1.Tühistada Tartu Maakohtu 17. septembri 2019 määrus osas, milles maakohus mõistis kohtutäitur Reet Rosenthalilt Oodo Sisaski kasuks välja menetluskulud 435 eurot ületavas summas.
2.Teha tühistatud osas uus otsus, millega mõista kohtutäiturilt Reet Rosenthalilt Oodo Sisaski kasuks välja menetluskulude katteks 435 eurot.
3.2.Mõista kohtutäitur Reet Rosenthalilt Oodo Sisaski kasuks välja menetluskulude katteks 435 eurot.
3.3.Mõista kohtutäitur Reet Rosenthalilt Oodo Sisaski kasuks välja viivis menetluskuludelt (435 eurot) alates kohtulahendi jõustumisest kuni menetluskulude täies ulatuses hüvitamiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses.
5.Jätta määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulude menetlusosaliste endi kanda (TsMS § 178 lg 4). Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
ASJAOLUD
1.Tartu Maakohus jättis 11. märtsi 2019 määrusega rahuldamata Oodo Sisaski (avaldaja/ puudutatud isik) kaebuse kohtutäitur Reet Rosenthali (kohtutäitur) 19. novembri 2018 ja
2.oktoobri 2018 otsuste peale täiteasjas nr 186/2018/844. Tartu Ringkonnakohus tühistas 11. juuni 2019 määrusega maakohtu 11. märtsi 2019 määruse ning tegi uue määruse, millega rahuldas avaldaja kaebuse ja tühistas kohtutäituri 19. novembri 2018 ja 2. oktoobri 2018 otsused. Ringkonnakohus jättis menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus kohtutäituri kanda, määrates, et menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks maakohus pärast ringkonnakohtu määruse jõustumist.
2.Avaldaja esitas 14. veebruaril 2019 ja 9. augustil 2019 menetluskulude nimekirjad, milles palus määrata hüvitamisele kuuluvate menetluskulude suurus kindlaks ning mõista kohtutäiturilt avaldaja kasuks välja menetluskulude katteks 673 eurot, s.o 15 eurot riigilõiv ning õigusabikulud 658 eurot (sh käibemaks).
3.Kohtutäitur leidis, et menetluskulud tuleb jätta avaldaja kanda. Juhul, kui kohus peab vajalikuks mõista kohtutäiturilt välja menetluskulud, siis ei ole vaidluse sisu, avaldaja menetlusdokumentide mahtu ja nendes esitatud õiguslikke põhjendusi ning avaldaja lepingulise esindaja menetlustoimingute mahtu ja sisu arvestades õigusabikulu taotletud suuruses põhjendatud. Avaldaja ei ole esitanud kohtule koos menetluskulude nimekirjaga talle osutatud õigusteenuse osutamise tasu arvet. Täitur palub jätta viivise välja mõistmata, kuna taotlust mõista viivised välja kohtutäiturilt, ei ole.
MAAKOHTU SEISUKOHT
4.Maakohus rahuldas avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt ning kohustas kohtutäiturit hüvitama avaldajale menetluskulud summas 631 eurot. Maakohus määras, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist alates maakohtu määruse jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Riigilõiv 15 eurot kuulub kohtutäituri poolt hüvitamisele tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lg 10 alusel. Avaldajat esindas vandeadvokaat. Menetluskulude nimekirjaga ei ole esitatud arvet, tõendamaks menetluskulusid. Kohtu hinnangul ei ole vajalik nõuda menetluskulusid tõendavaid dokumente (TsMS § 176 lg 6). Menetluskulude nimekirja kohaselt on esindaja kulutanud 15 minutit kliendiga nõupidamiseks. Esindajatasu hüvitamine kliendiga suhtlemise aja eest ei ole põhjendatud. 25 minutit taotluse ja kaebuse koostamiseks kohtutäituri otsusele on põhjendatud ja vajalik, kuivõrd tegemist oli kohustusliku kohtueelse menetluse etapiga. Arvestades kaebuse mahtu on põhjendatud ajakulu 1 h 35 minutit ja sellele vastav tasu kaebuse koostamise eest kohtule kohtutäituri 19. novembri 2018 otsuse peale, samuti ajakulu 30 minutit vastuse koostamiseks kohtutäituri 27. detsembri 2018 vastusele ning 1 h ja 10 minutit määruskaebuse koostamisele Tartu Maakohtu 11. märtsi 2019 määruse peale. Avaldaja esitatud arvetelt nähtub käibemaksu lisamine õigusabi teenuse maksumusele, mistõttu mõistab kohus kulud välja koos käibemaksuga. Seega kuulub hüvitamisele lepingulise esindaja kuluna 616 eurot (513,33 + km 20% 102,66 eurot). Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus avaldaja taotluse menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt. Maakohus leidis, et kohtutäituril tuleb avaldajale hüvitada 631 eurot (riigilõiv 15 eurot ja lepingulise esindaja kulu 616 eurot). Avaldaja on esitanud taotluse mõista hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt välja viivis lahendi jõustumisest kuni täitmiseni. Maakohtu hinnangul ei saa jätta taotlust arvestamata põhjusel, et menetluskulude nimekirjas on avaldaja palunud viivise välja mõista FrameHouse OÜ-lt, kuivõrd resolutsioonis on taotletud märkida kohtulahendisse viivise tasumise kohustus.
MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
5.Kohtutäitur (määruskaebuse esitaja) esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub maakohtu määrus tühistada FrameHouse OÜ-le hüvitamise kohustuse osas ja vähendada hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid 327,67 euro võrra. Kohtutäitur vaidleb menetluskulude väljamõistmisele käibemaksuga. Avaldaja on füüsiline isik, seega ei ole tema käibemaksukohuslane ning tulenevalt sellest ei tuleks kohtutäituri kanda jätta käibemaksu. Välistatud ei ole avaldaja võimalus kuludelt hiljem käibemaks tagasi arvestada.
29.märtsi 2019 arvel nr 20190481 nähtub arve saajana OÜ Talovest ning õigusabikulud summas 196 eurot (käibemaksuga). Kulu ei ole OÜ Talovesti jaoks seotud ettevõtlusega ning tegemist võib olla erisoodustusega. Äriregistri andmetest nähtuvalt on avaldaja OÜ Talovest ainusosanik ning juhatuse liige, seega OÜ Talovest omanik. Samuti nähtub, et OÜ Talovest on käibemaksukohuslane. Siinkohal võib tegemist olla seadusest tuleneva raamatupidamise
kohustuse rikkumisega avaldaja poolt enda õigusabikulude OÜ Talovesti kulude esitlemisega. Sealjuures nähtub kohtuasjast selgelt, et tegelikuks õigusabi saajaks pole TMS § 175 lg 1 mõttes mitte OÜ Talovest, vaid avaldaja. Kui arvete saajaks on märgitud kolmas isik, ei saa esitatud arvete alusel asuda seisukohale, et hagejal on tekkinud õigusabi eest tasumise kohustus (Riigikohtu 9. novembri 2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-102-16, p 13). Võib eeldada, et kuna avaldaja on ise OÜ Talovesti omanik, siis on õigusabikulude tasumise kohta kokkulepe. Sealjuures on arvestades tegelikku õigusabi saajat selge, et vaatamata OÜ Talovesti käibemaksukohustusele, ei ole avaldaja füüsilise isikuna ehk reaalse tehingu osalisena käibemaksukohuslane ning ka 29. märtsi 2019 arvelt ei tuleks puudutatud isikult vaatamata avaldaja ja OÜ Talovesti vahelisele suhtele välja nõuda käibemaksu.
18.oktoobri 2018 avaldaja taotlus ja kaebus kohtutäituri 2. oktoobri 2018 otsuse peale on poole lehekülje pikkune. Kohtutäitur leiab, et 25 minuti asemel on põhjendatud menetlustoiminguks kulunud aeg 15 minutit.
29.novembri 2018 kaebuses Tartu Maakohtule kohtutäituri 19. novembri 2018 otsuse peale on sisu lisatud umbes 1,5 lehekülje jagu. Põhjendatud ja realistlik kulu sellise kaebuse eest on kohtutäituri hinnangul 45 minutit.
25.märtsi 2019 koostatud määruskaebuse ajakuluga 1 tund 10 minutit, mille adressaat on OÜ Talovest, pikkus on ca 2,5 lk. Kohtutäitur on sellise ajakuluga ja tasuga 163,33 eurot (ilma käibemaksuta) nõus. Esindaja hooletust näitab, et viivis paluti välja mõista FrameHouse OÜ-lt. Kohus oleks pidanud selles osas jätma avalduse läbi vaatamata.
PUUDUTATUD ISIKU SEISUKOHT
6.Avaldaja (puudutatud isik) palub jätta määruskaebuse rahuldamata. Kohtutäitur lähtub valest eeldusest, et avaldajal on õigus käibemaks tagasi arvestada. Arusaamatuks jääb ka kohtutäituri korduv viide FrameHouse OÜ-le. FrameHouse OÜ ei olnud kohtuvaidluses menetlusosaline ning avaldaja ei ole taotlenud FrameHouse OÜ-lt menetluskulude väljamõistmist ning maakohus ei ole seda ka teinud. Täiesti asjakohatud on kohtutäituri vastuväited menetluskulude suurusele.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
7.Ringkonnakohus rahuldab määruskaebuse osaliselt. Ringkonnakohus tühistab TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel maakohtu määruse menetlusnormi rikkumise tõttu osaliselt, s.o osas, millega maakohus mõistis kohtutäiturilt avaldaja kasuks välja 435 eurost suurema summa. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega mõistab kohtutäiturilt avaldaja kasuks välja menetluskulude katteks 435 eurot. Maakohus määras menetluskulude suuruse kindlaks avaldaja 14. veebruaril 2019 (tl 46) ja
9.augustil 2019 (tl 76) esitatud menetluskulude nimekirjade alusel. Kohtutäitur vaidlustab kindlaksmääratud menetluskulude suurust osas, mis ületavad 303,33 eurot ning viivise väljamõistmist.
8.Kohtutäitur heidab ette, et 14. veebruaril 2019 esitatud menetluskulude nimekirjas märgitud esindajakulud on määratud kindlaks põhjendamatult suures ulatuses.
TsMS § 174 lg 1 esimese lause kohaselt määrab asja menetlev kohus menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 175 lg 1 esimese lause alusel, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Menetluskulude rahaline suurus määratakse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt (TsMS § 174 lg 8). Kohus ei ole hagita menetluse sätete kohaldamisel seotud menetlusosaliste taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (TsMS § 477 lg 5). Menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramine on kohtu kaalutlusotsus. Järelikult saab ringkonnakohus maakohtu kaalutlusotsusesse sekkuda üksnes juhul, kui ringkonnakohus tuvastab, et maakohus on väljunud diskretsioonipiiridest või teinud kaalutlusvigu (Riigikohtu
10.veebruari 2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-173-15, p 13). Ringkonnakohus selgitab, et kohtul on lai kaalutlusruum lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel, kusjuures kohus peab kaalutlusotsust ka põhjendama. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus piisavalt põhjendanud, miks esindajatasu
27.novembri 2018 ja 13. veebruari 2019 menetlustoimingute osas on põhjendatud ja vajalik. Ajakulu on ka ringkonnakohtu arvates kooskõlas asja mahukuse ja menetlustoimingute sisuga. Asjakohane ei ole kohtutäituri väide, et kuna avaldaja on füüsiline isik, siis tuleb eeldada, et ta on käibemaksukohustuslane ning tal on võimalus käibemaks tagasi arvestada. Vastupidi, füüsiliste isikute puhul kehtib eeldus, et nad ei ole käibemaksukohustuslased. Seega on maakohus õigesti mõistnud 14. veebruari 2019 menetluskulude nimekirjas märgitud esindajakulud kohtutäiturilt välja koos käibemaksuga.
9.Kohtutäituri hinnangul on 25. märtsi 2019 toimingu eest esitatud menetluskulu nimekiri põhjendatud küll, kuid ilma käibemaksuta, s.o summas 163,33 eurot, kuna arve õigusabiteenuse eest on esitatud OÜ-le Talovest (tl 78). Ringkonnakohus nõustub, et kohtule esitatud arve alusel ei saa asuda seisukohale, et avaldajal kui füüsilisel isikul tekkis arve alusel kohustus õigusabikulude eest tasumiseks. Ringkonnakohus selgitab, et iseenesest ei ole TsMS § 174 lg 9 alusel välistatud, et menetlusosalise eest kannab kulud muu isik. Küll aga peab menetlusosalisel endal olema tekkinud sellisel juhul õigusabi eest tasumise kohustus. Esindajakulude eest tasumise kohustuse tekkimise tuvastamiseta ei ole võimalik menetluskulusid vastaspoolelt välja mõista (Riigikohtu
10.veebruari 2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-173-15, p 13). Riigikohus on selgitanud, et ei ole välistatud, et avaldaja ja kolmanda isiku vahel on olemas kokkulepe, mille kohaselt tasus kolmas isik hagejale osutatud õigusabi eest (Riigikohtu
9.novembri 2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-102-16, p 13). Avaldaja ei ole vastuses selgitanud, et tal oleks olnud OÜ-ga Talovest kokkulepe õigusabiteenuse arvete tagasimaksmise kohta. Kohtutäituri väitele, et arvel märgitud kohustatud isikuks on OÜ Talovest, ei ole avaldaja vastu vaielnud ega omapoolseid selgitusi esitanud. Ringkonnakohtul puudub seetõttu alus eeldada, et OÜ Talovest ja avaldaja vahel on kokkulepe arvete alusel tasutu tagasimaksmiseks. Järelikult ei ole avaldajal tekkinud 25. märtsi 2019 menetlustoimingute eest tasumise kohustust ning see kohustus on tekkinud üksnes OÜ-l Talovest. Seega mõistis maakohus ebaõigesti kohtutäiturilt avaldaja kasuks välja esindajakulude katteks 163,33 eurot, millele lisandus käibemaks (32,67 eurot).
Ringkonnakohus selgitab, et kohus lahendab menetluskulude kindlaksmääramist hagita menetluse põhimõtete järgi ning kohtul on kohustus selgitada välja asja lahendamiseks vajalikud ja olulised asjaolud (TsMS § 174 lg 8). Kuivõrd kohtutäitur on määruskaebuse taotluses kindlaksmääratud menetluskulu summa vähendamist, siis vähendab ringkonnakohus maakohtu poolt välja mõistetud menetluskulude summat 196 euro ulatuses. Kuivõrd ringkonnakohus jätab 25. märts 2019 menetlustoimingute osas menetluskulu kindlaks määramata täies ulatuses, ei pea ringkonnakohus vajalikuks käsitleda määruskaebuse väidet, kas antud menetlustoimingute eest esindajatasu nõudmisel võib kohtutäiturilt välja mõista käibemaksu.
10.Kohtutäitur on määruskaebuses taotlenud maakohtu määruse tühistamist FrameHouse OÜ-le hüvitamisele kohustamise osas. Maakohus pole sellist otsustust teinud. Määruskaebuse põhjendustest nähtub, et kohtutäitur vaidlustab maakohtu määrust osas, millega maakohus määras, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist alates lahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Ringkonnakohus selgitab, et üksnes asjaolu, et avaldaja märkis 9. augusti 2019 menetlusdokumendi põhjendustes ekslikult, et viivis tuleks välja mõista FrameHouse OÜ-lt (menetlusväliselt isikult), ei tähenda, et maakohus ei võinud viivist kohtutäiturilt välja mõista. Avaldaja taotlused nii 14. veebruari 2019 ja 9. augusti 2019 menetlusdokumentides on korrektsed ning kohtutäituril oli võimalik aru saada, et avaldaja taotleb viivise väljamõistmist menetluskulude hüvitamisega viivitamisel kohtutäiturilt. Selline avaldaja kirjaviga ei anna alust jätta taotlust läbi vaatamata või rahuldamata. Eeltoodule tuginedes kuulub määruskaebus rahuldamisele osaliselt.
11.Vastavalt TsMS § 178 lg-le 4 käesoleva määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid ei hüvitata.
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
Andra Pärsimägi
Viivi Tomson
Kersti Kerstna-Vaks
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.