V. M.i ja E. M.i hagi Lekser OÜ vastu töövaidluses (Lekser OÜ taotlus V. ja E. M.i töövaidluskomisjonile esitatud avalduse läbivaatamiseks hagimenetluses, töövaidlusasi nr 4-1/1209/19)
Kohtuistungi toimumise aeg
19. november 2019.a Hagejad: V. M. (IK xxx, elukoht: xxx)
2.Välja mõista Lekser OÜ-lt V. M.i kasuks hüvitis TLS 109 lg 1 alusel 2 837 (kaks tuhat kaheksasada kolmkümmend seitse) eurot 86 senti.
3.Välja mõista Lekser OÜ-lt E. M.i kasuks hüvitis TLS 109 lg 1 alusel 2 896 (kaks tuhat kaheksasada üheksakümmend kuus) eurot 80 senti.
Menetluskulud jätta poolte endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
1(6)
Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.
1.22.05.2019.a. esitas V. M. töövaidluskomisjonile avalduse Lekser OÜ vastu tuvastada koondamise tõttu töölepingu ülesütlemise rikkumine (TLS § 89 lg 1), välja mõista TLS § 100 lg 1 alusel hüvitis 2198, 66 eurot, lõpetada tööleping TLS § 107 lg 2 alusel ja mõista TLS § 109 lg 1 alusel hüvitis 6595, 98 eurot. 22.05.2019.a. esitas E. M. töövaidluskomisjonile avalduse Lekser OÜ vastu tuvastada koondamise tõttu töölepingu ülesütlemise rikkumine (TLS § 89 lg 1), välja mõista TLS § 100 lg 1 alusel hüvitis 2167,08 eurot, lõpetada tööleping TLS § 107 lg 2 alusel ja mõista TLS § 109 lg 1 alusel hüvitis 6501,24 eurot.
2.08.08.2019.a. otsusega rahuldas töövaidluskomisjon avaldused (töövaidlusasi nr 41/1209/19) osaliselt: - tuvastas V. ja E. M.i 12.02.2018.a. sõlmitud töölepingute ülesütlemise tühisuse TLS § 89 lg 1 alusel alates 18.04.2019.a.; - lõpetas V. ja E. M.i ning Lekser OÜ vahel sõlmitud töölepingud TLS § 107 lg 2 alusel alates 18.04.2019.a.; - mõistis välja Lekser OÜ-lt V. M.i kasuks hüvitise TLS § 109 lg 1 alusel 4 397, 32 eurot (bruto); - mõistis välja Lekser OÜ-lt E. M.i kasuks hüvitise TLS § 109 lg 1 alusel 4334, 16 eurot (bruto); - jättis rahuldamata V. M.i hüvitise nõude 2 198, 66 eurot (bruto) Lekser OÜ vastu TLS § 100 lg 1 alusel; - jättis rahuldamata E. M.i hüvitise nõude 2167, 08 eurot (bruto) Lekser OÜ vastu TLS § 100 lg 1 alusel.
2.Lekser OÜ esitas maakohtule taotluse vaadata V. ja E. M.i töövaidluskomisjonile esitatud avaldused töövaidlusasjas nr 4-1/1209/19 läbi hagina töövaidluskomisjoni rahuldatud osas (tl 80-84). V. M. ja E. M. ei esitanud hagiavaldust asja läbivaatamaiseks töövaidluskomisjoni poolt rahuldamata jäetud osas. Selles osas on töövaidluskomisjoni otsus jõustunud. Maakohus luges V. ja E. M.i töövaidluskomisjonile esitatud avaldused hagiavaldusteks ja võttis menetlusse (tl 86-87). Maakohtus jäid hagejad oma nõuete juurde ja leidsid, et töövaidluskomisjoni välja mõistetud hüvitis TLS § 109 lg 1 kahe kuu keskmise palga ulatuses on põhjendatud ja seaduslik
LEKSER OÜ VASTUVÄITED
3.Lekser OÜ vaidlustab hagejate avaldust osas, millega nad taotlesid TLS § 109 lg 1 alusel hüvitise väljamõistmist. Lekser OÜ leiab, et 2 kuulise hüvitise (so töövaidluskomisjoni rahuldatud osas) väljamõistmine ei ole põhjendatud. Kostja on seisukohal, et töövaidluskomisjoni kohaldas ebaõigesti Rootsi ehitustöölistele kohalduvat kollektiivlepingut ja sellest tulenevat kuupalga alammäära, mille töövaidluskomisjon on hüvitise määramisel aluseks võtnud. 2(6)
Töövaidluskomisjon jättis arvestamata ka asjaolu, et töötajad ei töötanud 4 nädalat kuus, mistõttu ei täitnud hüvitise aluseks võetud staaž kollektiivlepingust. Samuti ei töötanud töötajad igakuiselt täistööajaga. Lekser OÜ leiab, et arvestades asjaolusid ja mõlema poole huve, oleks olnud põhjendatud hüvitise välja mõistmata jätmine või välja mõistmine oluliselt väiksemas määras. Töövaidluskomisjon on jätnud arvestamata asjaolu, et töötamise aeg on olnud napp, töötajad olid suuliselt teavitatud koondamise olukorrast, kostja tegevuste tõttu said töötajad end arvele võtta Töötukassas ning saada kindlustushüvitist. Kui töötajad olid arusaamisel, et töösuhe kestab, oleksid nad pidanud naasma tööle. Töötajate reisikulud ja kulud eluasemele tasus tööandja.
