Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbinud

Jätta hagi rahuldamata hüvitise 2925 euro nõudes. Menetluskulude jaotus Jätta 50% A. S. menetluskuludest Rõuge valla kanda ja 50% Rõuge valla menetluskuludest A. S. kanda. Välja mõista Rõuge vallalt menetluskuluna 1600 (üks tuhat kuussada) eurot A. S. ́i kasuks. Välja mõista A. S. menetluskuluna 750 (seitsesada viiskümmend) eurot Rõuge valla kasuks. Tasaarvestada menetluskulude nõuded ja välja mõista Rõuge vallalt menetluskuluna 850 (kaheksasada viiskümmend) eurot A. S. kasuks. Välja mõista Rõuge vallalt A. S. ́i kasuks menetluskuludelt summas 850 eurot viivis alates lahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, Tartu Ringkonnakohtule, kusjuures kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

HAGEJA NÕUDED JA NENDE PÕHJENDUSED

1.Hagiavalduse kohaselt töötas hageja Varstu kooli direktori ametikohal. Varstu kool on põhimääruse kohaselt koolieelne lasteasutus ja põhikool ning direktori suhtes teostab tööandja õigusi vallavanem (põhimääruse § 30 lg 2). Haldusreformi tulemusena eksisteerib põhimääruses viidatud Varstu valla õigusjärglasena käesoleval ajal Rõuge vald. 16.06.2018.a. anti hagejale üle avaldus töölepingu erakorralise ülesütlemise kohta. Töölepingu ülesütlemine on tühine. Tööandja on ülesütlemise alusena nimetanud TLS § 88 lg 1 p 5 (usalduse kaotus) ja põhjendanud seda nelja hageja teoga: (1) tehingu tegemine Varstu vallale kuulunud Krabi koolikompleksiga, mille läbi on väidetavalt tekitatud tööandjale eriti suur varaline kahju. Kõnealune etteheide on alusetu. Viidatud vara võõrandamise otsustas Varstu vallavolikogu (19.01.2016.a. otsus nr 1-1.3/02). Väide, et vara võõrandamisega on Rõuge vald saanud üle 700 000 euro suuruses summas kahju, on alusetu ja väär. Ülesütlemisavalduses tehtud viide kriminaalasja nr 18221000009 algatamisele ei toeta ülesütlemise aluse olemasolu, kuivõrd EV põhiseaduse § 22 lg 1 kohaselt kehtib süütuse presumptsiooni põhimõte. Hageja ei ole Krabi koolikompleksi vara võõrandamisega seonduvalt toime pannud TLS § 88 lg 1 p 5 tunnustele vastavat tegu. Lisaks sellele toimus Krabi koolikompleksi võõrandamise otsustamine 2016.a. jaanuarikuus, s.o. 2,5 aastat enne töölepingu ülesütlemist, mistõttu vastavale asjaolule viidates töölepingu ülesütlemine ei ole kooskõlas TLS § 88 lg 4 sätestatuga; (2) vääritu käitumine ja tööandja maine kahjustamine. Ülesütlemisavalduses viidatakse 3 lapsevanema alusetutele kaebustele. Tegemist oli koolikiusamisega tegelenud laste vanemate pöördumistega, mille osas ei ole menetlust alustanud ei haridus- ja teadusministeerium ega politsei, kuivõrd tegemist oli ilmselgelt kallutatud ja moonutatud teabel põhinevate kaebustega. Probleemi põhjustanud koolikiusamise juhtumid lahendati koolis selliselt, et normaalne ja toetav õpikeskkond taastus. Avaldaja tegevusele seoses koolikiusamise probleemi lahendamisega avaldas toetust enamik lapsevanemaid, samuti kolleegid-õpetajad. Avaldaja ei ole käitunud ebaprofessionaalselt, alandavalt, ebaväärikalt, solvavalt ega mõnitavalt, samuti moraalseid ja eetilisi põhimõtteid eiravalt ega muul viisil ebaväärikalt. Ülesütlemisavalduse väide, et hageja on oma käitumisega tööandja mainet kahjustanud, on alusetu ja väär. 2017.a. aset leidnud sündmustele viidates ei 2 (14)

ole töölepingu ülesütlemine kooskõlas TLS § 88 lg 4 sätestatuga; (3) endise Krabi kooli õpilaste kehaline väärkohtlemine on alusetu. Õpilaste kehalist väärkohtlemist ei ole aset leidnud ning tegemist on alusetu süüdistusega. Fakt, et prokuratuur on esitanud hagejale süüdistuse KarS § 121 järgi, ei anna alust järeldada, et süüdistuse esemeks olevad teod on tegelikult aset leidnud, kuivõrd EV põhiseaduse § 22 lg 1 kohaselt kehtib süütuse presumptsiooni põhimõte. Hageja on kriminaalmenetluses eitanud kuriteo toimepanemist ja kaitseb end alusetu süüdistuse vastu kriminaalkohtumenetluses. Süüdistuse esitamine ei anna alust järeldada, et hageja on toime pannud TLS § 88 lg 1 p 5 tunnustega teo; (4) valeandmete esitamine ja Rõuge vallale kahju tekitamine on alusetu ja väär. Tööandja pole nimetanud ühtegi konkreetset asjaolu (sh välisreisi toimumise aega jms), millega seonduvalt oleks väidetavalt valeandmeid esitatud, rääkimata selle selgitamisest, milles väidetav valeandmete esitamine on seisnenud. Valeandmete esitamist ja vallale kahju tekitamist pole toimunud. Lisaks sellele ei ole hageja 2018.a. jooksul käinud ühelgi välisreisil ega esitanud vallale mistahes andmeid selliste reiside kohta, mistõttu isegi alusetud väited valeandmete esitamise kohta saavad puudutada perioodi, millest töölepingu ülesütlemise ajaks oli möödunud enam kui 6 kuud. Sellest tulenevalt ei ole töölepingu ülesütlemine kooskõlas TLS § 88 lg 4 sätestatuga. Lisaks sellele, et ülesütlemiseks puudub faktiline alus ning vastava avalduse esitamisel on rikutud TLS § 88 lg 4 tulenevat tähtaega, ei ole hagejale tehtud ühtegi hoiatust seoses ülesütlemise alusena näidatud etteheidetega ega nõutud töötajapoolseid selgitusi kõnealuste etteheidete kohta; töölepingu ülesütlemine toimus Varstu kooli lõpuaktuse toimumise päeval selliselt, et vahetult peale aktust ja enne lõpupiltide tegemist kutsuti avaldaja kultuurimajas eraldi ruumi, kus vallavanema ja kahe teise vallaametniku juuresolekul sunniti hagejat andma allkiri ülesütlemisavalduse kättesaamise kohta, misjärel pidi šokis hageja veel kiirustama, et jõuda koolilõpetajatega koos pildistamisele ja tegema nägu nagu poleks midagi juhtunud. Viimatiloetletud asjaoludest tulenevalt leiab hageja, et tööandja on töölepingu ülesütlemisel rikkunud hea usu põhimõtet. TLS § 97 lg 3 kohaldamiseks ehk töölepingu ülesütlemiseks ilma seaduses nõutud etteteatamistähtaega järgimata puudus seaduslik alus. Seega on 16.06.2018.a. aset leidnud töölepingu ülesütlemine TLS § 104 lg 1 kohaselt tühine. Hageja palub tuvastada 16.06.2018.a. aset leidnud töölepingu ülesütlemise tühisus, lõpetada pooltevaheline tööleping TLS § 107 lg 2 alusel 16.06.2018 ja välja mõista kostjalt hageja kasuks hüvitis 5850 eurot, nagu tegi seda töövaidluskomisjon.

