J T kaebus kohtutäitur Risto Sepp otsustele täiteasjas nr xxxx
Menetlustoiming
Lõpplahend hagita menetluses
Menetlusosalised
Avaldaja: J T (isikukood xxxx, xxxx) Avaldaja esindaja: vandeadvokaat Helvia Räägel, e-post: [email protected] Puudutatud isik I: kohtutäitur Risto Sepp (Narva mnt 7D, 10117 Tallinn, e-post: [email protected]) Puudutatud isik II: R P (isikukood xxxx, xxxx) Puudutatud isik II esindaja: Hannes Kink, e-post: [email protected], [email protected]
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta J T kaebus kohtutäitur Risto Sepp 16.05.2016.a; 08.06.2016.a ja 07.07.2016.a otsustele täiteasjas nr xxxx rahuldamata.
2.Jätta puudutatud isiku I menetluskulud tema enda kanda.
3.Jätta kõik ülejäänud menetluskulud avaldaja kanda.
4.Määrata puudutatud isiku II menetluskulud kindlaks selliselt, et neid avaldajalt välja ei mõisteta. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Asjaolud ja kaebuse põhjendused
1.Tallinna kohtutäitur Risto Sepp toimetas 20.05.2016.a J T kätte täitmisavalduse, teate pooltele kohtu poolt kinnitatud kokkuleppe täitmisest ja 16.05.2016.a kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuse. Täitedokumendiks oli Harju Maakohtu 05.06.2013.a kohtumäärus koos lisadega, millega kohus kinnitas J T ja R P kokkuleppe Xxxx kinnistu valdamise ja kasutamise korra kohta.
2.Kohtutäituri teate kohaselt palus sissenõudja kontrollida Harju Maakohtu 05.06.2013.a kohtumääruse täitmist poolte vahel sõlmitud kokkuleppe punktide 2.1, 2.3 ja 2.5 osas. Kaasomanik 1 on kokkuleppes J T ja kaasomanik 2 on R P. Kokkuleppest nähtub, et kaasomanikud peavad kaasomandit kasutama selliselt, et teine kaasomanik saab takistamatult kasutada tema kasutuses olevat kaasomandi osa. Eraldi on välja toodud kaasomaniku 1 kohustus mitte teha takistusi autovärava elektriga varustamisele. Jalgväravale ei ole eelnimetatud punktides ühtegi viidet ning sellega ei seondu poolte kohustusi.
3.Vastavalt kohtutäituri poolt 30.05.2016.a koostatud protokollile ilmnes kohtumääruse täitmist kontrollides, et autovärava kaudu kinnistule pääsemisel ei esinenud mingeid takistusi, automaatika töötas ja värav avanes nii sissenõudja automaatikapulti kui ka J T pulti kasutades. Seega tuvastas kohtutäitur, et võlgnik täidab kohtumäärust ja sissenõudja täitmisavaldus on põhjendamatu.
4.08.06.2016.a saatis kohtutäitur avaldajale täitekulu väljamõistmise otsuse, millega kohtutäitur oli J T välja mõistnud tasu summas 317,25 eurot autovärava automaatika ja toite kontrollimise eest A 4 T OÜ abil; lisatasu (tunnitasu) väljamõistmise otsuse kohtutäituri tunnitasu büroo väliste toimingute tegemise eest summas 22,80 eurot ja täitekulu (sõidukulu) väljamõistmise otsuse summas 4,50 eurot. Avaldaja on seisukohal, et temalt täitemenetlusega seotud kulude sissenõudmine ei ole põhjendatud.
5.Kohtutäitur on oma 07.07.2016.a otsuse punktis 1.2 märkinud, et 20.05.2016.a avaldaja korteri valdajale üle antud täitmisteates oli kohtutäitur teavitanud võlgnikku kokkuleppe kontrollimise kuupäevast, milleks oli 30.05.2016.a ning seda kümmet päeva, mis jäi täitmisteate kättetoimetamise ja kontrollimise kuupäeva vahele käsitlebki kohtutäitur vabatahtliku täitmise tähtajana. Käesoleval juhul täitmisteade vabatahtliku täitmise ettepanekut ega tähtaega ei sisaldanud ja kohtutäituri hilisem väide, et tema käsitles täitmisteate kättetoimetamise ja kontrollimise kuupäeva vahelist aega vabatahtliku täitmise tähtajana, ei ole asjakohane. Kohtutäitur ei selgitanud täitmisteate vastu võtnud isikule, veel vähem võlgnikule, milles üldse seisneb väidetav rikkumine ja kuidas seda kõrvaldada.
6.Avaldaja on seisukohal, et jalgvärava kontrollimine ei olnud kohtutäituri pädevuses. Kohtutäitur pidi kontrollima Harju Maakohtu 05.06.2013.a määruse täitmist määruse punktide 2.1, 2.3 ja 2.5 osas. Kohtutäitur kontrollis ka jalgväravat, kuigi mitte ükski määruse punktidest ei sätesta, et avaldaja kohustuseks on hoida lahti ka jalgvärav ning on asunud seisukohale, et jalgvärava jalgrattalukuga lukustades tegi avaldaja sissenõudjale takistusi kinnistule pääsemisel. Samas nähtub asjaoludest ja 30.05.2016.a protokollist, et pult oli sissenõudjal olemas ja töötas, samuti oli olemas elektritoide autoväravale. Jalgväravat ei oleks kunagi rattalukuga suletud, kui sissenõudja oleks selle ise oma võtmega sulgenud. Avaldaja on seisukohal, et kohtutäitur on rikkunud formaliseerituse põhimõtet, asudes kontrollima, kas avaldaja täidab kohustusi, milliseid talle täitedokumendist üldse ei tulenegi.
