V R hagi S OÜ vastu töövaidluses (töövaidlusasi nr xxxx)
Tsiviilasja hind
583,33 eurot
Menetlusosalised ja nende
Hageja V R (isikukood xxxx), lepinguline esindaja O V Kostja S OÜ (registrikood xxxx), lepinguline esindaja K K
esindajad Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses kohtuistungit
peale
10.12.2018
toimunud
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada osaliselt.
2.Välja mõista kostjalt S OÜ hageja V R kasuks 283,33 eurot. Menetluskulude jaotus Jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Juhul kui apellatsioonkaebuses on märkimata, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, võib apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses. Menetluskulude jaotust ja suurust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus ja suurus kindlaks määrati. Menetlusabi taotluse esitamine ei pikenda eelmärgitud menetlustoimingute tegemiseks ettenähtud tähtaegu. Menetluse käik
V R (edaspidi hageja) esitas 03.09.2017 Töövaidluskomisjonile (TVK) avalduse S OÜ (edaspidi kostja) vastu saamata jäänud lõpparve, sh töötasu ja puhkusehüvitise nõudes.
2.TVK oma 02.10.2017 otsusega töövaidlusasjas nr xxxx mõistis kostjalt hageja kasuks välja juunikuu 2017 töötasu summas 250 eurot ning puhkusehüvitise 19 kalendripäeva eest summas 333,33 eurot.
3.Kostja ei nõustunud TVK otsusega ja esitas 30.10.2017 Harju Maakohtule taotluse vaadata töövaidluskomisjonile esitatud avaldus läbi hagimenetluse korras (töövaidlusasi nr xxxx).
4.Hageja esitas 23.11.2017 kohtule hagiavalduse saamata jäänud töötasu ja puhkusehüvitise nõudes. Hageja nõue ja asjaolud
5.Hageja palub kostjalt välja mõista saamata jäänud töötasu 250 eurot perioodi 01.06.201730.06.2017 eest ning kasutamata puhkuse eest hüvitis summas 333,33 eurot.
6.Hageja ja kostja vahel oli sõlmitud suuline leping oktoober 2016. Hageja asus kostja juures tööle osalise koormusega ja tähtajatult. Hageja alustas töö tegemisega 01.11.2016 töötades juhatuse assistendina. Hageja ülesanneteks olid IT-alased projektid, arved ja maksekorraldused. Hageja oli registreeritud EMTA töötamise registris 01.11.2016. Hageja pangakontole on laekunud fikseeritud töötasu netosummana 500 eurot kuus. Juuni 2017 keskpaigas informeeris kostja hagejat, et soovib lõpetada töösuhte. Kokkuleppeliselt hageja ja kostja vahel määrati viimaseks tööpäevaks 30.06.2017, mille kohta on ka EMTA töötamise registris tehtud hagejapoolne kinnitus. Kõik nõutavad tööülesanded olid hageja poolt täidetud kuni kokkulepitud tähtajani. Kostja ei ole hagejale tasunud juuni 2017 töötasu. Töötaja tegi järelpärimise e-maili teel saamata jäänud töötasu kohta, mille vastusest hageja järeldas, et kostja on loobunud maksmisest. Hageja ei terve tööaja jooksul võtnud ka puhkust, mis loob hagejale õiguse kasutamata puhkuse hüvitisele. Töötaja töötas 8 kuud, mis võimaldab 28-st ettenähtud põhipuhkuse kalendripäevast aastas 18,66 (ümardatuna 19) kalendripäeva puhkust. Juhindudes nimetatust ja määruses sätestatust omab töötaja õigust 19 kalendripäeva eest puhkusetasule 333,33 eurot.
7.Hageja ja kostja vahel ei olnud sõlmitud töölepingut, milles oleks ette nähtud hageja töökohustused. Kõik töökohustused arutasid hageja ja kostja läbi koos. Hageja töötas novembrist 2016 kuni juuni 2017 fikseeritud töötasuga 500 eurot, mida tõendab pangaarve väljatrükk ja Maksu- ja Tolliameti väljavõte. Seadus ei keela töötajal üheaegselt töötada mitmes ettevõttes.