4.Töövaidluskomisjon on keskmise töötasu määramisel võtnud aluseks Rootsi ehitustööliste kollektiivlepingu. Kostja nõustub sisuliselt sellega, et kohaldada tuleb Rootsi kollektiivlepingut, kuid kostja ei nõustu sellega, et hagejad on õigustatud saama 159, 5 Rootsi krooni töötasu tunnis. Kollektiivlepingu p 9 sätestab töötajate gruppide definitsioonid, millest tuleneb ka nende gruppide tasustamine. Punkti 9.1.1 kohaselt on oskustega tööline isik, kellel on olemas töötamiseks sertifikaat, mis on omandatud vähemalt kutseõppe treeningul. Teised töötajad 2 (p 9.1.2) on isikud, kes on vanemad kui 19 aastat ning on sellel alal töötanud enam kui 12 kuud. Kollektiivlepingu p 9.1.4 kohaselt peab selleks, et töötaja kuuluks gruppi 1 , olema töötajal vähemalt 60- nädalane töökogemus nimetatud valdkonnas. Töötajad asusid tööle 12.02.2018.a., võtsid end puhkusele 18.03.2019. Töötajad ei viibinud iganädalaselt Rootsis tööl, mistõttu ei ole neil saabunud 12 kuuline töötamise aeg (või 60 nädalat), et neid saaks käsitleda rühma 1 kuuluvatena. Töötajad on kokku teinud tööd 38 nädalat. Kostja on seisukohal, et hagejad kuuluvad töötajate gruppi 2, mille palgaandmed toob kollektiivlepingu p 9.2. Kuivõrd töötajad ei olnud töötanud 1 aastat, tuleb nende päevapalgaks lugeda 109, 2 SEK-i, mitte 159, 5 SEK (vastavalt siis 10, 25 eurot tunnis, mitte 14, 99 eurot tunnis). Igakuiseks palgamääraks kujuneb seega 1648 eurot (bruto), mitte 2579, 27 eurot. Kostja arvestab E. M.i keskmiseks töötasuks 1048, 57 eurot ja V. M.il 950, 70 eurot (lähtuvalt kollektiivlepingu sätetest).
KOHTU PÕHJENDUSED
5.Töövaidluse lahendamise seaduse (TvLS) § 58 lg 3 järgi kui töövaidluskomisjon jätab avalduse rahuldamata või rahuldab selle osaliselt, võib avaldaja esitada kohtusse hagi asja lahendamiseks rahuldamata osas. Hagis võib esitada üksnes samad nõuded, mis esitati töövaidluskomisjonile. Sama paragrahvi 4. lõike järgi kui töövaidluskomisjon avalduse täielikult või osaliselt rahuldab, võib teine pool esitada kohtule taotluse, et kohus vaataks töövaidluskomisjonile esitatud avalduse läbi hagimenetluse korras hagina. Sel juhul on hageja töövaidluskomisjoni poole pöördunud isik ja kostja kohtule taotluse esitanud pool. Töövaidluskomisjon rahuldas 08.08.2019.a. otsusega (töövaidlusasi nr 4-1/1209/19) E. ja V. M.i avaldused osaliselt (tl 62-64): - tuvastas V. ja E. M.i 12.02.2018.a. sõlmitud töölepingute ülesütlemise tühisuse TLS § 89 lg 1 alusel alates 18.04.2019.a.; - lõpetas V. ja E. M.i ning Lekser OÜ vahel sõlmitud töölepingud töölepingu seaduse (TLS) § 107 lg 2 alusel alates 18.04.2019.a.; - mõistis välja Lekser OÜ-lt V. M.i kasuks hüvitise TLS § 109 lg 1 alusel 4 397, 32 eurot (bruto); 3(6)
- mõistis välja Lekser OÜ-lt E. M.i kasuks hüvitise TLS § 109 lg 1 alusel 4334, 16 eurot (bruto); - jättis rahuldamata V. M.i hüvitise nõude 2 198, 66 eurot (bruto) Lekser OÜ vastu TLS § 100 lg 1 alusel; - jättis rahuldamata E. M.i hüvitise nõude 2167, 08 eurot (bruto) Lekser OÜ vastu TLS § 100 lg 1 alusel.
6.Lekser OÜ esitas maakohtule taotluse E. ja V. M.i töövaidluskomisjonile esitatud avalduse läbivatamise hagis avalduse rahuldatud osas, st osas, millega töövaidluskomisjon mõistis Lekser OÜ-lt välja E. M.i kasuks hüvitise TLS § 109 lg 1 alusel 4334, 16 eurot (bruto) ja V. M.i kasuks hüvitise samal alusel 4397, 32 eurot.
7.E. ja V. M. palusid avalduses/hagis välja mõista töölepingu lõpetamisel TLS § 107 lg 2 alusel hüvitise vastavalt TLS § 109 lg 1 kolme kuu keskmise töötasu ulatuses: E. M. summas 6501, 24 eurot (bruto) ja V. M. 6595, 98 eurot (bruto ). Töövaidluskomisjon vähendas hüvitist kahe kuu keskmise palga suurusele. Kostja /tööandja ei vaidle vastu sellele, et hagejate töölepingute lõpetamine koondamisega ei olnud korrektne ning ei vaidle vastu sellele, et töövaidluskomisjon on 08.08.2019.a. otsuega (resolutsiooni p 1.1 ja 2.1) tuvastanud töölepingu ülesütlemise tühisuse TLS § 89 lg 1 alusel alates 18.04.2019.a. (tl 104-107)
8.Poolte vahel on vaidlus TLS § 109 lg 1 järgi väljamõistetava hüvitise suuruses. Vastavat TLS § 107 lg 1 kui kohus või töövaidluskomisjon tuvastab, et töölepingu ülesütlemine on seadusest tuleneva aluse puudumise või seaduse nõuetele mittevastavuse tõttu tühine või vastuolu tõttu hea usu põhimõttega tühistatud, loetakse, et leping ei ole ülesütlemisega lõppenud. Eelnimetatud juhul lõpetab kohus või töövaidluskomisjon tööandja või töötaja taotlusel töölepingu alates ajast, kui see oleks lõppenud ülesütlemise kehtivuse korral (lg 2). Töövaidluskomisjon tuvastas töölepingu ülesütlemise tühisuse. Vaidlust ei ole selles, et tööandja poolne töösuhete lõpetamine koondamise tõttu on tühine, poolte vaheline töösuhe on lõpetatud TLS § 107 lg 2 alusel alates 18.04.2019.a. TLS § 109 lg 1 kui kohus või töövaidluskomisjon lõpetab töölepingu TLS § 107 lõikes 2 nimetatud juhul, maksab tööandja töötajale hüvitist töötaja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses. Kohus või töövaidluskomisjon võib hüvitise suurust muuta, arvestades töölepingu ülesütlemise asjaolusid ja mõlema poole huve. Hagejad taotlesid hüvitise väljamõistmist kolme keskmise töötasu ulatuses. Töövaidluskomisjon vähendas hüvitist kahe kuu keskmise töötasu suurusele. Kostja on kohtumenetluses seisukohal, et ka kahe kuu hüvitise väljamõistmise arvestades mõlema poole huve ei ole põhjendatud, hüvitist tuleks oluliselt vähendada või välja mõistmata jätta.