7.Vastavalt avaldaja ettepanekule 30.05.2016.a paigaldas sissenõudja paari nädala jooksul jalgväravale lõpuks luku, mille võti asub sissenõudja käes. Selle aja jooksul oli jalgvärav avatud, mille tõttu oli võõrastel isikutel jälle takistamatu juurdepääs avaldaja kinnistule ja seal asuvatele asjadele. Tuleb märkida, et avaldaja korteris elav isik eemaldas 30.05.2016.a rattaluku koheselt, kui talle selgitati, et sissenõudja soovib, et jalgvärav oleks avatud.
8.Lisaks on ebaõige ka kohtutäituri seisukoht, et valdajale nende õiguste ja kohustuste selgitamisega on täidetud TMS § 8 sätestatud kohtutäituri kohustus selgitada täitemenetluse
osalistele nende õigusi ja kohustusi. S T, kes väidetavalt täitmisteate kättetoimetamise aktile alla kirjutas, ei ole võlgniku esindaja ja tema esindusõigust kohtutäitur ka ei kontrollinud. Seega ei ole kohtutäitur selgitanud täitemenetluse osalistele, s.t võlgnikule tema õigusi ja kohustusi, veel vähem teavitanud võlgnikku, milles seisneb väidetav kohtumääruse rikkumine.
9.Avaldaja on seisukohal, et autovärava automaatika korrasoleku tagamine ei ole avaldaja kohustus, vaid mõlema kaasomaniku kohustus, kuivõrd autovärav kuulub kaasomandisse. Avaldaja on seisukohal, et täiesti mittevajalik oli kaasata spetsialiste autovärava automaatika kontrollimiseks, kuivõrd kohtutäitur sai nii 20.05.2016.a võlgniku korteris elavatele isikutele dokumente kätte toimetades kui ka 30.05.2016.a veenduda, et autovärav töötab takistusteta ja selle elektrivarustus on olemas. Spetsialisti kaasamine oleks olnud vajalik siis, kui värav ei oleks avanenud ning oleks vaja olnud tuvastada, kas see võib olla tingitud toite puudumisest.
10.Avaldaja on seisukohal, et kuigi üldpõhimõtte kohaselt tasub täitemenetluse kulud võlgnik, siis käesoleval juhul on selle põhimõtte rakendamine ebaõiglane ja võlgnikule koormav. Nagu kohtutäitur tuvastas, olid täidetud kõigi sissenõudja poolt täitmisavalduses ja kohtutäituri teates viidatud kokkuleppe punktide nõuded – autovärav avanes takistusteta ning juurdepääs kinnistule oli sissenõudjal olemas. Asjaolu, et jalgvärav oli suletud jalgrattalukuga, ei tähenda kohtumääruse mittetäitmist, kuivõrd kokkuleppe punktide kohaselt ei pea jalgvärav olema avatud. Kui taolistel juhtudel, kus sissenõudja on esitanud põhjendamatult ja pahatahtlikult täitmisavalduse, mille alusel on alustatud täitemenetlust, jääb täitemenetluse kulu võlgniku kanda, siis ei ole edaspidi mingit takistust hakatagi kohtutäiturit kasutama teisele poolele ebameeldivuste ning kulutuste tekitamiseks. Avaldaja leiab, et käesoleval juhul oleks kohtutäitur pidanud kõik täitemenetluse kulud välja nõudma sissenõudjalt KTS § 41 lg 1 alusel. Puudutatud isiku II (sissenõudja) seisukoht
11.Puudutatud isik II vaidleb avaldaja kaebusele vastu. Sissenõudja nõustub täitemenetluses xxxx võlgniku kaebustele tehtud kohtutäituri seisukohtade ja otsustega ning leiab, et on põhjendatud võlgnikult kõigi täitemenetlusega seotud kulude sissenõudmine. Kohtutäiturile täitmisavalduse esitamise tingis olukord, kus võlgnik ei ole täitnud Harju Maakohtu 05.06.2013.a kohtumäärusega kinnitatud kinnisasja kasutamiskorda.
12.Täitmisavalduses esitatu kohaselt oli avalduse kohtutäiturile esitamise hetkel kasutuskorra kohaselt sissenõudja ainukasutuses olev jalgvärav võlgniku poolt suletud trosslukuga ning ühiskasutuses oleva autovärava elektritoide võlgniku ainuvalduses oleva Xxxx hoone elektrisüsteemist välja lülitatud. Autoväravad on avatavad üksnes distantspuldist elektriliselt ning mehhaaniliseks avamiseks on vajalik pääseda sissepoole jalgvärava kaudu. Sissenõudja oli varasemalt korduvalt pöördunud kaasomaniku osa valdajate poole suuliselt ning võlgniku poole ka kirjalikult palvega takistused kõrvaldada kuid paraku tulutult.
13.Asjaolu, et jalgväravale ei ole kõnealuse kasutuskorra punktides ühtegi viidet ei tähenda, et sellega ei seondu võlgnikule kohustusi. Kõnealuse kasutuskorra punkti 2.1 esimene lause sätestab sõnaselgelt järgmist: "Kaasomanik 1 kohustub tagama kaasomanikule 2 takistamatu juurdepääsu kaasomaniku 2 ainukasutusse jäävatele kinnistu aladele ja samuti ühiskasutuse aladele"; st. et võlgnikul on kohustus teha endast kõik olenev, et puuduksid mistahes takistused.
14.Täitetoimingu tegemise hetkeks oli jalgvärav võlgniku poolt endiselt trosslukuga suletud st. et võlgnik ei olnud vabatahtlikult takistust kõrvaldanud ning see tegi võlgnik alles täitetoimingu käigus. Võlgnik on seisukohal, et jalgvärava kontrollimine ei olnud antud juhul kohtutäituri pädevuses. Nagu eelnevalt märgitud, oli antud juhul sissenõudja juurdepääs kinnisasjale takistatud mh. jalgvärava kaudu, seega rikkus võlgnik kasutuskorra kokkuleppe 2.1. esimeses lauses toodud kohustust. Seega on täitemenetluse läbiviimine põhjendatud ning kohtutäituril ka pädevus kontrollida võlgniku poolt sissenõudja kinnisjasjale ligipääsu tagamist.
15.Täitmisavalduses palus sissenõudja kontrollida ning tagada kinnisasjale ligipääsu ka elektrilise autovärava kaudu. Täitmisavalduse esitamise hetkel ei olnud autoväravat avada võimalik, kuigi sissenõudja distantpult oli töökorras. Asjaolu, et võlgnik oli täitetoimingu tegemise hetkeks autovärava elektritoite sisse lülitanud ei tähenda, et täitemenetluse alustamine või läbiviimine oleks olnud õigusvastane.
16.Kohtutäitur võib iseseisvalt otsustada kuidas ja milliseid meetodeid kasutades ta täitmist kontrollib. Kui kohtutäitur on leidnud, et ta ei saa mingeid asjaolusid iseseisvalt tuvastada siis on ka kolmandate eriteadmisi omavate isikute kaasamine põhjendatud.
17.Sissenõudja nõustub, et kohtutäituril puuduvad pädevus ja erialased teadmised, mis võimaldaks tal kontrollida värava elektritoidet, automaatikat ja tehnilist seisukorda. Spetsialistide kohene kaasamine välistas ka olukorra, kus kohtutäitur oleks vea ilmnemisel pidanud kohaldama korduvat kontrolli, millega kaasneksid võlgnikule ajakulu ja sõidukulu näol täiendavad kulud. Oluline oli välistada, et autoväravate mittetoimimise põhjuseks on miski muu kui elektritoite väljalülitamine võlgniku poolt. Kuivõrd vaidlust ei ole selles, et autoväravad saavad elektritoite võlgnikule kuuluva reaalosa elektrijaotlast (millele on ainuvaldus võlgnikul) siis saab autoväravate mittetoimimise tingida üksnes elektritoite katkestamine.
18.Sissenõudja märgib, et antud juhul seisneski täitetoimingu tegemine just selles, et tagada kasutuskorra täitmine võlgniku poolt. Selleks aga tuli kohtutäituril tuvastada a) kas autoväravad avanevad olukorras kui on olemas elektritoide ning b) kas autovärava mitteavanemise põhjuseks võib olla mõni muu põhjus kui elektritoite väljalülitamine võlgniku ainuvalduses olevast elektrijaotlast.
19.Sissenõudja soovib rõhutada - arvestades, et ei ole tuvastatud muid puudusi autoväravate süsteemi (mootorid, ajamid, elektriosa) töös, siis saab neid asjaolusid välistades peale täitetoimingu läbiviimisel tuvastatud asjaoludele tuginedes väita, et autovärava senise ja ka hilisema mittetoimimise põhjuseks saab olla ilmselgelt ainult kasutuskorra kokkuleppe p.-s. 2.3. toodud kohustuste, mittetäitmine võlgniku poolt.
20.Sissenõudja leiab, et on ilmne kuivõrd võlgnikule oli eelnevalt teada täitetoimingu (ja kontrolli) läbiviimise kuupäev ja kellaaeg, siis just selleks ajaks lülitas võlgnik värava elektritoite sisse tagasi. Koheselt peale täitetoimingu lõpetamist aga on värava elektritoide taas välja lülitatud olnud ning kuni käesoleva seisukoha kohtule esitamiseni autoväravad ei tööta. Võlgnik märgib oma kohtule esitatud kaebuse p.-s. 2.3., et kohtutäitur tuvastas, et J T täidab kohtumäärust, kuid leiab ekslikult, et tegemist oli olukorraga, kus täitedokument on täidetud enne sissenõudja avalduse esitamist kohtutäiturile. Sissenõudja leiab, et antud juhul oli võlgnik oma kohustuse täitnud kas peale täitmisteate kättesaamist või hiljemalt enne täitetoimingu tegemise algust.
21.Sissenõudja leiab, et kuivõrd võlgnikule oli kätte toimetatud täitmisteade, täitedokumendi ning täitmisavalduse ärakiri siis pidi võlgnik aru saama, milles seisneb täitmisavalduse sisu ning täpselt mida sissenõudja taotleb. Võlgnikul oli võimalus pöörduda kohtutäituri või sissenõudja poole enne täitetoimingu läbiviimist.
22.Samuti on võlgnikule teada kaasomanike vahel kehtiva kasutuskorra sisu, sh võlgniku kohustus tagada sissenõudjale takistamatu juurdepääsu sissenõudja ainukasutusse jäävatele kinnistu aladele ja samuti kinnistu ühiskasutuse aladele. Kohtutäitur on saatnud võlgnikule 16.05.2016.a. teate, milles on selgitatud, et kohtutäitur kontrollib täitetoimingu läbiviimisel kinnistu valdamise ja kasutamise korra kokkuleppe p 2.1; 2.3; 2.5 täitmist või sellest hoidumist. Kirjale on kohtutäituri poolt lisatud kasutuskorra tekst ning kasutuskorra kaart, kasutuskorda kinnitav kohtumäärus ning ka täitmisavaldus.
23.Puudutatud isik II palub jätta avaldus rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda.
Puudutatud isiku II (kohtutäitur) seisukoht
24.Puudutatud isik II vaidleb esitatud kaebusele kogu ulatuses vastu.
25.Oma 07.07.2016.a otsuses viitas kohtutäitur võlgniku õigusele kaitsta end läbi kaebemenetluse ning asjaolule, et seda võetud ei ole, millega soovis kohtutäitur näitlikustada võlgniku väidete vasturääkivust. Kohtutäitur on jätkuvalt seisukohal, et on läbiviidud menetluses olnud erapooletu ning viinud läbi komplitseeritud menetluse püsitatud nõuetest ning saavutatud eesmärke silmas pidades edukalt.
26.Kohtutäitur on kontrollinud ning tuvastanud, et täitedokumendiks olev 05.06.2013.a määrus tsiviilasjas nr 2-13-2290 oli jõustunud 07.06.2013.a. Sellega oli täidetud formaliseerituse nõue tulenevalt TMS § 12 lg 1. Viidatud lahendi resolutsiooni punkti 1.1. kohaselt R P ja J T valdavad ning kasutavad edaspidi kaasomandisse kuuluvat kinnistut (Xxxx) vastavalt kohtumäärusele lisatud kinnistu valdamise ja kasutamise korra kokkuleppele. Ka 04.05.2013.a poolte vaheline ning täitedokumendis märgitud kokkulepe oli lisatud sissenõudja poolt kohtutäiturile Sissenõudja esitas täitmisavalduse, täidetud oli TMS § 23 lg 1. Seega on täidetud esmased formaliseerituse printsiibi kohased nõuded.
27.Kohtutäitur selgitab, et täitedokumendiks oli määrus ning sellele lisatud 04.05.2013.a kokkulepe. Täitedokumendi kohaselt leppisid sissenõudja ja võlgnik kokku kaasomandisse kuuluva kinnisasja edaspidise kasutamise korras. Sissenõudja märkis 29.03.2016.a allkirjastatud täitmisavalduses, et sissenõudjal puudub käesoleva täitmisavalduse esitamise hetkel takistamatu ligipääs tema ainukasutuses olevatele ja ühiskasutuses olevatele kinnistu aladele, kuivõrd sissenõudja ainukasutuses olev jalgvärav on võlgniku poolt suletud trosslukuga. 04.05.2013.a koostatud kasutuskorra kokkuleppe p 1.1.6. kohaselt jääb lepingu lisaks oleval plaanil numbri all 2 tähistatud jalgvärav sissenõudja ainuvaldusse ja –kasutusse. Sama lepingu p 2.5. kohaselt peab kaasomanikul olema õigus takistamatult kasutada ainuvaldusesse- ja kasutusse jäävaid alasid. Jalgvärav oli esmase teate üleandmisel kui ka kohustuse kontrollimisel rattalukuga suletud. Rattaluku võtit sissenõudjal ei olnud. Sealjuures võlgnik kinnitas, et rattalukk on tema oma ning avas enda käes oleva võtmega luku. Seetõttu on kohtutäitur jätkuvalt seisukohal, et jalgvärava kontrollimise kohustus tuleneb otseselt täitedokumendist ning sellega lahutamatult seotud kasutuskorra kokkuleppest, mistõttu formaliseerituse põhimõttega vastuolu puudub.
28.Kohtutäitur selgitab, et peale vaidlusalust täitemenetlust esitas võlgniku esindaja täitmisavalduse, paludes täita sama täitedokumendi ning sellele lisatud kokkuleppe alusel lepingu punkti 2.1. ii ja 2.2. iii, mille kohaselt on sissenõudja jätnud oma kohustuse seonduvalt lume koristusega täitmata. Kohtutäituril puudub senine praktika lumekoristuse kohustuse täitmise osas suvel, mil esitati säärane nõue. Lume koristamine on tõepoolest kokku lepitud poolte vahel ning sellisel juhul tuleb seda täita. Ning kui ei täideta, kasutada vahendeid oma õiguste maksmapanemiseks ehk pöörduda kohtutäituri poole. Kuid vaidlusaluses menetluses on võimalik kohustust täita, kui see ka tegelikkuses eksisteerib reaalajas, mitte hiljem.
29.Kohtutäitur möönab, et ebamõistlik on olukord, kus tõendamise koormist veeretatakse kohtu ees tõendamatute väidetega ühe käest teisele. Esmase teate kättetoimetamisel selgitatakse vajadusel võlgnikule, milles seisneb nõue. Seda tegi kohtutäitur ka sel korral, kui võlgniku kinnisasjal elavad vene ning inglise keelt valdavad vanemad, palusid selgitust, mis kirjas. Kohtutäitur selgitas, et nõue põhineb peaasjalikult auto ja jalgvärava kaudu ligipääsu nõude tagamises. Kohtutäitur saatis võlgnikule esmase nõudekirja koos lisadega 19.05.2016 kl 17:02. Kuivõrd võlgnikult palutud kinnitust kättesaamise kohta ei tulnud, andis kohtutäitur järgmisel päeval- s.o 20.05.2016 võlgniku kinnisasjal elavatele isikutele üle kogu nõuet kajastava dokumentatsiooni, koos lisadega. Vanemad olid teadlikud sarnaste dokumentide saatmisest võlgnikule varemalt. Kohtutäitur vestles telefonis võlgniku esindaja Helvia Räägel’ga ning selgitas täitmise põhjust ning teatas, et täitedokumendid on saadavad võlgniku või tema vanemate käest. Kohtutäitur selgitab seonduvalt S T, kes täitmisteate kättetoimetamise aktile
alla kirjutas, et vajadus esindusõiguse kontrollimiseks puudub. Menetlusdokumendi kättetoimetamisel piisab võlgniku elukohas viibivale, vähemalt 14 aastasele alaealisele dokumendi edastamisest (TsMS §322 lg 1), sealjuures kontrollimata, kas isik on võlgnikuga sugulussidemes või volitatud esindaja rolli kandmas. Tähtis on, et isik viibiks võlgniku kinnisasjal.
30.Kaasomanikud on kokku leppinud, et autovärava automaatika elektriga varustamine toimub Xxxx hoone elektrisüsteemist. Võlgniku kinnisasjal elav vanem väitis ka toimingu kontrollimisel, et värav on tõepoolest korduvalt rikkis olnud, samas selgitades, et põhjuseks on muuhulgas automaatika vanus, mis järgi annab. Kohtutäitur selgitab, et sissenõudja pöördus kohtutäituri poole viitega autovärava elektrisüsteemist väljalülitamise teatega, mistõttu sissenõudjal puudus väidetavalt ligipääs omandile. Kohtutäituri kohustus oli kontrollida, kas esitatud väited vastavad tõele.
31.Kohtutäitur loeb vabatahtlikuks lahendi täitmise ajaks esmase teate ja kohustuse kontrollimise vahelist aega - 10 päeva. Kui täitedokumendis vabatahtlik täitmise tähtaeg puudub, määrab selle kohtutäitur (TMS § 30 lg 1). Kohtutäitur selgitas võlgniku kinnisasjal elavatele isikutele suuliselt kui ka üleantud dokumentide vahendusel, et kirjeldatud kohustus on tarvis täita ning kohtutäitur kontrollib täitmist 30.05.2016.a. Kohtutäitur märgib selgitavalt, et kui võlgniku väitel puudus vabatahtlik täitmine, pidanuks kohtutäitur sarnaselt hagi tagamise abinõu kohese täitmisega, ilma ette hoiatamata kontrollima kohustuse täitmist. Kuid vaidlusaluses menetluses oli võlgnikul temale edastatud dokumentidest ning suulistest selgitustest nähtuvalt aega täita puudused.
32.Kohtutäitur ei nõustu võlgnikuga nagu olnuks sissenõudjal tagatud absoluutne juurdepääs kinnistule nii selle ühiskasutuses kui ka sissenõudja ainukasutuses olevale alale. Kohtutäitur kirjeldas poolte kokkulepet ning vajadust tagada juurdepääs ka sissenõudja kasutada mõeldud jalgvärava kaudu. Jalgvärava lukustamine on kokkuleppe rikkumine ning juurdepääsu tagamiseks ei peaks pöörduma kohtutäituri poole vaid isik ei tohiks takistusi juurdepääsuks seada. Vaidlusaluses asjas on aga võlgniku kinnistul elavad isikud kinnitanud toimingu kontrollimise päeval, et nemad jalgvärava lukustasid. Kohtutäitur on seisukohal, et mistahes selgitus ei vabanda kokkulepitud juurdepääsu kadu kinnisasja kasutamise piirangut.
33.Kaebuses on korduvalt asutud seisukohale nagu oleks kohtutäitur kohustuse täitmisel tuvastanud võlgniku poolse kokkuleppe täitmist. Kohtutäitur on tuvastanud, et autovärava kaudu on juurdepääs tagatud, kuid jalgvärava kaudu juurdepääsu tagatud ei ole. Seetõttu on Võlgnik esitatud kaebuses ekslikult asunud seisukohale, et kohtutäitur on tuvastanud sissenõudja ligipääsetavuse kinnisasjale.
34.Kohtutäitur möönab, et täitekulusid seonduvalt autovärava automaatika ning pädevussertifikaati omava elektrikuga võinuks kasutada probleemi ilmnemisel, kuid väljakutse toimingu juurde tingis sissenõudja täitmisavalduses märgitu ning kohtutäituri erialase ettevalmistuse olematus tehniliste üksikasjade väljaselgitamisel, seonduvalt autovärava automaatika võimalike riketega. Seetõttu pidas kohtutäitur vajalikuks kaasama pädevussertifikaati omava elektriku ning kogenud autovärava automaatika paigaldaja ja hooldaja. Alternatiivina oleks kohtutäitur pidanud probleemi ilmnemisel sissenõudja kirjeldatud täitmisavaldusest lähtuvalt, elektriku ning tehniku kutsuma teistkordsel väljasõidul. Seda põhjusel, et samal päeval kui oli toimingu kontrollimine puudunuks piisava pädevusega spetsialist. See tähendanuks aga korduva visiidi ette valmistamist ning topelt kulu teiskordse kohtutäituri väljakutse näol.
35.Kohtutäitur ei jaga võlgniku arvamust põhitasu väljamõistmise osas sissenõudjalt. Täitemenetluse süsteem on üldiselt üles ehitatud põhimõttel, et menetluslikud kulud on võlgniku kanda (KTS § 30 lg 2). Nii ka vaildusaluses menetluses. Kohustava lahendi täitmise menetluses saab kohtutäitur tasu nõuda kui toiming on teostatud (KTS § 32 lg 2 II lause).
Toiming lõpetati 30.05.2016, mistõttu kohtutäituri tasu muutus sissenõutavaks ka märgitud kuupäevast. Kohtu seisukoht ja põhjendused
36.Kohus, tutvunud kohtule esitatud kaebuse ning kohtutäituri ja sissenõudja kirjalike seisukohtadega, dokumentaalsete tõenditega ning uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid kogumis, leiab, et esitatud avaldus rahuldamisele ei kuulu.
37.Kohus analüüsib esmalt menetluslikke küsimusi (I), teiseks võtab kohus seisukoha täitmisavalduse täitmisse võtmise õiguspärasuse osas (II), kolmandaks analüüsib täitedokumendist tuleneva kohustuse rikkumist ja kohtutäituri selgitamiskohustuse täitmata jätmist (III) ja kohtutäituri tasu määramise õiguspärasust (IV). Lõpetuseks võtab kohus seisukoha menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise osas (V). I Menetluslikud küsimused
38.Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg 1 p-st 15 vaatab kohus esitatud avalduse läbi hagita menetluses. Vastavalt TsMS § 477 lg-le 1 vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Nimetatud paragrahvi lg 5 kohaselt ei ole kohus seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti ning lg 7 järgi peab kohus kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. Vajaduse korral nõuab kohus avaldajalt tõendite esitamist või kogub neid omal algatusel.
39.TsMS § 477 lg 2 järgi võib kohus hagita asja läbi vaadata ja lahendada kohtuistungit pidamata, välja arvatud juhul, kui seadusega on sätestatud kohtuistungi korraldamise kohustus. Antud asjas seadus kohtuistungi pidamise kohustust ette ei näe, mistõttu kohus lahendas asja kirjalikus menetluses, andes menetlusosalistele võimaluse esitada enne lahendi tegemist enda lõplikud seisukohad või olla kirjalikult ärakuulatud. Keegi menetlusosalistest enda suulist ärakuulamist ei taotlenud. II Täitmisavalduse täitmisse võtmise õiguspärasus
40.Riigikohus on kohtuasjas nr 3-1-1-119-02 ja hilisemates lahendites osundanud, et täitemenetluses kehtib formaliseerituse printsiip. Selle printsiibi kohaselt peab kohtutäitur kontrollima, kas täitmiseks esitatud dokument vastab formaalselt seaduse nõuetele, kuid ta ei pea kontrollima materiaalõiguslikke asjaolusid. Kui kohtutäiturile esitatakse formaalsetele nõuetele vastav täitedokument, on ta kohustatud selle ja sissenõudja avalduse alusel algatama täitemenetluse.
41.Täitedokumentide loetelu on sätestatud täitemenetluse seadustiku (TMS) § 2 lg-s 1. Muu hulgas on TMS § 2 lg 1 p 1 kohaselt täitedokumendiks jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtuotsus ja -määrus tsiviilasjas. Vaidlustatud täiteasjas on täitedokumendiks Harju Maakohtu 05.06.2013.a määrus tsiviilasjas nr 2-13-2290, millega kohus kinnitas poolte vahel sõlmitud kompromissi (jõustunud 07.06.2013) ja pooled ei vaidle selle üle, et sissenõudja esitas lahendi täitmiseks kohtutäiturile täitmisavalduse.
42.Avaldaja on seisukohal, et jalgvärava kontrollimine ei olnud kohtutäituri pädevuses. Kohtutäitur on rikkunud formaliseerituse põhimõtet, asudes kontrollima, kas avaldaja täidab kohustusi, milliseid talle täitedokumendist üldse ei tulenegi. Kohus selle seisukohaga ei nõustu. TMS § 23 lg 1 kohaselt viib kohtutäitur täitemenetluse läbi sissenõudja avalduse ja
täitedokumendi alusel. Sissenõudja märkis 29.03.2016.a täitmisavalduses, et sissenõudjal puudub käesoleva täitmisavalduse esitamise hetkel takistamatu ligipääs tema ainukasutuses olevatele ja ühiskasutuses olevatele kinnistu aladele, kuivõrd sissenõudja ainukasutuses olev jalgvärav on võlgniku poolt suletud trosslukuga. Asja materjalidest ei nähtu, et kohtutäitur oleks algatanud täitemenetluse muule kui täitedokumendiks olevale Harju Maakohtu määrusele tuginedes. Tulenevalt Harju Maakohtu 05.06.2013.a kohtumääruse p.-le 1.1 valdavad ja kasutavad kaasomanikud edaspidi kaasomandisse kuuluvat kinnistut vastavalt kohtumäärusele lisatud kinnistu valdamise ja kasutamise korra kokkuleppele. 04.05.2013.a koostatud kasutuskorra kokkuleppe p 1.1.6. kohaselt jääb lepingu lisaks oleval plaanil numbri all 2 tähistatud jalgvärav kaasomaniku 2 (sissenõudja) ainuvaldusse ja –kasutusse. Sama lepingu p 2.5. kohaselt peab kaasomanikul olema õigus takistamatult kasutada ainuvaldusesseja kasutusse jäävaid alasid. Kohus nõustub kohtutäituri seisukohaga, et jalgvärava toimimise kontrollimise kohustus tuleneb otseselt täitedokumendist ning sellega lahutamatult seotud kasutuskorra kokkuleppest, mistõttu formaliseerituse põhimõttega vastuolu puudub.
