lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-18-12961/44

Täitmine › Sundtäitmise lubamatuks tunnistamine

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 29.10.2019

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-18-12961/44
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Täitmine › Sundtäitmise lubamatuks tunnistamine
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
29.10.2019
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1773
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Omega Laen AS11691792(Kostja)Renovum OÜ14042462(Kostja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tsiviilasi nr 2-18-12961

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtuasja number

2-18-12961

Määruse tegemise aeg ja koht

29. oktoober 2019. a, Tallinn

Kohtukoosseis

Kaija Kaijanen, Krista Kirspuu, Ande Tänav

Kohtuasi

XX ja YY hagi Renovum OÜ (endine Rävala Õigusbüroo OÜ) ja Omega Laen AS-i vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjades nr 008/2017/1511, 008/2017/1512, 008/2018/611 ja 008/2018/612

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 5. juuli 2019. a otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik XX ja YY apellatsioonkaebus Menetlusosalised esindajad

ja

nende Hageja 1 (apellant 1) XX (isikukood XXXXXXXXXXX) Hageja 2 (apellant 2) YY (isikukood XXXXXXXXXXX); volitatud esindaja XX Kostja 1 (vastustaja 1) Renovum OÜ (endine Rävala Õigusbüroo OÜ; registrikood 14042462) Kostja 2 (vastustaja 2) Omega Laen AS (registrikood 11691792), esindaja vandeadvokaadi abi Heikki Ojamaa

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON:

1.Keelduda XX ja YY Harju Maakohtu 5. juuli 2019. a otsuse peale esitatud apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest ning tagastada apellatsioonkaebus ja selle täpsustus pärast käesoleva kohtumääruse jõustumist esitajatele.
2.Teatada apellatsioonkaebuse menetlusse võtmata jätmisest menetlusosalistele käesoleva määruse ärakirja kättetoimetamisega.

Sarnased lahendid

Täitmine
  • 25.06.20262-25-5076/54Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 25.06.20262-22-13886/41Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 22.06.20262-25-4768/36Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 01.06.20262-24-14358/30Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval
  • 29.05.20262-21-581/29Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 26.05.20262-25-5396/21Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

kõigile

3.Ringkonnakohtus kantud menetluskulud jätta solidaarselt XX ja YY kanda. Renovum OÜ-l ja Omega Laen AS-il ei ole apellatsiooniastmes hüvitatavaid menetluskulusid tekkinud. Edasikaebamise kord

1(5)

Tsiviilasi nr 2-18-12961 Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates. Hagimenetluses võib Riigikohtus menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi taotluse ja teise menetlusosalise kaebuse või taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Asjaolud ja menetluse käik

1.XX (hageja 1) ja YY (hageja 2) esitasid kohtule sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi Renovum OÜ (endine Rävala Õigusbüroo OÜ; kostja 1) vastu, mida täiendasid nõudega Omega Laen AS-i vastu. Hagejad palusid tunnistada sundtäitmine täiteasjades nr 008/2017/1511, 008/2017/1512, 008/2018/611 ja 008/2018/612 lubamatuks. Hagiavalduse asjaolude kohaselt on kostja 1 avalduse ja notariaalse lepingu nr 669 alusel algatatud täiteasi nr 008/2018/611 hagejalt 1 11 256.54 euro sissenõudmiseks, sama nõuet sundtäidetakse hageja 2 suhtes täiteasjas nr 008/2018/612. Kostja 2 avalduse ja notariaalse lepingu nr 1570 alusel on algatatud täiteasi nr 008/2017/1511 hagejalt 1 30 064.12 euro sissenõudmiseks, sama nõuet sundtäidetakse hageja 2 suhtes täiteasjas nr 008/2017/1512. Hagejate arvates on sundtäitmised lubamatud järgmistel põhjustel: 1) täitmine toimub mõlema hageja suhtes, kuigi ainult üks hageja oli kohustatud isikuks; 2) lepingu ülesütlemine on kehtetu, sest ei järgitud ülesütlemisele seadusest tulenevaid nõudeid, mistõttu ei ole kogu võlgnevus sissenõutavaks muutunud; 3) nõude loovutamine PõhjaEesti Hoiulaenuühistult kostjale 1 on tühine, mistõttu ei ole nõue kostjale üle läinud. Lisaks on hagejad esitanud vastuväiteid täitemenetluse läbiviimise kohta – neile pole teatatud kostja I nõude kogusuurust ning täitmine toimub üksnes intresside ja viiviste osas, mis ei ole põhjendatud.

