S Ma ja S Mi hagi Rävala Õigusbüroo OÜ vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjades nr 008/2017/1511, 008/2017/1512, 008/2018/611 ja 008/2018/612
Tsiviilasja hind
3 500 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja 1 S Ma (isikukood xxx) Hageja 2 S M (isikukood 360xxx01210257) Kostja 1 Rävala õigusbüroo OÜ (registrikood 14042462), lepinguline esindaja Alar Liivamägi Kostja 2 Omega Laen AS (registrikood 11691792), advokaat Heikki Ojamaa Kohtuistungil 07.05.2019
Asja läbivaatamine
RESOLUTSIOON
1.Jätta hagiavaldus rahuldamata.
2.Tühistada Harju Maakohtu 04.09.2018 määrusega kohaldatud hagi tagamine, millega kohus peatas täiteasjades 008/2017/1511, 008/2017/1512, 008/2018/611 ja 008/2018/612 täitemenetluse kuni käesolevas kohtumenetluses menetlust lõpetava kohtulahendi jõustumiseni.
3.Kohtuotsuse p 2 jõustub ja kuulub täitmisele alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest. Menetluskulude jaotus
4.Jätta menetluskulud solidaarselt hagejate S Ma ja S Mi kanda.
Määrata menetluskulude rahaline suurus kindlaks pärast käesoleva kohtuotsuse jõustumist.
EDASIKAEBAMISE KORD JA TÄHTAEG
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva
jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
1.S Ma (hageja 1) ja S M (hageja 2) esitasid 30. augustil 2018 Harju Maakohtule sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi Rävala Õigusbüroo OÜ (kostja) vastu ning 3. septembril 2018 täpsustused ja täiendavad tõendid, milles esitasid hagi ka Omega Laen AS vastu. Hagejad paluvad tunnistada sundtäitmine täiteasjades nr 008/2017/1511, 008/2017/1512, 008/2018/611 ja 008/2018/612 lubamatuks.
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hagejad 02. juunil 2016 laenulepingu Omega Laen AS-iga ning 01. märtsil 2017 sõlmis hageja 1 Põhja-Eesti Hoiu-laenuühistuga laenulepingu. Omega Laen AS-iga sõlmitud laenuleping on tagatud hagejatele kaasomanikena kuuluvale kinnisasjale (reg. osa nr xxx, aadress xxx) kantud 9. ja 10. järjekohaga hüpoteekidega. PõhjaEesti Hoiu-laenuühistu ja hageja 1 vahel sõlmitud kaenulepingust tulenevad kohustused on tagatud eelnevalt nimetatud kinnisasjale kantud 3. kuni 8. järjekoha hüpoteekidega. PõhjaEesti Hoiu-laenuühistu loovutas oma nõuded kostjale. Hagejad kohustusi õigeaegselt ei täitnud, mistõttu algatasid mõlemad võlausaldajad hagejate suhtes täitemenetluse. Kokku on algatatud 4 täiteasja (008/2017/1511, 008/2017/1512, 008/2018/611 ja 008/2018/612). Kõikides täiteasjades esitatud nõuete rahuldamiseks on algatatud sundtäitmine hagejatele kuuluva kinnisasja suhtes. Hageja 1 suhtes on kostja 1 poolt algatatud täiteasi nr 008/2018/611 summas 11 256,54 eurot notariaalse lepingu nr xxx alusel. Hageja 2 suhtes on algatatud kostja 1 poolt täiteasi nr 008/2018/612 summas 11 256,54 eurot notariaalse lepingu nr xxx alusel. Hageja 1 suhtes on algatatud kostja 2 poolt täiteasi nr 008/2017/1511 notariaalse lepingu nr xxx alusel summas 30 064,12 eurot. Hageja 2 suhtes on algatatud kostja 2 poolt täiteasi nr 008/2017/1512 notariaalse lepingu nr xxx alusel summas 30 064,12 eurot.
3.Hagejate arvates on sundtäitmine lubamatu, kuna täitmine toimub mõlema hageja suhtes, kuigi ainult üks hageja oli kohustatud isikuks; lepingu ülesütlemine on kehtetu, sest ei järgitud ülesütlemisele seadusest tulenevaid nõudeid, mistõttu pole kogu võlgnevus sissenõutavaks muutunud ning nõude loovutamine Põhja-Eesti Hoiulaenuühistult kostjale 1 on tühine, mistõttu pole nõue kostjale üle läinud. Lisaks on hagejad esitanud vastuväiteid täitemenetluse läbiviimise kohta – neile pole teatatud kostja 1 nõude kogusuurust ning täitmine toimub üksnes osade nõuete osas.
KOSTJA I VASTUVÄITED HAGILE
4.Kostja 1 hagi ei tunnista ja vaidleb hagile vastu täies ulatuses. Hagejad ja Põhja-Eesti Hoiulaenuühistu (edaspidi nimetatud laenuandja) sõlmisid 01.03.2017 laenulepingu nr xxx, mille alusel hageja 1 sai laenu 92 000 eurot. Laenulepingu poolteks on mõlemad hagejad, kuna nende mõlema nimel on laenuleping allkirjastatud. Hageja 2 on laenulepingus ära märgitud kui tagatisvara kaasomanik ja käendaja, seega vastutab hageja 2 laenulepingust tulenevate kohustuste täitmise eest käendajana, samuti vastutab hageja 2 koos hagejaga 1 ühiselt tagatisvaraga seotud kohustuste täitmise eest. Laenulepingust tulenevate kohustuste täitmise tagamiseks sõlmisid pooled 01.03.2017 notariaalse lepingu nr xxx, millega andis varasem hüpoteegipidaja Danske Bank A/S tema kasuks kinnistusraamatusse kantud hüpoteegid, koos igakordse omaniku kohustusega alluda kohesele sundtäitmisele, üle laenuandjale, kellest sai uus hüpoteegipidaja. Samas lepingus (p. 3.2. ja 3.2.1.) leppisid lepingupooled kokku, et üleantud hüpoteegid hakkavad tagama hagejatega sõlmitud laenulepingust nr xxx tulenevate kohustuste täitmist. Alusetu on hagejate väide, et 01.03.2017 notariaalne leping ei saa olla täitedokumendiks. Kokkulepped hüpoteekidega tagatud nõuete allutamise kohta sundtäitmisele sõlmisid hagejad juba algse hüpoteegipidaja Danske Pank A/S-ga. 01.03.2017 notariaalse lepingupunktis 3.2. leppisid lepinguosalised, s.t. ka hagejad, kokku, et alates lepingu sõlmimisest ei taga kinnistusraamatusse kantud hüpoteegid enam panga nõudeid, vaid
uue hüpoteegipidaja nõudeid. Sellega andsid hagejad aktsepti sellele, et kinnistusraamatusse kantud hüpoteegid koos kohese sundtäitmisele allumise kokkuleppega hakkavad tagama uue laenuandja/hüpoteegipidaja nõudeid. Hüpoteekide üleminek on kinnistusosakonnas läbinud kohtuliku kontrolli.
5.Kuna käesolevas asjas on tegemist laenulepingust tulenevate kohustuste osalise sissenõudmisega täitedokumendiks oleva notariaalse lepingu, kinnistusraamatusse kantud hüpoteegi ja kohesele sundtäitmisele allumise kokkuleppe alusel, ei oma käesolevas asjas tähtsust, millises summas või millises järjekorras võiks võlausaldaja võlaõiguslikul alusel hagejatelt isiklikult täitmist nõuda. Kuna hageja midagi ei tasunud, ütles laenuandja 12.07.2017 laenulepingu üles. Hagejad on ülesütlemisteated kätte saanud. Kuna ka laenulepingu ülesütlemise järgselt ei tasunud hagejad midagi, loovutas laenuandja laenulepingust tulenevad nõuded kostjale, mille kohta saadeti teade ka hagejatele lihtkirjaga ja tähitud kirjaga. Ka pärast nõude loovutamist ei ole hagejad midagi tasunud, ehkki on seda korduvalt lubanud. 13.03.2018 esitas kostja 1 täiteavalduse kohtutäitur Mati Kadakule, kelle juures oli juba eelnevalt käimas täitemenetlus kostja 2 kasuks.
6.Võlasumma on kirjas hagejatele saadetud ülesütlemisteates, samuti on seal märgitud lisanduv viivis. Kostja 1 ei ole kohustatud hagejatele igapäevaselt uusi võlaarvestusi esitama. Täpse võlasumma oleks kostja 1 hagejatele välja arvestanud võla maksmise päeva seisuga. Võla osaline täitmisele andmine ei olnud tingitud soovist hagejaid ega ka kostjat 2 kahjustada, vaid soovist võimalikult väikeste lisakuludega oma nõue rahuldatud saada. Samuti ei kujuta taotlus realiseerida täitemenetluses kinnistusraamatusse kostja 1 kasuks kantud hüpoteekidest kõige tagumisel järjekohal olev hüpoteek püüdu kedagi kahjustada. Juhul, kui kinnisasi oleks siiski täitemenetluses müüdud, oleks kõik realiseeritud hüpoteegist tagapool asuvad hüpoteegid kinnistusraamatust kustutatud. Juhul, kui kostja 1 oleks täiteavalduses palunud realiseerida mõne varasema järjekohaga hüpoteegi, oleks ta sellega ohustanud iseenda pandiõiguse püsimajäämist olukorras, kus kogu võlg on tasumata. Seadus ei keela võla osalist sissenõudmist. Käesoleval juhul ei ole välistatud, et juhul kui täitemenetluses realiseeritakse kostja 1 kasuks kinnistut koormav hüpoteek ja kustutatakse kostja 2 kasuks seatud hüpoteegid, jätkub müügihinnast siiski vahendeid ka kostja 2 võlanõude rahuldamiseks. Kostja 1 on teavitanud kohtutäiturit oma võlanõude kogusuurusest ja täitur arvestas sellega hinna määramisel. Hagejad kohtutäituri pool määratud hinda ei vaidlustanud. Käesolev hagi ei ole arestimishinna vaidlustamiseks sobiv õiguskaitsevahend. Kostja 1 eitab oma nõude rahuldamiseks toimuva täitemenetluse vastuolu seaduse ja hea usu või mõistlikkuse põhimõttega.
7.Põhja-Eesti Hoiu-laenuühistu poolt nõude loovutamine kostjale 1 ei ole tühine. Hageja 2 on võlgnik täitemenetluses ka siis, kui oleks õiged hagejate väited, et ta ei ole laenusaaja ega käendaja. Kostja 1 hinnangul ta on käendaja, sest laenulepingu tingimused, millele kostja esindaja kaudu alla on kirjutanud, täidavad kõik käenduslepingule esitatavad nõuded ning hageja 2 on laenulepingus väljendanud nõusolekut käendajaks olemise suhtes. Põhjendamatu on hagejate väide laenulepingu ülesütlemise tühisuse kohta. Kostja 1 on seisukohal on laenulepingu ülesütlemine kehtiv. Isegi ülesütlemise tühisuse korral oleks hagejate rahaline kohustus kostja 1 ees sama suur kui ülesütlemise kehtivuse korral. Kuna laenulepingus kokku lepitud intressimäär ja viivituse korral arvestatav viivise määr on võrdsed, ei ole summaliselt vahet, kas hagejad maksavad lisandunud summa intressi või viivisena. Juhul, kui ülesütlemine on kehtiv, kuulub intressina tasumisele kuni ülesütlemiseni sissenõutavaks muutunud intress ja sealt edasi samas määras arvestatud viivis. Juhul, kui ülesütlemine ei ole kehtiv, on hagejatel siiani kehtiv kohustus tasuda laenulepingu maksegraafikus sätestatud intressi. Sel juhul suureneks hagejate intressi maksmise kohustus ja samal määral väheneks viivise maksmise kohustus. Ülesütlemise tühisuse korral puuduks hagejal õigus nõuda sisse veel sissenõutavaks muutumata osa laenusummast, sissenõutavaks muutunud osa võiks sisse nõuda. Kostja 1 ei ole esitanud täitmisele nõuet laenusumma ehk võla põhiosa
sissenõudmiseks. Kostja 1 esitas täitmisele ainult sissenõutavaks muutunud kõrvalnõuded intressi ja viivise osas ja tegi seda õiguspäraselt. Sissenõutavaks muutunud täitmisele esitatud kogusummat ei muudaks see, kui selle koostises oleva intressi ja viivise omavaheline proportsioon muutuks.
8.Põhiosa võlg on 92 000 eurot. Põhiosa nõuet ei ole täitmisele antud. Intressinõudena on täitmisele esitatud laenulepingu kehtivuse ajal tasumisele kuulunud esimese viie kuu (maksed 1-5) intress: 1 196,18 + 919,33 + 917,47 + 915,60 +913,70 = 4862,28 eurot. Maksetega viivitamise korral on laenulepingu punkti 7.5 kohaselt ette nähtud viivise tasumine laenuintressiga võrdses määras. Sama tuleneb ka VÕS § 113 lg 1 kolmandast lausest. Laenuintress oli 12,02 % aastas. Laenulepingu punktis 7.6. lepiti kokku, et viivise arvestamisel lähtutakse tegelikust päevade arvust kuus ja 360 päevasest aastast. Viivise määraks kujuneb seega 12,02 / 360 = 0,0333888...% päevas. Sissenõudja arvestas täitmisavalduses viivist määras 0,03333% päevas. Viivist on lepingu kehtivuse ajal arvestatud tähtajaks tasumata makse põhiosalt iga viivitatud päeva eest kuni lepingu ülesütlemiseni 11,73 eurot. Pärast laenulepingu ülesütlemist on viivist arvestatud ülesütlemisele järgnevast päevast alates kogu tagastamata põhiosalt iga viivitatud päeva eest kuni täitmisavalduse esitamiseni järgmiselt: 13.07.17.- 13.03.2018 92 000 x 243 x 0,03333% = 7451,25 eurot. Viivisenõudest 6762,00 eurot on antud täitmisele. Seega esitas kostja 1 täitmisele tegelikust võlast väiksema viivise summa. Kokku nõuab kostja 1 täitmisavalduses 11 636,01 eurot ehk 689,25 eurot vähem, kui oli täitmisavalduse esitamise hetkel hagejate tegelik võlg intressi ja viivise osas.
KOSTJA 2 VASTUVÄITED HAGILE
9.Hagejad ei ole esitanud kostja 2 vastu mingeid pretensioone ega nõudeid ja kõik pretensioonid on esitatud kostja 1 suhtes. Kostja 2 on kaasatud protsessi seetõttu, et ka tema on üheks sissenõudjaks täitemenetluses. Kostja 2 on seisukohal, et hagejate poolt esitatud hagi kostja 1 suhtes on sisuliselt ja õiguslikult põhjendatud ja kuulub seetõttu rahuldamisele. Taoline sundtäitmine tekitab kahju mitte ainult võlgnikele (hagejad) vaid ka teistele sissenõudjatele (antud juhul kostjale 2).
10.Kostja 2 kinnitab, et kevadel 2018 võttis ta samuti ühendust kostjaga 1, et välja selgitada kostja 1 koguvõlgnevuse suurus, kuid ka kostjale 1 keeldus kostja 2 seda avaldamast. Eeltoodu pigem kinnitab hagejate hagis esitatud seisukohta, et kostja 1 eesmärgiks on odavalt ja raha tasumata (teostada tasaarveldus oma nõudega) saada kinnistu omanikuks. Hagejad on hagis õigesti märkinud, et kui esimese kuue järgu hüpoteegipidaja esitab sundtäitmisele vaid oma kuuendal järgul oleva hüpoteegi ja vaid viiviste summas, so antud juhul alla 10% kogunõudest (mille suuruse kostja 1 esitab alles kohtule viimase nõudmisel), siis ei tule enampakkumisele ühtegi isikut, kes sellistel tingimustel oleks nõus kinnistut ostma. Sellisel juhul on ilmselge, et kinnistut ei võõrandata enampakkumisel selle õige hinnaga. Sellega kahjustatakse võlgniku (hageja) õigusi ja ka madalamal järgul olevate hüpoteegipidajate õigusi, kuna nende hüpoteegid kustutatakse ilma, et nad saaksid oma nõudeid kasvõi osaliseltki rahuldatud. Ilmselt loodab kostja 1 ka hagi rahuldamisel, et ta esitab siis uue täitmisavalduse ja kogunõude osas, sh siis viiviste eest alates laenulepingu ülesütlemisest kuni täitemenetluses raha laekumiseni kostjale 1, ja sundtäitmisele esitatakse kõik kostja 1 kasuks seatud hüpoteegid ja sellisel juhul enampakkumisel osaledes ta tasaarvestab enampakkumise hinna oma kogunõudega. Selline olukord annaks kostjale 1 ebaseadusliku ja põhjendamatu eelise, sest sellisel juhul tekib olukord, kus kostja 1 saab tasaarvestada kinnistu ebamõistlikult kõrget hinda ja teised võimalikud ostjad ei ole nõus ebamõistlikult kõrget hinda tasuma.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
11.Kohus leiab, hinnates kõiki kohtule esitatud tõendeid kogumis, et hagiavaldus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata.
12.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 7 järgi kohus ei ole otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.
13.Hagejad paluvad tunnistada täies ulatuses lubamatuks sundtäitmine täiteasjades nr 008/2017/1511, 008/2017/1512, 008/2018/611 ja 008/2018/612. Hageja nõue on esitatud ja võiks kuuluda rahuldamisele täitemenetluse seadustiku (edaspidi TMS) § 221 lg 1 alusel, mille kohaselt võib võlgnik esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Hagi rahuldamine ei mõjuta täitedokumendi kehtivust ega õigusjõudu. TMS § 221 lg 11 järgi muu kui kohtulahendi sundtäitmise puhul, iseäranis TMS § 2 lõike 1 punktides 18–191 nimetatud täitedokumentide puhul, saab võlgnik sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagis esitada ka kõik vastuväited täitedokumendist tuleneva nõude olemasolule ja kehtivusele. Riigikohus on märkinud, et sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamine lepinguks oleva täitedokumendi alusel tähendab materiaalõigusliku vaidluse avamist täitedokumendi üle. Täitemenetluses võlgnikuna (sh kinnisasja omanikuna) osalev isik saab selle hagiga panna maksma kõik oma vastuväited täitedokumendi järgsele võlale. Selle hagi alusel tuleb kindlaks teha mh see, kui suur on tagatud võlg, millised on kõrvalnõuded ning kas ja millal muutus võlg sissenõutavaks. Kõrvalnõuete suurus tuleb selgeks teha ka siis, kui need ületavad koos põhinõudega hüpoteegisummat, kuna eelkõige tulemi arvel viivise väär tasutuks lugemine võib mõjutada hilisemat jääkvõlga, taotleda võib ka viivise alandamist (vt RKTKo nr 3-2-1-162-12, p-d 15–19).
14.Täitedokumendiks oleva Tallinna notar Kaata Kartau 01.03.2017 notariaalse dokumendi (notari ametitegevuse raamatu registri nr xxx) alusel toimub hagejate suhtes täitemenetlus täiteasjades nr 008/2017/1511, 008/2017/1512, 008/2018/611 ja 008/2018/612 (I kd, tl 46-47, 50-51, 54-55, 56-57). Kohtu hinnangul ei põhjustanud hagi esitamist ükski TMS § 221 lõikes 1 nimetatud asjaoludest. Hagejate esitatust tulenevalt on nõude aluseks muu asjaolu, s.o hagejate hinnangul on sundtäitmine lubamatu, kuna täitmine toimub mõlema hageja suhtes; laenulepingu ülesütlemine on kehtetu ning nõude loovutamine Põhja-Eesti Hoiulaenuühistult kostjale 1 on tühine, hagejatele ei ole teatatud kostja 1 nõude kogusuurust ning täitmine toimub üksnes viivise- ja intressinõuete osas.
15.Kohus tuvastab, et 02.06.2016 tõestas Tallinna notar Ülle-Riin Raja asendaja Elvira Kirtjanova notariaalakti nr xxx hüpoteegi seadmise lepingu ja asjaõiguslepingu, millega seati hüpoteegipidaja (kostja 2) kasuks lepingu esemele esimesel vabale järjekorrale hüpoteek hüpoteegisummaga 32 000 eurot igakordse omaniku kohustusega alluda kohesele sundtäitmisele hüpoteegiga tagatud nõuete rahuldamiseks (I kd, tl 62-70). 09.09.2016 tõestas Tallinna notar Rainis Int notariaalakti nr xxx hüpoteegi seadmise lepingu ja asjaõiguslepingu, millega seati hüpoteegipidaja (kostja 2) kasuks lepingu esemele esimesel vabale järjekorrale hüpoteek hüpoteegisummaga 9 600 eurot igakordse omaniku kohustusega alluda kohesele sundtäitmisele hüpoteegiga tagatud nõuete rahuldamiseks (I kd, tl 71-75). 01.03.2017 sõlmisid Põhja-Eesti Hoiu-laenuühistu ja hageja 1 laenuleping nr xxx, mille kohaselt sai hageja 1 Põhja-Eesti Hoiu-laenuühistult laenu 92 000 eurot ning lepingu p-ga 1.16 tagati laenulepingust tulenevad nõuded hageja 1 vastu hüpoteegi summas 140 183,81 euro seadmisega kinnistule xxx (I kd, tl 19-24). Nimetatud lepingu kohaselt on hageja 2 nõus esinema käendajana lepingu punktis 1.16 märgitud hüpoteegi summa ulatuses ja sõlmima notari juures hüpoteegi seadmise lepingu antud laenulepingust tulenevate nõuete kindlustamiseks (I kd, tl 19). Laenulepingu nr xxx p 10.1 kohaselt kinnisasjast tagatise igakordne omanik kohustub kõikide lepingust tulenevate varaliste kohustuste mittetäitmisel
alluma kohesele sundtäitmisele. Laenuandjal on õigus lepingust tulenevate laenusaaja kohustuste mittenõuetekohase täitmise korral rahuldada oma nõue tagatise arvelt ilma kohtu poole pöördumata (I kd, tl 21). Hüpoteegi realiseerimise aluseks peab olema täitedokument. Käesoleval juhul on täitedokumendiks kohese sundtäitmise kokkulepped.
16.01.03.2017 tõestas Tallinna notar Kaata Kartau notariaalakti nr xxx kinnistu mõttelise osa kinkelepingu, hüpoteekide üleandmise ja kokkuleppe hüpoteekidega tagavate nõuete muutmiseks ning asjaõiguslepingud ja kinnistamisavaldused, millega mh andis Danske Bank AS lepingu eset koormavad lepingu punktis 1.2.3 nimetatud ja kannete nr 3, 4, 5, 6, 7 ja 8 all registriosa neljandasse jakku kantud hüpoteegid summas 551 250 krooni, 316 750 krooni, 390 400 krooni, 400 000 krooni, 360 000 krooni ja 175 000 krooni täielikult ja tasuta üle hüpoteegipidajale (Põhja-Eesti Hoiu-laenuühistule) (I kd tl 25-30). Nimetatud notariaalakti pides 3.2 ja 3.2.1 leppisid lepingupooled kokku, et üleantud hüpoteegid hakkavad tagama hagejatega sõlmitud laenulepingust nr xxx tulenevate kohustuste täitmist (I kd, tl 98). Hüpoteegi kohene sundtäidetavaus on nähtav ka kinnistusraamatust (I kd, tl 12-13). Tulenevalt TMS § 18 lg-st 1 saab kohtutäitur kohese sundtäitmise kokkuleppele tuginedes täitemenetluse läbi viia ka siis, kui hüpoteegipidaja või kinnisasja omanik on muutunud, kuna hüpoteegi kohene sundtäidetavus on nähtav kinnistusraamatust. Kohtutäitur algatas täitemenetluse täiteasjas nr 008/2017/1511, 008/2017/1512, 008/2018/611 ja 008/2018/612 hagejate (võlgnike) suhtes kostjate (sissenõudja) täitmisavalduste alusel. Seega on hagejate vastuväited kohese sundtäitmisel allumise kokkuleppe puudumise kohta asjakohatud.
17.Pooled vaidlevad selle üle, kas nõue on muutunud sissenõutavaks. Hagejad on esitanud vastuväite, et kostja 1 nõue hagejate vastu ei ole muutunud sissnõutavaks kuna laenuleping on tühine. Hüpoteegi alusel saab täitemenetlust alustada üksnes sissenõutavaks muutunud nõude täitmiseks, st tagatud nõude võlgnik peab olema nõude rahuldamisega sattunud viivitusse (vt RKTKo nr 3-2-1-60-11, p 17). Asjaõigusseaduse (AÕS) § 279 lg 7 järgi võib pantija, kes ei ole võlgnik, esitada pandiga tagatud nõude vastu samu vastuväiteid, mida võib esitada võlgnik või käendaja. Ta võib vastuväiteid esitada ka siis, kui võlgnik nõudele vastu ei vaidle. Riigikohus selgitanud, et hüpoteegiga koormatud kinnisasja omanik võib selliseid vastuväiteid esitada ka sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagiga. Seega on hagejal võimalik tugineda sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagis väitele, et laenuleping ei ole kehtivalt üles öeldud, mh põhjusel, et selle ülesütlemise eeldused ei olnud täidetud või ülesütlemine on vastuolus hea usu põhimõttega (RKTKo nr 2-17-9391, p 14).
18.Kostja on tõendanud, et Põhja-Eesti Hoiu-laenuühistu palus 08.05.2017 hagejal võlg tasuda e-kirjaga ning 16.05.2017 edastas laenuandja mõlemale hagejale meeldetuletuse (tl 106-109). Kohtule esitatud laenulepingu nr xxx ülesütlemise hoiatustega on tõendamist leidnud, et Põhja-Eesti Hoiu-laenuühistu tegi 20.06.2017 kostjale hoiatuse, mille kohaselt täiendava tähtaja jooksul võlasumma tasumata jätmisel on laenühistu sunnitud lepingu üles ütlema ning nõudma kogu võla tasumist (tl 110-111). Hagejad on nimetatud hoiatused kätte saanud (tl 112). Hagejad määratud tähtajal võlgnevust ei tasunud ega pakkunud välja ka omapoolseid ettepanekuid probleemide lahendamiseks. Seega on hagejate väide selle kohta, et neile ei antud täiendavat tähtaega võlgnevuse likvideerimiseks ega läbirääkimiste pidamiseks ümber lükatud kostja 1 esitatud tõenditega Pooled ei vaidle selle üle, et Põhja-Eesti Hoiulaenuühistu tegi 12.07.2017 hagejatele laenulepingu nr xxx ennetähtaegse ülesütlemise avalduse (I kd, tl 14 ja I kd tl 116-118), mille kohaselt ütleb laenühistu käesoleva avaldusega laenulepingu ennetähtaegselt üles ning nõuab kõigi laenulepingust tulenevate varaliste kohustuste täitmist. Hoiu-laenuühistu juhtis nimetatud avalduses hagejate tähelepanu asjaolule, et juhul kui hagejad ei tagasta 14 päeva jooksul avalduse kättesaamisest võlgnevust summas 96 081,22 eurot tekib Põhja-Eesti Hoiu-Laenuühistul õigus rahuldada oma nõue tagatise arvelt ilma kohtu poole pöördumata sundtäitmise korras. Hagejad on 12.07.2017 ülesütlemise avalduse kätte saanud (vt tl 118-120 pöördel). Hagejad teatiste kättesaamisele ega laenulepingu ülesütlemisele vastuväiteid esitanud ei ole.
19.Kohus osundab, et hageja 1 ja Põhja-Eesti Hoiu-laenuühistu vahel sõlmitud laenuleping nr xxx on tarbijakrediidileping. Vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lõikele 1, mille kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Põhja-Eesti Hoiu-laenuühistu on sõlminud hagejaga lepingu oma majandus- või kutsetegevuse raames, hageja sõlmis lepingu tarbijana VÕS § 1 lg 5 tähenduses. VÕS § 416 lg 1 kohaselt võib osadena tagastatava krediidi puhul tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Krediidiandja ülesütlemisavaldus peab olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, mille järgimata jätmisel loetakse ülesütlemine tühiseks.
20.Põhja-Eesti Hoiu-laenuühistu 12.07.2017 ülesütlemisavaldused on kirjalikus vormis ja vastavad sellele esitatud vorminõuetele. Laenulepingu ülesütlemisavalduste kohaselt oli laenusaajal ülesütlemisavalduse koostamise päevale eelneva päeva seisuga võlgnevus summas 4 695 eurot, mis koosneb neljast tasumata maksest. Põhja-Eesti Hoiu-laenuühistu ütles vaidlusaluse laenulepingu ühepoolselt ennetähtaegselt üles ning andis hagejatele laenulepingust tulenevate maksekohustuste täitmiseks tähtaja 14 päeva. Ülesütlemisavaldus on hagejatele kätte toimetatud. Vaidlus puudub selles, et hageja 1 ei ole teinud vaidlusaluse laenulepingu alusel ühtegi makset. Hageja 1 oli seega täielikult viivituses nelja üksteisele järgneva maksega: 01.03.2017, 10.04.2017, 10.05.2017 ja 10.06.2017 ja seega esines alus laenulepingu ülesütlemiseks. Ülesütlemisavaldus on seega materiaalselt õiguspärane. Kohtu hinnangul lepingu ülesütlemise teade ei ole ka heade kommetega vastuolus olukorras, kus võlgnik lepingut ei täida ja on makseviivituses. Kostja esitas kohtutäiturile 31.03.2017 täitmisavalduse sissenõude pööramiseks hüpoteekidega koormatud kinnistule registriosa nr xxx (tl 85-86).
21.Järgmisena analüüsib kohus hageja väidet nõude loovutamise tühisuse osas. VÕS § 164 lg 1 sätestab, et võlausaldaja võib oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule. VÕS § 164 lg 2 sätestab, et nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise asemele. Nõude loovutamise teatisest nähtuvalt loovutas Põhja-Eesti Hoiu-laenuühistu kõik laenulepingust nr xxx tulenevad nõuded hagejate suhtes kostjale 1 (tl 191). Nõude loovutamise teatis on hagejatele kätte toimetatud. Seadus ei keela loovutada võlanõuet õigusbüroole. Seega on kostjal 1 õigus nõuda hagejatelt kohustuse täitmist.
22.Hageja 1 leiab ka, et sundtäitmine on lubamatu, kuna täitmine toimub mõlema hageja suhtes, kuigi ainult hageja 1 oli kohustatud isikuks. VÕS § 145 lg 1 kohaselt kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt käendaja vastutab käendatava kohustuse eest täies ulatuses. Ta vastutab ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest. Võla põhivõlgnikult sissenõudmisega seotud kulude hüvitamise eest vastutab käendaja, kui talle anti sissenõudmise kavatsusest õigeaegse teatamisega võimalus neid kulusid vältida. VÕS § 65 lg 1 kohaselt kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. Laenulepingu nr xxx kohaselt on kostja 2 nõus esinema käendajana lepingu p-is 1.16 märgitud hüpoteegisumma (140 183,81 euro ulatuses) ja sõlmima notari juures hüpoteegi seadmise lepingu (I kd, tl 19). Kostjal 1 on sissenõudjana seadusest ja kohese sundtäitmisel allumise kokkuleppest tulenev õigus pöörata nõue kas põhivõlgniku või
käendaja vastu. Seadusest tuleneva õiguse kasutamine ei ole antud juhul ei hea usu põhimõtte ega heade kommete vastane. Seega on kostjal 1 õigus nõuda kohustuse täitmist mõlemalt hagejalt.
23.Kohus võtab seisukoha kas kostja 1 esitatud tõendite pinnalt nõude kujunemine ja arvestus on selged. Hagejad on esitanud vastuväite, mille kohaselt on neile nõude kujunemine või suurus ebaselge. Kostja peab esitama ka võlaarvestuse, mh kõrvalnõuete osas ja näitama detailselt, millisel alusel ja ulatuses ta kõrvalnõudeid arvestab. Riigikohus on leidnud, et hageja peab lepingu alusel toimuva sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitades üksnes põhistama (tegema usutavaks), et sissenõudjal (kostjal) ei pruugi nõuet olla, misjärel on kostjal kohustus tõendada, et tal on hageja vastu sissenõutav nõue ulatuses, milles ta soovib täitemenetlust korraldada, ning kui kostja ei suuda tõendamiskoormust täita, tuleb hagi rahuldada ja sundtäitmine tunnistada lubamatuks (vt RKTko nr 3-2-1-190-13 p 17 ja selles viidatud RKTKo nr 3-2-1-64-12, p 16). Täitemenetluse alustamiseks peab sissenõudja (s.o hüpoteegipidaja) TMS § 23 lg 1 esimese lause järgi esitama täitmisavalduse ja täitedokumendi. TMS § 23 lg 41 järgi tuleb täiturile esitada pandileping, tagatiskokkulepe, nõuete alus ja nõuete detailne arvestus.
24.Kohtule esitatud 14.03.2018 e-kirjaga on tõendatud, et kostja 1 esitas kohtutäiturile täiendavalt võlgnevuse arvestuse. Nimetatud täiendusest nähtub põhivõla summa 92 000 eurot ning täitmisel esitatud nõude 11 636,01 euro kujunemine. Nimetatud summa 11 636,01 eurot moodustub intressidest 4 862,82 euro, laenulepingu kehtivuse ajal sissenõutavaks muutunud viivistest 11,73 eurot ja pärast lepingu ülesütlemist arvestatud viivisest perioodil 13.07.201713.03.2018 summas 7 451 eurot 0,03333% päevas. Täimisele on viivisenõudest antud 6 762 eurot. Kohus on seisukohal, et nõude arvestus ei ole selge. Kostja 1 saab lähtuda lepingus kokku lepitud viivisemääras, ehk 0,03% + Euribor, mitte 0,03333%. Euribor oli aastal 2017 ja 2018 0,00 (vt Eesti Panga koduleht). Kostja esitas vastuses hagile ning ka on tulenevalt kohtu selgitustele 07.05.2019 korraldaval kohtuistungil esitanud laenulepingu võlgnevuse kujunemise arvestuse (I kd tl 101-101 pöördel ja II kd tl 11 pöördel – 12). Kohus leiab, et seoses laenulepingu ülesütlemisega muutus sissenõutavaks kogu tagastamata laenusumma 92 000 eurot. Kostja nõude arvestuse kohaselt on tagastamata laenusumma 92 000 eurot; tasumata intressid 4 862,28 eurot (1 196,18+919,33 eurot + 917,47 eurot + 915,60 eurot + 913,70 eurot) ning lepingu kehtivuse ajal sissenõutavaks muutunud viivis 11,73 eurot.
25.Hagejad ja kostja 2 vaidlustasid viivisesumma, viivisemäära ja hageja 1 esitas vastuväite, et kostja 1 ei ole välja toonud viivise päevamäära. Kohus kontrollis kosstja 1 arvutused üle ja sai perioodil 13.07.2017 – 13.03.2018 viivisesummaks 7 451,99 eurot. Arvutuskäik: 92 000 eurot : 0,03 (lepingus kokkulepitud viivisemäär) x 243 (viivituses oldud päevade arv). Viiviisesummaks päevas tuleb 27,6 eurot. Seega on kostja 1 esitatud tõendite pinnalt nõude kujunemine ja arvutus selge. Kostja 1 täitmisele antud nõue on kokku 11 636,01 eurot, mis koosneb tasumata intressisummast 4 862,28 eurot, sissenõutavaks muutunud viivisest 11,73 eurot ja täitmisel antud viivisest 6 762 eurot.
26.Hageja 1 palub 07.05.2019 toimunud korraldaval kohtuistungil viivist vähendada. Samuti leiab kostja 30.05.2019 seisukohas, et viivisemäär on alusetult kõrge. Viivise suuruse ebaproportsionaalsuse tõendamise kohustus on sellel, kes taotleb viivise vähendamist. VÕS § 113 lg 8 kohaselt võib viivise maksmiseks kohustatud isik nõuda selle vähendamist vastavalt VÕS §-s 162 sätestatule. VÕS § 162 lg 1 sätestab, et kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. Riigikohus on selgitanud, et viivise alandamine on kohtu diskretsiooniotsus, mille kohus teeb võlgniku ja võlausaldaja huve kaaludes. Kohtulahendist peavad nähtuma ja kontrollitavad olema kohtu motiivid, miks viivist vähendati. Seega on kõrgema astme kohtul võimalik viivise vähendamise seaduslikkust kontrollides hinnata vähendamise põhjenduste
aktsepteeritavust ja summa osas diskretsiooni piiridest kinnipidamist (vt RKTKo tsiviilasjas nr 3-2-1-66-05, p 16, p 20). Olukorras, kus viivisenõue ei ületa põhivõlgnevust, on kohustus tõendada viivise vähendamise aluseks olevaid asjaolusid aga võlgnikul. Kohus leiab, et viivise alandamine ei ole käesoleval ajal põhjendatud. Kostja 1 on nõudnud hagejatelt viivist lepingujärgses määras 0,03% päevas. Kohtul ei ole alust arvata, et viivise vähendamine mõjutaks oluliselt hagejate majanduslikku seisundit (arvestades põhivõla suurust). Hagejad ei ole esile toonud, et nimetatud määras viivise tasumine käiks neile ülejõu. Arvestada tuleb ka kostja 1 kui võlausaldaja põhjendatud huvidega ja sellega, et hagejad ei ole nõude rahuldamiseks mitte midagi ette võtnud. Hagejatele oli laenulepingu sõlmimisel teada, et kohustuste täitmata jätmisel tuleb neil tasuda viivist. Ülaltoodust tulenevalt ei ole põhjendatud viivise vähendamine. Riigikohus on märkinud, et kui pooled on kehtivas tarbijakrediidilepingus leppinud kokku seadusjärgsest viivisemäärast kõrgemas intressimääras, siis peab Riigikohtu praktika kohaselt võlgnik arvestama ka sellega, et maksetega viivitamisel järgnevad VÕS § 415 lg 1 ja VÕS § 113 lg 1 kolmandas lauses sätestatud sanktsioonid. Seega on võlgnik kohustatud maksma viivist lepinguga ettenähtud intressimääras (vt RKTKo nr 3-2-1-120-08, p 12). Kohus leiab, et viivis ei ole tühine, kuna viivise kokkulepe ei ole lepingu tüüptingimuse osa. Laenulepingust nähtuvalt on viivisemäär kokku lepitud lepingu põhitingimustes enne lepingu allkirjastamist ning ei ole seetõttu tühine.
27.Järgnevalt võtab kohus seisukoha, kas täitemenetluse läbiviimine ja selle käigus kinnisasja sundmüük on võimalik üksnes kõrvalnõuete rahuldamiseks. Kohus on seisukohal, et seadus ei keela võlausaldajal pöörata täitmisele üksnes osa võlgnevusest, sh üksnes kõrvalnõudeid. Seadusest ei tulene kohustust täitemenetlust läbi viia kogu sissenõutavaks muutunud võla suhtes. Hageja poolt viidatud Riigikohtu lahendid ei näe ette kohustust pöörata koguvõlgnevus korraga täitmisele. Hagejate poolt viidatud RKTKo nr 3-2-1-60-11, p 20 märgib, et sundtäitmise kokkuleppe alusel võib täitemenetlust korraldada, kui hüpoteegiga tagatud nõue (nõuded) on vähemalt osaliselt muutunud sissenõutavaks. Seega võib sundtäitmise kokkuleppe alusel täitemenetlust korraldada, kui hüpoteegiga tagatud nõue (nõuded) on vähemalt osaliselt muutunud sissenõutavaks. Riigikohus märgib ka nimetatud lahendi p-is 18, et arvestada tuleb aga, et hüpoteegi realiseerimise (st hüpoteegi täitmiseks kinnisasja sundmüümise) asjaõiguslik nõue on terviklik, st kinnisasja müümisel täitemenetluses hüpoteek ise TMS § 158 lg 3 teise lause järgi lõpeb ja kustutatakse TMS § 160 lg 1 alusel kinnistusraamatust, v.a kui ostjaga lepitakse kokku teisiti (TMS § 159 lg 1). Seega ei ole hüpoteegipidajal vähemalt kinnisasja omandaja nõusolekuta võimalik hüpoteegi alusel täitemenetlust korraldada üksnes mõne hüpoteegiga tagatud nõude või nõude osa rahuldamiseks selliselt, et hüpoteek säiliks ja tagaks sissenõutavaks muutumata nõudeid ka edaspidi. Nimetatu ei keela aga üheselt täitemenetlust korraldada üksnes mõne hüpoteegiga tagatud nõude või nõude osa rahuldamiseks.
28.Hagejad ei ole kohtu ette toonud väiteid, millest saaks järeldada, et kostja 1 käitumine üksnes kõrvalnõuete täitmisele esitamisel oleks olnud hagejate suhtes kuidagi pahatahtlik või muul põhjusel hea usuga vastuolus. Kui laenusaaja ei tasu laenumakseid, on laenuandjal õigus leping seaduses ja lepingus ettenähtud alustel ja korras lõpetada ning valida millises ulatuses ta hüpoteegiga tagatud nõude osas täitemenetluse läbiviimist taotleb. Kostjal 1 on õigus täitemenetlus korraldada vähemasti sissenõutavaks muutunud laenumaksete osas. Seega on õigus täitemenetlust korraldada ka üksnes kõrvalnõuete osas. Kohus märgib ka, et hagejatel on võimalus enne täitemenetluste jätkamist ja kinnisasja müüki tasuda kostjale 1 koguvõlgnevus vabatahtlikult.
29.Hagejad on viidanud asjaolule, et kostja 1 eesmärk on vaidlusaluse kinnisasja endale saamine odava hinnaga. Nimetatu võib olla kohtu hinnangul hea usu põhimõtte vastane. VÕS § 6 lg 1 kohaselt võlausaldaja ja võlgnik peavad teineteise suhtes käituma hea usu põhimõttest lähtuvalt. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt võlasuhtele ei kohaldata seadusest, tavast või tehingust tulenevat, kui see oleks hea usu põhimõttest lähtuvalt vastuvõtmatu. Kohus leiab, et
hagejate esile toodud asjaolud ja hagejate huvi säilitada kinnisasja koduna ei kaalu üles kostja 1 õigustatud huvi hüpoteegi realiseerida. Kohus arvestab ka sellega, et hagejad ei ole kordagi püüdnud enda laenulepinguga võetud kohustusi täita. Seega on täiesti põhjendatud laenulepingu erakorraline ülesütlemine ja kinnisasjale sissenõude pööramine. Hagejad ei ole ka esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et nad oleksid olukorra lahendamiseks ja kinnisasja säilitamiseks koduna midagi konkreetset ette võtnud. Hageja 1 väited selle kohta, et tal oli laenu finantseerija olemas, on paljasõnaline ja tõendamata. Hagejad ei ole midagi teinud selleks, et vältida hüpoteegi realiseerimist. Hagejad ei ole tõendanud, et on näidanud välja valmisolekut täita kostja 1 ees laenukohustused. Kostja 1 poolt esitatud e-kirjaga on tõendatud, et esimene kohtumine hagejatega pidi toimuma 04.09.2017 (II kd, tl 14). Kohus nõustub kostja 1 seisukohaga, et hagejatel oli võimalus võlg tasuda kasvõi hagejate poolt tunnustatud osas ning hagejatel ei olnud mingit takistust võla tasumiseks. Hagejad ja kostja 1 ei vaidlusta asjaolu, et hagejate ja kostja 1 vahel toimusid läbirääkimised, mis võimaldaks krediidilepingu täitmist jätkata ning kinnisasja sundmüüki ära hoida. Kuid vaatamata sellele kokkuleppele ei jõutud. Seega võib kostja 1 teostada oma õigust algatada täitemenetlus hüpoteegi realiseerimiseks enda poolt valitud summas.
30.Eeltoodust tulenevalt kohus leiab, et täitemenetlus täiteasjades nr 008/2017/1511, 008/2017/1512, 008/2018/611 ja 008/2018/612 on seaduslik ja lubatav, mistõttu jätab kohus hagi rahuldamata. Kohus ei ole tuvastanud hagejate õiguste rikkumist ja kostja 1 nõue on muutunud tervikuna sissenõutavaks. Kohus leiab, et hagejad on kohustatud nõude rahuldamiseks alluma kohesele sundtäitmisele kostja1 poolt nõutud summade ulatuses. Kostja 2 sundtäitmisele antud nõuete osas hagejatel vastuväiteid ei ole, kostjad 2 on menetluses üksnes seetõttu, et kostja 2 on samuti sissenõudjaks täitemenetlustes, milles on algatatud sundtäitmine hagejatele kuuluva vaidlusaluse kinnisasja suhtes.
31.Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ning esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle.
32.Harju Maakohus rahuldas 04.09.2018 määrusega hageja taotluse hagi tagamiseks ja peatas täitemenetluse täiteasjades nr 008/2017/1511, 008/2017/1512, 008/2018/611 ja 008/2018/612 kuni käesolevas kohtumenetluses menetlust lõpetava kohtulahendi jõustumiseni. TsMS § 386 lg 4 kohaselt kohus tühistab hagi tagamise kohtuotsusega, kui hagi jääb rahuldamata ja määrusega, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui asjas menetlus lõpetatakse. Tulenevalt asjaolust, et kohus jätab hagiavalduse rahuldamata, tühistab kohus 04.09.2018 määrusega seatud hagi tagamise abinõu käesoleva kohtuotsusega. Riigikohus on märkinud, et just otsuse resolutsiooniga kohustab kohut rakendatud hagi tagamise abinõudega seotud küsimused lahendama ka TsMS § 442 lg 5 esimene lause. Selliselt tagatakse eelkõige, et hagi tagamise tühistamine ei jõustuks enne hagi rahuldamata jätvat kohtuotsust (vt Riigikohtu otsus nr 3-21-164-09, p 40). Seega määrab kohus hagi tagamise tühistamise jõustumise siduvaks käesoleva kohtuotsuse jõustumisega. Kostjatel tuleb pöörduda käesoleva kohtuotsuse p 2 täitmiseks pärast käesoleva lahendi jõustumist ise kohtutäituri poole täitemenetluse jätkamiseks.
MENETLUSKULUD
33.TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Eeltoodust tulenevalt tuleb menetluskulud jätta solidaarselt hagejate kanda.
34.Kooskõlas TsMS § 174 lõikega 4 määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast käesoleva kohtuotsuse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras. TsMS 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.