43.Eeltoodust tulenevalt on eeldused täitemenetluse algatamiseks täidetud ja täitemenetlus seega algatatud õigesti. III Täitedokumendist tuleneva kohustuse rikkumine ja kohtutäituri selgitamiskohustuse täitmata jätmine
44.Avaldaja märgib, et ei ole kohustust rikkunud ning antud tõendid seda ka ei kinnita. Kohus selgitab, et lahendades kaebust kohtutäituri otsusele, analüüsib kohus vaid seda, kas otsuse tegemisel võis esineda täituri poolseid formaalseid rikkumisi, mis oleksid aluseks tema otsuse tühistamisele. Muu hulgas saab kohus selles menetluses hinnata, kas täitemenetlus on algatatud õiguspäraselt (kas selle algatamiseks olid täidetud formaalsed eeldused, kas lahend oli piisavalt selge, et seda saaks täita jms) ja kas kohtutäituri tasu on määratud õigesti.
45.Kohus osundab, et kui võlgnik on seisukohal, et esinevad sisulised vastuväited täitedokumendile kui sellisele (ta ei rikkunud täitedokumendist tulenevaid kohustusi vms), kujutab see materiaalõiguslikku vaidlust sissenõudja ja võlgniku vahel. Kaebuses täituri tegevusele saab isik tugineda vaid formaalsetele rikkumistele täitemenetluses. Kõigi sisulist poolt puudutavate vastuväidete osas saab võlgnik esitada sissenõudja vastu hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks. Käesoleva asjas sundtäitmise lubamatuks tunnistamisele suunatud nõuet esitatud ei ole. Kui võlgnik soovib sellistele väidetele tugineda, on tal võimalik esitada kohtule eraldiseisvalt sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi. Kohus on seda menetlusosalistele selgitanud ka kohtu selgituskohustuse raames (tl 106).
46.Avaldaja märgib, et kohtutäitur ei selgitanud võlgnikule tema õigusi ja kohustusi, veel vähem teavitas võlgnikku, milles seisneb väidetav kohtumääruse rikkumine. TMS § 8 sätestab, et kohtutäitur on kohustatud viivitamata tarvitusele võtma kõik seadusega lubatud abinõud täitedokumendi täitmiseks, koguma täitemenetluseks vajalikku teavet ning selgitama täitemenetluse osalistele nende õigusi ja kohustusi. Kohus on seisukohal, et kohtutäitur on oma vastuses kohtule veenvalt põhistanud selgitamiskohustuse täitmist ning kohtul puudub alus kahelda kohtutäituri poolt avaldatus. Kohtutäituri põhjenduste kohaselt selgitas kohtutäitur teate kättetoimetamisel võlgniku vanematele, et nõue põhineb peaasjalikult auto ja jalgvärava kaudu ligipääsu nõude tagamises. Kohtutäitur saatis võlgnikule esmase nõudekirja koos lisadega 19.05.2016 kl 17:02. Kohtutäitur vestles telefonis võlgniku esindaja Helvia Räägel’ga ning selgitas täitmise põhjust ning teatas, et täitedokumendid on saadavad võlgniku või tema vanemate käest. Tulenevalt TMS § 35 lg 1 sätestatust, võib täitemenetluse osaline täitetoimikuga tutvuda ning tal on õigus saada sellest ärakirju ja õiendeid. Võlgnikul olnuks võimalus pöörduda kohtutäituri poole enne täitetoimingu läbiviimist. Kohtule esitatud asjaoludest ei nähtu, et võlgnik oleks avaldanud soovi kohtutäituri büroo lahtioleku aegadel
täitetoimikuga tutvumiseks ja täiendavate selgituste saamiseks ning kohtutäitur oleks sellest keeldunud. Eeltoodud asjaolusid hinnates ei tuvastanud kohus selgitamiskohustuse rikkumist kohtutäituri poolt. IV Kohtutäituri tasu õiguspärasus
47.Avaldaja heidab ette, et täitmisteade vabatahtlikku täitmise ettepanekut ega tähtaega ei sisaldanud ning kohtutäituri hilisem väide, et tema käsitles täitmisteate kättetoimetamise ja kontrollimise kuupäeva vahelist aega vabatahtliku täitmise ajana, ei ole asjakohane. TMS § 24 lg 2 kohaselt loetakse täitemenetlus alanuks täitmisteate võlgnikule kättetoimetamisega. TMS § 24 lg 3 p 3 kohaselt märgitakse täitmisteates muu hulgas ettepanek täitedokumendi vabatahtlikuks täitmiseks ja vabatahtliku täitmise tähtaeg. Seega saab võlgnik täitmisteatest teada, milline kohustus tuleb täita ja saab arvestada ka vastavate täitekuludega.
