule hagi üürilepingu kehtivuse tuvastamiseks. Üürisuhe ei ole piiratud asjaõigus, mistõttu on ebaõige kohtutäituri käsitlus, et üürilepingud on tühised käsutuskeelu rikkumise tõttu. Isegi kui asuda seisukohale, et üürilepingud on tühised, ei muuda see olematuks asjaolu, et enampakkumisel müüdav vara on osaliselt kolmandate isikute otseses valduses. Kohtutäitur ei saa hoonestusõiguse valdust välja nõuda. Tegemist on olulise informatsiooniga, mis võib mõjutada vara müügihinda ning ostuhuviliste käitumist. Kohtutäitur on oluliselt rikkunud enampakkumise tingimusi. See toob omakorda kaasa enampakkumise kehtetuse. Lisaks sellele on kohtutäitur alusetult muutnud vara alghinda. Ümberhindamise aktist ei nähtu uue alghinna määramise põhjendusi. Need ei nähtu ka kohtutäituri otsusest. Avaldaja arvates oli alghinda võimalik vähendada üksnes 3% võrra. Kohtutäituril ei ole diskretsiooniotsuse tegemise õigust olukorras, kus on olemas eksperthinnang vara väärtuse kohta.
2.Kohtutäitur vaidles kaebusele vastu. Avaldaja on korduvalt vaidlustanud väidetava üürilepingu kohta informatsiooni avaldamata jätmist, ning kohus on jätnud kaebused rahuldamata (tsiviilasjad nr 2-17-9185 ja nr 2-18-10798). Iga kordusenampakkumise kuulutuse avaldamine ei ole uus asjaolu, mida saab vaidlustada. Avaldaja esitas kohtutäiturile paljasõnalise väite üürilepingu olemasolu kohta. Allkirjastamata lepingutingimuste esitamine ei tõenda üürilepingu sõlmimist. Ka
praeguses asjas ei ole avaldaja üürilepingute olemasolu tõendanud. Enne vara ümberhindamist küsis kohtutäituri kõikide menetlusosaliste arvamus ning tegi diskretsiooniotsuse. Vara ümberhindamisel on arvesse võetud eelmise enampakkumise vara alghind (64 500 eurot). Nurjunud enampakkumise korral on kohtutäituril õigus asja ümberhindamiseks. Seda õigust ei piira eksperthinnangu olemasolu. Kohtutäitur ei kasutanud maksimaalset lubatud allahindamise protsendi (25%), vaid 7,69%.
3.Sissenõudja vaidles kaebusele vastu. Sissenõudja nõustus kohtutäituri otsuses ja kohtule esitatud seisukohas avaldatuga. Kohtutäituri otsus on põhjendatud ja seaduslik. Avaldaja pidev kaebuse esitamise eesmärk on täitemenetluse läbiviimise pahatahtlik takistamine.
4.Sundtäitmisega ühinenud sissenõudja Alexander Portnoy (sundtäitmisega ühinenud sissenõudja; puudutatud isik III) nõustus kaebusega. Varale võimalikult suure hinna määramine vastab võlausaldajate huvidele. Enampakkumise teade ei sisalda kõiki vajalikke andmeid kolmandate isikute õiguste kohta.