8.Hageja alustas kostja juures tööd 01.11.2016, mitte 21.11.2016 nagu väidab kostja. Samuti oli töösuhte lõpetamine hageja ja kostja vahel 30.06.2017, mitte 31.05.2017. Hageja ja kostja vahel ei olnud sõlmitud töölepingut, milles oleks ettenähtud hageja kui töötaja töökohustused. Kõik kohustused, ükskõik milliste tööde teostamiseks, arutasid hageja ja kostja koos. Kostjal ei olnud kontorit, kuhu oleks pidanud tulema kliendid ja keda oleks pidanud teenindama. Seetõttu võis tööd teha ka kaugtööna, mida hageja ka tegi. Hageja andis kostjale vaidlusaluse arvuti tagasi 07.10.2017 A S.
9.Hageja on seisukohal, et töötamise register ei ole ainult informatiivne, vaid kohustuslik. Kostja vastuväited
10.Kostja hageja nõuet ei tunnista ja palub jätta hagi rahuldamata. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda.
11.Hageja ei ole oma töökohustusi 2017 juunis täitnud. Juunis 2017 töötas hageja teise tööandja juures. Hageja töötas alates mai lõpust 2017 või alates juuni algusest aktsiaseltsis E T. Hageja töötas uue tööandja juures täistööajaga. Hagejal ei saanud olla aega kostja juures töökohustuste täitmiseks.
12.Hageja töötamise registri kanne on ebaõige. Tegemist informatiivse kandega, mis ei too endaga kaasa õigusi ega kohustusi. Kandega ei ole võimalik tõendada töösuhte algust ega ka selle lõppu.
13.Hageja puhkusehüvitise nõude on alusetu. Hageja on oma puhkuse ära kasutanud.
14.Hageja töötas kostja juures 21.11.2016-31.05.2017. Hageja töötas kostja juures alates 21.11.2016. Kostja tasus hagejale aga töötasu kogu 2016 novembrikuu eest. Kostja on tasunud hagejale töötasu 2/3 ulatuses rohkem ehk hageja on alusetult saanud töötasu 333,33 eurot. Nimetatud summas esitab kostja alternatiivse menetlusliku tasaarvestusavalduse. Kostja tasaarvestab oma nõude summas 333,33 eurot hageja väidetava puhkusetasu nõudega summas 333,33 eurot.
15.Poolte vahel oli sõlmitud suuline töövõtuleping järgmistel tingimustel: 1) hageja töötas kostja juures osalise tööajaga 4 tundi tööpäevas, 20 tundi nädalas ja 80 tundi kuus; 2) hageja töökoht asus kostja kontoris ning poolte vahel puudus kaugtöö tegemise kokkulepe; 3) hageja töötasu oli 500 eurot kuus; 4) hageja tööaeg oli tööpäevadel vahemikus 12:00-17:00. Nimetatud ajavahemikus kohustus hageja tegema tööd 4 tundi tööpäevas; 5) hageja töökohustusteks olid „back Office“ meeskonnaga suhtlemine, projektide haldamine, kauba vastuvõtmine ja klientidele edastamine, pangas maksekorralduste ettevalmistamine; arvete haldamine, raamatupidajale arvete edastamine. Hageja ei täitnud oma töökohustusi ja oli seetõttu puhkusel 2017 jaanuaris 20-l päeval, veebruaris 8-l päeval, märtsis 17-l päeval, aprillis 17-l päeval ning mais 10-l päeval. Kuna kostja on hagejale tasunud töötasu oluliselt suuremas summas, kui hageja on täitnud oma kohustusi, siis esitab kostja ka selles osas menetlusliku tasaarvestusavalduse. Kuna hageja ei ole kostjale 2017 juunis tööd teinud, kuid kostja on tasunud hagejale 250 eurot, siis kuulub nimetatud summa hageja poolt kostjale tagastamisele. Seetõttu esitab kostja alternatiivse menetlusliku tasaarvestusavalduse, tasaarvestades oma nõude summas 250 eurot hageja väidetava töötasunõudega summas 250 eurot.
16.Kui kohus peaks asuma seisukohal, et hageja nõue on põhjendatud, siis esitab kostja menetlusliku tasaarvestusavalduse. Hageja on tekitanud kostjale kahju. Hageja jättis kostja sülearvuti endale. Sülearvuti maksumus on 1004,40 eurot. Kostja esitab nimetatud summa osas menetlusliku tasaarvestusavalduse.
17.Hageja on kogu oma puhkuse ja rohkemgi veel ära kasutanud. Kostjale arusaadavalt ei ole keelatud poolte kokkuleppel arvestada päevad, kui hageja tööl ei käinud, maha hageja puhkusest. Seda enam, et kostja on sisuliselt nende päevade eest tasunud ehk kostja on puhkusetasu maksnud.