48.Poolte vahel ei ole vaidlust asjaolus, et täitmisteates ei ole sõnaselgelt märgitud vabatahtlikku täitmise tähtaega. Kohtutäitur selgitas võlgniku kinnisasjal elavatele isikutele suuliselt kui ka üleantud dokumentide vahendusel, et kirjeldatud kohustus tuleb täita hiljemalt ning kohtutäitur kontrollib täitmist 30.05.2016.a. Kohus leiab, et seda tähtaega tuli käsitleda vabatahtliku täitmise tähtajana ning eraldi vabatahtliku täitmise tähtaja määratlemata jätmist ei saa kohtutäiturile ette heita. Sissenõudja täitmisavalduse kohaselt ei olnud tagatud pääs tema kinnisasjale – see on oluline rikkumine, mis vajas kiireloomulist lahendamist. Võlgniku kohustuste täitmiseks piisas vaid värava elektritoite sisse lülitamisest ja muudest pisitoimingutest, mis ei olnud aeganõudvad. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et vabatahtliku täitmise tähtajana tuli käsitleda 30.05.2018 ning ka täitemenetlsue osalised pidid sellest selgelt aru saama.
49.Avaldaja leiab, et spetsialisti kaasamine autovärava automaatika kontrollimiseks oli täiesti mittevajalik, kuivõrd kohtutäitur saanuks eelnevalt veenduda, et autovärav töötab takistusteta ning selle elektrivarustus on olemas. Kohus on seisukohal, et kohtutäituril puuduvad pädevus ja erialased teadmised, mis võimaldaks tal kontrollida värava elektritoidet, automaatikat ja tehnilist seisukorda. Nimetatud asjaolude tuvastamine oli aga täitmisavalduses esitatu kohaselt vajalik. Eeltoodust tulenevalt ei saa kohtutäiturile ette heita, et ta oleks pidanud omaalgatuslikult kontrollima värava tehnilist seisukorda. Kohus on seisukohal, et täitekulud spetsialisti teenusele seoses värava tehnilise seisukorra kindlakstegemisega on põhjendatud.
50.Avaldaja on seisukohal, et täitemenetluse kulude võlgniku kanda jätmine on ebaõiglane ja võlgnikule koormav, kuivõrd sissenõudja on esitanud põhjendamatu ja pahatahtliku täitmisavalduse. KTS § 30 lg 2 esimene lause sätestab, et täitemenetluses tasub menetluse põhitasu võlgnik, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kohus selgitas käesoleva kohtulahendi eelnevates punktides, et kui võlgnik on seisukohal, et esinevad sisulised vastuväited täitedokumendile (sh ta ei rikkunud täitedokumendist tulenevaid kohustusi), kujutab see materiaalõiguslikku vaidlust sissenõudja ja võlgniku vahel ning ei saa olla käesoleva vaidluse esemeks. Seega ei hinda kohus käesoleva vaidluse raames seda, kas sissenõudja poolt esitatud täitmisavaldus on olnud põhjendamatu ja pahatahtlik ega saa neid asjaolusid arvesse võtta täitemenetluse kulude jaotuse osas. Kohus tuvastas käesoleva kohtulahendi eelnevates punktides, et kohtutäituri tegevuses rikkumisi ei esinenud - ta võttis sissenõudja täitmisavalduse õigesti menetlusse ja täitetoimingute läbiviimisel mingeid minetusi ei esinenud. Seega on põhjendatud ka tasu nõudmine avaldajalt kohtutäituri poolt märgitud ulatuses.
51.Seega tuleb jätta kaebus rahuldamata ka osas, milles avaldaja vaidlustab kohtutäituri otsust täituri tasu osas.
52.Kõik määruses kajastamata dokumentaalsed tõendid, menetlusosaliste väited ning seisukohad ei oma kohtu arvates sisulist tähtsust, mistõttu kohus neile ei vasta.
V Menetluskulude jaotus ja kindlaksmäramine
53.Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. TsMS § 173 lg 4 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.
54.TsMS § 172 lg-s 1 on sätestatud hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Nimetatud sätte lg 10 kohaselt kannab kohtutäituri otsuse peale esitatud kaebuse ja notari ametitoimingu tegemise taotluse kohtule esitamisel tasumisele kuuluva riigilõivu menetlusosaline, kelle kahjuks lahend tehti. TsMS § 175 lg 31 sätestab, et kohtutäituri otsuse peale esitatud kaebuse lahendamise menetluses kohtutäituri kantud ja notari ametitoimingu tegemise taotluse lahendamise menetluses notari kantud õigusabikulusid ei hüvitata.
55.Tulenevalt TsMS § 175 lg-st 31 jäävad kohtutäituri võimalikud õigusabikulud käesolevas tsiviilasjas tema enda kanda. Kohus jätab kõik ülejäänud menetlusosaliste menetluskulud tulenevalt TsMS § 172 lg 1 teisest lausest ning lg-st 10 avaldaja kanda.
56.TsMS § 174 lg 2 ja § 177 lg 1 p 1 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista menetlust lõpetava määruse tegemist.
57.02.08.2016.a kohtumääruse resolutsiooni p 6 kohaselt tuli menetlusosalistel esitada kohtule hiljemalt 10 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest menetluskulude nimekiri ja nimekirja tõendavad tõendid. Puudutatud isik II kohtule tähtaegselt menetluskulude nimekirja ei esitanud. Eeltoodust tulenevalt määrab kohus puudutatud isiku II menetluskulud kindlaks selliselt, et neid avaldajalt välja ei mõisteta.
58.TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Merit Helm Kohtunik Kohtumäärus osaliselt tühistatud Tallinna Ringkonnakohtu 18.10.2019 lahendiga.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.