MAAKOHTU SEISUKOHT
5.Viru Maakohus jättis 16. septembri 2019 määrusega kaebuse rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda. Kohus määras, et hüvitatavad menetluskulud puuduvad. Maakohtu põhjenduste kohaselt nähtub toimiku materjalidest, et tsiviilasjas nr 2-17-9185 on kohus jätnud avaldaja kaebuse kohtutäituri poolt üürilepingute osas informatsiooni avaldamata jätmise kohta rahuldamata. Maakohus nõustus nii viidatud tsiviilasjas tehtud järeldustega kui ka kohtutäituri seisukohtadega ning ei pidanud vajalikuks neid korrata. Maakohus viitas täitemenetluse seadustiku (TMS) § 84 lg-le 1 ning § 153 lg-le 1. Kohtutäitur ei ole rikkunud TMS § 84 lg 1 p-s 5 sätestatut. Maakohus möönis, et üürilepingud võivad olla suulised ning käsutuskeelumärge ei takista üürilepingute sõlmimist, kuid nende sõlmimise fakti tõendamiskoormis lasub avaldajal. Avaldaja ei ole esitanud ühtegi tõendit üürilepingute sõlmimise kohta ega ka veenvat põhjendust, miks oli tal vaja oma pereliikmetega üürilepinguid sõlmida. Esitatud allkirjastamata üürilepingud, mis väidetavalt tegelikkuses olid sõlmitud suuliselt, üürisuhet usutavaks ei tee. Ka suulist üürisuhet on võimalik tõendada (nt üüritasu maksmisega). Tulenevalt TMS § 84 lg 1 p-st 7 ja § 153 lg 1 p-st 6 on kohtutäituril õigus nõuda talle esitatud andmete põhistamist. Kohtutäitur on andnud avaldajale võimaluse üürilepingute olemasolu tõendamiseks, kuid avaldaja ei ole seda teinud. Avaldaja ei ole seda teinud ka kohtumenetluses. Eelneva tõttu asus maakohus seisukohale, et avaldaja väited üürisuhte olemasolu kohta on paljasõnalised ja tõendamata ning kohtutäitur ei pidanud selle kohta informatsiooni avaldama. Maakohus nõustus kohtutäituriga selles, et iga enampakkumise avaldamine ei loo avaldajale uut võimalust vaidlustada enampakkumises avaldatud andmeid, s.o väidetavate üürilepingute kohta andmete puudumist. Avaldaja võib pöörduda kohtusse tuvastamaks asjaolu, mis on tekkinud pärast kohtulahendite tegemist. Väidetavalt sõlmitud üürilepingute kohta on olemas jõustunud kohtulahend, mis välistab uuesti kohtusse pöördumist. Kohtutäitur ei ole ümberhindamise korda rikkunud. Ümberhindamisest oli kohtutäitur kõiki teavitanud, samuti on ta küsinud menetlusosaliste arvamust. Vara ümberhindamine on kohtutäituri diskretsiooniotsus, mida kohtul on võimalik tühistada üksnes siis, kui täitur on selle piire ületanud. Praegusel juhul ei ole kohtutäitur seda teinud. Kohtutäitur on arvestanud nii avaldaja kui ka sissenõudja seisukohtadega ning ei alandanud hinda suuremas ulatuses kui seadusega lubatud. Alandatud hind ei üle 70% esimese enampakkumise alghinnast. Kohtutäitur on hinna alandamist piisavalt põhjendanud. Avaldaja ei ole välja toonud ühtegi veenvat põhjendust, miks täituri alandatud hind on tema arvates liiga madal ning, miks oleks võimaik vara kõrgema hinnaga müüa.