18.Juunis 2017 oli kostjal kontor aadressil xxxx. Kuna hageja nimetatud asjaolu ei teadnud, siis tõendab see veelkord seda, et hageja ei teinud kostjale tööd 2017 juunis. Kohtu põhjendused
5.Kohus, tutvunud hagiavalduse, kostja vastusega ning poolte poolt menetluse käigus esitatud seisukohtade ja tõenditega, kuulanud ära tunnistajad ning kuulanud pooled ära kohtuistungil, leiab, et hagi on põhjendatud oslaiselt ja tuleb rahuldada.
6.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 järgi hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või selle vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 järgi kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.
7.Kostja on esitanud kohtule juhindudes töövaidluse lahendamise seaduse (TvLS) § 58 lg-st 4 taotluse vaadata hagimenetluse korras läbi TVK-le esitatud töövaidlusasi nr xxxx. TVK oma 02.10.2017 otsusega töövaidlusasjas nr xxxx mõistnud kostjalt hageja kasuks välja järgnevad netosummad: 1) juunikuu 2017 töötasu summas 250 eurot, 2) puhkusehüvitise 19 kalendripäeva eest summas 333,33 eurot. Kostja ei nõustunud TVK otsusega.
8.Hageja esitas kohtule juhindudes Harju Maakohtu 09.11.2017 kohtumäärusest (tl 15) hagiavalduse (18-19), milles palub: 1) mõista kostjalt välja hageja kasuks saamata jäänud töötasu
summas 250 eurot perioodi 01.06.2017 kuni 30.06.2017 eest ning 2) mõista kostjalt välja hageja kasuks kasutamata 19 kalendripäeva eest hüvitis summas 333,33 eurot.
9.Kohus selgitab, et kohus ei kontrolli töövaidluskomisjoni otsust, vaid lahendab TVK-le esitatud avalduse hagimenetluses algusest peale (Riigikohtu 29.03.2011 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-6-11, p 13 teine lõik).
10.Pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle, mis kohus loeb TsMS § 231 lg-te 2 ja 4 ning viidatud tõendite alusel tuvastatuks: -
Hageja ja kostja vahel on sõlmitud suuline tööleping, mille kohaselt asus hageja kostja juures tööle osalise koormusega (4 tundi päevas, 20 tundi nädalas) ja tähtajatult;
-
Hageja töötasu oli 500 eurot kuus neto;
-
Kostja juurde tööle asumisel andis kostja hagejale kasutamiseks sülearvuti xxxx.
11.Pooled vaidlevad selle üle, kas hageja asus kostja juurde tööle 01.11.2016 või 21.11.2016 ning kas kostja töötas kostja juures kuni 31.05.2017 või 30.06.2017. Samuti vaidlevad pooled selle üle, kas kostja on kohustatud hagejale tasuma saamata jäänud töötasu ja kasutamata jäänud puhkuse hüvitise. Lisaks on pooltel vaidlus, kas kostjal on hageja vastu tasaarvestatav nõue, st kas hageja on kostja poolt saadud sülearvuti kostjale tagastanud. Saamata jäänud töötasu nõue
12.Töölepingu seaduse (TLS) § 15 lg 2 p 1-3 sätestab, et töötaja teeb kokkulepitud tööd ja täidab töö iseloomust tulenevaid kohustusi; teeb tööd kokkulepitud mahus, kohas ja ajal; täidab õigel ajal ja täpselt tööandja seaduslikke korraldusi. TLS § 28 lg 2 p-de 1 ja 2 kohaselt on tööandja eelkõige kohustatud kindlustama töötaja kokkulepitud tööga ning andma selgeid ja õigeaegseid korraldusi ning maksma töö eest töötasu kokkulepitud tingimustel ja ajal. TLS § 84 lg 1 järgi muutuvad töölepingu lõppemisega kõik töösuhtest tulenevad nõuded sissenõutavaks.
13.Poolte vahel ei ole vaidlust, et hageja asus kostja juures tööle suuliselt sõlmitud töölepingu alusel osalise tööajaga ning netotöötasuga 500 eurot kuus. Sellist igakuist töötasu on hageja pangakonto väljavõttest nähtuvalt kostja hagejale ka üle kandud kuni mai 2017 (k.a) (I kd tl 24). Kostja on maksnud hagejale juuni 2017 töötasu netosummas 250 eurot. Poolte vahel on vaidlus selles, kas hageja täitis tööülesandeid juunis 2017 ning on õigustatud saama nimetatud kuu eest töötasu.