Kostjad vaidlesid hagile vastu.

Harju Maakohus jättis hagi 5. juuli 2019 otsusega rahuldamata ja menetluskulud solidaarselt hagejate kanda. Kohus tuvastas, et täitemenetlused toimuvad mõlema hageja suhtes nõuetekohaste täitedokumentide alusel, hagejad on solidaarvõlgnikud. Kohus tuvastas ka selle, et Põhja-Eesti Hoiu-laenuühistu on laenulepingu nr 70301 kehtivalt üles öelnud, mistõttu on kogu laenulepingust tulenev võlg muutunud sissenõutavaks. Samuti tuvastas kohus, et Põhja-Eesti Hoiu-laenuühistult kostjale 1 hagejate vastu oleva nõude loovutamine on kehtiv. Kohus leidis, et kostja 1 tõendite alusel on nõude kujunemine ja arvestus selged. 14. märtsi 2018 e-kirjaga on tõendatud, et kostjal 1 on hagejate vastu nõue, mis koosneb põhivõlast 92 000 eurot ning ülejäänud summa 11 636.01 eurot moodustub intressidest 4 862.82 eurot, laenulepingu kehtivuse ajal sissenõutavaks muutunud viivisest 11.73 eurot ja pärast lepingu ülesütlemist arvestatud viivisest määraga 0,03333% päevas perioodi 13. juuli 2017 kuni 13. märts 2018 eest summas 7 451 eurot. Viivisenõue on antud sundtäitmisele summas 6 762 eurot. Kohus asus seisukohale, et kostja 1 saab lähtuda lepingus kokku lepitud viivisemäärast, ehk 0,03% + Euribor, mis aastal 2017 ja 2018 oli 0,00 (vt Eesti Panga koduleht). Kohus leidis, et laenulepingu ülesütlemisega muutus sissenõutavaks kogu tagastamata laenusumma 92 000 eurot. Pooled ei vaidle, et tasumata intressid olid 4 862.28 eurot ning 2(5)

Tsiviilasi nr 2-18-12961 nõude hulka kuuluvad ka lepingu kehtivuse ajal sissenõutavaks muutunud viivised summas 11.73 eurot. Kuna hagejad ja kostja 2 vaidlustasid viivisesumma, viivisemäära ja hageja 1 esitas vastuväite, et kostja 1 ei ole välja toonud viivise päevamäära, kontrollis kohus kostja 1 arvutused üle ja sai perioodil 13. juuli 2017 – 13. märts 2018 viivise summaks 7 451.99 eurot. Viivise päevamäär on 27.60 eurot. Kostja 1 sundtäitmisele antud nõue on kokku 11 636.01 eurot, mis koosneb tasumata intressisummast 4 862.28 eurot, laenulepingu kehtivuse ajal sissenõutavaks muutunud viivisest 11.73 eurot ja pärast laenulepingu ülesütlemist sissenõutavaks muutunud viivisest summas 6 762 eurot. Kohus analüüsis ka hageja 1 esitatud viivise vähendamise taotlust ja leidis, et viivise kokkulepe ei ole tühine. Viivise kokkulepe ei ole lepingu tüüptingimus, sest laenulepingust nähtuvalt on viivisemäär kokku lepitud lepingu põhitingimustes enne lepingu allkirjastamist. Samuti leidis kohus, et kokkulepitud viivisemäära vähendamiseks ei ole alust. Kuna seadus ei keela võlausaldajal pöörata täitmisele üksnes osa võlgnevusest, sh üksnes kõrvalnõudeid ning hagejad ei ole kohtu ette toonud väiteid, millest saaks järeldada, et kostja 1 käitumine üksnes kõrvalnõuete täitmisele esitamisel oleks olnud hagejate suhtes kuidagi pahatahtlik või muul põhjusel hea usu põhimõttega vastuolus, leidis kohus, et kostjal 1 on õigus täitemenetlust korraldada ka üksnes kõrvalnõuete osas.