KOSTJA VASTUVÄITED

2.Kostja leiab, et hagejale ette heidetavad teod on taolised, mis ei ole kooskõlas koolijuhile esitatava käitumisstandardiga ning nende tegudega on töötaja põhjustanud usalduse kaotuse tema vastu ning mõlemapoolseid huve järgides ei saa eeldada töösuhte jätkamist. Ajal, kui hageja oli Varstu vallavolikogu esimees, on tema poolt juhitud volikogu poolt otsustatud võõrandada tasuta Varstu vallale kuulunud Krabi külas asuv koolimaja ja õpilaskodu MTÜ-le Ostium, mille juhatuse liige oli samuti A. S. . Kuigi kirjeldatud tegevus ei ole otseselt seotud hageja tegevusega Varstu Kooli direktorina, on tegemist teoga, millega on põhjustatud usalduse kaotus tööandja vastu. 13.06.2018 on Ale Sprengile esitatud kahtlustus KarS § 3001 alusel kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ehk korruptsioonivastases seaduses kehtestatud toimingupiirangu teadva rikkumise eest suures ulatuses. Hageja kui kooli direktori ülesandeks on korraldada kooli rahaliste vahendite õiguspärane ja otstarbekas kasutamine ning kooli direktorile esitatavatele nõuetele ei vasta isik, kelle tegevuse osas on algatatud kriminaaluurimine ja seda just suures ulatuses rahaliste vahendite kasutamisega seonduvalt. Asjaolu, et tööandja avalduses kirjeldatud tasuta võõrandamise otsus on vastu võetud Varstu Vallavolikogu 19.01.2016 otsusega nr 1-1.3/02 s.t. enam kui kahe aasta möödumisel töölepingu ülesütlemisest, ei muuda antud põhjendust iseenesest asjakohatuks. Ilmselgelt ei reageerinud antud tehingule hageja tööandja Varstu vald, sest A. S. oli Varstu vallavolikogu esimees.

3 (14)

Hageja juhtimisel on tehtud Varstu Vallavolikogu 19.01.2016 otsus nr 1-1.3/02, millele on alla kirjutanud volikogu esimees A. S. , on otsustatud võõrandada tasuta MTÜ-le Ostium Varstu vallale kuuluv kinnisvara (nn Krabi koolikompleks). Hageja on Varstu valla nimel, kuid enda juhitava MTÜ Ostium huvides, allkirjastanud 12.04.2016 otsuse nr 1-1.3/12, millega on otsustatud taotleda haridus- ja teadusministrilt luba Varstu vallale kuuluva Krabi kooli kinnistu võõrandamiseks otsustuskorras. Varstu valla nimel on ministeeriumiga suhelnud samuti hageja. Seega on faktiliselt kindlaks tehtud, et hageja tegevuse tõttu on praegune Rõuge vald saanud kahju eriti suures ulatuses, mis on andnud põhjust ka usalduse kaotuseks tema suhtes kooli direktorina. Hageja käitumine kooli direktorina on olnud nii laste kui vanemate suhtes ebaprofessionaalne, alandav, ebaväärikas, solvav ning mõnitav. Tegemist ei ole olnud ühekordse käitumisega, vaid kooli direktor on eelpoolkirjeldatud viisil käitunud korduvalt, millele tööandja oli ja on kohustatud reageerima. Hageja ebaväärikas käitumine kooli juhina ilmneb töövaidluskomisjonile esitatud ja tsiviilasja toimikus olevast helisalvestisest, kus on hageja vestlus töölepingu lõpetamisel Varstu Kooli töötaja E. T. , milles avaldab hageja pahameelt selle osas, et töötaja pöördus hageja käitumise osas ministeeriumisse, mistõttu on hageja elu rikutud ning hageja ähvardab E. T. , et ta ei tea milleks hageja on võimeline ning E. T. veel roomab tema ees. Kui kooli direktor avaldab, et tema ei sekku lastevahelisse vägivalda ning las nad peksavad ja kiusavad, siis ei ole tegemist kooli juhile sobiva käitumisega. Nimetatud asjaolu sai kostjale teatavaks Varstu Kooli lastevanematega toimunud kohtumisel 30.05.2018, mis toimus lastevanemate initsiatiivil ja soovil, et arutada kooli direktori käitumist. 03.11.2017 on Haridus- ja Teadusministeerium pöördunud Rõuge Vallavalitsuse poole seoses Varstu Kooli lastevanemate pöördumistega väidetavate probleemidega kooli juhtimisel. Ülevaade toimunud sündmustest ja kirjavahetusest on vormistatud ministeeriumi pöördumise lisana ning selles on muuhulgas välja toodud alljärgnevad asjaolud: 12.06.2017 edastas HTM välishindamisosakonna peaekspert järelpärimise lastevanemate 07.06.2017 pöördumises kirjeldatud asjaolude väljaselgitamiseks kooli direktorile. Kooli direktor etteantud tähtajaks selgitustaotlusele ei vastanud; 03.07.2017 edastati kooli direktorile korduv järelpärimine selgitamaks välja lastevanemate pöördumises toodud asjaolusid ning vastust paluti hiljemalt 04.07.2017. Kooli direktor edastas vastuskirja 06.07.2017 ning tunnistas pingelist olukorda koolis ja osaliselt eksimusi vägivallajuhtumitega seotud tegevuse lahendamisel. Samas süüdistas direktor toimunus ühte klassiõpetajat; 10.07.2017 pöördumises paluti kooli direktoril teavitada HTM-i 01.08.2017 toimuva lastevanemate koosoleku tulemusest, edasistest arengutest ja olukorra lahendustest, et tagada koolis kõigi õpetajate turvalisus. Seisuga 21.08.2017 ei olnud hageja HTM-le vastanud; 21.08.2017 edastas HMT kooli direktorile järelpärimise ja palus direktoril teavitada 01.08.2017 koosoleku tulemustest; 21.08.2017 edastati Varstu Kooli lastevanemate poolt HTM-le uus pöördumine, millele oli alla kirjutanud üheksa lapsevanemat (07.06.2017 pöördumisel kuus lapsevanemat), milles teavitati, et toimunud koosolekul oli direktor kohelnud lapsevanemaid ebaväärikalt, solvanud, mõnitanud ja lubanud kohtusse kaevata; 04.09.2017 edastas HTM kooli direktorile uue järelpärimise; 07.09.2017 on hageja vastanud HTM-le, kuid infot 01.08.2017 koosoleku kohta vastuskiri ei sisaldanud. HTM on 22.09.2017 teinud Varstu vallavanemale ettepaneku kaaluda Varstu Koolis teenistusliku järelevalve läbiviimist, et anda objektiivne ja tasakaalukas hinnang olukorrale koolis. Ühtlasi soovitati õppeasutuses läbi viia rahuloluküsitlus, et selgitada välja kooli töötajate ja lastevanemate rahulolu kooli tegevuse ning juhtimisega. HTM palus vallavanemat teavitada järelevalve tulemustest HTM-i hiljemalt 20.10.2017; seisuga 03.11.2017 ei olnud HTM-sse vallavanema vastust saabunud, HTM 03.11.2017 pöördumisega on tehtud veelkord ettepanek teavitada HTM-i, milline on omavalitsuse tegevuskava tegeliku olukorra väljaselgitamiseks ning koostöise õhkkonna loomiseks Varstu Koolis. Hageja on eelpoolkirjeldatud käitumisega kahjustanud kostja kui tööandja mainet ja käitunud vääritult s.t. direktorile mittekohaselt jättes korduvalt vastamata HTM pöördumistele, jättes tagamata koolis tekkinud probleemide

4 (14)

asjakohase lahendamise ning asunud hoopis süüdistama oma alluvaid, mis ei ole kooskõlas kooli direktorile seatavate käitumisstandarditega. Usalduse kaotuse hageja suhtes on põhjustanud asjaolu, et hagejale kui endise Krabi kooli direktorile on esitatud augustis 2017 kahtlustus ja oktoobris 2017 süüdistus õpilaste kehalises väärkohtlemises. Küsimus ei ole selles, kas isik mõistetakse süüdi või mitte, vaid selles, kas taolise süüdistuse saanud isik on tööandja jaoks usaldusväärne konkreetsel ametikohal töötamiseks; 30.05.2018 toimunud Varstu Kooli ja Rõuge valla ametnike kohtumisel ning HTM-i poole pöördunud lastevanemate kirjavahetusest selgus, et hageja oli õppetöö ajal sageli välisreisidel ning temaga polnud võimalik kohtuda ja koolikiusamisega seotud juhtumitest rääkida. Pärast 30.05.2018 toimunud kohtumist vaatas kostja läbi endise Varstu vallavanema käskkirjad, mis puudutavad Varstu Keskkooli direktori kohta vormistatud lähetusi, Varstu Keskkooli tööaja tabelid ja hageja palgaarvestuse andmed. Rõuge Vallavalitsus on kogutud andmete põhjal teinud kindlaks, et hageja on käinud Varstu kooli direktorina korduvalt välisreisidel, mille eest on tasutud valla eelarvest, kuid mis on nõuetekohaselt vormistamata ja seega käsitletavad isiklike puhkusereisidena. Taoline tegevus on käsitletav tööandjale kahju tekitamisena, sest valla eelarvest ei ole ette nähtud isiklike puhkusereiside hüvitamist. Samal ajal on hageja saanud ka töötasu, mida tal ei olnud õigus saada, sest viibis välisreisil. Hageja on käinud välisriigis reisidel, kuid samas ei ole tema välisriigis käimine nõuetekohaselt vormistatud lähetusena ega puhkusena ja välisriigis viibimise ajal on hageja saanud ka töötasu. Vabariigi Valitsuse 25.06.2009 määruse nr 110 „Töölähetuse kulude hüvitiste maksmise kord ning välislähetuse päevaraha alammäär, maksmise tingimused ja kord“ § 2 lg-te 2 ja 3 kohaselt töölähetusega seotud kõik kulud hüvitatakse kulu tõendava dokumendi alusel ning töölähetuse kulude hüvitamiseks ja päevaraha maksmiseks teeb tööandja kirjalikult väljendatud otsustuse. Rõuge vallale on saanud teatavaks, et Atlanto Arendus OÜ on väljastanud Varstu Vallavalitsusele alljärgnevad arved, mille kohta ei ole vormistatud nõuetekohaseid otsuseid: arve nr 171064 (23.09.2017) summas 1383,60 eurot selgitusega „täiendkoolitus“; arve nr 171059 (11.09.2017) summas 1389,60 eurot selgitusega „täiendkoolitus“; arve nr 162210 (08.12.2016) summas 5310,00 eurot selgitusega „täiendkoolitus“; arve nr 161112 (21.11.2016) summas 3799,99 eurot selgitusega „täiendkoolitus“; arve nr 163009 (30.09.2016) summas 3186,00 eurot selgitusega „täiendkoolitus“; arve nr 153025 (30.12.2015) summas 3800,00 eurot selgitusega „täiendkoolitus, meeskonnakoolitus“; arve nr 151048 (02.09.2015) summas 300,00 eurot selgitusega „täiendkoolitus“; Atlanto Arendus OÜ on väljastanud Varstu Keskkoolile arve nr 171053 (08.08.2017) summas 3852,00 eurot selgitusega „täiendkoolitus“. Kokku on ajavahemikus 2015 - 2017 valla eelarvest tasutud Atlanto Arendus OÜ-le arveid 23 021,19 euro ulatuses, kuid arvete selgituses olevate täiendkoolituste toimumise ja koolituskavade kohta puuduvad igasugused andmed. Küll aga on tehtud kindlaks, et antud arvete näol oli tegemist A. S. ja teiste temaga kaasas olnud isikute reiside eest tasumisega. Kostja andmetel on Varstu Keskkooli tööaja tabelis kajastatud hageja töötamine konkreetsel kuul ajal, kui hageja viibis välisreisidel, kuid sai samal ajal töötasu alljärgnevalt: 2015 märtsi tööaja arvestuse tabelis on märgitud, et A. S. on olnud tööl 22 tööpäeval kokku 176 tundi. Tegelikkuses viibis A. S. 12.03.2015 - 19.03.2015 Türgis; 2016 jaanuari ja veebruari tööaja arvestuse tabelis on märgitud, et A. S. on olnud tööl 20 tööpäeval kokku 160 tundi. Tegelikkuses viibis A. S. 22.01.2016 - 02.02.2016 Ameerika Ühendriikides; 2016 märtsi tööaja arvestuse tabelis on märgitud, et A. S. on olnud tööl 22 tööpäeval kokku 176 tundi. Tegelikkuses viibis A. S. 22.03.2016 - 23.03.2016 Prantsusmaal; 2016 oktoobri tööaja arvestuse tabelis on märgitud, et A. S. on olnud tööl 21 tööpäeval, kokku 168 tundi. Tegelikkuses viibis A. S. 17.10.2016 30.10.2016 Balil ja Singapuris; 2016 detsembri tööaja arvestuse tabelis on märgitud, et A. S. on olnud tööl 20 tööpäeval, kokku 160 tundi. Tegelikkuses viibis A. S. 20.12.2016 - 31.12.2016 Jaapanis; 2017 jaanuari tööaja arvestuse tabelis on märgitud, et A. S. on olnud tööl 22 tööpäeval kokku 176 tundi. Tegelikkuses viibis A. S. 1.01.2017 - 11.01.2017 Vanuatul; 2017 augusti

5 (14)

tööaja arvestuse tabelis on märgitud, et A. S. on olnud tööl 23 tööpäeval kokku 184 tundi. Tegelikkuses viibis A. S. 16.08.2017 - 19.08.2017 Ahvenamaal. Nimetatud reiside toimumise kohta ei ole vormistatud töölähetuse kulusid või puhkust, mis tähendab seda, et hagejale on arvestatud ja välja makstud töötasu aja eest, mil ta viibis välisreisidel. Olukorras, kus hageja on tööandja rahaliste vahendite ebakorrektse kasutamise tõttu tekitanud oma tegevusega tööandjale olulise kahju ning on esitanud tööaja tabelites valeandmeid, on töötaja kaotanud usalduse tööandja silmis, sest PGS § 71 lg 1 kohaselt vastutab kooli direktor kooli rahaliste vahendite õiguspärase ja otstarbeka kasutamise eest. Kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades ei võinud hageja mõistlikult nõuda lepingu jätkamist kokkulepitud tähtaja või etteteatamistähtaja lõpuni. Kostja hinnangul eksisteeris hageja puhul olukord, kus tema hoiatamisega ei oleks olnud võimalik saavutada eesmärki anda töötajale võimalus oma käitumist parandada, sest hageja oli tema töökohustuste täitmisel ja kooli juhtimisel esinevate probleemide olemasolust teadlik pikema aja jooksul, töötaja probleemidele kooli juhtimisel on varasemalt tähelepanu pööranud HTM andes võimaluse selgitada kooli juhile ette heidetavaid tegusid, kuid need on jäänud tagajärjeta. Tegevus, mis on eelnenud töölepingu ülesütlemisele, on käsitletav hagejale aja andmisena enda käitumise parandamiseks. Varstu Kooli lapsevanemad on pöördunud HTM poole juunis 2017. HTM pöördumistest oli teadlik ka Varstu vald kui hageja tööandja. Olukorda on püütud lahendada sisuliselt nelja kuu jooksul, millele järgnes HTM 22.09.2017 pöördumine hageja tööandjale, et selgitada välja Vastu Kooli juhi tegevuses ilmnevad probleemid ja algatada selles osas teenistuslik järelevalve. Varstu vald HTM päringule ei vastanud ning HMT 03.11.2017 pöördumises on palutud esitada tööandja tegevuskava olukorra väljaselgitamiseks ja lahendamiseks. Olukorra väljaselgitamist ei toimunud, 2017 lõpus oli käivitunud haldusreform ning antud probleemiga tegelemine kandus üle uude aastasse. Aastal 2018 on senine tööandja jätkanud kooli juhi käitumisele hinnangu andmisega ning tuvastanud täiendavaid kooli juhi tegevusi, mis on põhjustanud töötaja suhtes usalduse kaotust. 22.05.2018 toimus Rõuge vallavolikogu istung, kus arutati seda, et hageja endise Varstu vallavolikogu esimehena on vastutav vallale (s.t. tööandjale) varalise kahju tekitamise eest ning hagejale tehti ettepanek tasuta saadud vara Rõuge vallale tagasi anda, millest hageja keeldus. Volikogu istungil juhiti volikogu poolt hageja tähelepanu sellele, et seoses Rõuge vallale kahju tekitamisega on tema osas kadunud usaldus ja samas pakuti talle võimalust ka kahju hüvitamiseks ja usalduse taastamiseks. Töölepingu ülesütlemine ei ole tingitud sellest, et haldusreformi tulemusena on muutunud kostja isikkoosseis ja sellest tulenevalt on muudetud senist tööandja seisukohta, vaid tööandja jaoks on eksisteerinud probleemid hagejaga pikemat aega, millele on tähelepanu juhtinud ka HTM ning tööandja on hinnanud töötaja tegusid taoliseks, mis andsid aluse töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks etteteatamistähtaega järgimata. Põhjus, miks tööandja eksisteerinud probleemile varem ei reageeritud on selles, et hageja oli samaaegselt ka vallavolikogu esimees ehk vallavanem tööandja esindajana, kes oleks pidanud juhtima hageja tähelepanu tema osas eksisteerivatele probleemidele, oli hagejale alluv isik.

KOHTU

POOLT

JÄRELDUSED

TUVASTATUD

ASJAOLUD

JA

NENDEST

TEHTUD

3.TvLS §58 lg 1, 4 järgi võivad töövaidluskomisjoni otsusega mittenõustumisel pooled pöörduda sama töövaidlusasja läbivaatamiseks kohtusse 30 kalendripäeva jooksul arvates töövaidluskomisjoni otsuse saamisest. Kui töövaidluskomisjon avalduse täielikult või osaliselt rahuldab, võib teine pool esitada kohtule taotluse, et kohus vaataks töövaidluskomisjonile esitatud avalduse läbi hagimenetluse korras hagina. Sel juhul on hageja töövaidluskomisjoni poole pöördunud isik ja kostja kohtule taotluse esitanud pool.

6 (14)

Tööinspektsiooni töövaidluskomisjoni 10.10.2018 otsusega töövaidlusasjas nr 4-1/1435/18-15 rahuldati A. S. avaldus Rõuge Vallavalitsuse vastu osaliselt, tuvastati, et Rõuge Vallavalitsuse poolt 16.06.2018 A. S. esitatud töölepingu nr 66 erakorralise ülesütlemise avaldus on tühine, lõpetati pooltevaheline tööleping alates 16.06.2018 ja mõisteti Rõuge Vallavalitsuselt A. S. kasuks välja hüvitis 5850 eurot (bruto) (tl 3-6). Rõuge vald (Rõuge Vallavalitsuse kaudu) esitas TvLS § 58 lg 4 alusel 06.11.2018 Tartu Maakohtule taotluse vaadata A. S. poolt töövaidluskomisjonile esitatud avaldus läbi hagimenetlus korras hagina. 4.TLS § 88 lg 1 alusel on tööandjal õigus üles öelda tööleping töötajast, sh tema isikust ja käitumisest tuleneval põhjusel. TLS § 88 lg 1 näeb ette lahtise ja näitliku loetelu töötaja isiku (p-d 1 ja 2) ja käitumisega (p-d 3–8) seotud mõjuvatest põhjustest, mille esinemisel on tööandjal õigus tööleping üles öelda. TLS § 88 lg 1 p 5 alusel võib tööandja töölepingu erakorraliselt üles öelda töötajast tuleneval mõjuval põhjusel, mille tõttu ei saa mõlemapoolseid huve järgides eeldada töösuhte jätkamist, eelkõige kui töötaja on pannud toime varguse, pettuse või muu teo, millega põhjustas tööandja usalduse kaotuse enda vastu. Ülesütlemisõigus on ühepoolselt õigussuhet lõpetav nn kujundusõigus. Lepingu ülesütlemise avaldus kujutab endast ühepoolset tehingut TsÜS § 67 lg 2 mõttes. Selleks, et töölepingu ülesütlemine oleks õiguspärane ja kehtiv, peavad olema täidetud ülesütlemise formaal- ja materiaalõiguslikud nõuded. TLS § 95 lg 1 kohaselt võib töölepingu üles öelda kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ülesütlemisavaldusega. Vorminõuet rikkudes tehtud või tingimuslik ülesütlemisavaldus on tühine. Tsiviilasja materjalides on 16.06.2018 töölepingu erakorralise ülesütlemise avaldus, mis anti töötajale kätte 16.06.2018. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et tööandja poolt esitatud töölepingu erakorralise ülesütlemise avalduse on töötaja kätte saanud. Seda kinnitab ka töövaidluskomisjonile esitatud helisalvestis, mida ka kohus kohtuistungil uuris, ja hageja allkiri ülesütlemisavaldusel (tl 20). Tööandja poolt 16.06.2018 töötajale esitatud töölepingu erakorralise ülesütlemise avaldus ei olnud esitatud tingimuslikult ja on ka põhistatud. Töölepingu ülesütlemise avaldusest nähtub tööandja tahe vabastada pooled lepinguliste kohustuste edasisest täitmisest. Seega vastab ülesütlemisavaldus TLS § 95 lg-tes 1 ja 2 sätestatud formaalsetele nõuetele ja ei ole TLS § 95 lg 1 teise lause järgi tühine.

7 (14)

hageja on endise Varstu vallavolikogu esimehena ja MTÜ Ostium juhatuse liikmena võtnud osa ja korraldanud tehinguid endisele Varstu vallale kuuluva varaga, mille tõttu on tema osalusel tekitatud vallale kahju eriti suures ulatuses (I kd, tl 19). Varstu Vallavolikogu 19.jaanuari 2016.a. otsusest nr 1-1.3/02 nähtub (I kd, tl 119), et Varstu Vallavolikogu otsustas võõrandada MTÜ Ostium tasuta Varstu vallale kuuluva kinnisvara Krabi Kooli hoonestatud kinnistu ja õpilaskodu, vara ei ole vajalik valitsemiseks ja võõrandatakse hariduse osutamise eesmärgil. Kohtule on esitatud Varstu vallavolikogu 19.01.2016 istungi protokoll nr 1-1.1/01 (I kd, tl 149), millest nähtuvalt taandus hageja valla vara võõrandamise arutamisest ja otsustamisest, kuid kinnitas koosolekul lõpuks usku, et selle meeskonnaga saab koolis väga hästi töötada; Varstu vallavolikogu 12.04.2016 otsus nr 1-1.3/12 (I kd, tl 150) ja Varstu valla 14.04.2016 taotlus Haridus- ja Teadusministeeriumile (I kd, tl 151), milles taotleti haridus- ja teadusministrilt luba Varstu vallale kuuluva Krabi kooli kinnistu võõrandamiseks otsustuskorras; võõrandatud vara nimekiri (I kd, tl 145-147). Antud juhtumi osas on algatatud kriminaalmenetlus kriminaalasjas nr 18221000009, milles on veel karistusõiguslik hinnang hageja käitumisele andmata. Kohus juhib poolte tähelepanu sellele, et töölepingu poolteks on avaldaja ja vallavalitsus ning töösuhte lõpetamisel omavad tähtsust töösuhtes toime pandud rikkumised. Ka kostja möönab, et ta heidab hagejale ette tegevusi, mis ei ole otseselt seotud hageja tööülesannetega, kuid tegemist on teoga, millega on põhjustatud usalduse kaotus töötaja vastu, sest KarS § 3001 näeb ette vastutuse korruptsioonivastases seaduses kehtestatud toimingupiirangu teadva rikkumise eest suures ulatuses ja hageja kui kooli direktori ülesandeks on korraldada kooli rahaliste vahendite õiguspärane ja otstarbekas kasutamine ning kooli direktorile esitatavatele nõuetele ei vasta isik, kelle tegevuse osas on algatatud kriminaaluurimine suures ulatuses rahaliste vahendite kasutamisega seonduvalt. Kuna tehingud on sõlmitud valla endaga, siis ei saa vaidlust olla kostja poolt nendest asjaoludest teadasaamise aja (2016.a.) osas. Asjas on tõendatud, et kostja poolt viidatud vara võõrandamise otsuse langetas vallavolikogu ning hageja vastava otsuse vastuvõtmisel ei osalenud. Lisaks sellele leidis kõnealuse vara võõrandamise otsustamine aset juba 19.01.2016.a. ja võõrandamistehing 2016.a.suvel, s.o. mitu aastat enne töölepingu ülesütlemist, mistõttu kohus nõustub hagejaga, et see asjaolu välistab kohtu hinnangul TLS § 88 lg 4 kohaselt töölepingu ülesütlemise 16.06.2018 nende asjaoludega seonduvalt.

