27.11.2019, Tallinn Tallinna kohtutäitur Kaire Põltsi taotlus võlgniku õiguste peatamiseks ja nende andmise keelamiseks
Kohtuasi
Harju Maakohtu 12.04.2019 määrus
Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Menetlusosalised ja esindajad (isikukood abi Kadri Noor
XX määruskaebus
nende Avaldaja (kohtutäitur): Tallinna kohtutäitur Kaire Põlts XXXXXXXXXXX), seaduslik esindaja kohtutäituri Puudutatud isik 1
XXXXXXXXXXX)
(võlgnik):
XX
(isikukood
Puudutatud isik 2 (sissenõudja): YY (isikukood XXXXXXXXXXX) Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 12.04.2019 määrus ja teha asjas uus määrus, millega jätta rahuldamata Tallinna kohtutäitur Kaire Põltsi avaldus XX mootorsõiduki juhtimisõiguse peatamiseks ja juhtimisõiguse andmise keelamiseks. Maakohtu määrus menetluskulude jaotuse osas jätta muutmata.
2.XX määruskaebus rahuldada osaliselt.
3.Jätta määruskaebuse menetlemisega seonduvad kulud menetlusosaliste endi kanda. Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda kautsjon. Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 juhul, kui määruskaebuse esitaja taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel 1(8)
ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja menetluse käik
1.Tallinna kohtutäitur Kaire Põlts (avaldaja, kohtutäitur) esitas 31.08.2018 Harju Maakohtule avalduse XX (võlgnik) mootorsõiduki juhtimisõiguse kehtivuse peatamiseks ja mootorsõiduki juhtimisõiguse andmise keelamiseks. Avalduse kohaselt on kohtutäituri menetluses täitemenetlused täiteasjades nr 052/2017/429, 052/2017/50, 029/2012/2729, 029/2011/452, 029/2010/1, milles täidetavaks täitedokumendiks on Harju Maakohtu 20.11.2006 kohtuotsus tsiviilasjas nr 2-06-6296 (elatise võlgnevuse nõue). Sissenõudja esitas 17.07.2018 avalduse võlgniku õiguste ja lubade kehtivuse peatamiseks ning nende andmise keelamiseks. Kohtutäitur on võlgnikku hoiatanud õiguste ja lubade kehtivuse peatamise ning nende andmise keelamise kohta. Võlgnik omab mootorsõiduki juhtimisõigust. Kohtutäitur kinnitab, et võlgnik ei ole 30 päeva jooksul hoiatuse kättetoimetamisest arvates täitnud vähemalt ühte täitemenetluse seadustiku § 1771 lõikes 1 nimetatud tingimust. Võlgnik on asunud pärast hoiatuse kättetoimetamist elatisnõuet täitma, kuid on mõjuva põhjuseta täitmise katkestanud vähemalt 30 päevaks. Võlgnik on sõlminud pärast hoiatuse kättetoimetamist sissenõudjaga maksegraafiku kokkuleppe, kuid ei ole seda nõuetekohaselt täitnud.
2.Harju Maakohtu 17.09.2018 määrusega algatati kohtutäituri avalduse alusel hagita menetlus.
3.Võlgnik esitas 06.11.2019 vastuse, milles palus jätta kohtutäituri avalduse rahuldamata. Võlgniki märgib, et sissenõudja nõuab elatist endale, mitte lastele. Lapsed ei ela sissenõudjaga koos, sissenõudja ei osale laste elus ning ei aita neid materiaalselt. Võlgnik toetab lapsi nii rahaliselt kui ka materiaalselt (ostab riideid, tasub laste üüri eest, toidab neid). Võlgnik selgitab, et juhiloa olemasolust sõltub tema sissetulek, sest ta töötab autojuhina ja tema ülalpidamisel on veel kaks last. Juhilubade äravõtmisega seataks ohtu võlgniku võimalus sissetulekut teenida. Muid erioskusi võlgnikul ei ole, mistõttu ei ole võimalik juhilubade puudumisel tööd leida. Täitemenetluse seadustiku eesmärk ei ole saada õiguste ja lubade kehtivuse peatamisega võlgnikult kätte varasemat elatisevõlga.
4.21.12.2018 tasus võlgnik sissenõudjale 200 eurot. Samuti esitas võlgnik tõendi, millest nähtuvalt töötab võlgnik töölepingu alusel täistööajaga alates 14.12.2018 autojuhina OÜ-s O.
5.Sissenõudja toetas kohtutäituri avaldust.
6.Kohtutäitur teatas 24.01.2019 vastuses kohtule, et võlgnik on tööle registreeritud kahes ettevõttes - O OÜ ja S OÜ. Ühtegi laekumist tööandja O OÜ poolt kohtutäiturile teostatud ei ole. Viimane laekumine toimus 05.11.2018 tööandja poolt 79,53 eurot (sellest toimus suhtarvu alusel väljamakse sissenõudjale summas 63,16 eurot). Sissenõudja on teavitanud kohtutäiturit elatisraha saamisest võlgnikult 21.12.2018 summas 200 eurot.
2(8)
Kohtutäitur teatas 28.03.2019 vastuses kohtule, et võlgnik tasus viimati elatist 23.01.2019 summas 150 eurot ning detsembris 2018 tasus võlgnik 200 eurot. Võlgniku töötasust kinnipidamisi pole teostatud. 28.03.2019 seisuga ei ole deklareeritud võlgniku suhtes ka maksustatavat tulu. Kohtutäituri vastusest nähtub, et võlgniku töösuhe O OÜ-ga on lõppenud. Maakohtu määrus
5.Maakohus rahuldas 12.04.2019 määrusega kohtutäituri avalduse võlgniku õiguste peatamiseks ja peatas TMS § 1772 lg 1 p 2 alusel võlgniku mootorsõiduki juhtimisõiguse (juhiluba nr EV363603, välja antud 14.05.2018) kehtivuse tähtajatult, keelas maakohus võlgnikule mootorsõiduki juhtimisõiguse andmise ja jättis menetluskulud võlgniku kanda. Maakohus viitas TsMS § 475 lg 1 p 17, § 477 lg 1, 5 ja 7, § 172 lg 1, TMS § 1773 lg 1 p 1, § 1772 lg 1, 2, § 1771 lg 1, § 1775, LS § 127. Vaidlust ei ole, et võlgnik ei ole täitnud oma ülalpidamiskohustust sissenõudja ees ning tema suhtes on algatatud täiteasjad nr 052/2017/429, 052/2017/50, 029/2012/2729, 029/2011/452, 029/2010/1 elatise võlgnevuse sissenõudmiseks. Võlgnevus oli kohtusse pöördumise seisuga ligikaudu 25 000 eurot ning on menetluse ajal veelgi suurenenud. Sissenõudja esitas 17.07.2018 kohtutäiturile avalduse, milles andis kohtutäiturile nõusoleku hoiatuse tegemiseks võlgnikule täitemenetluse seadustikus loetletud õiguste ja lubade kehtivuse peatamiseks ning vastava avalduse esitamiseks kohtule. Kohtutäitur on elatisevõlgnikku hoiatanud mootorsõiduki juhtimisõiguse piiramise võimalusest ning võlgnikule on hoiatus kätte toimetatud. Elatise võlgnik ei ole täitnud pärast hoiatuse kättesaamist kohtutäituri avalduse ega sissenõudja seadusliku esindaja poolt ärakuulamisel antud selgituste kohaselt ühtegi TMS § 1771 lg 1 sätestatud tingimust. Tõendamata on võlgniku väide, et võlgnik töötab autojuhina. Võlgnik on kohtule esitanud tõendi, millega O OÜ juhatuse liige kinnitab, et võlgnik töötab äriühingus autojuhi ametikohal. Kohtutäitur on maakohtule edastanud väljavõtte töötamise registrist, millest nähtuvalt on äriühing võlgnikuga töösuhte lõpetanud 06.02.2019. Võlgniku ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et tema majanduslik olukord võrreldes elatise väljamõistmise ajaga on muutnud või et juhtimisõiguse peatamine tooks kaasa püsiva töökaotuse. Võlgnikul on võimalik otsida ja leida töö, mis ei vaja mootorsõiduki juhtimisõigust ning asuda täitma oma kohustust laste ees. Juhtimisõiguse puudumine võib kitsendada võlgniku töö leidmise võimalusi, kuid juhtimisõiguse olemasolu ei ole vältimatu tingimus töö leidmisel ja tööle asumisel. Võlgnik ei ole tõendanud, et töötab käesoleval