14.Hageja on oma väidete tõendamiseks esitanud väljavõtte Maksu- ja Tolliameti süsteemist, millest nähtuvalt on hageja töötamise alguseks märgitud 01.11.2016 ning töötamise lõppkuupäevaks 30.06.2017 (I kd tl 23), millise kande on kostja seadusliku esindaja 27.12.2017 avalduse alusel muudetud (I kd tl 158). Samuti on hageja esitanud kirjavahetuse kostja seadusliku esindajaga (I kd tl 57-64, tõlked 70-73, I kd tl 116-120, tõlked 124-126). Kostja on seisukohal, et poolte vahel oli kokku lepitud, et hageja tööaeg oli tööpäevadel vahemikus 12:00-17:00. Nimetatud ajavahemikus kohustus hageja tegema tööd 4 tundi tööpäevas. Hageja töökoht asus kostja kontoris ning poolte vahel puudus kaugtöö tegemise kokkulepe.
15.Kohus on seisukohal, et kostja ei ole tõendanud, et pooled on kokku leppinud, et hageja tööaeg oli tööpäevadel vahemikus 12:00-17:00. Samuti ei ole kostja tõendanud, et pooled on kokku leppinud töö tegemise kohaks kostja kontori. Hageja poolt esitatud kirjavahetustest nähtuvalt on hageja täitnud tööülesandeid ka väljaspool kostja märgitud tööaega, mistõttu leiab kohus, et usutav ei ole kostja väide, et pooled on kokku leppinud hageja tööajaks tööpäevadel 12:00-17:00. Nimetatut ei tõenda ükski kohtule esitatud tõend. Samas puudub vaidlus, et hageja töötas osalise tööajaga, mistõttu on usutavad hageja väited, et hageja võis täita tööülesandeid ka kaugtööna, mida toetab ka poolte vaheline e-kirjavahetus. Kostja on väitnud, et hageja töötas kostja juures perioodil 21.11.2016-31.05.2017. Kohtu päringust Maksu- ja Tolliametisse nähtub, et muudatus töötamise registris on tehtud kostja
juhatuse liikme D M poolt 27.12.2017 esitatud avalduse alusel ehk peale käesoleva menetluse algust. Kohus leiab, et ebatõenäoline on, et kostja avastas ebaõige kande Maksu- ja Tolliameti töötamise registris niivõrd hilja. Samuti on ebausutav ka kostja väide, et kostja on hagejale tasunud töötasu november 2016 eest ekslikult 500 eurot ja juuni 2017 eest 250 eurot. Kohus leiab, et Maksu- ja Tolliameti väljavõtte (I kd tl 23) ning pooltevahelise kirjavahetusega (I kd tl 57-64, tõlked I kd tl 70-73) on tõendatud, et hageja töötas kostja juures 01.11.2016-30.06.2017. Puudub vaidlus, et hageja töötas osalise tööajaga, seega on asjakohatud kostja väited, et hageja käis ülikoolis ja jõusaalis ning ei saanud seega täita tööülesandeid. Kostja ei ole tõendanud, et tööülesanded on täitmata. Kohtu hinnangul ei oma käesolevas menetluses ka tähtsust asjaolu, et hageja töötas juunis 2017 teisel töökohal. Kostja ei ole tõendanud, et poolte vahel oli kokku lepitud teisele töökohal töötamise keeld. Kohus arvestades, et hageja töötas kostja juures osalise tööajaga ning võis teha tööd ka kaugtööna, siis ei ole välistatud, et hageja on jõudnud teise töökoha kõrvalt teha osalist tööd ka kostjale.
16.Eeltoodust tulenevalt kuulub rahuldamisele hageja juuni 2017 töötasu nõue netosummas 250 eurot. Kasutamata põhipuhkuse hüvitise nõue
17.Kasutamata põhipuhkuse hüvitise nõude õiguslik alus on TLS § 71, mis sätestab, et töölepingu lõppemisel on tööandja kohustatud hüvitama töötajale kasutamata jäänud aegumata põhipuhkuse rahas.
18.Poolte vahel on vaidlus selles kas hageja on töötamise ajal puhkust kasutanud või mitte. Kostja on kohtule esitanud tabeli (I kd tl 80 pöördel) ning väljavõtte kostja arvutisüsteemist (II kd tl 171-175), millest lähtuvalt kostja leiab, et hageja ei täitnud oma töökohustusi ja oli seetõttu puhkusel 2017 jaanuaris 20-l päeval, veebruaris 8-l päeval, märtsis 17-l päeval, aprillis 17-l päeval ning mais 10-l päeval.