Kui eeldada, et vara suhtes oleksid sõlmitud üürilepingud, alandaks see kinnisvara müügihinda veelgi. Seega on avaldaja seisukohad vastuolulised – ta soovib nii väidetavate üürisuhete kohta informatsiooni avaldamist kui ka vara võimalikult kõrge hinnaga müümist.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
6.Avaldaja palub määruskaebuses tühistada maakohtu määrus ja saata asi uueks lahendamiseks maakohtule või alternatiivselt tühistada kohtutäituri otsus ning kohustada kohtutäiturit läbi vaatama avaldaja 4. veebruari 2019 kaebuse. Menetluskulud palub avaldaja jätta kohtutäituri kanda. Määruskaebuses esitatud väidete kohaselt ei vasta enampakkumise teade TMS § 84 lg 1 p-s 5 ja lg-s 2 sätestatud nõuetele. Selles puudub informatsioon asja koormavate kolmandate isikute õiguste kohta. Tegemist on olulise enampakkumise tingimuse rikkumisega TMS § 223 lg 1 tähenduses, mis toob endaga kaasa enampakkumise kehtetuse. Isegi kui üürilepingud on tühised, ei muuda see olematuks asjaolu, et arestitud hoonestusõigus on osaliselt O. Nesterenko ja U. Nesterenko otseses valduses. Maakohtu määrusest ei nähtu, milline õiguslik tähenduses on teistes tsiviilasjades tehtud lahenditel. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 457 lg 1 ei kohaldu juhtudel, kui kohus menetleb hagita menetluses kaebust kohtutäituri otsuse peale. Isegi kui asuda seisukohale, et menetlusosalised on seotud nende asjaoludega, oleks maakohus pidanud lõpetama menetluse TsMS § 428 lg 1 p 2 alusel. Praegusel juhul on maakohus tuvastanud, et samade poolte vahel puudub sama vaidlus samal alusel. Üllatuslik on maakohtu väide, et üürisuhte olemasolu ei ole tõendatud. Kohtutäitur ei ole seda väitnud, vaid on asunud seisukohale, et üürilepingu sõlmimine on tühine. Seetõttu ei olnud avaldajale teada, et maakohus võiks asuda viidatud seisukohale. Maakohtu määrus tuleb tühistada ja saata uueks lahendamiseks maakohtule, kus avaldajal oleks võimalik esitada tõendeid üürisuhte olemasolu kohta. Maakohus on jõudnud õigele järeldusele, et käsutuskeelumärge ei takista iseenesest üürilepingute sõlmimist. Seega ei ole asjakohane kohtutäituri väide, et üürilepingu tekkimise aluseks olev tehing on tühine. Järelikult on alusetu järeldus, et avaldaja ei ole tõendanud üürilepingu olemasolu. Maakohtu määrusest ei selgu, millele tuginedes on maakohus asunud seisukohale, et kohtutäitur ei ole diskretsioonipiire rikkunud. Hinna määramisel peab kohtutäituri tegevus olema jälgitav ja arusaadav. Praegusel juhul see ei ole nii.
7.Kohtutäitur ja sissenõudja vaidlevad määruskaebusele vastu, paluvad jätta selle rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
8.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Maakohtu määruse resolutsioon tuleb jätta muutmata, kuid TsMS § 657 lg 1 p 2 1 ja § 659 alusel tuleb osaliselt muuta maakohtu määruse põhjendusi. Määruskaebus jääb rahuldamata.
9.Esmalt märgib ringkonnakohus järgmist. Asja materjalidest nähtuvalt on avaldaja varasemaid kaebusi kohtutäituri otsuse peale menetletud tsiviilasjades nr 2-17-9185 ja nr 2-18-10798. Nimetatud tsiviilasjades tehtud kohtulahendid on toimikus (tl 28-31 ja 32-35). Ringkonnakohus on seisukohal, et tsiviilasjades nr 2-17-9185 ja nr 2-18-10798 tehtud kohtulahendid on praeguses asjas dokumentaalseteks tõenditeks (TsMS § 272 lg 2).
10.Järgnevalt analüüsib ringkonnakohus seda, kas praegusel juhul sai avaldaja tugineda kaebuses kohtutäituri otsuse peale asjaolule, et kohtutäitur ei avaldanud enampakkumise teates informatsiooni üürilepingute kohta. Vaidlustatud määruses on maakohus asunud seisukohale, et väidetavalt sõlmitud üürilepingute kohta on olemas jõustunud kohtulahend, mis välistab uuesti kohtusse pöördumist.
11.Vaidlust ei ole selles, et tsiviilasjades nr 2-17-9185 ja nr 2-18-10798 on avaldaja tuginenud samale asjaolule, ehk sellele, et kohtutäitur ei avaldanud enampakkumise teates informatsiooni üürilepingute kohta. Viru Maakohtu 28. veebruari 2018 määrusest tsiviilasjas nr 2-17-9185 nähtub, et tegemist on 11. mail 2017 avaldatud enampakkumise teatega. Viru Maakohtu 25. märtsi 2019 määrusest tsiviilasjas nr 2-18-10798 nähtub, et tegemist on 11. juunil 2018 avaldatud enampakkumise teatega. Praeguses asjas vaidlustab avaldaja informatsiooni avaldamata jätmist
23.jaanuari 2019 enampakkumise teates. Järelikult on tegemist erinevate enampakkumistega ja avaldajal on õigus iga enampakkumise korral tugineda sellele, et enampakkumise teates ei ole avaldatud informatsiooni üürilepingute kohta. Seda sai avaldaja teha ka praeguses asjas. Selles osas tuleb maakohtu määruse põhjendusi muuta.
12.Ringkonnakohus nõustub maakohtuga selles, et avaldaja pidi üürilepingute sõlmimist tõendama. Maakohus on põhjendatult leidnud, et avaldaja ei ole esitanud ühtegi tõendit üürilepingute sõlmimise kohta ega ka veenvat põhjendust, miks oli tal vaja oma pereliikmetega üürilepinguid sõlmida. Samale järeldusele on maakohus jõudnud 28. veebruaril 2018 tsiviilasjas nr 2-17-9185 tehtud määruses. Sellest tulenevalt ei saanud maakohtu järeldus olla avaldaja jaoks üllatuslik.
13.Maakohus on juba 28. veebruaril 2018 tsiviilasjas nr 2-17-9185 tehtud lahendis tuvastanud, et üürilepinguid ei ole sõlmitud. Praeguses asjas on avaldaja tuginenud samadele üürilepingutele ning ei ole esile toonud ühtegi muutunud asjaolu.
14.Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus põhjendatult leidnud, et kohtutäitur ei ole ümberhindamise korda rikkunud. Selles osas nõustub ringkonnakohus maakohtu põhjendustega ning kooskõlas TsMS § 654 lg-ga 6 ja §-ga 659 ei pea vajalikuks neid korrata. Määruskaebuses toodud väited selle kohta, et kohtutäituri tegevus hinna määramisel ei olnud jälgitav ja arusaadav, on ringkonnakohtu hinnangul üldsõnalised ning põhjendamata. Nagu maakohtu menetluses, ei ole avaldaja ka määruskaebemenetluses toonud välja ühtegi veenvat põhjendust, miks täituri alandatud hind on liiga madal ning miks oleks võimalik müüa vara kõrgema hinnaga.
15.Eelneva tõttu jätab ringkonnakohus maakohtu määruse resolutsiooni muutmata, kuid muudab osaliselt maakohtu määruse põhjendusi (vt määruse p 11). Määruskaebus jääb rahuldamata.
16.Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel avaldaja kanda. TsMS § 175 lg 31 järgi kohtutäituri otsuse peale esitatud kaebuse lahendamise menetluses kohtutäituri kantud õigusabikulusid ei hüvitata. Sissenõudjat esindas selle töötaja, mistõttu eelduslikult ei ole sissenõudjal menetluskulusid tekkinud. Sundtäitmisega ühinenud sissenõudja ei ole määruskaebusele vastanud, mistõttu ei saanud talle menetluskulusid tekkida. Sellest tulenevalt tuleb määrata, et hüvitatavad menetluskulud puuduvad.
17.TsMS § 696 lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. TMS § 218 lg 3 sätestab, et kohtutäituri otsuse kohta tehtud maakohtu määruse peale võivad menetlusosalised ja kohtutäitur esitada määruskaebuse. Ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse kohta võib esitada määruskaebuse. Määruskaebust ei või esitada, kui täitemenetluses täidetakse rahalist nõuet, mis on väiksem kui 2000 eurot või perioodilise nõude korral on igakuine summa väiksem kui 150 eurot, ning ringkonnakohus on jätnud maakohtu määruse resolutsiooni muutmata, välja arvatud juhul, kui täidetakse lapse elatisnõuet.
6.veebruari 2012 arestimisaktist (tl 37-38) nähtuvalt on nõude suuruseks 95 868 eurot 16 senti, millele lisanduvad viivised. Seega on määrus edasikaevatav Riigikohtule. /allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
Kersti Kerstna-Vaks
Viivi Tomson
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.