ajal autojuhina. Kui elatise maksmiseks kohustatud isik ei suuda endale mõistliku aja jooksul meelepärast tööd leida, peab ta võtma vastu igasuguse töö, mis vastab tema võimetele. Võlgnik on elatisvõlgnevuse lasknud kasvada enam kui 25 000 euro suuruseks vaatamata sellele, et tal oli siiani olemas mootorsõiduki juhtimisõigus. Seega ei sea võlgnikul juhtimisõiguse olemasolu puudumine sissenõudjat halvemasse olukorda kui seni. Võlgnik ei ole kohtule avaldanud, et ta oleks end töötuna arvele võtnud ja vajanud abi töö leidmisel; et tal on tervislikud põhjused, miks ta ei saa tööd teha või igasugust tööd vastu võtta. Seega ei ole kohus veendunud, et võlgnik on teinud endast kõik oleneva, et täita oma ülalpidamiskohutust lapse ees. Vastupidi – kohtule ei tundu eluliselt usutav, et tööealine kohtule teadaolevalt terviseprobleemideta mees ei suuda leida endale mitte mingit tööd ega sissetulekut.
3(8)
Kohtutäitur on kohtule edastanud info, mille kohaselt on võlgnik tasunud elatist 05.11.2019 63,16 eurot, 21.12.2018 200 eurot sularahas ja 23.01.2019 summas 150 eurot. Kohus tegi päringu Maksu- ja Tolliametile võlgniku sissetulekuandmete kohta perioodil 01.11.201828.02.2019. Maksu- ja Tolliameti andmete kohaselt on võlgnikule eelnimetatud perioodil tehtud väljamakseid summas 241 eurot. Kohtule jääb selgusetuks, millistest rahalistest vahenditest elatus võlgnik, kui tõenditest nähtuvalt on võlgniku sissetulek eelnimetatud perioodil väiksem kui tasutud elatis. Tulenevalt sellest on alust eeldada, et isik varjab enda sissetulekuid. Juhtimisõiguse peatamine ei oleks võlgniku suhtes TMS mõttes ebaõiglane. Eeltoodust tulenevalt tuleb kohtutäituri avaldus laste elatisevõlgniku mootorsõiduki juhtimisõiguse peatamiseks rahuldada. Määruskaebus
6.Võlgnik esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja jätta menetluskulud sissenõudja kanda. Võlgnik kordas varem esitatud seisukohti ja märkis, et mootorsõiduki juhtimisõiguse peatamine on talle suureks piiranguks lastele elatise maksmise võimaluste saamiseks. Võlgnik kinnitab, et ta saab sissetulekut autojuhina töötades. Võlgnik esitab autojuhina töötamise kohta tõendi. Võlgnik vajab mootorsõiduki juhtimisõigust tööülesannete täitmiseks. Juhtimisõiguse peatamine ei aita elatise võla tasumisele kaasa, vaid halvendab võlgniku olukorda ning piirab elatise võla tasumise võimalusi. Juhtimisõiguse peatamine kahjustab ja halvendab ka võlgniku ülalpeetavate toimetulekut. Võlgnikul oleks võimalik leida tööd, mis ei vaja mootorsõiduki juhtimisõigust, kuid tegemist on aega nõudva protsessiga, mis halvendab võlgniku olukorda. Kui võlgnik leiaks uue töö, siis ei saa tegemist olla kõrge töötasuga töökohaga, mistõttu peab võlgnik kulutama tööle palju rohkem aega kui kulutab praegu. See omakorda tähendab, et võla tasumiseks ja ülalpeetavate ülalpidamiseks, samuti enda ja abikaasa ülalpidamiseks peab võlgnik töötama kahes töökohas ning tegema hulgaliselt ületunde või kõige tõenäolisemalt ei suudagi teenida piisaval määral oma ülalpeetavate toimetulekuks. Kui mootorsõiduki juhtumisõigust ei peatata, siis saaks võlgnik teenida vajaliku raha kiiremini, samas ohustamata enda, oma abikaasa ja ülalpeetavate toimetulekut. Menetluse edasine käik
7.Kohtutäitur teatas vastuses määruskaebusele, et jääb oma varasemalt esitatud seisukoha juurde.
8.Sissenõudja teatas vastuses määruskaebusele, et võlgniku võlgnevus on suur ja seda tuleb hakata tasuma.
9.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
10.Tallinna Ringkonnakohus määras võlgnikule 02.10.2019 kirjas tähtaja andmete esitamiseks. Ühtlasi tegi ringkonnakohus ettepaneku esitada autojuhina töötamise kohta kohtule tööandja tõend ja selgitada, kas, millal ja kui palju on võlgnik elatisnõude täitmiseks tasunud alates 05.03.2017. Ringkonnakohus tegi ettepaneku esitada nimetatu kohta konto filtreeritud väljavõte.
4(8)
11.Võlgnik vastas ringkonnakohtule 18.10.2019. Võlgnik esitas tõendi selle kohta, et talle on tagatud töökoht autojuhina alates 01.11.2019. Ringkonnakohtu seisukoht
12.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 2 ja § 659 alusel tühistada osas, milles maakohus avalduse rahuldas. Ringkonnakohus saab teha uue määruse, millega jätab kohtutäituri avalduse võlgniku mootorsõiduki juhtimisõiguse peatamiseks ja juhtimisõiguse andmise keelamiseks rahuldamata. Menetluskulude jaotuse osas jääb maakohtu määrus muutmata. Määruskaebus tuleb osaliselt rahuldada.
13.Maakohus ei ole tuvastanud kolmekuulist ajavahemikku, mille jooksul on elatis korrapäraselt maksmata, ega selle aja jooksul tekkinud võlgnevuse suurust, kuigi nende asjaolude tuvastamine on TMS § 1772 lg 1 kohaldamise eelduseks. Kohtumäärusest ei nähtu selgelt ka seda, milline on võlgniku lastele antava ülalpidamise kohustuse suurus ühes kuus. Üldsõnalised järeldused (suure) võla olemasolu ja maksmise korrapäratuse kohta ei asenda faktiliste asjaolude tuvastamist. Faktilisi asjaolusid teadmata ei ole võimalik mh otsustada elatise maksmise korrapäratuse üle. Ringkonnakohus kõrvaldab need menetluslikud minetused, kontrollides, kas TMS § 1772 lg 1 kohaldamise eeldused on täidetud.
14.Täitedokumendiks vaidlusalustes täiteasjades on Harju Maakohtu 20.11.2006 kohtuotsus tsiviilasjas nr 2-06-6296, mille resolutsioon on järgmine (tl 10):
1.Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.
2.Mõista XX`lt välja elatis YY kasuks alaealiste laste TT (sünd XX.XX.XXXX) ja CC (sünd XX.XX.XXXX) ülalpidamiseks 3000 (kolm tuhat) krooni kuus, s.o 1500 krooni mõlema lapse kohta, alates elatisehagi kohtule esitamisest 23.03.2006. a, kuni TT (sünd XX.XX.XXXX) täisealiseks saamiseni 01.12.2018. a ja sealt alates elatis 1500 krooni kuus kuni CC (sünd XX.XX.XXXX a) täisealiseks saamiseni 26.12.2020. a.
14.1.Täitemenetluse seadustiku peatükis 81 sätestatud korras õiguste piiramine on võimalik üksnes täiteasjas, milles on sundtäitmisele esitatud elatise maksmise nõuded, mis ei ole veel muutunud sissenõutavaks. Täiteasjades nr 052/2017/50, 029/2012/2729, 029/2011/452, 029/2010/1 on täitmisel olevateks nõueteks elatise võlgnevused kindlate perioodide jooksul, mitte igakuine elatise maksmise nõue. Seetõttu ei ole eelnimetatud täiteasjadele tuginedes võimalik võlgniku õiguste piiramine.
14.2.Täitemenetluse seadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskirjas (803 SE) on TMS 81. peatüki kohta märgitud järgmist. Võlgniku õiguste piiramise meetme eesmärk ei ole võlgnikku karistada tehtud teo eest (elatise tasumata jätmise eest). Nimetatud meede on pigem tõkend, mis peaks sundima võlgnikku igakuist elatist korrapäraselt tasuma või esitama mõjuva põhjuse, miks ta seda teha ei saa. Sellepärast ei seata hoiatuses tingimust, et võlgnik peab tasuma kogu elatise võlgnevuse, et vältida edasist kohtumenetlust. Võlgniku õiguste piiramise kui meetme eesmärgiks on tagada lapsele igakuine elatis, mitte kogunenud võlgnevuse sisse nõudmine. Eelnõu koostamisel on võlgniku õiguste peatamise ja õiguste keelamise regulatsiooni luues võetud eesmärgiks kaitsta selle meetmega last sellises eas (või perioodil), mil ta ei ole eelduslikult võimeline ise endale sissetulekut teenima. Kui 5(8)
elatise maksmise kohustus on lõppenud (hoolimata sellest, et elatisenõuded ei ole veel aegunud), võib eeldada, et laps on jõudnud sellisesse ikka, kui ta suudab endale sissetulekut teenida ning õiguste peatamise ja õiguste keelamise kui suhteliselt intensiivse meetme kohaldamine muutnud olukorras pole enam vajalik. Aegumata nõuded on võimalik sisse nõuda kõiki teisi täitemenetluse vahendeid kasutades. Täiteasjas nr 052/2017/429 on täitmisel järgmised nõuded: igakuine elatis 95,87 eurot kuni 01.12.2018; igakuine elatis 95,87 eurot kuni 26.12.2020; elatise võlg veebruar 2017. Seega nähtub, et võlgnik on täitedokumendist tulenevalt kohustatud sissenõudjale kuni 01.12.2018 igakuiselt tasuma 191,74 euro (üks lastest sai täisealiseks 01.12.2018). Alates 02.12.2018 kuni 26.12.2020 on võlgnik täitedokumendist tulenevalt kohustatud sissenõudjale igakuiselt tasuma 95,87 eurot. Seega võib kohus TMS § 1772 lg 1 järgi kohtutäituri avalduse alusel määrusega tähtajatult peatada TMS § 1772 lg 1 punktides 1 – 5 nimetatud võlgniku õiguste ja lubade kehtivuse juhul, kui - võlgnik ei ole lapse elatise sissenõudmiseks algatatud täitemenetluse ajal (täiteasjas nr 052/2017/429) ajal maksnud kolme kuu jooksul korrapäraselt (igakuiselt sissenõutavaks muutuvat) elatist; - kohtutäituril ei ole õnnestunud elatist sisse nõuda võlgniku vara arvelt; - sissenõudja on võlgniku õiguste ja lubade kehtivuse peatamisega nõus; võlgnikku on eelnevalt TMS §-s 1771 sätestatud korras hoiatatud. Kohtutäitur teatas ringkonnakohtule, et alates 05.03.2017 on võlgnik võlga tasunud järgmiselt: 05.11.2018 79,53 eurot, 19.11.2018 63,16 eurot, 21.12.2018 200 eurot, 23.01.2019 150 eurot (tl 81, 111). Kohtutäitur on märkinud, et võlgnikul puudub vara, millele sissenõuet pöörata (tl 2 pöördel). Sissenõudja on esitanud kohtutäiturile avalduse võlgniku juhtimisõiguse peatamiseks (tl 27). Kohtutäitur on võlgnikku 20.07.2018 hoiatuses TMS §-s 1771 sätestatud korras hoiatanud (tl 28, 29). Võlgniku poolt teostatud maksete asjaoludest nähtub, et võlgnik ei ole täitemenetluse ajal täiteasjas nr 052/2017/429 korrapäraselt elatist maksnud. Enne kohtutäituri poolt tehtud hoiatust ei olnud võlgniku poolt ühtegi makset elatise katteks laekunud. Eeltoodust tulenevalt olid täidetud TMS §-s 1772 lg 1 sätestatud eeldused.
15.TMS § 1773 lg 1 p 1 sätestab, et kohtutäitur esitab kohtule avalduse võlgniku TMS § 1772 lõikes 2 nimetatud õiguste ja lubade kehtivuse peatamiseks ning võlgnikule nende andmise keelamiseks, kui võlgnik ei ole 30 päeva jooksul hoiatuse kättetoimetamisest arvates täitnud vähemalt ühte käesoleva seadustiku § 1771 lõikes 1 nimetatud tingimust. TMS § 1771 lg 1 sätestab, et kui lapse elatise võlgnik ei ole täitemenetluse ajal kahe kuu jooksul korrapäraselt elatist maksnud ja kohtutäituril ei ole õnnestunud seda sisse nõuda võlgniku vara arvelt, hoiatab kohtutäitur võlgnikku sissenõudja nõusolekul, et võlgniku käesoleva seadustiku § 1772 lõikes 1 loetletud õigused ja lubade kehtivus peatatakse ning nende andmine keelatakse, kui ta ei täida 30 päeva jooksul hoiatuse kättetoimetamisest arvates vähemalt ühte järgmist tingimust: 1) tasub vähemalt ühe kuu elatise; 2) sõlmib elatise tasumiseks sissenõudjaga maksegraafiku kokkuleppe ja tasub esimese osamakse; 3) põhjendab, miks hoiatuses märgitud õiguse ja loa piiramine oleks tema suhtes ebaõiglane, eelkõige juhul, kui elatise tasumata jätmiseks oli mõjuv põhjus või kui õiguse piiramine takistaks oluliselt võlgniku ja tema ülalpeetavate toimetulekut.
6(8)
Kohtutäitur on kinnitanud, et võlgnik ei ole 30 päeva jooksul hoiatuse kättetoimetamisest arvates täitnud vähemalt ühte täitemenetluse seadustiku § 1771 lõikes 1 nimetatud tingimust. Seega olid täidetud TMS § 1773 lg 1 eeldused kohtule avalduse esitamiseks.
16.TMS § 1774 lõike 2 kohaselt ei peata kohus võlgniku õigusi ega keela temale nende andmist, kui võlgnik on pärast kohtutäituri poolt TMS § 1773 lõikes 1 nimetatud avalduse esitamist: 1) asunud elatisnõuet täitma ning on tasunud vähemalt kahe kuu elatise; 2) sõlminud sissenõudjaga elatise tasumiseks maksegraafiku kokkuleppe ning on tasunud vähemalt ühe kuu elatise; 3) põhjendanud, et õiguste piiramine oleks tema suhtes ebaõiglane, eelkõige kui elatise tasumata jätmiseks esines mõjuv põhjus või kui õiguse peatamine või õiguse andmise keelamine takistaks oluliselt võlgniku ja tema ülalpeetavate toimetulekut. Võlgnik oli täitedokumendist tulenevalt kohustatud sissenõudjale kuni 01.12.2018 igakuiselt tasuma 191,74 euro (üks lastest sai täisealiseks 01.12.2018). Alates 02.12.2018 kuni 26.12.2020 on võlgnik täitedokumendist tulenevalt kohustatud sissenõudjale igakuiselt tasuma 95,87 eurot (tl 10). Võlgnik on täitemenetluse ajal võlga tasunud järgmiselt: 05.11.2018 79,53 eurot, 19.11.2018 63,16 eurot, 21.12.2018 200 eurot, 23.01.2019 150 eurot (tl 81, 111). Võlgnik ei ole asunud igakuselt elatisnõuet täitma, samuti ei ole võlgnik sõlminud sissenõudjaga elatise tasumise maksegraafikut. Eeltoodust tulenevalt ei esine TMS § 1774 lg 2 punktides 1 ja 2 sätestatud õiguste piiramist välistavaid asjaolusid.
17.TMS § 1774 lg 2 p-s 3 on sätestatud, et kohus ei peata võlgniku õigusi ega keela temale nende andmist, kui võlgnik on pärast kohtutäituri poolt TMS § 1773 lõikes 1 nimetatud avalduse esitamist põhjendanud, et õiguste piiramine oleks tema suhtes ebaõiglane, eelkõige kui elatise tasumata jätmiseks esines mõjuv põhjus või kui õiguse peatamine või õiguse andmise keelamine takistaks oluliselt võlgniku ja tema ülalpeetavate toimetulekut. Kohus ei või võlgniku õigusi piirata üksnes põhjendusel, et võlgnikult on elatis välja mõistetud ja ta ei ole seda nõuetekohaselt tasunud. Selline käsitlus tooks kaasa elatise võlgniku õiguste automaatse piiramise, välistaks õiguste piiramata jätmise elatise maksmata jätmisel mõjuva põhjuse tõttu ega võimaldaks kaaluda seda, kas taotletav abinõu on kohane, sundimaks võlgnikku igakuist elatist korrapäraselt tasuma. Nii ei oleks täidetud meetme eesmärk - aidata väljamõistetud elatise maksmisele kaasa (RKTKm nr 2-16-14071, p 18.3). Võlgnik on selgitanud, et tal on juhtimisõigust vaja töötamiseks. Võlgnik on esitanud ringkonnakohtule tõendi, millest nähtub, et P OÜ tagab võlgnikule alates 01.11.2019 töökoha autojuhina töölepingu alusel (tl 118). Võlgnikul on lisaks kaks alaealist last. Juhtimisõiguse peatamine ei aita võlgniku arvates kaasa elatise tasumisele, vaid halvendab võlgniku olukorda ning piirab elatise tasumist. Võlgnik tõi välja, et juhtimisõiguseta töö leidmine on aeganõudev protsess ja tegemist ei saa olla kõrge töötasuga tööga. Toimiku materjalidest nähtub, et võlgnik on autojuhina töötanud erinevate tööandjate juures (tl 66, 93). Võlgnik viibis vahi all, kuid vabastati 28.10.2019 (kriminaalasi nr 1-19-3995). Ringkonnakohus leiab, et võlgnik vajab tööülesannete täitmiseks juhtimisõigust ning juhtimisõigusest ilma jäämine takistab oluliselt nii võlgniku enda kui tema ülalpeetavate toimetulekut. Kohtu hinnangul ei aitaks võlgnikult juhtimisõiguse äravõtmine saavutada TMS §-ga 1774 taotletavat tulemust, milleks on isiku õiguste piiramine eesmärgiga mõjutada teda elatist tasuma sissenõudja nõutud suuruses. Kohtutäituri taotletud abinõu ei saa olla karistusliku 7(8)
iseloomuga. Kuivõrd võlgnikule on tagatud töökoht autojuhina, on tal võimalik soodsa sissetuleku olemasolul asuda elatise võlgnevuse tasumisele. Võlgnikul ei ole võimalik elatise võlgnevust tasuda ilma juhtimisõiguse olemasoluta.
18.TsMS § 172 lg kohaselt kannab hagita menetluses menetluskuud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Eelnimetatud asjaolusid käesolevas menetluses ei esinenud. Seetõttu jättis maakohus põhjendatult menetluskulud võlgniku kanda. Kuigi ringkonnakohus rahuldab määruskaebuse osaliselt, siis jätab ringkonnakohus määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud poolte endi kanda TsMS § 172 lg 1 alusel. Seda põhjusel, et võlgnik on kohtumenetluse ajal vahetanud korduvalt töökohta ning võlgnik esitas tõendi autojuhina töötama asumise kohta määruskaebemenetluses. Tegemist oli asjaoluga, mis ei saanud olla maakohtule teada ning mis muutis asja lõpplahendust. (allkirjastatud digitaalselt) Margo Klaar, Ele Liiv, Peeter Pällin
8(8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.