9.Kohus on seisukohal, et hüvitise välja mõistmata jätmine olukorras, kus on tuvastatud tööandjapoolse töösuhte ülesütlemise tühisus ning töösuhte nõrgem pool on töötaja, ei ole põhjendatud. Lisaks sellele, näeb TLS § 109 lg 1 võimaluse asjaolusid ja poolte huve arvestades hüvitise suurust muuta, mitte selle välja mõistmata jätta.
4(6)
Kohus nõustub, et hüvitise nõue kolme keskmise kuutöötasu ulatuses, kui töösuhe kestis vaid aasta, ei ole samuti põhjendatud. Vaidlust ei ole selles, et tööandja on jätnud täitmata TLS § 5 lg 1 kohustuse (töötaja teavitamine töötingimustest), samuti ei ole teavitanud töötingimustest erijuhtudel (TLS § 6), lõpetanud töösuhte ülesütlemise korda rikkudes, mille tõttu on tuvastatud ülesütlemise tühisus (TLS § 04 lg 1). Teisest küljest on tööandja võimaldanud alates 18.04.2019.a. (märge Maksu- ja Tolliameti töötamise registris) võtta töötajatel end arvele Töötukassas ning seeläbi saada kindlustushüvitist. Tööandja on töötajatele maksnud tasu, mille suurusele hagejad vastuväiteid ei ole esitanud. Arvestades eelkirjeldatud asjaolusid kogumis, leiab, et hüvitise väljamõistmine TLS § 109 lg 1 alusel hagejate 2 (kahe) kuu keskmise töötasu ulatuses on mõistlik ja põhjendatud.
10.Kohus nõustub, et kuivõrd hagejate töökoht asus Rootsi Kuningriigis, tuleb töötasu maksmisel lähtuda Rootsis kehtivatest töötasu tingimustest. Töölepingule kohalduva õiguse määrab kindlaks Euroopa Parlamendi ja Nõukogu 17. juuni 2008. a määruse 593/2008 (Rooma I määrus) art 8. Art 8 esimese punkti esimese lause järgi on individuaalne tööleping reguleeritud õigusega, mille pooled on art 3 kohaselt valinud. Art 3 lg 1 teise lause järgi tuleb valik teha sõnaselgelt või nähtuma selgelt lepingutingimustest või juhtumi asjaoludest. Art 8 lg 1 teise lause kohaselt ei või õiguse valik põhjustada töötaja ilmajätmist kaitsest, mis on talle ettenähtud sätetega, millest ei saa kokkuleppega kõrvale kalduda selle õiguse alusel, mis kohalduks õiguse valiku puudumisel art 8 lg-te 2-4 alusel. Kui pooled ei ole töölepingu suhtes kohaldatavat õigust valinud, on leping art 8 lg 2 järgi reguleeritud selle riigi õigusega, kus või - kui töö tegemise riiki ei ole võimalik kindlaks teha - kust kohast töötaja teeb harilikult oma lepingujärgset tööd (vt Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-179-12 p 13). Käesoleval juhul ei ole töösuhte pooled kohalduvat õigust kokku leppinud. Viidatud lahendis selgitas Riigikohus, et isegi juhul, kui pooled oleksid töölepingutes valinud kohalduvaks õiguseks Eesti Vabariigi õiguse, ei võiks see siiski põhjustada hagejate ilmajäämist kaitsest, mis on neile ette nähtud sätetega, millest ei saa kokkuleppel kõrvale kalduda selle õiguse alusel, mis kohalduks valiku puudumisel art 8 lg 2 järgi. Järelikult tuleks juhul, kui pooled oleksid leppinud kokku, et töölepingutele kohaldub Eesti Vabariigi õigus, lähtuda sätetest, mis tagavad töötajatele suurema kaitse.