4.29. augustil 2019 esitasid hagejad Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu 5. juuli 2019 otsuse peale apellatsioonkaebuse, mida täpsustasid kohtu nõudel 4. oktoobri 2019 menetlusdokumendis. Apellatsioonkaebusest ja selle täpsustusest nähtub, et apellandid ei nõustu maakohtu otsusega ja paluvad ringkonnakohtul teha õiglase otsuse, sealjuures on apellandid endiselt valmis kostjatega kompromissi sõlmima. Samas ei vaidlusta hagejad põhivõla suurust ega täiteasjades nr 008/2018/611 ja 008/2018/612 sundtäitmisele esitatud intresside ja viivise summat ega viivise määra. Kaebusest selgub, et hagejad ei nõustu viivise suurusega, mida kostja 1 nõuab kompromissi korras ning, mis on hagejate hinnangul ebaõigesti arvestatud kaheaastase perioodi eest. Määruse põhjendused
5.Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebuse, selle täpsustuse ja tsiviilasja materjalidega leiab, et kaebus tuleb jätta ringkonnakohtu menetlusse võtmata. Ringkonnakohus lähtub apellatsioonkaebuse menetlusse võtmist kaaludes TsMS §-s 2 sätestatud tsiviilkohtumenetluses valitsevast põhimõttest lahendada kohtuasi õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega. Sellest tulenevalt arvestab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise üle otsustades mh ka seda, et menetlusosalistel ei tekiks apellatsioonkaebuse menetlemisel ülemääraseid kulusid.

Kolleegium märgib, et ringkonnakohus ei võta TsMS § 637 lg 1 p 6 järgi apellatsioonkaebust menetlusse, kui apellatsioonkaebuses toodud väidete õigsust eeldades ei saaks kaebust ilmselt rahuldada. Riigikohus on selgitanud, et apellatsioonkaebuse õiguslik perspektiivitus tähendab seda, et apellatsioonkaebus tuleks jätta rahuldamata juhul, kui faktilised asjaolud, millele apellatsioonkaebuses tuginetakse, osutuksid tõendatuks (vt RKTKm 24.04.2013, 3-2-1-35-13, p 12). Seega hindab ringkonnakohus

3(5)

Tsiviilasi nr 2-18-12961 praeguses menetlusetapis üksnes apellatsioonkaebuse väiteid ega hinda nende kohta asjas esitatud tõendeid.

Esitatud hagiga on vaidlustatud sundtäitmine täiteasjades nr 008/2017/1511, 008/2017/1512, 008/2018/611 ja 008/2018/612. Täiteasjades nr 008/2017/1511 ja 008/2017/1512 on hagejad suunanud hagi kostja 2 vastu, kelle alustatud sundtäitmist peavad hagejad lubamatuks täitedokumendi puudumise tõttu. Samal põhjusel on suunatud nõue kostja 1 vastu sundtäitmise täiteasjades nr 008/2018/611 ja 008/2018/612 lubamatuks tunnistamiseks. Lisaks leidsid hagejad maakohtu menetluses, et nendes asjades sundtäitmise läbiviimine on lubamatu mõlema hageja suhtes, sundtäitmisele esitatud nõue ei ole sissenõutav, nõude loovutamise kehtetuse tõttu ei ole kostjal 1 sundtäitmisele esitatud nõuet, nõude arvestus on ebaselge ning sundtäitmist ei tohi läbi viia ainult kõrvalnõuete sissenõudmiseks.

Maakohus on tuvastanud, et vaidlusalustes täiteasjades on täitedokumentideks kohese sundtäitmise allumise kokkulepped ning täiteasjades nr 008/2018/611 ja 008/2018/612 sundtäitmisele esitatud nõue 11 636.01 eurot koosneb tasumata intressist 4 862.28 eurot, lepingu kehtivuse ajal sissenõutavaks muutunud viivisest 11.73 eurot ning pärast lepingu ülesütlemist sissenõutavaks muutunud viivisest 6 762 eurot arvestatuna põhivõlalt summas 92 000 eurot.

Apellatsioonkaebuses ja selle täpsustuses ei vaidlusta hagejad põhivõla suurust ega vaidlusalustes täitemenetlustes sundtäitmisele esitatud intressi sh viivitusintressi arvestust ja/või määra. Hagejad väidavad apellatsioonkaebuses, et nad ei pea maksma kostjale 1 viivist, mida kostja 1 nõuab arvestatuna kahe aastase perioodi eest, sest hagejad on kostjale 1 pakkunud kompromissi summas 100 000 eurot. Kostja 1 sellega ei nõustunud ja 27. juuli 2017 teatises oli nõue summas 117 000 eurot. Kahe nädala pärast tulid otsa viivised. Hagejad soovivad kostjaga 1 kompromissi sõlmida, kuid leiavad, et viivitus võla tagasimaksmisel ei ole tingitud neist, mistõttu ei soovi nad kompromissi korras kahe aasta eest viivist tasuda.