8 (14)

selgitas enda lasteaia abitöölise kohalt koondamisega seotud asjaolusid; probleem oli üleüldine klassis ja tema laps pidi koolikiusamise tõttu lahkuma Varstu koolist; direktor ei esitanud konkreetseid ettepanekuid, kuidas seda olukorda lahendada; kaebekiri haridusministeeriumisse oli seotud nii tema lapse kui ka teiste lastega; 4.septembril 2017 salvestas ta A. S. vestluse; kevadel kunagi maikuus 2018 ümarlaua järel andis ta salvestuse üle Rõuge vallale. Kostja on leidnud, et hageja käitumine kooli direktorina on olnud nii lastevanemate kui kooli töötajate suhtes ebaprofessionaalne, alandav, ebaväärikas, so1vav ning mõnitav. Kohus nõustub kostjaga selles, et hageja on vestluses E. T. langenud emotsioonidesse, mis ei ole haridusasutuse juhile sobiv käitumine. Asja materjalidest nähtuvalt on kostja hageja käitumisest tunnistaja käest teada saanud ümarlaual 2018.a. mais. Mis puudutab aga kostja etteheiteid, et hageja on kahjustanud kostja kui tööandja mainet ja käitunud vääritult, jättes korduvalt vastamata Haridus- ja Teadusministeeriumi pöördumistele, jättes tagamata koolis tekkinud probleemide asjakohase lahendamise ning asunud hoopis süüdistama oma alluvaid, siis tuleb kohtul nõustuda hagejaga, et sellega seonduv menetlus ministeeriumis leidis aset perioodil suvisügis 2017.a. ehk enam kui 7 kuud enne töölepingu ülesütlemist, mistõttu vastavatele asjaoludele ei saa kostja TLS § 88 lg 4 kohaselt töölepingu ülesütlemisel tugineda. Kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et tööandja oleks seoses 2017. aastal toimunud sündmustega teinud hagejale hoiatusi või muul moel juhtinud avaldaja tähelepanu avaldaja poolt toime pandud rikkumistele; vastupidi vallavanema kirjast nähtuvalt tööandja hoopis toetas hagejat. Tunnistajana töövaidluskomisjonis ülekuulatud endine Varstu vallavanem Rein Ansip on kinnitanud (I kd, tl 109-110), et 2-3 poissi kiusasid üht tüdrukut; 2017.a. lastevanemate koosolekul need vanemad, kelle lapsed kiusasid, käitusid üleolevalt, ennastõigustavalt; koosolek muutus emotsionaalseks ja juhitamatuks. 8.Tööandja usalduse kaotuse on põhjustanud töölepingu ülesütlemisavalduse kohaselt ka hageja poolt endise Krabi kooli õpilaste kehaline väärkohtlemine (I kd, tl 19). Ülesütlemisavalduses viidatakse vaid prokuratuuri poolt hagejale esitatud vastavale süüdistusele ja kriminaalmenetluses kogutud tõenditele. Kostja ei ole ka kohtumenetluses seda ülesütlemise alust sisustanud. Õpilaste kehalise väärkohtlemise osas kahtlustuse ja seejärel süüdistuse esitamise fakt iseenesest on taoline, mis võib põhjustada usalduse kaotuse direktori kui kooli esindusisiku osas. Kohus nõustub kostjaga, et kriminaalmenetluse algatamine näitab seda, et on võimalus, et hageja on talle ette heidetava teo toime pannud. Hageja on esitanud kohtule Tartu Maakohtu 15.jaanuari 2019.a. ja Tartu Ringkonnakohtu 18.aprilli 2019.a. otsused (II kd, tl 26-50), millest nähtuvalt on A. S. talle KarS 121 lg 2 p 2 ja 3 järgi esitatud kõigis süüdistustes õigeks mõistetud ja ringkonnakohus on selle otsuse muutmata jätnud. Tsiviilasja lahendav kohus ei saa ega pea andma karistusõiguslikku hinnangut sellele, kas hageja pani mõne temale etteheidetava kuriteo toime. Karistusõiguslikke hinnanguid andmata on võimalik välja selgitada, kas hageja rikkus kostja juures tööülesandeid täites mingit kohustust sellisel määral, mis andis aluse töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks. Selleks, et see välja selgitada, tuleb kostjal konkreetne tegu (või konkreetsed teod) esile tuua, mis seda (neid) tõendada. Kohus leiab, et küsimus on konkreetse hagejapoolse teo toimepanemises, töölepingu ülesütlemise aluse olemasolu ei saa põhjendada ainuüksi kriminaalmenetluses kahtlustuse või süüdistuse esitamisega ega umbmääraste etteheidetega vääritu käitumise kohta, mille osas puuduvad nii asjaolude konkreetsus (ja sellest johtuvalt ka kontrollitavus) kui ka tõendid. Ühelegi konkreetsele teole, rääkimata selle asetleidmist kinnitavatest tõenditest, mida kohus saaks kontrollida, kostja viidanud ei ole. Kostja poolt viidatud hagejale kahtlustuse esitamine toimus augustis 2017.a. ja süüdistuse esitamine oktoobris 2017.a, s.t. 8-10 kuud enne töölepingu ülesütlemist, mistõttu tuleb kohtul nõustuda hagejaga, et TLS § 88 lg 4 tulenevalt ei olnud ka kostja poolt nendele asjaoludele tuginemine asjakohane.

9 (14)

9.Tööandja on usalduse kaotust hageja vastu põhjendanud ka sellega, et hageja on esitanud valeandmeid ja tekitanud Rõuge vallale varalise kahju, käies kooli direktorina korduvalt välisreisidel, mille eest on tasutud valla eelarvest (I kd, tl 20). Asja menetluse käigus kohtumenetluses on kostja hagivastuses 11.12.2018 täpsustanud (I kd, tl 142), et hageja on käinud välislähetustel nõuetekohaselt vormistatud lähetusteta ja samas on puhkusereisina käsitletavate välisriigis viibimiste ajal saanud töötasu. Õiguskirjanduses on leitud, et ülesütlemisalust saab ka hiljem täiendada, mh kohtumenetluse kestel, kus ülesütlemise üle vaieldakse (VÕS I Kommenteeritud väljaanne, § 195 kommentaar p 9.3.a viitega Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-43-15 p-le 11). Riigikohus leidis viidatud lahendis, et lepingust taganemise mõistliku aja hindamisel tuleb eristada algset taganemisavaldust ja selle hilisemaid täiendusi. Kohus ei nõustu kostjaga, et ta sai alles pärast 30.05.2018 toimunud Varstu Kooli ja Rõuge valla ametnike kohtumist teada hageja välisreisidest, kui vaatas läbi endise Varstu vallavanema käskkirjad, mis puudutavad Varstu Keskkooli direktori kohta vormistatud lähetusi, Varstu Keskkooli tööaja tabelid ja hageja palgaarvestuse andmed. Atlanto Arendus OÜ (I kd, tl 153156) täiendkoolituste arved olid saadetud Varstu Vallavalitsusele ja ei ole põhjendatud hagejale ette heita seda, et tööandja ei olnud vormistanud nõuetekohaseid lähetusi. Täiendkoolituste osavõtjate ja sisu kohta on Atlanto Arendus OÜ andnud selgitused (I kd, tl 174-176), seega ei saa kohus nõustuda kostja väitega, et täiendkoolituste toimumise ja koolituskavade kohta puuduvad igasugused andmed. Samas ei tekitanud lähetuste mittevormistamine ilmselt vallale ka kahju, vaid hoidis kokku rahalisi vahendeid päevarahade tasumatajäämise arvelt. Poolte vahel ei ole vaidlust, et peale selle on hageja 2015 märtsist- 2017.a. augustini viibinud seitsmel välisreisil, mil ta oli tööajatabeli järgi märgitud tööl ja hageja sai sel perioodil jätkuvalt töötasu. Töölepinguga on tõendatud, et hagejale tööülesandeid annab ja neid kontrollib Varstu Vallavalitsus (töölepingu p 2.3- I kd, tl 67). Tööaja arvestus, mis on aluseks töötasu arvestusele, on TLS § 28 lg 2 p 4 alusel eelkõige tööandja kohustus. Kohtu arvates saab TsMS § 251 lg-t 2 tõlgendada laiendavalt ning tunnistaja ülekuulamise kohtus saab asendada ka töövaidluskomisjonis tunnistajana ärakuulatud isiku ütlustega, kuna töövaidluskomisjoni istungil tunnistajate ärakuulamise kord on reguleeritud seadusega TvLS § 47-49 kohaselt. TvLS § 49 lg 4 kohaselt kuulatakse tunnistajad ära üksteisest eraldi. Ärakuulamata tunnistajad ei või asja arutamise ajal viibida istungiruumis. Töövaidluskomisjon on tunnistajana ära kuulanud endise Varstu vallavanema Rein Ansipi, kes selgitas (I kd, tl 109110), et tunnistaja oli hageja vahetu juht, tööandjal ei olnud hagejaga ühtegi probleemi; tööandja poolt oli aktsepteeritud, et hageja välislähetuste ajal tema töötasu säilis, kuna avaldaja lisatasusid ei saanud, siis isegi kui hageja viibis isiklikel põhjustel töölt eemal, oli see tööandja poolt tasustatud aeg, sest tööandjal ei olnud võimalik avaldajale ületundide eest lisatasu maksta; eemalviibimised olid kooskõlastatud; õppepuhkusereiside eest tasus hageja ise aga käis ka tunnistaja nõusolekul tööajast. Hageja ise selgitab kohtuistungil, et ta täitis vajadusel välisriigis viibimise ajal ka tööülesandeid, tal oli arvuti kaasas (II kd, tl 72). Kostja poolt viidatud välisreisid toimusid ajavahemikul märts 2015 kuni august 2017, seega ligi aasta kuni rohkem kui kolm aastat enne töölepingu ülesütlemist, mistõttu on TLS § 88 lg 4 tulenevalt kostjal möödunud mõistlik aeg nendele asjaoludele tuginedes hageja töölepingut üles öelda.

hoiatada töötajat mh TLS § 88 lg 1 p-s 5 sätestatud rikkumise korral, toetab tööõiguses kehtiv ülesütlemiskaitse põhimõte, mille kohaselt tuleb võimalusel töölepingu ülesütlemisest hoiduda ja kasutada seda viimase meetmena, kui töösuhte jätkamine ei ole enam võimalik. Hoiatamise eesmärk on anda töötajale võimalus oma käitumist parandada, et töösuhe saaks jätkuda. Eelnevat hoiatamist ei ole TLS § 88 lg 3 teise lause kohaselt vaja, kui töötaja ei saa rikkumise erilise raskuse tõttu või muul põhjusel seda hea usu põhimõtte järgi tööandjalt oodata. Sellise rikkumisega on eelkõige hõlmatud VÕS § 116 lg 2 p-des 2-4 sätestatud asjaolud (VÕS § 196 lg 2). VÕS § 116 lg 2 p 3 järgi olulise lepingurikkumisega on eelkõige tegemist, kui kohustust rikuti tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Riigikohus on 29.10.2012 otsuses nr 3-2-1-116-12 (p 11) asunud seisukohale, et töölepingu erakorralise ülesütlemise eelduseks on nii võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 196 kui ka TLS § 87 järgi mõjuva põhjuse olemasolu. VÕS ei anna ammendavat loetelu juhtumitest, millal lepingu rikkumist tuleb oluliseks pidada. VÕS § 196 lg 2 järgi kui mõjuv põhjus seisneb selles, et teine lepingupool rikub lepingulist kohustust, võib lepingu üles öelda alles pärast kohustuse rikkumise lõpetamiseks määratud mõistliku tähtaja tulemusteta lõppemist. Tähtaja määramine ei ole vajalik VÕS § 116 lg 2 p-des 2–4 sätestatud juhtudel. Riigikohtu tsiviilkolleegiumi arvates võimaldab TLS § 88 lg 3 teine lause jätta töötaja hoiatamata ka juhul, kui hoiatamisega ei ole võimalik saavutada eesmärki anda töötajale võimalus oma käitumist parandada /--/. TLS § 88 lg 3 sätestab, et tööandja võib töölepingu töötaja kohustuse rikkumise või tema töövõime vähenemise tõttu üles öelda, kui ülesütlemisele on eelnenud tööandja hoiatus. Eelnevat hoiatamist ei ole ülesütlemise eeldusena vaja, kui töötaja ei saa kohustuse rikkumise erilise raskuse tõttu või muul põhjusel seda hea usu põhimõtte järgi tööandjalt oodata. TLS § 88 lg 3 kohaldub ka juhul, kui töötajaga kavatsetakse tööleping lõpetada usalduse kaotuse tõttu. Tööandja kohustus töötajat hoiatada tuleneb TLS § 88 lg-te 1 ja 3 koostoimest. Tööõiguses kehtiva ülesütlemiskaitse põhimõtte kohaselt tuleb võimalusel töölepingu ülesütlemisest hoiduda ja kasutada seda viimase meetmena, kui töösuhte jätkamine ei ole enam võimalik. Hoiatamise eesmärk on anda töötajale võimalus oma käitumist parandada, et töösuhe saaks jätkuda. Riigikohus on otsuse nr 3-2-1-187-15 p 13 märkinud, et "hoiatuses kui tööandja tahteavalduses peab selgelt avalduma tahe tuua kaasa õiguslik tagajärg, s.o öelda tööleping üles, kui töötaja ei paranda oma käitumist. Seega saab hoiatus olla väljendatud üksnes otsese tahteavaldusena (tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg-d 1 ja 2)." Seega, kui töötaja on käitunud viisil, mis põhjustas tööandja usalduse kaotuse tema vastu, tuleb asjaolude kohaselt hinnata, kas töötaja sai oodata, et tööandja teda enne töölepingu ülesütlemist hoiataks. Kohtule ei ole esitatud tõendeid, et 2018. aasta kevadel lapsevanematega toimunud vestluse järgselt oleks tööandja hagejale hoiatusi teinud seoses hageja käitumise või tööülesannete täitmisega. Kostja on selgitanud, et 22.05.2018 toimus Rõuge vallavolikogu istung, kus juhiti volikogu poolt hageja tähelepanu sellele, et seoses Rõuge vallale kahju tekitamisega on tema osas kadunud usaldus ja samas pakuti talle võimalust ka kahju hüvitamiseks ja usalduse taastamiseks. Samas ei ole kohtule esitatud ühtegi tõendit, et hagejat oleks hoiatatud töölepingu ülesütlemisest, kuid hageja ei ole pärast hoiatamist oma käitumist parandanud. Valdav enamik asjaoludest, mida kostja hagejale ette heidab, leidsid aset 7 kuud kuni 3 aastat enne töölepingu ülesütlemist, kusjuures varasemalt ei olnud tööandja teinud hagejale nende asjaoludega seonduvalt asja materjalidest nähtuvalt ühtegi etteheidet. Samuti on enamus asjaoludest, mida kostja on hagejale ette heitnud töösuhte kestel, toime pandud enne uue vallavalitsuse ametisse astumist, kuid need ei saa olla asjaolud, millest tööandja sai teada alles siis, kui uus vallavalitsus ametisse astus. Kohus nõustub hagejaga, et tööleping on olnud sõlmitud avaldaja ja tööandja vahel ning tööandja ei ole muutunud, vaid haldusreformi käigus

11 (14)

muutus tööandja õigusjärglus. Kohus nõustub töövaidluskomisjoni poolt avaldatuga, et olukorras, kus tööandja hinnangul on tal hageja käitumise suhtes teistsugused ootused, siis selline poolte vahelise praktika muudatus tuleks fikseerida, kokku leppida või äärmisel vajadusel juhtida töötaja tähelepanu hoiatust tehes; tööandja aga seda ei teinud ning tööandja ning töötaja vahelise hea usu ja lojaalsuse põhimõttega ei ole kooskõlas, et avaldaja vahetu juhi muutumisel muutuvad arusaamad kokkulepete kohaldamise osas, ilma sellest töötajat teavitamata. Kohtus tõendamist leidnud töölepingu ülesütlemise asjaoludest on ainult hageja ebakohasest käitumisest töötaja E. T. tööandja asja materjalidest nähtuvalt teada saanud TLS § 88 lg 4 sätestatud mõistliku aja jooksul enne töölepingu ülesütlemist, kuid see hageja kohustuse rikkumine ei ole kohtu hinnangul nii raske, mis oleks tinginud töölepingu üles ütlemise hagejat TLS § 88 lg 3 teise lause järgi hoiatamata. 11.TLS § 104 lg 1 järgi seadusest tuleneva aluseta või seaduse nõuetele mittevastav töölepingu ülesütlemine on tühine. Hinnates kogumis kohtule esitatud tõendeid, leiab kohus, et tööandja 16.06.2018 pooltevahelise töölepingu ülesütlemise avaldus ei ole õiguspärane. 16.06.2018 töölepingu erakorralise ülesütlemise avalduses on tööandja heitnud avaldajale ette tegusid, mis kas ei ole seotud avaldaja töölepinguliste kohustuste täitmisega, mis on tõendamata ja milledest tööandja poolt teadasaamisest enne töölepingu ülesütlemist on möödunud mõistlik aeg. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et tuvastatud on, et 16.06.2018 kostjapoolne pooltevahelise töölepingu erakorraline ülesütlemine on tühine TLS § 104 lg 1 järgi. Kostja ei järginud töölepingu ülesütlemisel TLS § 88 lg 4, mille kohaselt võib tööandja töölepingu üles öelda üksnes mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta ülesütlemise aluseks olnud asjaolust teada sai või pidi teada saama. Samuti on hageja töölepingu üles öelnud hagejat TLS § 88 lg 3 alusel eelnevalt hoiatamata.

12 (14)

13 (14)

oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu (Riigikohtu 13. novembri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-13, p 25). Riigikohtu senises praktikas on mh põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu 120 eurot koos käibemaksuga (1. oktoobri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-92-13) ja tunnitasu 120 eurot ilma käibemaksuta (2. oktoobri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-13), samuti 147 eurot 49 senti koos käibemaksuga (14. oktoobri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-98-13), 153 eurot ilma käibemaksuta (11. veebruari 2015. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14, p 14); 156 eurot koos käibemaksuga (26. aprilli 2017. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-34-17, p 15) ning eriti keerulise asja puhul 200 eurot ilma käibemaksuta (3.aprilli 2019.a. otsus nr 2-16-3785). Arvestades kohtupraktikat ja käesoleva asja keerukust loeb kohus põhjendatuks ja mõistlikuks tasuks hageja esindaja tunnitasu 160 eurot (koos käibemaksuga). Kuna sama esindaja esindas hagejat juba töövaidluskomisjonis, loeb kohus ülepaisutatuks hageja esindaja aega kohtumenetluses kostja tõendite analüüsile ja kohtuistungiks ettevalmistumisele ning nõupidamisele kliendiga kokku 3,5 tunni ulatuses. Arvestades asja keerukust ja mahtu, hageja poolt koostatud ja tutvutud menetlusdokumentide sisu ning mahtu, peetud kohtuistungeid loeb kohus põhjendatuks ja vajalikuks hageja esindaja ajakuluks koos töövaidluskomisjoniga kokku 20 tundi, seega on esindaja põhjendatud kulud kokku 160x20 = 3200 eurot. Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt kulus kostja esindajal hagimaterjalidega tutvumisele, hagivastuse projekti koostamise arutelule kliendiga, hagivastuse projektis täienduste tegemisele ja hagivastuse (8 lk lisadega) esitamisele kokku 6 tundi; konsultatsioonile büroos kliendiga, kohtu 11.09.2019 istungiks ettevalmistumisele 1 tund; kohtuistungil osalemisele 11.09.2019 1 tund; taotluse täiendavate tõendite esitamiseks (5 lk) 1,5 tundi; 28.10.2019 kohtuistungil osalemisele 3 tundi: kokku 1500 eurot (ilma käibemaksuta). Kohtu hinnangul hageja on tunnitasu 120 eurot ilma käibemaksuta mõistlik. Arvestades asja keerukust ja mahtu, hageja poolt koostatud ja tutvutud menetlusdokumentide sisu ning mahtu, peetud kohtuistungeid, loeb kohus põhjendatuks ja vajalikuks hageja esindaja ajakuluks kokku 12,5 tundi, seega on kostja esindaja põhjendatud kulud kokku 120x12,5 = 1500 eurot. Hageja menetluskuludest tuleb kostjalt menetluskulude jaotuse kohaselt välja mõista 50 %, s.o. 50 %x 3200 = 1600 eurot ja hagejalt kostja kasuks 50% kostja menetluskuludest, s.o. 50%x1500= 750 eurot. Tasaarvestades menetluskulude nõuded kuulub kostjalt välja mõistmisele 1600-750= 850 eurot. Vastavalt hageja taotlusele tuleb kostjal TsMS § 177 lg 4 alusel temalt väljamõistetud menetluskuludelt 850 eurot tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Roomet Sõnna Kohtunik

14 (14)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.