11.Hagejate teadmisel töötasid nad suulisel kokkuleppel tunnitasu määraga 12 eurot tunnis. Rootsis kehtivast kollektiivlepingust ei olnud hagejad kuulnud. Ka kostja möönis, et eelduslikult kuulsid hagejad esmakordselt kollektiivlepingust töövaidluskomisjonis (tl 104107). Rootsi ehitustööliste kollektiivlepingu (https://www.byggnads.se/siteassets/kollektivavtal/extra/the-construction-agreement-2017.pdf) p 9 (tõlge lk 100) defineerib töötajate grupid. Kostja on seisukohal, et hagejad kuulusid muude töötajate kategooriasse S2 (no töötajad, kes on töötanud rohkem kui 30, kuid vähem kui 60 nädalat ja kelle põhipalk 1. aastal on 109, 20 SEK tunnis, teisel aastal 111,65 SEK tunnis (kuus vastavalt 1. aastal 19 001 SEK ja 2. aastal 19427 SEK). Töövaidluskomisjon on leidnud, et hagejate kollektiivlepingu järgne kuutöötasu on 27 753 SEK (valuutakurssi arvestades 2 579, 27 eurot kuus (27 753:10,76) ehk vastavalt oskustööliste kategooriasse kuuluvate töötajate tunnitasule 2. aastal 159, 50 SEK tunnis ja 27 753 SEK kuus.
5(6)
Hagejad töötasid puusepa ametikohal. Vastavat erialast kvalifikatsiooni hagejatel ei ole (tl 106). Eeltoodut arvesse võttes ei saa kohtu hinnangul hagejaid paigutada oskustööliste kategooriasse (p 9.1.1 eeldab kutsetunnistuse olemasolu). Kohus on seisukohal, et hagejad saab vastavalt töötatud ajale paigutada kartegooriasse Muud töötajad S1 ehk töötajad, kes on töötanud rohkem kui 60, kuid vähem kui 90 nädalat ning kollektiivlepingu p 9.2 töödud palgatabeli kohaselt on S1 gruppi kuuluvate töötajate põhipalk
2.aastal 140, 36 SEK tunnis ning 24 423 SEK kuus (mis arvestades euro-Rootsi krooni kurssi 2018. aastal 10,3175 on 2 367 eurot kuus / 13, 60 eurot tunnis). Kohus ei nõustu kostja seisukohaga, mille kohaselt tuleks hüvitise aluseks olevat staaži arvestada vastavalt reaalselt töötatud ajale. Kohus on seisukohal, et kollektiivlepingu palgamäära aluseks olevat staaži tuleb arvestada lähtuvalt töösuhte kestusest.
12.Hagejad töötasid enda teadmisel ja suulisel kokkuleppel tööandjaga tunnitasu 12 eurot /h alusel. Kollektiivlepingu järgi kujuneb nende tunnitasu suuruseks 13, 60 eurot. Arvestades hagejate töötatud aega ning kollektiivlepingu p 9.2 palgatabelis toodud põhipalka kujuneb hagejate töösuhte lõpetamisele eelneva kuue kuu keskmine töötasu alljärgnevalt: - V. M. – ajavahemik okt 2018-märts 2019, töötatud tunde kokku 626 tundi (tööaja tabelid tl 10, 12, 14, 16, 18, 20) 626 x 13, 60 = 8513, 60 : 6= 1418, 93 eurot - E. M.- ajavahemik oktoober 2018-märts 2019, töötatud tunde kokku 639 (tööaja tabelid tl 9, 11, 13, 15, 17, 19) 639 x 13, 60= 8690, 40 : 6=1448, 40 eurot Kohus ei nõustu sellega, et hagejatele tehtud väljamakseid (tl 36, 37, 47, 72, 73) tuleb käsitleda palgatuluna kuna poolte vahel puudus kokkulepe lähetuse tingimustes, lähetustes viibitud päevade, päevarahade kohta jm lähetusega kaasnevate kuluhüvitiste kohta. Väljamaksete selgitusest tuleneb sõnaselgelt, et makse sisaldab nii töötasu kui kompensatsiooni (töötasu + kompensatsioon).
13.Eelkirjeldatud asjaolusid arvestades, leiab kohus, et kahekuuline hüvitis on mõistlik ja põhjendatud ning mõistab kostjalt välja - V. M.i kasuks TLS § 109 lg 1 alusel hüvitise 2 kuu keskmise töötasu ulatuses lähtudes Rootsi kollektiivlepingust, so 2 x 1418, 93 eurot = 2837, 86 eurot ja - E. M.i kasuks 2 x 1448, 40 eurot = 2896, 80 eurot. Menetluskulud
14.Vastavalt TsMS § 173 lg 1 ja 4 märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning menetluskulude jaotuses ette näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 163 lg 1 alusel jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Piret Raik Kohtunik
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.