Tartu Maakohus, Tartu kohtumaja
Kohtunik
Lea Aavastik
Määruse tegemise aeg ja koht
5. detsember 2019. a, Tartu
Tsiviilasja number
2-19-18808
Tsiviilasi
Tartu kohtutäitur A.A taotlus kohtu loa saamiseks võlgniku valduses olevatesse ruumidesse sisenemiseks täiteasjas nr 084/2019/4535
Menetlusosalised ja nende esindajad
Avaldaja kohtutäitur A.A, asukoht Jakobi 23, 51006 Tartu; esindaja kohtutäituri abi V. A.A, e-post ; Puudutatud isik I (võlgnik) Esplanade Invest OÜ, rk 14682552; seaduslik esindaja X.S , ik XXX, e-post: ;
Menetlus
Puudutatud isik II (sissenõudja) Swedbank AS, rk 10060701; esindaja Antti Saar, e-post . kirjalik menetlus
Kohtutäitur A.A (avaldaja) esitas 29.11.2019 Tartu Maakohtule taotluse, paludes kohtult luba siseneda ilma võlgniku nõusolekuta tema omandis olevale kinnistule registriosa numbriga xxxxxx ning viibida seal kinnisasja hindamise ja arestitoimingu läbiviimise eesmärgil, samuti ostuhuvilistele müüdava vara tutvustamiseks. Avalduse põhjenduste kohaselt on avaldaja menetluses Esplanade Invest OÜ (puudutatud isik) suhtes toimuv täitemenetlus nr 084/2019/4535, mis on algatatud Swedbank AS avalduse alusel nõude summas 559 759.76 eurot sissenõudmiseks, täitedokumendiks on Tartu notar Andres Oti poolt 30.06.2017 notariaalselt tõestatud leping nr 2073. Kohtutäitur on täitmisteadet püüdnud võlgnikule kätte toimetada juba alates 26.09.2019. Kohtutäituril õnnestus võlgniku esindajale täitmisteade ja sellega koos ka koheselt teade kinnisasjaga tutvumiseks määratud aja (12.11.2019 kell 10.00 kinnisasja asukohas) kohta võlgniku esindajale kulleriga isiklikult kätte toimetada 01.11.2019. Kinnisasjaga tutvumiseks määratud ajal 12.11.19 kell 10.00 ei olnud kohtutäituril võimalik kinnisasjaga tutvuda, kuna kedagi ei viibinud kohal, ruumidesse sisenemine ei olnud võimalik. Kohtutäitur leiab, et kinnisasjaga tutvumise mittevõimaldamisel on tegemist võlgnikupoolse menetluse venitamise ja sellest kõrvalehoidmisega. Võlgnik on teadlik tema suhtes läbiviidava täitemenetluse käigust. Võlgnik ei tee kohtutäituriga vajalikul määral koostööd ega võimalda vabatahtlikult tutvuda varaga arestimistoimingu läbiviimiseks, millest tulenevalt on alust arvata, et ka edaspidi puudub vajalikul määral koostöö, et tutvustada sundtäitmise käigus võõrandatavat vara ostuhuvilistele.
Kohus leiab, et avaldus tuleb võtta menetlusse ja rahuldada. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg 1 p 17 kohaselt lahendab kohus hagita menetluses seadusega kohtu pädevusse antud asju. Vastavalt täitemenetluse seadustiku (TMS) § 11 lg 1 punktile 3, TMS § 28 lõikele 2 ja lõikele 5 on täitemenetluses võlgniku nõusolekuta tema ruumidesse sisenemise ja võlgniku läbiotsimise lubamine maakohtu pädevuses. TsMS § 477 lg 2 kohaselt võib kohus hagita asja läbi vaadata ja lahendada kohtuistungit pidamata, välja arvatud juhul, kui seadusega on sätestatud kohtuistungi korraldamise kohustus. TMS § 28 lg 1 kohaselt võib kohtutäitur siseneda võlgniku nõusolekul võlgniku valduses olevatesse ruumidesse või viibida tema valduses oleval maatükil ja need läbi otsida, kui see on vajalik täitedokumendi täitmiseks. Sel juhul on kohtutäituril õigus avada või lasta avada suletud maja- ja korteriuksi ning hoiuruume. TMS § 28 lg 2 kohaselt võib võlgniku nõusolekuta tema valduses olevatesse ruumidesse siseneda või tema valduses oleval maatükil viibida ja need läbi otsida üksnes kohtu määruse alusel. TMS § 28 lg 2 1 järgi võib käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud kohtumääruse teha, ilma et võlgnik oleks
varem keelanud kohtutäituril tema valduses olevatesse ruumidesse ja maatükile siseneda või seal läbiotsimist teostada. TMS § 28 lg 3 kohaselt peavad TMS § 28 lg-tes 1 ja 2 sätestatud nõuetele vastavat ruumide ja maatüki läbiotsimist taluma ka isikud, kelle kaasvõi otseses valduses ruum või maatükk on. Riigikohus on leidnud, et TMS § 28 lg 2 alusel võib kohus anda loa võlgniku ruumidesse siseneda ka juhul, kui see on vajalik selleks, et määrata kindlaks võlgnikule kuuluva kinnisasja hind (vt Riigikohtu 29.12.2010 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-140-10, p 11). Lisaks on Riigikohus leidnud, et TMS § 28 lg 2 alusel võib kohus anda loa ka võlgniku ruumidest hindamise või müümise eesmärgil fotode tegemiseks (vt Riigikohtu 03.10.2012 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-107-12, p 11). Samuti on Riigikohus leidnud, et TMS § 28 lg 2 alusel võib kohus anda loa võlgniku ruumidesse siseneda ostuhuvilistele tutvustamise eesmärgil (vt Riigikohtu 13.05.2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-15, p 12). Kohtutäituri avaldusest nähtuvalt on täitetoimingute tegemine osutunud võimatuks, sest võlgnik ei ole võimaldanud kohtutäituril kinnisasjaga tutvuda. Kinnistusraamatu andmetel kuulub kinnistu nr xxxxxx Esplanade Invest OÜ-le. Täitemenetlus täiteasjas nr 084/2019/4535 on algatatud kohtuotsuse täitmiseks. Kinnistule on vaja siseneda selleks, et määrata kindlaks võlgnikule kuuluva kinnisasja väärtus ja koostada kinnisasja arestimise akt, samuti tutvustada enampakkumisel müüdavat vara ostuhuvilistele. Kohtutäitur on üritanud korduvalt võlgnikuga ühendust saada, et leppida kokku kinnisasjaga tutvumise korraldamises. Kuna võlgnik ei tee kohtutäituriga vajalikul määral koostööd ega võimalda vabatahtlikult tutvuda varaga arestimistoimingu läbiviimiseks, siis peab kohus põhjendatuks anda kohtutäiturile luba võlgniku ruumidesse sisenemiseks. Kohus annab kohtutäiturile loa võlgniku nõusolekuta tema omandis olevale kinnistule nr xxxxxx sisenemiseks ja seal viibimiseks vara hindamise ja arestimistoimingu läbiviimise eesmärgil koos täitetoimingus osalevate isikutega ning vara ostuhuvilistele tutvustamise eesmärgil. TMS § 85 lg 2 kolmanda lause kohaselt tuleb arvestada ka võlgniku huve. Võlgniku õigustatud huve arvestades ei oleks lubatav olukord, mil kohtumääruses jäetakse võlgniku ruumidesse sisenemise aeg täiesti lahtiseks (vt Riigikohtu 29.12.2010 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-140-10, p 12). Kohtu hinnangul on põhjendatud määrata, et luba kehtib 90 päeva jooksul alates määruse tegemisest. Lisaks on kohus seisukohal, et sisenemise aeg tuleb võlgnikule ette teatada vähemalt kolm päeva. Arvestades, et avaldaja oli riigilõivu tasumisest riigilõivuseaduse § 22 lg 2 p 7 alusel vabastatud ning avalduse esitas avaldaja ise, ei saa avaldajal olla olulisi menetluskulusid. Kohus peab põhjendatuks jätta menetluskulud TsMS § 172 lg 1 alusel menetlusosaliste endi kanda. TsMS § 478 lg 4 järgi hakkab määrus kehtima ja kuulub täitmisele sõltumata jõustumisest viivitamata alates päevast, kui see tehakse teatavaks isikutele, kelle kohta määrus vastavalt selle sisule on tehtud, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus toimetab määruse kätte avaldajale ja võlgnikule. TMS § 28 lg 4 kohaselt peab kohtutäitur enne läbiotsimise algust ette näitama kohtumääruse ja andma võlgnikule selle ärakirja. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.