lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-19-10608/7

Täitmine › Kaebused kohtutäituri otsuste peale

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 22.11.2019

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-19-10608/7
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Täitmine › Kaebused kohtutäituri otsuste peale
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
22.11.2019
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
715
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Imbi Sidok-Toomsalu, liikmed Ele Liiv ja Peeter Pällin

Määruse tegemise aeg ja koht

21.11.2019, Tallinn

Tsiviilasja number

2-19-10608

Tsiviilasi

XX kaebus kohtutäitur Katrin Velleti 01.07.2019 otsusele täiteasjas 031/2015/1732

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 07.08.2019 määrus kaebuse menetlusse võtmisest keeldumiseks

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

XX määruskaebus

Menetlusosalised ja nende esindajad

Avaldaja/võlgnik XX (isikukood XXXXXXXXXXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON:

1.Harju Maakohtu 07.08.2019 määruse resolutsioon jätta muutmata, kuid muuta määruse põhjendusi.
2.Määruskaebus jätta rahuldamata.
3.Määruskaebuse menetlemisega seotud kulud jätta kaebuse esitaja, XX kanda. Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord ja tähtajad Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest alates. Selgitused Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lõikele 6 juhul, kui määruskaebuse esitaja taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Sarnased lahendid

Täitmine
  • 25.06.20262-25-5076/54Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 25.06.20262-22-13886/41Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 22.06.20262-25-4768/36Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 01.06.20262-24-14358/30Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval
  • 29.05.20262-21-581/29Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 26.05.20262-25-5396/21Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

Asjaolud ja maakohtu määrus

1.15.07.2019 esitas võlgnik maakohtule kaebuse kohtutäitur Katrin Velleti 01.07.2019 otsusele täiteasjas 031/2015/1732. Kaebuse kohaselt sai võlgnik Eesti Töötukassalt teada, et kohtutäitur arestis tema töövõimetoetuse ja Eesti Töötukassa kandis 05.06.2019 kohtutäiturile 42.41 eurot täiteasjas 031/2015/1732. Võlgnik esitas kohtutäiturile 08.06.2019 kaebuse, milles palus tagastada arestitud töövõimetoetuse 42.41 eurot. Kohtutäitur jättis 01.07.2019 otsusega kaebuse rahuldamata.
2.Harju Maakohus jättis 07.08.2019 määrusega kaebuse kohtutäituri otsuse peale TsMS § 371 lõike 2 punkti 2 alusel menetlusse võtmata. Määruse kohaselt ei ole võlgnikul võimalik saavutada soovitud eesmärki (töövõimetoetusest arestitud 42.41 euro tagastamist) enne, kui on kõrvaldatud arestimise aluseks oleva kohtutäituri otsuse kehtivus. Kohtule teadaolevalt on selles küsimuses pooleli teine menetlus (tsiviilasi nr 2-19-6203; kaebus täituri 10.04.2019 otsuse peale, millega jäeti rahuldamata kaebus töövõimetoetuse arestimise otsuse peale), kus maakohus on jätnud kaebuse rahuldamata, kuid lahend ei ole veel jõustunud. Olukorras, kus arestimise aluseks olev otsus kehtib, ei ole raha tagastamisele suunatud kaebuse lahendamine perspektiivikas. Määruskaebus ja menetluse edasine käik
3.22.08.2019 esitatud määruskaebuses palub avaldaja maakohtu määruse tühistada ja teha uue määruse, millega kohustada maakohut avaldust menetlusse võtma. Põhjendamatu ja üllatuslik on kohtu seisukoht, et avaldajal ei ole võimalik saavutada soovitud eesmärki enne, kui on kõrvaldatud arestimise aluseks oleva kohtutäituri otsuse kehtivus. Ei ole arusaadav, millisele otsusele kohus viitab. Kohtutäitur saab tagastada avaldajale arestitud toetuse ka siis, kui on olemas kehtiv arestimise otsus. Kohtutäitur ei ole tegutsenud kooskõlas Riigikohtu lahenditega nr 3-2-1-166-16 ja 2-18-4482. Kaevatavast lahendist ei ole arusaadav, kuidas asja nr 2-19-6203 menetlus on seotud kaebusega praeguses asjas.
4.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis rahuldamata ja saatis TsMS § 663 lõike 5 alusel läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht
5.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et vastavalt TsMS § 657 lõike 1 punktile 21 ja §-le 659 tuleb Harju Maakohtu 07.08.2019 määruse resolutsioon jätta muutmata, kuid muuta tuleb lahendi põhjendust. Määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Määruskaebus jääb rahuldamata.
6.Käesolevas asjas on avaldaja esitanud kaebuse kohtutäituri tegevusele, paludes tagastada arestitud töövõimetoetus 42.41 eurot. Kolleegium jagab maakohtu seisukohta, et avalduse menetlusse võtmisest tuleb TsMS § 371 lõike 2 punkti 2 alusel keelduda, kuid mitte määruses märgitud põhjendustel. Riigikohus on korduvalt selgitanud, et rahuldada ei saa sellist võlgniku kaebust kohtutäituri tegevuse peale, milles palutakse tagastada arvelduskontolt ebaseaduslikult arestitud rahasumma (vt nt lahendid nr 3-2-1-166-16, punkt 13; nr 3-2-1-105-13, punkt 19). Võlgniku nõuet kohustada kohtutäiturit tagastama töövõimetoetuse ehk sisuliselt mõista kohtutäiturilt võlgnikule välja rahasumma ei ole hagita menetluses võimalik lahendada. Juhul, kui kohtutäitur on arestitud summa sissenõudjale üle kandnud, on võlgnikul õigus esitada sissenõudja vastu nõue alusetu rikastumise sätete alusel. Välistatud ei ole ka kahju hüvitamise nõue kohtutäituri vastu, kui selle nõude eeldused on olemas.

Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 217 lõike 1 alusel esitatavas kaebuses on võimalik vaidlustada kohtutäituri tegevust, s.o sissetuleku arestimist (vt Riigikohtu lahend nr 32-1-166-16, punkt 14), kuid mitte nõuda tagasi juba kohtutäiturile ülekantud arestitud rahasummat. Eeltoodust tulenevalt ei ole avaldajal käesoleva kaebusega soovitud eesmärki, s.o raha tagastamist kohtutäiturilt, võimalik saavutada ning 15.07.2019 kaebusel puudub perspektiiv.

7.Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad TsMS § 171 lõike 1 järgi kaebuse menetlemisega seotud menetluskulud avaldaja kanda. Kuna avalduse menetlusse võtmisest keelduti ning puudutatud isikut ei ole menetlusse kaasatud, puuduvad kindlaksmääratavad menetluskulud.

Ele Liiv /allkirjastatud digitaalselt/

Peeter Pällin /allkirjastatud digitaalselt/

Imbi Sidok-Toomsalu /allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 21.05.20262-26-8903/5Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja
  • 20.05.20262-26-4553/9Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium