Eesti Vabariigi nimel
Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Lea Pavelson Otsuse tegemise aeg ja koht 31.10.2019, Rapla Tsiviilasja number 2-18-13056 Tsiviilasi I&R Group OÜ hagi KM-Rengas OY vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks Tsiviilasja hind 3500 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad hageja I&R Group OÜ (reg nr 10096774, asukoht Pärnu mnt 44, Märjamaa, e-post: [email protected]), hageja volitatud esindaja Jaanus Silm (Moor & Silm Law Firm, Lõõtsa 8a, Tallinn, e-post: jää[email protected]); kostja KM Rengas OY (reg nr 0879621-8, Hallimestarinkatu 7, 20780 Kaarina, Finland), kostja seaduslik esindaja juhatuse liige Kari-Matti Muhos; kostja lepinguline esindaja Petri Arnamo, (e-post: [email protected]) Menetluse liik kirjalik menetlus Resolutsioon 1)Tunnistada sundtäitmine kohtutäitur Õnne Pajuri menetluses olevas täiteasjas nr 179/2018/1132 lubamatuks. 2)Jätta I&R Group OÜ hagi KM Rengas OY vastu täitemenetluse lõpetamise osas rahuldamata. 3)Jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda. 4)Tühistada Pärnu Maakohtu 03.09.2018 määrus täitemenetluse peatamiseks täiteasjas nr 179/2018/1132. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse
lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue Hageja palub tunnistada lubamatuks sundtäitmine Õnne Pajuri menetluses olevas täiteasjas nr 179/2018/1132 ja täitemenetluse lõpetamist TMS § 48 lg 1 p-de 4 ja 7 alusel ning jätta menetluskulud kostja kanda. Kostja seisukoht Kostja vaidleb hagile vastu. Kohtuotsuse põhjendus Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele osaliselt. Kostja avalduse ja Varsinais-Suomen käräjäoikeus 05.04.2017 otsusega L16/15019 ja täitmisteatega 24.08.2018 loeb kohus tuvastatuks, et kohtutäitur Õnne Pajur on alustanud täitemenetluse nr 179/2018/1132 hageja suhtes. Täitmisteatega loeb kohus tuvastatuks, et täitemenetluse raames on kohtutäitur 24.08.2018 koostanud täitmisteate hagejale, mille hageja sai kätte 27.08.2018. Täitmisteate kohaselt tuleb hagejal tasuda 164 130,64 eurot (sh täitemenetluse alustamise tasu) vabatahtliku täitmise tähtaja jooksul, mille pikkuseks on täitmisteate kohaselt 30 päeva täitmisteate kättetoimetamise päevast arvates. Varsinais-Suomen käräjäoikeus 08.12.2017 otsusega nr 17/34695 loeb kohus tuvastatuks, et kohus kinnitas kohtu poolt hageja ja kostja vahel saneerimismenetluse raames sõlmitud kompromisskokkulepe, mille punkti 3 alapunkti 3 kohaselt tagastab I&R Group OÜ kompromissi korras KM-Rengas OY ́le tagasivõitmisena kokku 35 000 eurot kolmes osas (10 000€ tähtajaga 07.12.2017; 10 000€ tähtajaga 31.12.2017; 15 000€ tähtajaga 31.01.2018); alapunkti 5 kohaselt kui nimetatud kompromissina kokkulepitud summasid ei tasuta kokkulepitud maksetähtaegadel, tuleb tasumata summalt maksta intressiseaduses sätestatud intressi alates maksetähtajast kuni summa täieliku tasumiseni; alapunkti 6 kohaselt pärast kompromisslepingu allkirjastamist võtab KMRengas OY tagasi I&R Group OÜ kohta tagaselja tehtud tagasivõitmise otsuse täitemenetluseks esitatud taotluse, kuni kompromissi summa on tervikuna tasutud; alapunkti 7 kohaselt kui kompromissi summa on tervikuna tasutud, loobub KM-Rengas OY oma tagasivõitmisel kompromissi korras tasutud summat ületanud osa tagasi nõudmisest; alapunkti 9 kohaselt pooled märgivad, et kummalgi poolel ei ole pärast kompromisslepingu allkirjastamist, eespool nimetatud kompromissisumma täies mahus tasumist ning saneerimismenetluse katkestamise taotluse tagasivõtmist teineteise suhtes antud asjaga seotud nõudeid. Pooltevahelise kompromissilepinguga 20.09.2018 loeb kohus tuvastatuks, et pooled leppisid kokku selles, et hageja võlgneb kostjale 35 000 eurot, millele lisandub summa tasumisega viivitamise eest intress arvestusega 10% aastas ja täitemenetluse nr 179/2018/1132 alustamisega seotud kulud; Hageja tasub võlgnevuse kostjale järgmiselt: 10 000 eurot 31.10.2018, 25 000 eurot + summa tasumisega viivitamise eest intress arvestusega 10% aastas + täitemenetluse nr 179/2018/1132 kulud 30.11.2018. Hageja on teadlik, et aktsepteerib fakti, et kostja ei lõpeta ega peata täitemenetlust kuni võlg pole täielikult tasutud. Pärast kõikide maksete tasumist pöördub kostja viivitamatult kohtutäitur Õnne Pajuri poole täitemenetluse nr 179/2018/1132 lõpetamiseks. Pooled kinnitavad, et pärast hageja poolt ülalmainitud võlgnevuse tasumist kostjale käesoleva
kokkuleppes toodud tingimustel, ei ole kummalgi poolel teineteise vastu antud asjas mingeid nõudmisi. Maksekorraldustega loeb kohus tuvastatuks, et hageja tasus kostjale 30.10.2018 10 000 eurot, 21.11.2018 5000 eurot, 29.11.2018 10 000 eurot. Kostja e-kirjaga 08.11.2018 hagejale loeb kohus tuvastatuks, et täitemenetluse kulu on 1380,03 eurot, intress 8176,39 eurot. Hageja e-kirjaga 08.11.2018 loeb kohus tuvastatuks, et hageja loeb intressi suuruseks 3058,90 eurot. Kostja e-kirjaga 04.12.2018 loeb kohus tuvastatuks, et kostja nõustus hageja arvestusega, mille kohaselt võlajääk oli seisuga 04.12.2018 kokku 14 538,93 eurot. Maksekorraldustega loeb kohus tuvastatuks, et hageja on kostjale tasunud 08.04.2019 10 000 eurot ja 4538,92 eurot, 28.10.2019 282,73 eurot (viivis 08.04.2019 tasutud 10 000 euro tasumisega viivitamise eest). Seega on hageja tasunud kostjale põhivõlana 35 000 eurot, intressidena 3341,62 eurot ja täitemenetluse kuludena 1480,03 eurot. Kostja puhul on tegemist saneeritava ettevõttega, kelle osas on kostja saneerimisnõustaja advokaat Harri Lukander esitanud saneerimismenetlust läbiviivale Edela-Soome ringkonnakohtule 11.07.2019 saneerimiskava, mille Edela-Soome ringkonnakohus ka kinnitas. Saneerimiskava lk 10 kohaselt on kostja esitanud saneerimismenetluse ajal Varsinais-Suomi 1. astme kohtusse tagasivõtmise hagi hageja vastu. Kohus on teinud kõnealuses asjas otsuse 05.04.2017 (L 16/15019). Seepeale esitas ettevõte kostja ettevõtte asukohas e Eestis avalduse täitemenetluse algatamiseks, mille tulemusena sõlmisid ettevõte ja hageja asjas lepituskokkuleppe. Lepituskokkulepe allkirjastati 20.09.2018. Hageja on tasunud lepitudkokkuleppe põhjal käesoleva