XX kaebus kohtutäitur Risto Sepa 16.05.2016, 08.06.2016 ja 07.07.2018 otsustele täiteasjas nr 027/2016/988
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 31.10.2018 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik XX määruskaebus Menetlusosalised esindajad
Menetluse liik
ja
nende Avaldaja: XX (isikukood XXXXXXXXXXX), esindaja vandeadvokaat Helvia Räägel Puudutatud isikud: Tallinna kohtutäitur Risto Sepp sissenõudja YY (isikukood XXXXXXXXXXX), esindaja Hannes Kink Kirjalik menetlus
Resolutsioon:
1.Tühistada Harju Maakohtu 31.10.2018 määrus osas, milles maakohus jättis rahuldamata XX kaebuse kohtutäitur Risto Sepa 07.07.2016 otsuse peale täiteasjas nr 027/2016/988, milles kohtutäitur jättis rahuldamata XX kaebuse kohtutäituri 08.06.2016 otsuste, sõidukulu 4,50 eurot ja väravaautomaatika kontrolli kulu 317,25 eurot XX-lt väljamõistmise kohta, tühistamiseks ja nõudis nimetatud summad XX-lt välja.
2.Teha tühistatud osas uus määrus, millega rahuldada kaebus osaliselt ja tühistada kohtutäitur Risto Sepa 07.07.2016 otsus täiteasjas nr 027/2016/988, milles kohtutäitur jättis rahuldamata XX kaebuse kohtutäituri 08.06.2016 otsuste, sõidukulu 4,50 eurot ja väravaautomaatika kontrolli kulu 317,25 eurot XX-lt väljamõistmise kohta, tühistamiseks ja nõudis nimetatud summad XX-lt välja. Tühistada kohtutäitur Risto Sepa 08.06.2016 otsused täiteasjas nr 027/2016/988 sõidukulu 4,50 eurot ja väravaautomaatika kontrolli kulu 317,25 eurot XX-lt väljamõistmise kohta.
3.Lisaks tühistada Harju Maakohtu 31.10.2018 määrus menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise kohta ning teha uus menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine.
4.Muus osas jätta Harju Maakohtu 31.10.2018 määrus muutmata.
5.Määruskaebus rahuldada osaliselt.
6.Kohtumääruse kehtiva resolutsiooni terviklik sõnastus on järgmine. 6.1 Rahuldada XX kaebus osaliselt. 6.2 Tühistada kohtutäitur Risto Sepa 07.07.2016 otsus täiteasjas nr 027/2016/988, milles kohtutäitur jättis rahuldamata XX kaebuse kohtutäituri 08.06.2016 otsuste, sõidukulu 4,50 eurot ja väravaautomaatika kontrolli kulu 317,25 eurot XX-lt väljamõistmise kohta, tühistamiseks ja nõudis nimetatud summad XX-lt välja. Tühistada kohtutäitur Risto Sepa 08.06.2016 otsused täiteasjas nr 027/2016/988 sõidukulu 4,50 eurot ja väravaautomaatika kontrolli kulu 317,25 eurot XX-lt väljamõistmise kohta. 6.3 Muus osas jätta XX kaebus rahuldamata. 6.4 Menetlusosaliste menetluskulud maakohtus ja ringkonnakohtus jätta menetlusosaliste endi kanda. Menetlusosalistel puuduvad menetluskulud, mida rahaliselt kindlaks määrata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättetoimetamisest. Hagita menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja kaebuse põhjendused
1.YY (sissenõudja) esitas 29.03.2016 kohtutäitur Risto Sepale avalduse Harju Maakohtu 05.06.2013 kohtumääruse tsiviilasjas nr 2-13-2290 täitmisele pööramiseks (täiteasi nr 027/2016/988).
2.16.05.2016 tegi kohtutäitur otsuse XX-lt (võlgnik) kohtutäituri tasu väljamõistmise kohta, mille kohaselt tuleb võlgnikul tasuda täitemenetluse alustamise tasu 19,16 eurot ja kohtutäituri põhitasu summas 168 eurot. 08.06.2016 tegi kohtutäitur otsuse võlgnikult kohtutäituri lisatasu (tunnitasu) väljamõistmise kohta summas 22,80 eurot. Samuti tegi kohtutäitur 08.06.2016 otsuse võlgnikult autovärava automaatika kontrolli kulu väljamõistmise kohta summas 317,25 eurot. Lisaks tegi kohtutäitur 08.06.2016 otsuse võlgnikult sõidukulu 4,50 eurot väljamõistmise kohta.
3.09.06.2016 esitas võlgnik kohtutäiturile kaebuse, milles palus täitemenetluse lõpetada ja jätta täitekulud sissenõudja kanda. 13.06.2016 esitas võlgnik kohtutäiturile teise kaebuse,
milles palus tühistada 16.05.2016 otsuse kohtutäituri tasu väljamõistmise kohta ning 08.06.2016 otsused kohtutäituri lisatasu ning täitekulude väljamõistmise kohta.
4.07.07.2016 tegi kohtutäitur kaebuse kohta otsuse, millega rahuldas kaebuse osaliselt ja nõudis välja võlgnikult menetluse alustamise tasu 19,16 eurot ja pool kohtutäituri põhitasust 84 eurot. Kohtutäitur tühistas lisatasu (tunnitasu) väljamõistmise otsuse. Kaebus jäi rahuldamata täitemenetluse lõpetamise osas. Lisaks tegi kohtutäitur 07.07.2016 teise otsuse, millega jättis kaebuse täitekulude väljamõistmise otsuste tühistamiseks rahuldamata ning nõudis võlgnikult välja sõidukulu 4,50 eurot ja väravaautomaatika kontrolli kulu 317,25 eurot.
5.Võlgnik esitas 14.07.2016 Harju Maakohtule kaebuse, paludes tühistada kohtutäituri 16.05.2016 otsuse kohtutäituri tasu väljamõistmise kohta, 08.06.2016 otsused täitekulude väljamõistmise kohta ning 07.07.2016 otsused osas, millega kohtutäitur jättis rahuldamata võlgniku 09.06.2016 ja 13.06.2016 kaebused kohtutäituri otsuste ja tegevuse peale. Kaebuse kohaselt toimetas kohtutäitur võlgnikule kuuluvas korteris (Tallinn, XXX) elavatele isikutele kätte täitmisavalduse, teate pooltele kohtu poolt kinnitatud kokkuleppe täitmisest ja 16.05.2016 kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuse. Täitedokumendiks oli Harju Maakohtu 05.06.2013 kohtumäärus, millega kohus kinnitas võlgniku ja sissenõudja kokkuleppe Ussilaka tee 16 kinnistu valdamise ja kasutamise korra kohta (edaspidi kokkulepe). Kohtutäituri teate kohaselt palus sissenõudja kontrollida maakohtu määruse täitmist kokkuleppe punktide 2.1, 2.3 ja 2.5 osas. Kokkuleppest nähtub, et kaasomanikud peavad kaasomandit kasutama selliselt, et teine kaasomanik saab takistamatult kasutada tema kasutuses olevat kaasomandi osa. Eraldi on välja toodud võlgniku kohustus mitte teha takistusi autovärava elektriga varustamisele. Jalgväravale ei ole eelnimetatud punktides ühtegi viidet ning sellega ei seondu poolte kohustusi. Kohtutäitur ei selgitanud täitmisteate vastu võtnud isikule ega võlgnikule, milles seisneb väidetav rikkumine ja kuidas seda kõrvaldada. Kohtutäitur ei selgitanud võlgnikule tema õigusi ja kohustusi. SS, kes täitmisteate kättetoimetamise aktile alla kirjutas, ei ole võlgniku esindaja ja tema esindusõigust kohtutäitur ei kontrollinud. Kohtutäituri 20.05.2016 täitmisteade ei sisaldanud vabatahtliku täitmise ettepanekut ega tähtaega. Kohtutäitur saabus kokkuleppe punktide täitmist kontrollima 30.05.2016 kell 12:00. Vastavalt samal päeval koostatud protokollile ei esinenud autovärava kaudu kinnistule pääsemisel mingeid takistusi, automaatika töötas ja värav avanes nii sissenõudja pulti kui ka võlgniku pulti kasutades. Seega tuvastas kohtutäitur, et võlgnik täidab kohtumäärust. Lisaks ei ole autovärava automaatika korrashoiu tagamine võlgniku kohustus, vaid mõlema kaasomaniku kohustus, kuna värav on kaasomandis. Kohtutäitur kontrollis ka jalgväravat ning asus seisukohale, et lukuga jalgväravat lukustades tegi võlgnik sissenõudjale takistusi kinnistule pääsemisel. Määrus ei sätesta, et võlgniku kohustuseks on lahti hoida jalgvärav. Lisaks eemaldas võlgniku korteris elav isik 30.05.2016 rattaluku koheselt, kui talle selgitati, et sissenõudja soovib, et jalgvärav oleks avatud. Autovärava automaatika kontrollimiseks ei olnud spetsialistide kaasamine vajalik, kuna kohtutäitur sai nii 20.05.2016 (võlgniku korteris elavatele isikutele dokumente kättetoimetades) kui ka 30.05.2016 veenduda, et autovärav töötab ja elektrivarustus on olemas. Sissenõudja seisukoht
6.Sissenõudja leidis, et täitemenetluse alustamine oli põhjendatud ja täitemenetluse kulud asjakohased. Täitmisavalduse esitamise tingis olukord, kus võlgnik ei täitnud 05.06.2013 kohtumäärusega kinnitatud kokkulepet. Kohtutäiturile avalduse esitamise hetkel oli sissenõudja ainukasutuses olev jalgvärav võlgniku poolt suletud trosslukuga ja ühiskasutuses oleva autovärava elektritoide võlgniku ainuvalduses oleva korteri elektrisüsteemist välja lülitatud. Sissenõudjal ei olnud autoväravat võimalik avada, kuigi sissenõudja distantspult oli töökorras. Sissenõudja juurdepääs kinnisasjale oli takistatud ka jalgvärava kaudu. Asjaolu, et võlgnik oli täitetoimingu tegemise hetkeks autovärava elektritoite sisse lülitanud, ei tähenda, et täitemenetluse alustamine või läbiviimine oleks olnud õigusvastane. Sissenõudja oli seisukohal, et kohtutäituril puuduvad pädevus ja erialased teadmised, mis võimaldaks tal kontrollida värava elektritoidet, automaatikat ja tehnilist seisukorda. Spetsialistide kohene kaasamine välistas olukorra, kus kohtutäitur oleks vea ilmnemisel pidanud kohaldama korduvat kontrolli, millega kaasneksid võlgnikule täiendavad kulud. Kuivõrd võlgnikule oli kätte toimetatud täitmisteade, täitedokumendi ning täitmisavalduse ärakiri, siis pidi võlgnik aru saama, milles seisneb täitmisavalduse sisu ning mida sissenõudja taotleb. Kohtutäituri seisukoht
7.Kohtutäitur palus jätta kaebuse rahuldamata. Kohtutäitur ei ole rikkunud formaliseerituse põhimõtet. Kohtutäitur on kontrollinud ning tuvastanud, et täitedokument oli jõustunud. Täitedokumendile oli lisatud pooltevaheline kokkulepe, mis kohtumäärusega kinnitati. Kokkuleppe kohaselt jäi plaanil numbri all 2 tähistatud jalgvärav sissenõudja ainuvaldusesse ja –kasutusse. Kokkuleppe kohaselt pidi sissenõudjal olema õigus takistamatult kasutada endale kuuluvaid alasid. Jalgvärav oli esmase teate üleandmisel (20.05.2016) kui ka kohustuse kontrollimisel (30.05.2016) rattalukuga suletud. Rattaluku võtit sissenõudjal ei olnud. Sealjuures võlgnik kinnitas, et rattalukk on tema oma ning avas enda käes oleva võtmega luku. Seega tuli jalgvärava kontrollimise kohustus täitedokumendist ning sellega lahutamatult seotud kasutuskorra kokkuleppest. Kohtutäitur oli seisukohal, et on täitnud selgitamiskohustust. Kohtutäitur selgitas esmase teate kättetoimetamisel võlgniku kinnisasjal elavatele isikutele, et nõue põhineb auto- ja jalgvärava kaudu ligipääsu nõude tagamises. Kohtutäitur saatis võlgnikule nõudekirja koos lisadega 19.05.2016. Kuna võlgnikult kinnitust kättesaamise kohta ei tulnud, andis kohtutäitur 20.05.2016 kinnisasjal elavatele isikutele üle kogu nõuet kajastava dokumentatsiooni. Kohtutäitur on vestelnud võlgniku esindajaga ning selgitanud täitmise põhjust. Menetlusdokumendi kättetoimetamisel piisab selle üleandmisest võlgniku elukohas viibivale, vähemalt 14-aastasele isikule. Võlgniku väide, et kaasomanikud vastutavad ühiselt värava automaatika korrasoleku ja tehnilise seisukorra eest, ei vasta tõele. Voolutoide autovärava toimimiseks on võlgniku ainukasutuses. Selles on võlgnik ja sissenõudja leppinud kokku kokkuleppe p-s 2.3. Võlgniku vanem selgitas, et värav on tõepoolest korduvalt rikkis olnud, põhjendades seda automaatika vanusega. Kohtutäitur selgitas täitmisteate üleandmisel nii suuliselt kui ka üleantud dokumentide vahendusel, et kohustuse täitmist kontrollib kohtutäitur 30.05.2016. Seega oli vabatahtliku täitmise ajaks 10 päeva esmase teate ja kohustuse kontrollimise vahel. Toimingu kontrollimise päeval kinnitasid võlgniku kinnistul elavad isikud, et nemad on jalgvärava lukustanud. Kohtutäitur tuvastas, et autovärava kaudu on juurdepääs tagatud, kuid jalgvärava kaudu juurdepääsu tagatud ei olnud.
Kohtutäitur pidas vajalikuks kaasata pädevussertifikaati omava elektriku ning kogenud autovärava automaatika paigaldaja, kuna kohtutäituril ei ole vastavat erialast ettevalmistust. Alternatiivina oleks kohtutäitur pidanud probleemi ilmnemisel tegema teistkordse väljasõidu võlgniku juurde ning seega oleks lisandunud teistkordne kulu kohtutäituri väljakutse eest. Maakohtu määrus ja selle põhjendused
8.Harju Maakohus jättis 31.10.2018 määrusega võlgniku kaebuse rahuldamata. Kohus jättis kohtutäituri menetluskulud tema enda kanda, kõik ülejäänud menetluskulud võlgniku kanda ning määras sissenõudja menetluskulud kindlaks selliselt, et neid võlgnikult välja ei mõisteta.
9.Maakohus märkis, et vaidlustatud täiteasjas on täitedokumendiks Harju Maakohtu 05.06.2013 määrus tsiviilasjas nr 2-13-2290, millega kohus kinnitas poolte vahel sõlmitud kompromissi (jõustunud 07.06.2013) ja pooled ei vaidle selle üle, et sissenõudja esitas lahendi täitmiseks kohtutäiturile täitmisavalduse. Kohus ei nõustunud võlgniku seisukohaga nagu oleks kohtutäitur rikkunud formaliseerituse põhimõtet, kui kontrollis jalgväravat. Sissenõudja märkis 29.03.2016 täitmisavalduses, et sissenõudjal puudub takistamatu ligipääs tema ainukasutuses olevatele ja ühiskasutuses olevatele kinnistu aladele, kuivõrd sissenõudja ainukasutuses olev jalgvärav oli võlgniku poolt suletud trosslukuga. Tulenevalt Harju Maakohtu 05.06.2013 kohtumääruse p-st 1.1 valdavad ja kasutavad kaasomanikud kaasomandisse kuuluvat kinnistut vastavalt kohtumäärusele lisatud kinnistu valdamise ja kasutamise korra kokkuleppele. 04.05.2013 koostatud kasutuskorra kokkuleppe p 1.1.6 kohaselt jääb lepingu lisaks oleval plaanil numbri all 2 tähistatud jalgvärav sissenõudja ainuvaldusse ja –kasutusse. Kokkuleppe p 2.5 kohaselt peab kaasomanikul olema õigus takistamatult kasutada ainuvaldusesse- ja kasutusse jäävaid alasid. Kohus nõustus kohtutäituri seisukohaga, et jalgvärava toimimise kontrollimise kohustus tuleneb otseselt täitedokumendist ning sellega lahutamatult seotud kasutuskorra kokkuleppest, mistõttu formaliseerituse põhimõttega vastuolu puudub. Eeltoodust tulenevalt olid eeldused täitemenetluse algatamiseks täidetud ja täitemenetlus algatati õigesti.
10.Kohus osundas, et kui võlgnik on seisukohal, et esinevad sisulised vastuväited täitedokumendile (ta ei rikkunud täitedokumendist tulenevaid kohustusi vms), kujutab see materiaalõiguslikku vaidlust sissenõudja ja võlgniku vahel. Kaebuses täituri tegevusele saab isik tugineda vaid formaalsetele rikkumistele täitemenetluses. Kõigi sisulist poolt puudutavate vastuväidete osas saab võlgnik esitada sissenõudja vastu hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks. Käesoleva asjas sundtäitmise lubamatuks tunnistamisele suunatud nõuet esitatud ei ole.
11.Kohus oli seisukohal, et kohtutäitur on oma vastuses kohtule veenvalt põhistanud selgitamiskohustuse täitmist ning kohtul puudus alus kahelda kohtutäituri poolt avaldatus. Kohtutäituri põhjenduste kohaselt selgitas kohtutäitur teate kättetoimetamisel võlgniku vanematele, et nõue põhineb peaasjalikult auto ja jalgvärava kaudu ligipääsu tagamises. Kohtutäitur saatis võlgnikule esmase nõudekirja koos lisadega 19.05.2016. Kohtutäitur vestles telefonis võlgniku esindaja Helvia Räägeliga ning selgitas täitmise põhjust. Kohtule esitatud asjaoludest ei nähtu, et võlgnik oleks avaldanud soovi kohtutäituri büroo lahtioleku aegadel täitetoimikuga tutvumiseks ja täiendavate selgituste saamiseks ning kohtutäitur oleks sellest keeldunud. Eeltoodud asjaolusid hinnates ei tuvastanud kohus selgitamiskohustuse rikkumist kohtutäituri poolt.
12.Poolte vahel ei ole vaidlust asjaolus, et täitmisteates ei ole sõnaselgelt märgitud vabatahtlikku täitmise tähtaega. Kohtutäitur selgitas võlgniku kinnisasjal elavatele isikutele nii suuliselt kui ka üleantud dokumentide vahendusel, et kirjeldatud kohustuse täitmist kontrollib kohtutäitur 30.05.2016. Kohus leidis, et seda tähtaega tuli käsitleda vabatahtliku täitmise tähtajana ning eraldi vabatahtliku täitmise tähtaja määratlemata jätmist ei saa kohtutäiturile ette heita. Sissenõudja täitmisavalduse kohaselt ei olnud tagatud pääs tema kinnisasjale – see on oluline rikkumine, mis vajas kiireloomulist lahendamist. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et vabatahtliku täitmise tähtajana tuli käsitleda 30.05.2018 ning ka täitemenetluse osalised pidid sellest selgelt aru saama.
13.Kohus oli seisukohal, et kohtutäituril puuduvad pädevus ja erialased teadmised, mis võimaldaks tal kontrollida värava elektritoidet, automaatikat ja tehnilist seisukorda. Nimetatud asjaolude tuvastamine oli aga täitmisavalduses esitatu kohaselt vajalik. Eeltoodust tulenevalt ei saa kohtutäiturile ette heita, et ta oleks pidanud omaalgatuslikult kontrollima värava tehnilist seisukorda. Kohus oli seisukohal, et täitekulud spetsialisti teenusele seoses värava tehnilise seisukorra kindlakstegemisega on põhjendatud. Võlgniku määruskaebus
14.Võlgnik palub määruskaebuses maakohtu määruse tühistada täies ulatuses ning teha uus määrus, millega kaebus rahuldatakse. Menetluskulud palub võlgnik jätta kohtutäituri kanda.
15.Määruskaebuse kohaselt ei sätesta ükski Harju Maakohtu 05.06.2013 kohtumääruse aluseks oleva 04.05.2013 kompromissi punkt, et võlgniku kohustuseks on hoida lahti jalgvärav, mistõttu ei saa võlgnik nõustuda ka maakohtu seisukohaga, et jalgvärava kontrollimise kohustus tuleneb otseselt täitedokumendist. Kohtutäitur peab formaliseeritusse põhimõttest lähtudes kontrollima kohtulahendi täitmist ning kui täitedokumendist ei tulene kohustust, mille rikkumisele sissenõudja avalduses viitab, siis tuleb sissenõudja sellekohane väide jätta tähelepanuta.
16.Maakohus on ebaõigesti leidnud, et kohtutäitur on suuliselt selgitanud võlgniku kinnisasjal elavatele isikutele, et kirjeldatud kohustus tuleb täita hiljemalt 30.05.2016 ja seda tähtaega tuleb käsitleda vabatahtliku täitmise tähtajana. Käesoleval juhul täitmisteade vabatahtliku täitmise ettepanekut ega tähtaega ei sisaldanud.
17.Kohtutäituri poolt koostatud dokumentidest ei nähtu, milles täpsemalt seisneb võlgnikupoolne kohtumääruse rikkumine, kohtutäitur on vaid viidanud 04.05.2013 kasutuskorra punktidele 2.1, 2.3 ja 2.5. Kuivõrd võlgnik teadis, et ta ei ole kohtumäärust rikkunud, autovärav töötab ning sissenõudjal on olemas ligipääs tema ainukasutuses ja ka ühiskasutuses olevatele aladele, siis ei saanud ta aru, mida ta peaks veel tegema või missugune kohustus on kohtutäituri viidatud kasutuskorra punktidest tulenevalt täitmata. Kohtutäituri väide, et 20.05.2016 täitmisteadet kätte toimetades selgitas ta valdajatele, et 30.05.2016 peab puudus (jalgväraval olev rattalukk) olema likvideeritud, ei vasta tõele. Võlgniku korteris elav võlgniku isa, kes täitmisteate vastu võttis, küsis kohtutäiturilt, kas täitemenetlus puudutab ka jalgvärava lukku ja kas ta peaks selle eemaldama, kuid kohtutäitur ütles, et seda pole vaja teha. Kohtutäitur oleks pidanud täitmisteatesse märkima, mida võlgnik peab tegema, et pidada kohtumäärus täidetuks ja missuguse tähtaja jooksul ta peab selle toimingu teostama.
Vastused määruskaebustele
18.Kohtutäitur ja sissenõudja vaidlesid määruskaebusele vastu. Edasine menetluse käik
19.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht
20.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu 31.10.2018 määrus tuleb TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada osas, milles maakohus jättis rahuldamata võlgniku kaebuse kohtutäituri 07.07.2016 otsuse peale, milles kohtutäitur jättis rahuldamata võlgniku kaebuse kohtutäituri 08.06.2016 otsuste, sõidukulu 4,50 eurot ja väravaautomaatika kontrolli kulu 317,25 eurot võlgnikult väljamõistmise kohta, tühistamiseks ja nõudis nimetatud summad võlgnikult välja. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue määruse, millega rahuldab kaebuse osaliselt ja tühistab kohtutäituri 07.07.2016 otsuse täiteasjas nr 027/2016/988, milles kohtutäitur jättis rahuldamata võlgniku kaebuse kohtutäituri 08.06.2016 otsuste, sõidukulu 4,50 eurot ja väravaautomaatika kontrolli kulu 317,25 eurot võlgnikult väljamõistmise kohta, tühistamiseks ja nõudis nimetatud summad võlgnikult välja. Samuti tuleb tühistada kohtutäituri 08.06.2016 otsused täiteasjas nr 027/2016/988 sõidukulu 4,50 eurot ja väravaautomaatika kontrolli kulu 317,25 eurot võlgnikult väljamõistmise kohta. Lisaks tuleb maakohtu määrus tühistada menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise osas. Ringkonnakohus teeb uue menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise. Muus osas tuleb maakohtu määrus jätta muutmata. Määruskaebus kuulub rahuldamisele osaliselt.
21.Sissenõudja esitas 29.03.2016 kohtutäiturile avalduse täitemenetluse algatamiseks põhjendusega, et sissenõudja ainukasutuses olev jalgvärav on võlgniku poolt suletud trosslukuga ning ühiskasutuses oleva autovärava elektritoide on elektrisüsteemist välja lülitatud. Kohtutäitur koostas 16.05.2016 teate kohtu poolt kinnitatud kokkuleppe täitmisest, milles märkis muuhulgas, et kohtutäitur kontrollib kokkuleppe punktide 2.1, 2.3 ja 2.5 täitmist 30.05.2016 ning palus tagada selleks juurdepääs. 30.05.2016 koostas kohtutäitur protokolli, mille kohaselt on sissenõudja käes olev automaatikapult töökorras ja värava automaatika toimiv. Samas tuvastas kohtutäitur, et jalgvärav on suletud rattalukuga, mille võlgnik kohtutäituri selgituse peale eemaldas.
22.Riigikohus on korduvalt leidnud, et täitemenetluses kehtib formaliseerituse põhimõte, mille kohaselt peab kohtutäitur kontrollima, kas täitmiseks esitatud dokument vastab formaalselt seaduse nõuetele, kuid ta ei pea kontrollima materiaalõiguslikke asjaolusid. Samuti on Riigikohus märkinud, et tulenevalt täitemenetluse formaliseerituse põhimõttest ei saa kohtutäitur kontrollida ega tõlgendada täitedokumendi sisu ning seda tuleb täita sõnastuses, nagu see on otsuses kirjas (vt nt Riigikohtu 16. novembri 2016. a määrus tsiviilasjas nr 32-1-110-16, p 16). Vaidluse all ei ole, et täitedokumendiks on käesoleval juhul Harju Maakohtu 05.06.2013 kohtumäärus tsiviilasjas nr 2-13-2290, millega kinnitati sissenõudja ja võlgniku kompromiss.
23.Võlgnik leiab, et kohtutäitur kontrollis põhjendamatult jalgvärava lahtiolekut, kuna selles osas ei tulene võlgnikule kohtumäärusest kohustusi. Kolleegium nõustub maakohtuga selles, et kohtutäitur ei rikkunud formaliseerituse põhimõtet, kui kontrollis, kas jalgvärava kaudu on sissenõudjale tagatud sissepääs kinnistule. Kohtutäituri õigus kontrollida sissenõudja juurdepääsu kinnistule sissenõudja ainukasutusse kuuluva jalgvärava kaudu tuli Harju Maakohtu 05.06.2013 kohtumäärusele lisatud kinnistu valdamise ja kasutamise korra
kokkuleppest. Kokkuleppe p 1.1.6 järgi kuulus vaidlusalune jalgvärav sissenõudja ainuvaldusse ja –kasutusse, mida võlgnik pidi kokkuleppe p 2.1 ja 2.5 kohaselt võimaldama sissenõudjal takistamatult kasutada. Eeltoodust tulenevalt on põhjendamatu võlgniku seisukoht, et jalgvärava osas on täitemenetlus valesti alustatud, mis on aluseks täitemenetluse lõpetamiseks. Kohtutäituri 30.05.2016 protokolliga on tõendatud, et võlgnik on seda kohustust rikkunud, kuna oli sulgenud jalgvärava rattalukuga. Ebaõige on võlgniku seisukoht, et ta ei saanud aru, et jalgväravat tullakse kontrollima. Kohtutäituri 16.05.2016 teatele lisatud sissenõudja täitmisavaldusest on näha, et sissenõudja heidab võlgnikule ette, et sissenõudja ainukasutuses olev jalgvärav on võlgniku poolt suletud trosslukuga. Tõendamata on võlgniku väide, et kohtutäitur ütles võlgniku isale, et jalgväravalt ei ole rattalukku vaja eemaldada.
24.Võlgnik on seisukohal, et kohtutäitur rikkus täitemenetluse seadustikku, kuna ei andnud täitedokumendi täitmiseks vabatahtlikku tähtaega. Maakohus asus seisukohale, et kohtutäitur andis võlgnikule vabatahtliku täitmise tähtaja. Kolleegium ei nõustu maakohtuga. TMS § 24 lõikes 3 on märgitud nõuded täitmisteatele. TMS § 24 lg 3 p 3 kohaselt märgitakse täitmisteates ettepanek täitedokumendi vabatahtlikuks täitmiseks ja vabatahtliku täitmise tähtaeg. Kohtutäitur on 16.05.2016 koostanud teate pooltele kohtu poolt kinnitatud kokkuleppe täitmisest, milles on muuhulgas märkinud, et kohtutäitur kontrollib kokkuleppe punktide 2.1, 2.3 ja 2.5 täitmist 30.05.2016 ning palus tagada selleks juurdepääs. Kolleegium on seisukohal, et nimetatud dokument ei sisaldanud ettepanekut täitedokumendi vabatahtlikuks täitmiseks ja vabatahtliku täitmise tähtaega, mistõttu ei vastanud see TMS § 24 lg 3 p 3 nõudele. Lisaks sätestas TMS § 25 lg 1 (2016.a mais kehtinud redaktsioonis), et kui seaduses ega kohtulahendis ei ole täitedokumendi vabatahtliku täitmise tähtaega määratud, määrab selle kohtutäitur. Tähtaeg ei või olla lühem kui 10 päeva ega pikem kui 30 päeva, kui käesolevas seadustikus ei ole ette nähtud teisiti. Sissenõudja nõusolekul võib kohtutäitur määrata täitedokumendi vabatahtliku täitmise tähtaja pikema kui 30 päeva. Isegi, kui lähtuda kohtutäituri seisukohast ja käsitleda 16.05.2016 teates antud tähtaega vabatahtliku täitmise tähtajana, ei vasta see TMS § 25 lg 1 tingimusele. Kohtutäituri selgituste kohaselt toimetati võlgnikule 16.05.2016 teade kätte 20.05.2016. Kohtumääruse täitmist kontrolliti 30.05.2016. Seega jäi teate kättetoimetamise ja kohtumääruse täitmise kontrollimise vahele 9 päeva, kuigi seaduse kohaselt oli vabatahtliku täitmise minimaalne tähtaeg 10 päeva.
25.Ringkonnakohtu hinnangul ei oma see rikkumine mõju aga kohtutäituri tasu osas. Kohtutäituri seaduse (KTS) § 30 lg 1 ja 2 kohaselt tasub täitemenetluses menetluse alustamise tasu ja põhitasu võlgnik kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. KTS § 32 lg 1 kohaselt muutub menetluse alustamise tasu sissenõutavaks menetluse alustamisega. Kohtutäituri otsuse tegemise ajal kehtinud TMS § 25 lg 2 redaktsiooni kohaselt võib täitedokumendi täitmise puhul enne täitedokumendi vabatahtlikuks täitmiseks antud tähtaja möödumist võlgnikult nõuda kohtutäituri põhitasu üksnes pooles ulatuses seaduses ettenähtust. Antud juhul ongi kohtutäitur 07.07.2016 otsuses nõudnud kohtutäituri põhitasu pooles ulatuses, mistõttu ei anna vabatahtliku täitmise tähtaja mitteandmine alust kohtutäituri tasu suuruse muutmiseks. Kuna on tõendatud, et võlgnik rikkus jalgvärava osas kohtumäärust, siis on täitemenetluse alustamise tasu ja pooles ulatuses põhitasu võlgnikult väljanõudmine põhjendatud. Seejuures ei oma kohtutäituri tasu võlgnikult väljamõistmise osas tähendust küsimus, kas võlgnik rikkus kohtumäärust ka autoväravaga seonduvalt, kuna kohtutäituri tasu otsusest nähtuvalt ei sõltunud täitemenetluse alustamise tasu ja põhitasu suurus sellest, kas täitemenetlust alustati ühe või kahe rikkumise kohta. Kohtutäituri lisatasu otsuse on kohtutäitur ise 07.07.2016 otsusega tühistanud.
26.Kolleegiumi hinnangul ei ole täitemenetluse kulu (s.o sõidukulu 4,50 eurot ja väravaautomaatika kontrolli kulu 317,25 eurot) võlgnikult väljamõistmine põhjendatud. TMS § 37 lg 1 järgi on täitekulud kohtutäituri tasu ning kohtutäituri ja sissenõudja või kolmanda isiku poolt pärast täitemenetluse alustamist täitemenetluseks tehtud vajalikud kulutused. Kolleegium leiab, et kuna kohtutäitur ei andnud võlgnikule vabatahtliku täitmise tähtaega, siis ei saa 30.05.2016 tehtud sõidukulu ja väravaautomaatika kontrolli kulu pidada vajalikuks kuluks. Ka juhul, kui kohtutäitur oleks määranud vabatahtliku täitmise tähtaja, ei saaks väravaautomaatika kontrolli kulu pidada põhjendatuks. Sõiduvärava töökorras olekut saanuks kohtutäitur esmalt kontrollida ka ilma spetsialistita. Spetsialisti kutsumine võinuks põhjendatud olla olukorras, kus sõiduvärava kontrollimisel ilmnenuks eriteadmisi nõudev probleem. Eeltoodust tulenevalt on kaebus põhjendatud osas, mis puudutab sõidukulu 4,50 eurot ja väravaautomaatika kontrolli kulu 317,25 eurot võlgnikult väljamõistmist puudutavate otsuste tühistamist. Menetluskulud
27.TsMS § 172 lg 1 sätestab, et hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Lähtudes TsMS § 172 lg-st 1 ning arvestades seda, et võlgniku kaebus kuulub rahuldamisele osaliselt, peab kolleegium põhjendatuks jätta menetlusosaliste menetluskulud maakohtus ja ringkonnakohtus nende endi kanda. Seetõttu puuduvad ka menetluskulud, mida rahaliselt kindlaks määrata.
(allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots
(allkirjastatud digitaalselt) Krista Kirspuu
(allkirjastatud digitaalselt) Imbi Sidok-Toomsalu
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.