19.TLS § 69 lg 2 alusel koostab tööandja puhkuste ajakava iga kalendriaasta kohta ja teeb selle töötajale teatavaks kalendriaasta esimese kvartali jooksul. Puhkuste ajakavasse märgitakse põhipuhkus ja kasutamata puhkus. Kui puhkuste ajakavasse on märgitud muud seaduses ettenähtud puhkused, siis antakse need vastavalt ajakavale.
20.TLS § 70 lg 2 kohaselt makstakse puhkusetasu hiljemalt eelviimasel tööpäeval enne puhkuse algust, kui tööandja ja töötaja ei ole leppinud kokku teisiti. Kokkulepe, mille alusel puhkusetasu makstakse hiljem kui puhkuse kasutamisele järgneval palgapäeval, on tühine. Kohtule esitatud dokumentidest ei nähtu, et kostja oleks hagejale maksnud puhkusetasu. Kostja ei ole kohtule esitanud 2016 või 2017 puhkuste ajakava, millest nähtuks hageja puhkusele planeerimine. Kostja ei ole esitanud hageja tööajaarvestust, millest nähtuks millistel kuudel ja kuupäevadel on hageja puhkust kasutanud. Kohus nõustub hagejaga, et kostja poolt esitatud ekraanipildid ja tabelid ei tõenda, et hageja kasutas kostja poolt välja toodud päevadel puhkust. Kohus on seisukohal, et see, et kostja on andnud hagejale vaba aega on kostja riisiko. Nimetatu näol ei ole tegemist puhkuse kasutamisega. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kostja ei ole tõendanud, et hageja oleks kasutanud seadusega ettenähtud puhkusepäevi.
21.TLS § 55 alusel eeldatakse, et töötaja iga-aastane puhkus on 28 kalendripäeva (põhipuhkus), kui töötaja ja tööandja ei ole leppinud kokku pikemas põhipuhkuses või kui seadus ei sätesta teisiti. Teistsugust kokkulepet ei ole pooled kohtule esitanud. Seega kuulus hagejale lõpparve koosseisus hüvitamisele 19 kalendripäeva kasutamata jäänud põhipuhkust ((28/365)x242=19).
22.Kostja ei ole kohtule esitanud hageja puhkusehüvitise õiendit arvutuskäiguga ega esitanud ka vastuväiteid hageja arvutuse õigsusele. Asjaolu, et kostja on väidetavalt andnud hagejale vabasid päevasid ei tähenda, et hageja on kasutanud ära talle seadusega ette nähtud puhkuse. Kohtule kostja poolt esitatud tabel, millal hageja väidetavalt puudus töölt (II kd tl 171-175, tõlked III kd tl 15-19), ei tõenda hagejale puhkuse andmist, vaid, millal hagejal oli vaba päev. Samas ei ole kohtule aru saada, mis tabeliga on tegu ja kelle poolt see koostatud on. Kostja seaduslik esindaja
on kinnitanud vande all, et kirjalikult puhkuseid üldse ei vormistatud ning süsteem puhkuste märkimiseks puudus (III kd tl 52). Kostja ülesanne on pidada puhkuste ajakava. Kostja enda riisiko on olnud hagejale väidetavate vabade päevade andmine ja vabaaja lubamine ülikoolis käimiseks ja jõusaali külastamiseks. Seetõttu loeb kohus hageja arvutuse puhkusetasu osas õigeks. Kostja ei ole tõendanud, et kostja on puhkusetasu tasunud. Kostja seadusliku esindaja ütlused selles osas ei ole usutavad ja neid ei toeta ükski tõend (III kd tl 47).
23.Eelneva alusel kuulub hageja puhkusehüvitise nõue 19 kalendripäeva eest netosummas 333,33 eurot rahuldamisele. Kostja menetluslik tasaarvestusavaldus
24.Kostja on kohtule esitanud menetlusliku tasaarvestusavalduse juhuks, kui kohus peaks leidma, et hageja nõue kostja vastu on põhjendatud. Riigikohus on märkinud, et lubatav on kostja tasaarvestusavalduse esitamine menetluses alternatiivselt juhuks, kui kohus hagi rahuldab, st tegemist ei ole tingimusliku avaldusega VÕS § 198 teise lause mõttes (vt Riigikohtu lahend kohtuasjas 3-2-1-116-10, p 44).
25.VÕS § 197 lg 1 kohaselt kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt tasaarvestuse tulemusena lõpevad tasaarvestuse poolte nõuded kattuvas ulatuses ajast, mil neid võis tasaarvestada, kui pooled ei lepi kokku teisiti. Kui ühe või mõlema nõude eest on juba makstud intressi, ei ulatu tasaarvestus tagasi rohkem kui viimase ajavahemiku lõpuni, mille eest intressi maksti. Riigikohus on selgitanud, et tasaarvestuse esitamiseks ei pea kostja esitama vastuhagi ning kostja võib esitada hagejale tasaarvestuse avalduse ka kohtumenetluse ajal (vt Riigikohtu 28.11.2008 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-111-06, p 16; 27.04.2011 otsus tsiviilasjas nr 32-1-23-11, p 11; 5.06.2012 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-42-12, p 10).
26.Riigikohus on märkinud, et tasaarvestus ei ole lubatud, kui teine pool esitab tasaarvestava poole nõudele sellised vastuväited, mis välistavad täielikult või osaliselt nõude maksmapaneku. Seega, kui kostja on esitanud hageja nõudele vastuväite, et ta on hageja nõude tasaarvestanud oma nõudega, ning hageja väidab vastu, et tasaarvestus ei kehti, peab kohtus hindama, kas kostja vastuväited välistavad tasaarvestuseks kasutatud nõude maksmapaneku ning seega ka tasaarvestuse kehtivuse (vt Riigikohtu lahend kohtuasjas 3-2-1-129-11, p 9).
27.Kuna kostja on esitanud menetlusliku tasaarvestamisavalduse, siis tuleb kohtul hinnata, kas tasaarvestusavaldus on kehtiv ning, kas kostjal on hageja vastu nõue, mida saaks hageja nõudega tasaarvestada.
28.Kostja on käesolevas menetluses esitanud kolm menetluslikku tasaarvestusavaldust: 1) Kostja on leidnud, et kostja on tasunud hagejale november 2016 eest töötasu 333,33 eurot enam, kuivõrd kostja tasus hagejale november 2016 töötasu 500 eurot, kuigi hageja asus kostja juurde tööle alles 21.11.2016; 2) Samuti on kostja leidnud, et kostja on tasunud hagejale 250 eurot enam, kuna hageja ei täitnud tööülesandeid juunis 2017; 3) Kostja on seisukohal, et hageja on kostjale tekitanud kahju, jättes kostja sülearvuti endale. Kostja on leidnud, et nimetatud sülearvuti maksumus on 1004,40 eurot.
29.Kuivõrd kohus on eelnevalt tuvastanud, et hageja asus kostja juurde tööle 01.11.2016 ning poolte vahel sõlmitud tööleping lõppes 30.06.2019, siis puudub kostjal kohtu hinnangul enam tasutud töötasu osas tasaarvestatav nõue.
30.Kostja nõuab hagejalt sülearvuti väärtust. Kostja märgib, et kostja andis hageja kasutusse tööülesannete täitmiseks sülearvuti, mida hageja peale töösuhte lõppemist kostjale ei tagastanud. Hageja on märkinud, et sülearvuti sai hageja oktoobri töötasuna ning hilisemalt, et on sülearvuti tagastanud A S oktoobris 2017.
31.Seega tugineb kostja sellele, et kostja sülearvuti on õigusliku aluseta hageja käes ja sellele, et hageja, olles kostja endine töötaja, kellele sülearvuti anti üle töölepingust tulenevate ülesannete täitmiseks, ei ole sülearvutit töölepingu lõppedes tagastanud. Eeltoodust tulenevalt on kostjal hageja vastu asjade väljaandmise nõue kahel alternatiivsel õiguslikul alusel.
32.Riigikohus on märkinud, et sellisel juhul on esiteks õigus nõuda asju AÕS § 80 lg 1 alusel, mille kohaselt on asja omanikul nõudeõigus igaühe vastu, kes õigusliku aluseta tema asja valdab. Sellise nõude eeldusena tuleb kostjal tõendada, et ta on vaidlusaluste asjade omanik ja et hageja valdab neid asju ilma õigusliku aluseta. Teiseks on õigus nõuda asju tagasi VÕS § 108 lg 2 esimese lause alusel tulenevalt sellest, et pooled olid sõlminud töölepingu, mille täitmine eeldas mh seda, et töölepingu lõppedes tagastab töötaja talle tööandja antud töövahendid. Selle nõude eelduseks on, et poolte vahel on kehtivalt sõlmitud tööleping, et leping on lõppenud, et töötaja ei ole täitnud töölepingust tulenevat kohustust tagastada talle tööülesannete täitmiseks antud asjad (töölepingu seaduse (TLS) § 1 lg 3 koostoimes VÕS § 626 lg-ga 1) ja et töötaja vastutab kohustuse rikkumise eest (TLS § 72 ja VÕS § 104). Kuna kostja ei ole esitanud sülearvuti väljaandmise nõuet, vaid väärtuse hüvitamise nõude, siis on tegu, kas kahju hüvitamise nõudega vindikatsiooninõude asemel või kahju hüvitamise nõudega lepingulise kohustuse täitmise nõude asemel. Mõlemad kahju hüvitamise nõuded kvalifitseeritakse VÕS § 115 järgi, ehkki esimesel juhul on tegemist seaduse alusel tekkinud võlasuhtest tuleneva kohustuse (VÕS § 3 p 6) rikkumisest tuleneva kahju hüvitamise nõudega ning teisel juhul lepingu (VÕS § 3 p 1) rikkumisest tuleneva kahju hüvitamise nõudega. Riigikohus sedastab ka, et vähemalt üldjuhul ei saa võõras ebaseaduslikus valduses oleva asja omanik nõuda kahju hüvitamist, kui ta ei ole esmalt püüdnud asju tagasi saada. Kui asjad on teise isiku ebaseaduslikus valduses, on esmane õiguskaitsevahend asjade väljaandmise nõue AÕS § 80 lg 1 alusel. Kui vallasasja omanikul on võimalik asi valduse rikkujalt välja nõuda, saab ta asjade väljaandmise asemel nõuda kahju hüvitamist asjade väärtuse ulatuses üksnes VÕS § 115 lg-tes 2 ja 3 sätestatud tingimustel. See tähendab, et kui tööandja asjad on töötaja ebaseaduslikus valduses alles, tuleb tööandjal kui asjade omanikul kahju hüvitamise nõude eeldusena üldjuhul anda töötajale VÕS § 114 järgi täiendav tähtaeg asjade väljaandmiseks või tõendada, et tähtaja määramine ei ole VÕS § 115 lg 3 järgi erandina vajalik. Eelkõige ei ole täiendava tähtaja määramine vajalik, kui omanik on kaotanud valdaja viivituse tõttu huvi asjade tagastamise vastu ja seetõttu on mõistlik asjade väljaandmise asemel hüvitada kahju (vt ka Riigikohtu 12. jaanuari 2009. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-127-08, p 12), aga ka juhul, kui ebaseaduslik valdaja keeldub tahtlikult või raskest hooletusest tingituna asju omanikule välja andmast (vt VÕS § 115 lg 3 ja § 116 lg 2 p 3). Sarnaselt p-s 25 viidatud asjaõigusliku väljaandmisnõudega on lepingulisest suhtest tuleneva kohustuse rikkumisel (sh lepingu järgi tagastamisele kuuluva asja tagastamata jätmisel) esmane õiguskaitsevahend täitmisnõue VÕS § 108 lg 2 esimese lause järgi. Kohustuse täitmist ei või sama lõike teise lause järgi nõuda, kui kohustuse täitmine on võimatu, kui kohustuse täitmine on võlgnikule ebamõistlikult koormav või kulukas, kui võlausaldaja saab mõistlikult saavutada kohustuse täitmisega taotletava tulemuse muul viisil või kui kohustuse täitmine seisneb isikliku iseloomuga teenuse osutamises. Ka lepingu täitmise nõude asemel esitatava kahju hüvitamise nõude maksmapaneku hindamisel kohalduvad p-s 25 viidatud sätted ning VÕS § 115 lg 2 järgi võib kohustuse täitmise asemel kahju hüvitamist nõuda pärast VÕS §-s 114 sätestatud täiendava tähtaja möödumist. Kui kohustus seisneb eseme tagastamises, võib kohustuse täitmise asemel kahju hüvitamist nõuda üksnes juhul, kui võlausaldaja on viivituse tõttu kaotanud huvi eseme tagastamise vastu. Ilma täiendava tähtaja andmiseta võib kohustuse täitmise asemel kahju hüvitamist nõuda, kui on ilmne, et täiendava tähtaja määramisel ei oleks tulemust, samuti VÕS § 116 lg 2 p-des 1-4 nimetatud juhtudel või kui asjaolude kohaselt on kahju kohe hüvitamine muul põhjusel mõistlik (vt Riigikohtu lahend kohtuasjas 2-16-6563).
33.Pooled ei vaidle selle üle, et kostja on hagejale andnud tööülesannete täitmiseks kasutada kostjale kuuluva sülearvuti xxxx, mida kinnitab ka hageja 25.07.2017 e-kiri kostjale, kus hageja on märkinud, et on saanud sülearvuti kasutamiseks, kuid pidi selle saama endale oktoobris 2016
töötamise eest, tegemist on vana ja kasutatud sülearvutiga, mis võib maksta kõige rohkem 300 eurot (I kd tl 48 pöördel, tõlge I kd tl 49). Sülearvuti saamist kinnitab hageja ka enda vande all antud ütlustes (III kd tl 47).
34.Kohtule esitatud kostja 25.07.2017 e-kirjaga (I kd tl 48 pöördel, tõlge I kd tl 49) ja 29.07.2017 e-kirjaga (I kd tl 47, tõlge I kd tl 47 pöördel) on tõendatud, et kostja on nõudnud hagejalt sülearvuti tagastamist või selle väärtuse hüvitamist, kui sülearvutit ei tagastata. Kohtule ei ole tõendatud, et hageja pidi saama kostjalt sülearvuti endale oktoober 2016 töötasuna.
35.Pooled vaidlevad selle üle, kas hageja on sülearvuti kostjale tagastanud. Hageja on väitnud, et andis sülearvuti kostja juhatuse liikmele üle A S oktoobris 2017.
36.A S on kohtu päringule vastanud, et hageja on küll 06.10.2017 kell 19:42 registreerinud ennast interneti kaudu 07.10.2017 kell 13:00-13:55 toimuvasse BodyPump rühmatreeningusse, kuid on oma osalemise ise interneti kaudu tühistanud 07.10.2017 kell 10:45 (III kd tl 80). Seega ei ole ka usutavad hageja vande all antud selgitused, et hageja tagastas sülearvuti 07.10.2017 ja läks seejärel edasi BodyPump trenni (III kd tl 47) ja tunnistaja J R ütlused (III kd tl 55-57), et tunnistaja nägi, kuidas hageja tagastas kostja seaduslikule esindajale 07.10.2017 arvuti. Kohus on seisukohal, et hageja ei ole tõendanud, et hageja on kostjale vaidlusaluse sülearvuti tagastanud, mistõttu on kostjale tekkinud kahju sülearvuti väärtuse ulatuses.
37.Kostja on kohtule esitanud sülearvuti väärtuse tõendamiseks 29.07.2017 arve nr xxxx (I kd tl 50, tõlge I kd tl 50 pöördel), mille kohaselt sülearvuti väärtus on 1004,40 eurot ning 06.10.2016 arve nr xxxx, mille kohaselt kostja ostis sülearvuti väärtusega 560 eurot (II kd tl 170, tõlge III kd tl 12). Kohus on seisukohal, et kostja ei ole kohtule usutavalt tõendanud sülearvuti väärtust. Hageja on seisukohal, et arvuti väärtus on kõige rohkem 300 eurot kõige rohkem (I kd tl 48 pöördel, tõlge I kd tl 49). Kostja on täiendavalt leidnud, et arvuti väärtuse kindlaksmääramisel tuleks arvestada, et hageja hindas 20.11.2018 toimunud kohtuistungil arvuti väärtuseks 300 eurot (III kd tl 68). Kohus on seisukohal, et arvestades, et ostmise hetkel oli sülearvuti väärtus 560 eurot ja tegemist oli kasutatud arvutiga, siis tuleb lugeda sülearvuti väärtuseks 300 eurot.
38.Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna tõendamist ei ole leidnud, et hageja on kostjale tagastanud kostja poolt hagejale tööülesannete täitmiseks antud sülearvuti kostja poolt antud tähtaja jooksul või hiljem, siis on põhjendatud kostja kahju hüvitamise nõue 300 eurot, milline kuulub tasaarvestamisele hageja nõudega 583,33 kostja vastu.
39.Eeltoodust tulenevalt kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele 283,33 eurot. Menetluskulude jaotus
40.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
41.TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus on seisukohal, et poolte menetluskulud tuleb jätta poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Nele Atonen kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.