10.Kolleegium leiab, et eeldades hagejate väite õigsust, et kostja 1 on hagejatelt enne nõude sundtäitmisele esitamist nõudnud 117 000 euro maksmist, millest 21 000 eurot on viivis, ei anna see alust maakohtu otsuse tühistamiseks, sest praeguses asjas saab kohus kontrollida üksnes vaidlusalustes täiteasjades sundtäitmisele esitatud nõude kehtivust. Nagu eespool märgitud, on täiteasjades nr 008/2018/611 ja 008/2018/612 sundtäitmisele esitatud nõue 11 636.01 eurot, mis koosneb tasumata intressist 4 862.28 eurot, lepingu kehtivuse ajal sissenõutavaks muutunud viivisest 11.73 eurot ning pärast lepingu ülesütlemist sissenõutavaks muutunud viivisest 6 762 eurot arvestatuna põhivõlalt summas 92 000 eurot. Apellatsioonkaebuses ei ole väidetud, et maakohus oleks hagejate väidete alusel täitmisele esitatud nõude sundtäitmise lubatavust kontrollides eksinud. Maakohtu otsusest nähtuvalt on kohus kontrollinud, et vaidlusalustes täiteasjades on viivisenõue esitatud sundtäitmisele arvestatuna ajavahemiku 13. juulist 2017 – 13. märtsini 2018 ehk 243 päeva eest. Seega ei ole kohus ka tuvastatud, et kostja 1 oleks nõudnud vaidlusalustes täiteasjades kahe aasta eest arvestatud viivise sundtäitmist.

Eeltoodust tulenevalt ei saaks apellatsioonkaebuses toodud väite õigsust eeldades kaebust ilmselgelt rahuldada. Kooskõlas TsMS § 637 lg 1 p-ga 6 ja § 638 lg-ga 4 keeldub 4(5)

Tsiviilasi nr 2-18-12961 ringkonnakohus seetõttu apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest. Ringkonnakohus märgib, et on hinnanud apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisel apellatsioonkaebuses esitatud väidet, sellele käesolevas määruses vastanud ning leidnud, et apellatsioonkaebus ei kuuluks rahuldamisele. Menetlusse võtmisel apellatsioonkaebuse perspektiivi hindamine on põhjendatud menetlusökonoomilistel kaalutlustel, kuivõrd leides, et tegemist on perspektiivitu kaebusega, jäävad apellantidel kandmata teise poole menetluskulud apellatsioonimenetluses, kuna perspektiivitu apellatsioonkaebuse puhul ei toimetata apellatsioonkaebust vastaspoolele kätte. Käesoleval juhul ei ole apellantide õigusi piiratud võrreldes sellega, kui apellatsioonkaebus oleks menetlusse võetud ja ringkonnakohus oleks teinud asjas otsuse, millega apellatsioonkaebus oleks jäetud rahuldamata, sest ringkonnakohus kontrollis maakohtu otsuse seaduslikkust ja vastas apellantide väitele.

12.Kui kohus keeldub apellatsioonkaebust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et kaebust ei ole esitatud (TsMS § 638 lg 10). Arvestades, et apellatsioonkaebus ja selle täpsustus on esitatud paberkandjal, kuuluvad need käesoleva määruse jõustumisel apellantidele tagastamisele (TsMS § 638 lg 4 II lause).
13.Arvestades, et apellatsioonkaebustes toodud väide ei anna alust maakohtu otsust muuta, ei ole ringkonnakohtul alust muuta ka maakohtu poolt määratud menetluskulude jaotust. TsMS § 639 lg 1 ja TsMS § 168 lg 1 alusel tuleb apellatsioonimenetluse kulud jätta apellantide kanda. Kuna praegusel juhul keelduti apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest ning ei edastatud apellatsioonkaebust vastaspooltele vastamiseks, ei saanud tekkida apellatsioonimenetluses vastaspoolelt välja mõistmisele kuuluvaid menetluskulusid, siis ringkonnakohus apellatsioonimenetluse kulusid välja ei mõista.
14.TsMS § 150 lg 1 p 2 ja lg 4 järgi on hagejatel õigus taotleda apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõivu tagastamist.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kaija Kaijanen

/allkirjastatud digitaalselt/ Krista Kirspuu

/allkirjastatud digitaalselt/ Ande Tänav

5(5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 21.05.20262-26-8903/5Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja
  • 20.05.20262-26-4553/9Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium