Kai Kullerkupp, Kersti Kerstna-Vaks, Triin Uusen-Nacke
Määruse tegemise aeg ja koht
11. juuni 2019, Tartu
Tsiviilasja number
2-18-18103
Tsiviilasi
Oodo Sisaski kaebus kohtutäitur Reet Rosenthali
19.novembri 2018 otsuse peale täiteasjas nr
XXXXXXXXXXX
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 11. märtsi 2019 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Oodo Sisaski määruskaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
Määruskaebuse esitaja (avaldaja) Oodo Sisask (isikukood XXXXXXXXXXX ), lepinguline esindaja vandeadvokaat Tambet Laasik Puudutatud isik Tartu kohtutäitur Reet Rosenthal
esindajad
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Tartu Maakohtu 11. märtsi 2019 määrus ning teha uus määrus, millega rahuldada Oodo Sisaski kaebus kohtutäituri Reet Rosenthali 19. novembri 2018 otsuse peale täiteasjas nr XXXXXXXXXXX .
2.Tühistada kohtutäitur Reet Rosenthali 19. novembri 2018 otsus ja 2. oktoobri 2018 kohtutäituri tasu väljamõistmise otsus täiteasjas nr XXXXXXXXXXX ning saata Oodo Sisaski 18. oktoobri 2018 kaebus kohtutäiturile uueks läbivaatamiseks.
4.Jätta menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus kohtutäituri Reet Rosenthali kanda.
5.Menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks maakohus pärast käesoleva määruse jõustumist TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras.
Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Hagita menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
ASJAOLUD
1.Oodo Sisask (avaldaja) esitas 29. novembril 2018 Tartu Maakohtule kaebuse kohtutäitur Reet Rosenthali (kohtutäitur) 19. novembri 2018 otsuse peale täiteasjas nr XXXXXXXXXXX , milles palus: 1) tühistada nimetatud otsus; 2) tühistada kohtutäituri 2. oktoobri 2018 tasu väljamõistmise otsus; 3) lõpetada täitemenetlus või alternatiivselt kohustada kohtutäiturit seda tegema. Kaebuse kohaselt koostas kohtutäitur 2. oktoobril 2018 täitmisteate elatise võlgnevuses ja kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuse (kohtutäituri tasu väljamõistmise otsus), millega kohustas avaldajat maksma kohtutäituri tasu 438 eurot. Avaldaja vaidlustas tasu väljamõistmise otsuse ja taotles täitemenetluse lõpetamist. Avaldaja selgitas, et ta on võlgnetava kohustuse täitnud juba enne täitmisteate kättetoimetamist, mistõttu menetlus tuleb lõpetada ja kohtutäituri tasu on põhjendatud 15 euro ulatuses, mille avaldaja on tasunud. Kohtutäitur jättis 19. novembri 2018 otsusega (kohtutäituri otsus) avaldaja kaebuse rahuldamata. Kohtutäituri otsuse kohaselt on sissenõudja esitanud avalduse ka edasiulatuva elatise täitmiseks. Avaldaja on elatist igakuiselt maksnud ja kavatseb seda teha ka tulevikus. Seetõttu puudub mistahes põhjus või vajadus võlgnevust sisse nõuda, sest võlgnevust ei ole tekkinud ja kohustus ei ole muutunud sissenõutavaks. Isegi kui leida, et täitemenetluses saab sisse nõuda neid nõudeid, mis ei ole sissenõutavaks muutunud, tuleb menetlus ikkagi lõpetada juba täidetud nõude osas. Tasu osas on kohtutäituri otsus vastuoluline. Kohtutäitur nõustus, et avaldajal on kohustus tasuda 15 eurot, millele lisandub käibemaks. Samas leidis kohtutäitur, et tasuotsust ei tule tühistada.
2.Kohtutäitur vaidles kaebusele vastu. Täitmisavalduses oli lisaks 2018. a septembri ja oktoobri elatise võlgnevuse nõudele summas 400 eurot ka perioodilise elatise sissenõudmise taotlus alates 1. novembrist 2018 kuni 30. juunini 2019 ja elatisabi taotlus. Sissenõudja ei soovinud täitemenetluse lõpetamist pärast elatise võlgnevuse tasumist, vaid soovis tulevikus sissenõutavaks muutuvat perioodile elatise sissenõudmist samas täitemenetluses.
Kuna kohtutäitur alustas perioodilise elatise sissenõudmise menetlust koos võlgnevuse nõudega, oli tal õigus nõuda kohtutäituri seaduse (KTS) § 37 järgi elatise sissenõudmise eest makstavat menetluse alustamise tasu. Seega nõuab kohtutäitur tasu mitte elatise võlgnevuse eest, vaid ühtlasi täitemenetluses esitatud perioodilise elatise sissenõudmise alustamise eest. Kohtutäituri hinnangul puudub alus täitemenetluse lõpetamiseks.
MAAKOHTU SEISUKOHT
3.Tartu Maakohus jättis 11. märtsi 2019 määrusega kaebuse kohtutäituri otsuse ja kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuse tühistamiseks rahuldamata. Samuti jättis maakohus kaebuse täitemenetluse lõpetamiseks või alternatiivselt kohtutäituri kohustamiseks täitemenetluse lõpetamiseks läbi vaatamata. Maakohus jättis menetluskulud avaldaja kanda ja menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määramata. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt nähtub täitmisteatest, et täiteasjas on esitatud kaks nõuet – perioodilise elatise igakuine nõue 200 eurot ja elatise võlgnevus 400 eurot. Avaldajaga saaks nõustuda olukorras, kus täiteasjas oleks täitmisel vaid elatise võlgnevuse nõue, mille avaldaja oleks täitnud enne täitmisteate kättesaamist. Kohtutäituri menetluses on endiselt perioodilise elatise nõue kuni 30. juunini 2019. Maakohus asus seisukohale, et perioodilise elatise nö tulevikunõudeid saab täitemenetluses esitada. Kohtutäitur on selgitanud, et sissenõudja ei ole soovinud täitemenetluse lõpetamist, kuna elatis laekub tavaliselt hilinemisega. Seega ei olnud kohtutäituril alust menetlust lõpetada. Puudus ka alus menetluse alustamise tasu arvestamisel kohaldada KTS § 41 lg 1 teist lauset. Maakohus leidis, et 400 euro suuruse võlgnevuse tasumisega ei ole võlgnik täitnud täiteasjas esitatud nõudeid täies ulatuses. Kuna kohtutäitur on koos võlgnevusega asunud sisse nõudma ka esimest igakuist elatisnõuet, on põhjendatud täiteasjas täitemenetluse alustamise tasu nõudmine KTS § 37 lg 1 alusel. Samas ei nõustunud maakohus kohtutäituri seisukohaga, et täitemenetluse lõpetamiseks pärast sissenõutavaks muutunud võlgnevuse tasumist puudus alus seetõttu, et otsuse tegemiseks ajaks oli võlgnikul tasumata KTS § 41 lg 1 kohaselt täituri tasule (15 eurole) lisanduv käibemaks 3 eurot. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg 2 p 2 (koostoimes § 477 lg-ga 1) alusel jättis maakohus läbi vaatamata avaldaja nõude lõpetada täitemenetlus või kohustada kohtutäiturit seada lõpetama. Ka algse kohtutäituri otsuse tühistamise korral ei saa kohus ise kohtutäituri asemel uut otsust teha.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.Avaldaja palub määruskaebuses tühistada maakohtu määrus ja kaebus rahuldada. Määruskaebuses esitatud väidete kohaselt nõustus avaldaja maakohtuga selles, et menetluse alustamise tasu ei saa arvestada mitmekordselt nii KTS § 37 lg 1 kui ka § 41 lg 1 teise lause alusel. Lisaks leiab avaldaja, et täitemenetluse alustamise tasu ei saa nõuda samaaegselt mõlema sätte alusel. Avaldaja ei nõustu aga maakohtuga selles, et sel juhul tuleb menetluse alustamise tasu nõuda KTS § 37 lg 1 alusel. Tasu saab nõuda ainult KTS § 41 lg 1 alusel. KTS § 41 lg 1 eesmärgiks on privilegeerida võlgnikku, kes on kohustuse täitnud vabatahtlikult, st ilma kohtutäituri sekkumiseta. Kõik võimalikud võlgnetavad kohustused on selle sättega hõlmatud. Maakohtu tõlgendus viiks selleni, et küsimus sellest, kas elatise maksmiseks kohustatud isik täidab tähtaegselt heas usus enda kohustust või mitte, ei ole oluline ning ta peab alati maksma ühe miinimummääras elatise kuutasu KTS § 37 lg 1 alusel kohtutäiturile.
Vaidlustatud määrusest jääb arusaamatuks, kuidas täpselt peaks võlgnik ennast ebaseadusliku täitemenetluse eest kaitsma, kui see maakohtu arvates kohtulikule kontrollile ei allu. Kaebuse läbi vaatamata jätmise tähenduseks on see, et täitemenetlus jätkub sõltumata selle õiguspärasusest ning ilma, et kohus oleks kontrollinud, kas täitemenetlust üldse võib jätkata.
5.Kohtutäitur vaidleb määruskaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb rahuldada ning maakohtu määrus TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada. Ringkonnakohus teeb uus määruse, millega rahuldab avaldaja kaebuse kohtutäituri otsuse peale, tühistab kohtutäituri otsuse ja kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuse ning saadab kaebuse kohtutäiturile uueks läbivaatamiseks.
7.Avaldaja esitas kohtule kaebuse, milles palus: 1) tühistada kohtutäituri otsus; 2) tühistada kohtutäituri tasu väljamõistmise otsus; 3) lõpetada täitemenetlus või alternatiivselt kohustada kohtutäiturit seda tegema. Maakohus jättis avaldaja kaks esimest nõuet rahuldamata ning kolmanda nõude läbi vaatamata.
8.Praegusel juhul on täiteasjas kohtutäiturile esitatud kaks nõuet – elatise võlgnevus 400 eurot ja elatis 200 eurot kuus kuni 30. juunini 2019. Vaidlust ei ole selles, et 400 euro suuruse elatise võlgnevuse on avaldaja tasunud enne täitmisteate kättesaamist. Küll on aga vaidlus selles, millises ulatuses on põhjendatud kohtutäituri tasu tulevikku suunatud elatise nõudelt ning kas esineb alus täitemenetluse lõpetamiseks. KTS § 41 lg 1 järgi kui täitemenetluse käigus selgub, et võlgnik on nõude sissenõudja ees nõuetekohaselt täitnud enne sissenõudja poolt avalduse esitamist kohtutäiturile, maksab sissenõudja menetluse alustamise tasu. Kui võlgnik täidab nõuetekohaselt nõude pärast avalduse kohtutäiturile esitamist, kuid enne täitmisteate saamist, maksab võlgnik tasu 15 eurot. Kui nõude täitmine toimus samal päeval kui täitmisteate kättetoimetamine, loetakse täitmine toimunuks pärast täitmisteate kättetoimetamist ning võlgnik maksab menetluse alustamise tasu. Kui võlgnevus on tasutud enne täitmisteate kättesaamist, siis üldjuhul tuleb täitemenetlus lõpetada kohtutäituri otsusega. Kui kohtutäiturile on esitatud nii perioodilise elatise sissenõudmise nõue kui ka võlgnevuse nõue, mis on aga tasutud enne täitmisteate kättesaamist, ei ole ringkonnakohtu hinnangul üldjuhul põhjendatud kohtutäituri tasu nõue tulevikku suunatud perioodilise elatise sissenõudmise eest. Tegemist ei ole olukorraga, mis oleks võrdsustatav sellega, kui võlgnik eeldatavasti elatist vabatahtlikult ei tasu. Kohtutäituri menetluse alustamise tasu on tulevikku suunatud perioodiliste nõuete puhul õigustatud kohtutäituri poolsete eelduslike pikemaajaliste toimingute korral. Praegusel juhul tasus võlgnik võlgnevuse enne täitmisteate kättesaamist. Seega tuli täitemenetlus lõpetada elatise võlgnevuse nõudes. Ringkonnakohtu hinnangul hõlmab see ka tulevikku suunatud elatise perioodiliste maksete nõuet. Vastupidine seisukoht viiks tulemuseni, kus kohustatud isik ei saagi vaatamata kohustuse täitmisele tugineda KTS § 41 lõikele 1. Täitemenetluse seadustikust ei tulene, et täitemenetluse saaks algatada üksnes tulevikku suunatud nõuete osas. Kaudselt kinnitab seda ka TMS § 19 lg 1, mille kohaselt kui täitedokumendis sisalduva nõude sissenõutavaks muutumine sõltub tähtaja möödumisest või tähtpäeva või tingimusi saabumisest, võib täitetoimingutega alustada pärast selle tähtaja lõppemisest või tähtpäeva või tingimuse saabumist. Sellist võimalust elatise nõuete puhul, mis annaks võimaluse põhjendatud kahtluse korral (võlgnik on juba kasvõi ühe osa tasumisega viivituses), tulevikus sissenõuetavate nõuete puhul võlgniku sissetuleku pantimiseks,
täitemenetluse seadustik otseselt ette ei näe. Sellest võib järeldada, et seadusandja ei ole soovinud lubada täitemenetluses toimingute tegemist selliste nõuete osas, mis ei ole sissenõutavaks muutunud. Iseenesest näeb TMS § 23 lg 45 ette, et kui täitedokument sisaldab nõudeid, mis muutuvad sissenõutavaks tulevikus, märgib sissenõudja, kas ta soovib nende nõuete täitmist samas täitemenetluses. Kui sissenõudja on andnud täitmisele tulevikus sissenõutavaks muutuvad nõuded, kohustub ta viivitamata teavitama kohtutäiturit, kui võlgnik täidab need nõuded otse sissenõudjale. Viimane ei tähenda aga, et täitur võiks alustada täitetoimingutega enne nõude sissenõutavaks muutumist. Ringkonnakohtu hinnangul ei mõjuta seda järeldust ka maakohtu viidatud KTS § 37 lg-s 2 sätestatu, mille kohaselt arvestatakse elatusraha sissenõudmise eest makstav põhitasu KTS § 35 alusel sissenõutavaks muutunud elatusraha võlgnevuse summalt. Kui võlgnik tasub elatusraha osaliselt, võtab kohtutäitur tasu võrdeliselt sissenõutud summaga. Põhitasu ei arvestata, kui võlgnik maksab elatusraha maksed enne nende sissenõutavaks muutumist. Eelneva tõttu on ringkonnakohus seisukohal, et täitemenetluses ei saa pöörata sissenõuet sellistele nõuetele, mis ei ole veel sissenõutavaks muutunud. See kehtib ka elatise puhul.
9.Ringkonnakohus leiab, et kohtutäitur võis praegusel juhul algatada täitemenetluse üksnes 400 euro suuruse elatise võlgnevuse osas. Selle võlgnevuse on avaldaja tasunud enne täitmisteate kättesaamist, seega pidi ta KTS § 41 lg 1 teise lause alusel tasuma 15 eurot. See summa on ka tasutud. Muus osas (elatis 200 eurot kuus kuni 30. juunini 2019) on täitemenetlus alustatud põhjendamatult. Ringkonnakohus märgib ka seda, et tulevikku suunatult on elatist nõutud väga lühikese perioodi eest (alates 1. novembrist 2018 kuni 30. juunini 2019).
10.Kuigi formaalselt saab menetlusosaline TMS § 218 lg 1 järgi kohtus vaidlustada otsuse, mille kohtutäitur tegi menetlusosalise kaebuse kohta, on menetlusosalise kohtusse esitatud kaebuse eesmärk tavajuhul saavutada ka algse otsuse tühistamine. Seetõttu hõlmab menetlusosalise TMS § 218 lg 1 alusel kohtule esitatud kaebus ka kohtutäituri algse otsuse, seda vähemalt juhul, kui menetlusosaline on kaebuses niimoodi taotlenud (vt nt Riigikohtu 1. juuni 2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-36-16, p 23). Eelneva tõttu tuleb tühistada nii kohtutäituri otsus kaebuse kohta kui ka kohtutäituri tasu väljamõistmise otsus.
11.Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohus on ebaõigesti jätnud avaldaja kolmanda nõude (lõpetada täitemenetlus või alternatiivselt kohustada kohtutäiturit seda tegema) läbi vaatamata. Õige on see, et kohus ei saa ise täitemenetlust lõpetada. TMS §-st 48 tulenevalt lõpetab täitemenetluse kohtutäitur. Kohtutäituri otsuse tühistamise korral saab aga kohus kohustada kohtutäiturit avaldaja esialgset kaebust uuesti läbi vaatama (sh otsustama täitemenetluse lõpetamise üle). Selliselt rahuldab kohus kaebuse täielikult.
12.Eelneva tõttu tühistab ringkonnakohus maakohtu määruse ja teeb uue määruse, millega rahuldab kaebuse, tühistab kohtutäituri otsuse ja kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuse, ning kohustab kohtutäiturit avaldaja 18. oktoobri 2018 kaebust (tl 9-10) uuesti läbi vaatama.
13.Menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus tuleb TsMS § 172 lg 1 teise lause ja lg 10 alusel jätta kohtutäituri kanda. Maakohus ei ole avaldaja kaebust rahuldamata ja läbi vaatamata jättes avaldaja menetluskulusid rahaliselt kindlaks määranud. Tulenevalt TsMS § 177 lg-st 2 määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks maakohus mõistliku aja jooksul käesoleva määruse jõustumisest. /allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
Kai Kullerkupp
Kersti Kerstna-Vaks
Triin Uusen-Nacke
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.