Täitmine › Sundtäitmise lubamatuks tunnistamine

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hagejate nõue ja põhjendused

M. U. ja O. K. (lepingulise esindaja vahendusel) esitasid 07.03.2019. a kohtule hagiavalduse Eesti Vabariigi (Maksu- ja Tolliameti kaudu) vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjades nr 170/2003/5483 ja nr 170/2003/5484. Hagiavalduse kohaselt mõisteti Võru Maakohtu 24.09.2003. a kohtuotsusega kriminaalasjas hagejatelt solidaarselt kolmanda isiku A. K. Eesti Vabariigi kasuks välja 10 123 763 krooni (647 026,38 eurot), sh tasumata käibemaks 1 530 368 krooni ja tasumata tulumaks 8 593 395 krooni. 27.10.2003. a esitas Maksu- ja Tolliamet esitas mõlema hageja suhtes kohtuotsuse täitmiseks kohtutäiturile avalduse. Nõuet menetleb kohtutäitur Aive Kolsar täiteasjade nr 170/2003/5483 ja nr 170/2003/5484 raames. Maksu- ja Tolliamet nõuab hagejatelt kohtuotsusega välja mõistetud summade tasumist täitemenetluses kuni käesoleva ajani. Hagejad leiavad, et nõue on aegunud. MKS § 132 sätestab kõigi maksuhalduri poolt sissenõutavate rahaliste kohustuste sundtäitmise aegumistähtajad. Kuigi MKS § 132 lg-tes 1-4 on seadusandja välja toonud erinevatel alustel tekkinud rahalised kohustused, on nende sissenõudmise aegumise regulatsioon sisult sama. Kõigi maksunõuete ja muude maksuhalduri poolt sissenõutavate rahaliste kohustuste sundtäitmise aegumistähtaeg on viis aastat ning aegumistähtaeg hakkab kulgema maksu määramise või nõude esitamise aastale järgneva aasta 1. jaanuarist. Kuni 01.01.2014 kehtinud MKS redaktsioonis oli maksunõuete sissenõudmise aegumistähtaeg 7 aastat. MKS § 132 lg 5 sätestab alused aegumistähtaja katkemise suhtes. Vastavalt MKS § 132 lg 5 p-le 1 on katkemise aluseks muuhulgas kohtutäiturile avalduse esitamine maksuvõla sissenõudmiseks. Aegumise katkemise korral hakkab uus aegumistähtaeg kulgema katkemisele järgneva aasta 1. jaanuarist. Käesoleval juhul esitas Maksu- ja Tolliamet mõlema hageja suhtes avalduse maksukohustuse sissenõudmiseks 27.10.2003. a, seega hakkas uus aegumistähtaeg tänase seaduse kohaselt kulgema 01.01.2004. a ning nõude sissenõudmine aegus 01.01.2009. a. Kuni 01.01.2014.a kehtinud MKS redaktsiooni kohaselt oli nimetatud aegumistähtaeg 2 aasta võrra pikem, kuid on sellele vaatamata tänaseks juba enam kui kaheksa aastat tagasi möödunud. Täiendavaid aluseid hagejate suhtes esitatud nõuete aegumistähtaja katkemiseks või peatumiseks hagejatele teadolevalt ei esine, mistõttu on hagejate suhtes sundtäitmisel olevad nõuded aegunud. Hagejad on pöördunud kostja infotelefonile, et välja selgitada võimalusi aegunud maksukohustuse kustutamiseks maksuvõlgade registrist. Infotelefonilt saadud vastuse kohaselt aeguvad hagejatelt kohtuotsusega välja mõistetud maksunõuded tulenevalt TsÜS § 157 sätestatust 10 aasta jooksul arvestatuna alates 05.04.2011.a. vastava normatiivse aluse kehtestamisest. Hagejate hinnangul on vastustaja selline seisukoht ekslik. Maksukohustuste ja muude maksuhalduri poolt sissenõutavate kohustuste sundtäitmise aegumisele ei kohaldu TsÜS-i regulatsioon. TsÜS kehtib tsiviilõiguslikes suhetes, eraisikult maksukohustuse sissenõudmisel on aga vältimatult tegemist avalik-õigusliku suhtega. Olukorras, kus jõustunud kohtuotsusega tunnustatakse maksunõude või maksuvõla olemasolu ja selle suurust, on tegemist haldusõigusliku kohustuse tuvastamisega ning kui sellisest õigussuhtest tuleneva nõude kehtivuse osas eksisteerib eriregulatsioon, tuleb lähtuda eriseaduses sätestatud 2 (10)

alusest, mitte TSÜS-ist kui üldnormatiivaktist. Vastavat regulatsiooni ei väära ka asjaolu, et sisult avalik-õiguslik nõue on esitatud kriminaalmenetluses. Kuivõrd MKS sätestas nõude tekkimise ajal ja sätestab ka praegu erinormina aegumise regulatsiooni erinevalt TsÜS-i regulatsioonist, kuulub nii maksunõude kui kõigi teiste maksuhalduri poolt sissenõutavate rahaliste kohustuste kui avalik-õiguslike nõuete aegumise suhtes kohaldamisele MKS-i kui eriseaduse regulatsioon. Eelnevas punktis sätestatut toetab Riigikohtu praktika. Asjas nr 2-17-12525 Riigikohtu erikogu poolt 10.10.2018. a tehtud määruses selgitab kõrgeim kohus, et MKS § 132 kehtestab TsÜS-i aegumise regulatsiooni suhtes erialuse, mistõttu ei kehti nõuete osas, mille sissenõudmist reguleerib MKS § 132, samaaegselt TsÜS-i regulatsioon. TsÜS § 157 lg 1 kehtestab aegumistähtaja samaväärselt nii kohtuotsuse kui kõigi muudele täitedokumentidega tunnustatud nõuetele. Vastavalt TMS §-s 2 sätestatud kataloogile on täitedokumendiks muuhulgas ka maksuhalduri haldusakt maksukohustuse või muu rahalise kohustuse sundtäitmise kohta, ometi on Riigikohus oma 10.10.2018.a. määruses asunud selgele seisukohale, et maksukohustuse sissenõudmisel ei saa lähtuda mitte TsÜS-i aegumise regulatsioonist vaid tuleb kohaldada MKS § 132 kui erialuse regulatsiooni. Hagejate hinnangul ei oma sealjuures tähtsust küsimus sellest, missugust liiki täitedokumendiga (kohtuotsus, maksuotsus, vm) on kohustus tunnustatud, vaid tähendust omab siin kohustuse faktiline sisu. Hagejate seisukohta toetab ka kehtiv MKS regulatsioon. MKS § 132 lg 4 sätestab, et samas paragrahvis sätestatud sundtäitmise aegumise regulatsioonile alluvad kõik maksuhalduri poolt sissenõutavad rahalised kohustused, kui eriseadusega ei ole sätestatud teistsugust aegumistähtaega. Käesoleval juhul ei saa olla vaidlust selles, et kõigis vaidlusalustes täitemenetlustes on sissenõudjaks Maksu- ja Tolliamet, kes tegutseb MKS § 5 lg 1 kohaselt riiklike maksude maksuhaldurina. Samuti ei saa vaidlust olla selles, et täitemenetluste esemeks on maksunõuded, kuivõrd see nähtub sõnaselgelt nõude aluseks olevast kohtuotsusest. Hagejatele teadaolevalt ei ole olemas erinorme, mis reguleeriksid maksuhalduri poolt sissenõutavate kohustuste aegumist kriminaalmenetluses või täitemenetluses. TsÜS-is sätestatud nõuete aegumise üldregulatsioon ei saa olla käsitletav aegumise erinormina MKS-i kui eriseaduse suhtes. Eeltoodut arvestades taotlevad hagejad seonduvalt nõude aegumisega tunnistada lubamatuks 24.09.2003. a Võru Maakohtu otsuse alusel läbiviidavad täitemenetlused (kohtutäitur Aive Kolsar menetluses olevad täiteasjad nr 170/2003/5483 ja 170/2003/5484).

3 (10)

sundtäitmist reguleerib MKS 13. peatükk, s.h. MKS § 132, mis omakorda sätestab nõude aegumistähtajad. Hagejad leiavad, et arvestades MKS § 128 lg 4 p 3 regulatsiooni, oleks ilmselgelt ekslik ja vastuolus senise riigikohtu praktikaga (näit. Riigikohtu erikogu lahend asjas nr 2-17-12525 p 17.2.) seisukoht, mille kohaselt ei ole MKS § 132 kriminaalasjas jõustunud kohtulahendiga väljamõistetud maksuvõla sissenõudmisel käsitletav erinormina TsÜS § 159 lg 1 suhtes.

09.10.2019. a esitasid hagejad täiendava arvamuse kostja vastusele.

Hagejad märgivad täiendavalt, et kostja viide seadusemuudatuse seletuskirjale, milles on sedastatud vajadus ühtlustada haldusõiguslikul alusel (maksuotsus) ja kohtumenetluses välja mõistetud maksukohustuste sissenõudmise regulatsiooni viitab üheselt seadusandja tahtele lähtuda kõigi selliste nõuete aegumisel samadest alustest. See kinnitab hagejate hinnangul veenvalt, et käesolevas asjas tuleb aegumisele kohaldada MKS sätteid ning hagi rahuldada. Hagejate hinnangul on kostja väide, mille kohaselt ei kohaldu seadusemuudatus varasematele nõuetele seetõttu, et seaduses puuduvad vastavad üleminekusätted, täiesti ebapädev. Iga elementaarsete õigusteadmistega isik mõistab, et muudetud normatiivsed kriteeriumid kohalduvad ka varasemate tehingute ja kohustuste osas. Sellise asjaolu välistaks vastavad rakendussätted, mida kõnealuses seaduses aga ei esine. Seega kohaldub alates 01.01.2017. a aegumise regulatsioon, mis puudutab kriminaalasjas tehtud kohtuotsuste alusel sissenõudmisele kuuluvaid summasid, paratamatult ka varem kriminaalasjades tehtud kohtulahenditele.

4 (10)

aasta pikkune aegumistähtaeg (lahend asjas nr 3-2-1-116-13). Hiljem parandas seadusandja ebatäpsuse VÕSRS § 9 lg-s 4, asendades kuupäeva 01.03.2011 kuupäevaga 05.04.2011. Niisiis saab öelda, et enne 05.04.2011 jõustunud kohtuotsuste puhul hakkas uus 10-aastane aegumistähtaeg kulgema 05.04.2011, mistõttu aeguvad sellised nõuded 05.04.2021 (eeldusel, et aegumine ei ole pärast 05.04.2011 katkenud). Seega hakkas algselt 30-aastase aegumistähtajaga 23.09.2003 kohtuotsuse puhul uus 10 aasta pikkune aegumistähtaeg kulgema 05.04.2011 ja see tähtaeg ei ole möödunud. Seetõttu ei ole käesolevas asjas täitedokumendiks oleva kohtuotsusega tunnustatud nõue aegunud. Riigikohtu seisukohtadest asjas nr 3-3-1-4-16 saab teha järelduse, et kohtulahendite puhul kohaldatakse TsÜS-i aegumissätteid, sest kohtulahendi õigusjõud täitedokumendina ei sõltu sellest, millises menetluses või millise täitedokumendi alusel võib nõue veel täidetav olla või kas tegemist on avalik-õigusliku või eraõigusliku nõudega. Selles asjas jõudis kohus järeldusele, et kuna pankrotimenetluses tuleb maksunõuete suhtes kohaldada PankrS-i norme (MKS § 128 lg 1), siis tuleb pankrotimenetluses tunnustatud nõuetele kohaldada TsÜS-i aegumissätteid. 18.04.2016 asjas nr 3-3-1-4-16 tehtud otsuses täpsustas halduskolleegium, et pärast pankrotimenetluse lõppu on pankrotimenetluses tunnustatud maksunõuet võimalik täita alternatiivselt nii TsÜS 157 lg 3 kui ka MKS § 132 alusel ehk siis alternatiivselt kas kohtumääruse või maksuhalduri haldusakti kui täitedokumendi alusel. Esimesel juhul (st siis, kui täitedokumendiks on kohtulahend) toimub täitmine TsÜS-i §-s 157 toodud tähtaegu arvestades, teisel juhul (st siis, kui täitedokumendiks on maksuhalduri haldusakt) toimub täitmine MKS §-s 132 toodud aegumistähtaegu arvestades. Hagejate poolt viidatud asjas nr 217-12525 pidas Riigikohus vajalikuks rõhutada, et lahendis maksuvõla sundtäitmise aegumise arvestamise kohta antud seisukoha muutus ei mõjuta asjades nr 3-3-1-4-16 ja 3-2-1-71-06 väljendatud arvamust, et pärast pankrotimenetluse lõppu on pankrotimenetluses tunnustatud maksunõuet võimalik alternatiivselt täita nii TsÜS § 157 lg 3 kui ka MKS § 132 alusel. Praegusel juhul ei ole täitedokumendiks maksuhalduri haldusakt, mille puhul toimuks sundtäitmine MKS-i 13. peatükis sätestatud korras, vaid tsiviilõiguslikku nõuet tunnustav kohtuotsus, millele kohaldub TsÜS § 157 lg 1. Seda, et eraõigusliku nõude sundtäitmise aegumisele ei ole võimalik kohaldada MKS-i sätteid, näitab kasvõi seegi, et hagejad ei ole suutnud korrektselt määratleda aegumistähtaja algust. Juhul, kui tegu oleks MKS-i alusel sissenõutava nõudega, tuleks selle aegumistähtaja algus kindlaks määrata nõude tekkimise ajal kehtinud MKS-i järgi. Võru Maakohtu 24.09.2003 otsuse tegemise ja jõustumise ajal kehtinud MKS-ist aga ei tulenenud kohtuotsuste täitmisele mingit erikorda. Tollal kehtinud MKS § 128 lg-test 1 ja 4 ning MKS § 130 lg-st 1 nähtuvalt oli MKS-i 13. peatükis sätestatud korras võimalik sisse nõuda vaid maksuvõlga ja MKS-ist tulenevaid rahalisi kohustusi ning sundtäitmine oli võimalik üksnes maksuhalduri haldusakti alusel (v.a pankrotimenetluse korral). Kohtuotsusega välja mõistetud õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise kohustus ei ole maksuvõlg ega MKS-ist tulenev rahaline kohustus, mistõttu ei saanud sellele kohalduda sellal kehtinud MKS § 132 lg-s 1 toodud aegumise regulatsioon. Kohtuotsusega tunnustatud nõude aegumistähtaja alguse määratles TsÜS § 157 lg 2. Seaduses ei ole alust, mille järgi oleks TsÜS-ist tulenev aegumistähtaeg saanud mingil hetkel teiseneda MKS-i alusel arvutatavaks aegumistähtajaks. Hagejate viide 01.01.2014 jõustunud MKS § 132 lg-le 4 ei ole asjassepuutuv. Nagu ka hagejad ise märgivad, siis TsÜS-is aegumise kohta sätestatu ei kohaldu juhul, kui nõude sissenõudmist reguleerib MKS. Antud juhul kõnealuse täitedokumendiga välja mõistetud õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise nõude sundtäitmisele MKS-ist eriregulatsiooni ei tulene, mistõttu tuleb kohtuotsust täita üldises korras. Kostja märgib, et 5 (10)

seaduse tõlgendamine hagejate soovitud viisil viiks olukorrani, kus kohtuotsusega tunnustatud nõuete aegumistähtaja pikkus sõltuks sissenõudja isikust. Selliseks järelduseks puudub mõistlik põhjendus.

KOHTU SEISUKOHT

6 (10)

Võru Maakohtu 24.09.2003. a otsusega kriminaalasjas nr 1-249/2003 rahuldati Eesti Vabariigi (Tallinna Juriidiliste Isikute Maksuameti kaudu) tsiviilhagi ja mõisteti A. K. , M. U. ja O. K. solidaarselt Eesti Vabariigi kasuks välja 10 123 763 krooni (tl 5-7).

•

27.10.2003. a esitas Eesti Vabariik (Tallinna Juriidiliste Isikute Maksuameti kaudu) kohtutäitur Aive Kolsarile avalduse kohtuotsusega A. K. , M. U. ja O. K. välja mõistetud 10 123 763 krooni sissenõudmiseks (tl 8).

Kohus tegi täitisregistri andmete alusel kindlaks, et kohtutäitur Aive Kolsar alustas sissenõudja avalduse alusel 29.10.2003. a menetlust täiteasjas nr 170/2003/5483 M. U. kohtuotsusega välja mõistetud võla (647026,38 eurot) sissenõudmiseks ja täiteasjas nr 170/2003/5484 O. K. kohtuotsusega välja mõistetud võla (647026,38 eurot) sissenõudmiseks. Käesoleval ajal on mõlemas täiteasjas täitmata nõude jääk 646 340,52 eurot.

7 (10)

Arvestades asjaolusid nõustub kohus kostjaga, et täiteasjades hagejatelt sissenõutava nõude puhul ei ole tegemist maksunõudega ja nõude aegumisele ei kuulu kohaldamisele MKS-i sätted.

8 (10)

jaanuaril 2017. a. Sellega jõustus KrMS § 381 lg 2, mille kohaselt võib avaliku võimu kandja lisaks sama paragrahvi lõikes 1 sätestatud tsiviilhagile esitada kannatanuna ka avalikõigusliku nõudeavalduse süüdistatavalt nõutava avalik-õigusliku rahalise kohustuse kindlaksmääramiseks, kui sellise kohustuse tekkimise aluseks olevad faktilised asjaolud kattuvad olulises osas menetletava kuriteo tehioludega. Sellega loodi uus võimalus, mille järgi võib kannatanust avaliku võimu kandja esitada kriminaalmenetluses avalik-õigusliku nõudeavalduse süüdistatavalt nõutava avalik-õigusliku rahalise kohustuse kindlaksmääramiseks, kui sellise kohustuse tekkimise aluseks olevad faktilised asjaolud kattuvad olulises osas menetletava kuriteo tehioludega. Hagejate suhtes kohtuotsuse tegemise ajal avalik-õigusliku nõudeavalduse esitamise võimalust kriminaalmenetluses ette ei olnud nähtud. Kannatanu sai esitada tsiviilhagi, mille nõue ei ole käsitatav maksunõudena vaid deliktiõigusliku kahju hüvitamise nõudena, mille materiaalõiguslik alus tuleneb tsiviilõigusest.

9 (10)

kuriteoga tekitatud kahjunõue, ei ole käesolevaks ajaks aegunud. Seega ei ole hagi selle nõude sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks põhjendatud ja kohus jätab selle rahuldamata. Menetluskulude jaotus

10 (10)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.