projekti koostamise hetkeks kokku 39 538,92 eurot. Maksmata on veel umbes 300 eurot. Hageja esitas kohtule 28.10.2019 maksekorralduse, millega loeb kohus tuvastatuks, et hageja on kostjale tasunud 28.10.2019 282,73 eurot (viivis 08.04.2019 tasutud 10 000 euro tasumisega viivitamise eest). Kostja väidab, et kohus on saatnud kostjale edastatud dokumendid ekslikult hoopis Rengas Turku OY-le ning ka Lukander Ruohola HTO OY-l ei ole volitusi kostjale määratud teadaannete vastuvõtmiseks. Kostja leiab, et kokkuleppe kohaselt oleks lepingusummat ületavast osast loobumine eeldanud kogu kokkuleppes nimetatud summa tasumist hiljemalt 31.01.2018 selliselt, et osamaksed oleksid tasutud 07.12.2017 (10 000), 31.12.2017 (10 000) ja viimane osamakse (15 000) 31.01.2018. Makseid ei ole vastavalt kokkulepitule tasutud ja kokkulepe muutus lepingutingimuste rikkumise tõttu kehtetuks. Hilisem uutel tingimustel koostatud ja 08.10.2018 sõlmitud kokkulepe tõendab, et hageja on pidanud 29.11.2017 koostatud kokkuleppe tühistatuks. Pooled leppisid uues lepingus kokku, et 35 000 eurost ületavast osasummast võib loobuda, kui maksed teostatakse kahes osas 31.10.2018 (10 000) ja 30.11.2018 25 000 + 10% viivist + sundtäitmise menetluskulud. Saadaolevad summad on lubatud sundtäitmise alt vabastada siis, kui kokkuleppes määratud maksed on teostatud. Kokkulepitud summat vastavalt lubadusele 30.11.2018 ei tasutud ja kokkulepe muutus tingimuste rikkumise tõttu kehtetuks. Viiviste osamaksed põhinevad 30.11.2018 saldol. Kokkuleppega kokkulepitud summa ei ole käesoleva ajani täies ulatuses tasutud. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et kohus edastas kostjale tähitult järgmised dokumendid: hagimaterjalid, 03.09.2018 määrus hagi menetlusse võtmise kohta, kirjalik vastamiskohustus, 03.09.2018 määrus hagi tagamise kohta, kõikide dokumentide tõlked. AS-i Omniva e-kirjaga 27.02.2019 loeb kohus tuvastatuks, et nimetatud tähitud saadetise triipkood on RR630567564EE ning saadetis on kostjale kätte toimetatud 21.01.2019. AS-i Omniva kanderaamatu väljavõttega loeb kohus tuvastatuks, et kostja juhatuse liige Kari-Matti Muhos on kohtu tähitud saadetise triipkoodiga nr RR630567564EE isiklikult kätte saanud, mida kinnitab oma allkirjaga kanderaamatus. Seega on kohus edastanud tsiviilasja materjalid just kostjale ja mitte mõnele teisele ettevõttele. Kostja leiab, et poolte vahel 20.09.2018 sõlmitud
kompromiss ei ole kehtiv. Kohus ei nõustu kostja seisukohaga. Kostja ei ole tõendanud, et ta on lepingust taganenud või lepingu üles öelnud. Kompromissilepingust 20.09.2018 nähtub, et pooled on leppinud kokku selles, et hageja kohustub tasuma kostjale viivist võlgnevuse tasumisega viivitamise eest. Pooled ei ole kokku leppinud kokkuleppes, et juhul kui hageja ei tasu võlgnevust kokkuleppes kokkulepitud tähtajal, ei pea kostja täitma kokkuleppe p 3, s.o pärast kõikide maksete tasumist pöördub kostja viivitamatult kohtutäitur Õnne Pajuri poole täitemenetluse nr 179/2018/1132 lõpetamiseks. Seega on pooled kokku leppinud selles, et võlgnevuse tasumisega viivitamisele järgneb sanktsioon viivise tasumise näol, kuid võlgnevuse tasumisega viivitamisele ei järgne lepingu kehtetus. Kohus tuvastas eelpool, et hageja on tasunud kostjale kõik 20.09.2018 kompromissis kokkulepitud summad 28.10.2019. Seda kinnitab ka kostja 11.07.2017 saneerimiskavas, väites, et 20.09.2018 lepituskokkuleppe alusel on hageja tasunud kostjale kokku 39 538,92 eurot. Maksmata on veel u 300 eurot. Maksekorraldusega 28.10.2019 loeb kohus tuvastatuks, et hageja tasus kostjale 28.10.2019 lõppmakse summas 282,73 eurot. Seega kohustus kostja 29.10.2019 kokkuleppe järgi viivitamatult pöörduma kohtutäitur Õnne Pajuri poole täitemenetluse nr 179/2018/1132 lõpetamiseks. Kostja seda teinud ei ole. Täitemenetluse seadustiku § 221 lg 1 sätestab, et võlgnik võib esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud vastuväited on kohtulahendi puhul lubatud üksnes siis, kui alus, millel need põhinevad, on tekkinud pärast kohtulahendi jõustumist. Hagi võib esitada täitemenetluse lõpuni (TMS § 221 lg 3). Kohus nõustub hageja seisukohaga, et TMS § 221 lg-s 1 toodud loetelu ei ole ammendav ning sundtäitmine tuleb lubamatuks tunnistada ka järgmistel juhtudel: nõude aegumine, tehingu tühistamine või tühisus, äramuutva tingimuse saabumine, lepingust taganemine, sissenõudja poolt nõude loovutamine jms. TMS § 48 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohtutäitur täitemenetluse kohtulahendi esitamisel, millega täitmisele võetud täitedokument või kohustus see viivitamata täita on tühistatud või sundtäitmine on tunnistatud lubamatuks või on määratud sundtäitmise lõpetamine. Sama sätte punkti 7 kohaselt täitemenetluse põhjendamatul alustamisel täitemenetluse tingimuste täitmata jätmise tõttu lõpetab kohtutäitur täitemenetluse. Täitemenetluse alustamisel tuleb kontrollida, kas tegemist on täitedokumentiga TMS § 2 lg 1 kohaselt, see on välja antud pädeva organi poolt ja on jõustunud (TMS § 12). Hageja leiab, et kuigi täitedokumendiks esitati Varsinais-Suomen käräjäoikeus 05.04.2017 tehtud jõustunud kohtuotsus L16/15019, millega mõisteti hagejalt kostja kasuks välja 164 058.64 eurot + viivised, sõlmisid pooled Varsinais-Suomen käräjäoikeus poolt 08.12.2017 otsusega kompromisskokkuleppe, millega tagaseljaotsusega väljamõistetud summast on kostja osaliselt (s.o 35 000 eurot ületavast osast) loobunud ning nõustunud, et hageja tasub kostjale 35 000€. Seega on täitemenetlus alustatud täitedokumendi alusel, mis kaotas oma õigusjõu Varsinais-Suomen käräjäoikeus poolt 08.12.2017 otsusega 17/34695 kinnitatud kompromisskokkuleppe sõlmimisel. Kohus ei nõustu hageja seisukohaga, et täitemenetlus on alustatud täitedokumendi alusel, mis kaotas oma õigusjõu Varsinais-Suomen käräjäoikeus poolt 08.12.2017 otsusega 17/34695 kinnitatud kompromisskokkuleppe sõlmimisel. Varsinais-Suomen käräjäoikeus poolt tehtud 08.12.2017 otsusega 17/34695 on tõendamist leidnud, et hageja kohustus tasuma kostjale kokku
35 000 eurot ja viivise võlgnevuse mitte tähtaegselt tasumise korral. Pärast kompromissilepingu allkirjastamist esitab kostja taotluse täitemenetluse lõpetamiseks juhul, kui kompromissisumma on tervikuna tasutud. Pooltevahelise kompromissilepinguga 20.09.2018 loeb kohus tuvastatuks, et pooled leppisid kokku selles, et hageja võlgneb kostjale 35 000 eurot, millele lisandub summa tasumisega viivitamise eest intress arvestusega 10% aastas ja täitemenetluse nr 179/2018/1132 alustamisega seotud kulud; Hageja tasub võlgnevuse kostjale järgmiselt: 10 000 eurot 31.10.2018, 25 000 eurot + summa tasumisega viivitamise eest intress arvestusega 10% aastas + täitemenetluse nr 179/2018/1132 kulud 30.11.2018. Hageja on teadlik, et aktsepteerib fakti, et kostja ei lõpeta ega peata täitemenetlust kuni võlg pole täielikult tasutud. Pärast kõikide maksete tasumist pöördub kostja viivitamatult kohtutäitur Õnne Pajuri poole täitemenetluse nr 179/2018/1132 lõpetamiseks. Pooled kinnitavad, et pärast hageja poolt ülalmainitud võlgnevuse tasumist kostjale käesoleva kokkuleppes toodud tingimustel, ei ole kummalgi poolel teineteise vastu antud asjas mingeid nõudmisi. Kohus leiab, et kostja ei pidanud pöörduma taotlusega kohtutäituri poole täiemenetluse lõpetamiseks seni, kuni hageja ei ole 20.09.2018 kokkuleppes kokkulepitud võlgnevust täielikult kostjale tasunud. Hageja tasus kostjale täielikult võlgnevuse 28.10.2019. Kohus leiab, et sissenõudjal ei olnud kohustust täitedokumendiks esitada Varsinais-Suomen käräjäoikeuse 08.12.2017 otsust 17/34695, kuna nii 08.12.2017 otsusega kinnitatud kokkuleppes kui ka 20.09.2018 kokkuleppes leppisid pooled kokku, et kostjal ei ole kohustust lõpetada täitemenetlust enne, kuni võlg pole täielikult tasutud. Hageja palub kohtutäitur Õnne Pajuri menetluses oleva täiteasja nr 179/2018/1132 lubamatuks tunnistamist ja täitemenetluse lõpetamist TMS § 48 lg 1 p-de 4 ja 7 alusel. Kohus leiab, et põhjendatud on tunnistada sundtäitmine lubamatuks, kuna hageja on kostja nõude rahuldanud, kuid kostja ei ole viivitamatult esitanud kohtutäiturile taotlust täitemenetluse lõpetamiseks. Kohus leiab, et kohtul puudub pädevus lõpetada täitemenetlus TMS § 48 lg 1 p-de 4 ja 7 alusel, kuna TMS § 48 sätestab kohtutäituri poolt täitemenetluse lõpetamise alused. TMS § 50 lg 1 sätestab, et täitemenetluse peatab või lõpetab kohtutäitur otsusega. Seega kohtutäituri pädevusse kuulub täitemenetluse lõpetamine kohtulahendi esitamisel, millega sundtäitmine on tunnistatud lubamatuks. Kohus leiab, et hageja taotlus täitemenetluse lõpetamiseks TMS § 48 lg 1 p-de 4 ja 7 alusel ei kuulu rahuldamisele. Menetluskulude jaotus TsMS § 162 lg 4 sätestab, et kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Antud tsiviilasjas leidis tuvastamist, et hageja esitas hagi kohtusse 01.09.2018 ning alles 28.10.2019 täitis hageja pooltevahelises kokkuleppes sätestatud tingimuse, mis võimaldas kohtul teha otsuse hagi rahuldamise kohta. Seetõttu on äärmiselt ebaõiglane jätta menetluskulud kostja kanda. Kohus leiab, et õiglane on jätta menetluskulud poolte endi kanda.
Kohtunik: (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.