Kohtunik Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht
Piret Rõuk Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks 18. oktoobril 2019 tsiviilkantseleis Lubja 4 Tallinnas ja avalikus e-toimikus
Tsiviilasja number
2-18-9152
Kohtuasi
X X hagi Postimees Grupp AS-i vastu töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks ja hüvitise väljamõistmiseks 8388,78 eurot
Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja esindajad
Hageja: X X (isikukood x, elukoht xxx) lepinguline esindaja vandeadvokaat Anne Värvimann Kostja: Postimees Grupp AS (endise nimega AS Eesti Meedia, registrikood 10184643, asukoht Maakri tn 23a 10145 Tallinn) lepinguline esindaja vandeadvokaat Paul Keres
Kohtuistungi toimumise aeg
09. september 2019
Resolutsioon
1.X X hagi Postimees Grupp AS-i vastu töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks ja hüvitise väljamõistmiseks rahuldada
2.Tuvastada Postimees Grupp AS-i ja X X vahel sõlmitud töölepingu TLS § 88 lg 1 p 5 alusel erakorralise ülesütlemise tühisus
3.Lõpetada Postimees Grupp AS-i ja X X vahel sõlmitud tööleping TLS § 107 lg 2 alusel 15.01.2018
4.Välja mõista Postimees Grupp AS-ilt X X kasuks hüvitis 8388,78 eurot (kaheksa tuhat kolmsada kaheksakümmend kaheksa eurot ja 78 senti) Hagimenetluse kulud jätta täies ulatuses Postimees Grupp AS-i kanda Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.
1.X X (edaspidi hageja või töötaja) esitas 12.02.2018 töövaidluskomisjonile (edaspidi TVK) avalduse, milles palus tuvastada Postimees Grupp AS-iga (edaspidi kostja või tööandja) sõlmitud töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisuse, lõpetada tööleping TLS § 107 lg 2 alusel, mõista kostjalt hageja kasuks TLS § 109 lg 1 alusel välja hüvitis hageja 3 kuu keskmise töötasu ulatuses ning TLS § 100 lg 5 alusel hüvitis ülesütlemisest vähem ette teatatud aja eest.
2.TVK rahuldas töövaidlusasjas nr 4-1/289/18 11.05.2018 otsusega avalduse osaliselt, tuvastades töölepingu ülesütlemise tühisuse, lõpetades töölepingu ja mõistis hageja kasuks TLS § 109 lg 1 alusel välja hüvitise hageja 3 kuu keskmise töötasu 8388,78 euro ulatuses. TVK jättis rahuldamata hageja avalduse TLS § 100 lg 5 alusel hüvitise väljamõistmiseks.
3.Kostja sai töövaidluskomisjoni otsuse kätte 15.05.2018 ja taotles kohtult hageja avalduse osalist läbivaatamist hagimenetluses. Hageja TVK otsust ei vaidlustanud, seega on TVK otsus hageja avalduse TLS § 100 lg 5 alusel hüvitise väljamõistmise rahuldamata jätmiseks jõustunud. Hagiavalduse asjaolud
4.Hageja sõlmis 01.01.2001 AS Trio LSL-iga töölepingu, mille kohaselt arvutatakse tema tööstaaži ettevõttes alates 01.06.1996. Seoses AS Trio LSL ja kostja sõlmitud ühinemislepinguga toimus 01.04.2017 töölepingute üleminek ning algasid segadused lisatasude maksmisega. Vaatamata hageja küsimustele ei selgitanud kostja lisatasude arvestamise põhimõtteid ega esitanud arvestuskäiku. Peale poolte kirjavahetusi ja mitmeid suulisi vestlusi esitas kostja hagejale 10.01.2018 e-postiga töölepingu lõpetamise kirjaliku kokkuleppe teksti, millega hageja ei nõustunud ja volitas oma õiguste kaitseks ennast esindama töövaidluse lahendamiseks X X Z OÜ-st. 11.01.2018 esitas hageja esindaja kostjale töösuhte lõpetamiseks kompromissettepaneku, mille kohaselt tuleks tööleping lõpetada alusel, mis tagaks hageja töötuks jäämisel talle sotsiaalsed garantiid, nt töötuskindlustushüvitise saamise, samuti ettepaneku maksta hagejale hüvitist summas, mida kostja päev varem oma ettepanekus hagejale oli teinud ja seetõttu võis seda aktsepteeritavaks pidada.
5.Tööandja vastas kompromissettepanekule 15.01.2018 töölepingu erakorralise ülesütlemisega, põhjendades seda usalduse kaotusega töötaja suhtes. Kostja märkis, et töötaja on oma lepingulise esindaja kaudu öelnud, et ta ei soovi kohaneda ettevõttes asetleidvate muutustega, esitanud esindaja kaudu ebaseadusliku nõude töölepingu lõpetamise aluse osas (mis sisuliselt tähendab rahaliste soodustuste väljapetmist riigi käest) koos ähvardusega rikkuda konfidentsiaalsuskohustust kasutades sealhulgas solvavaid väljendeid (nt tööandja on küüniliselt hoolimatu jms) ja esitades alusetuid süüdistusi (tööandja süüdistamine poolte kokkulepe peale surumises). Kostja leidis, et tema usaldus töötaja vastu on kadunud, mis suurkliendihalduri ametikohal töötava töötaja suhtes tähendab, et sisuliselt ei ole tööandjal võimalik suunata töötajale lahendamiseks konfidentsiaalseid tööülesandeid. Isegi kui töötaja poolset kuritarvitust aset ei leia, ei ole tööandjal võimalik usaldamatuse tõttu töötajale endisel viisil tööülesandeid jagada ega töötajalt kui partnerilt kvaliteetset teenust saada. Tööandja ei ole esitanud mitte ühtegi põhjendust, mis võinuks põhjustada usalduse kaotust. Töötajat karistati selle eest, et ta ei soovinud töösuhet lõpetada kostjale meelepärasel viisil ning võttis
endale seadusega lubatud korras esindaja, kes püüdis lahendada tekkinud töövaidlust kokkuleppel esitades kostjale omapoolse ettepaneku olukorra lahendamiseks. Hageja esindaja X X kompromissettepanekus sisalduv ei ole mõjuv põhjus töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks usalduse kaotuse põhjendustel. Tehtud ettepaneku oleks kostja saanud tagasi lükata. Ainult poolte vaheline erimeelsus ja selle lahendamiseks tehtavad ettepanekud ei saa olla usalduse kaotuse aluseks. Erimeelsused tuleb lahendada suheldes ja läbirääkimiste teel, mida tööandja käesoleval juhul aga ei pidanud vajalikuks teha. Hageja on seisukohal, et antud juhul puudus selline töötaja poolne taunitav tegevus, mis saanuks kaasa tuua tööandja poolse usalduse kaotuse.
6.Isegi juhul kui kohus leiab, et hageja esindaja kompromissettepanekus sisalduv on taunitav, siis ei anna see alust pikaajalise staažiga ja eeskujuliku töötaja töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks tööandja poolt. Taunitava käitumise ehk rikkumise esinemisel tuleb tööandjal sellele töötaja tähelepanu juhtida ning anda võimalus oma käitumist muuta. TLS § 88 lg 3 kohaselt võib tööandja töölepingu töötaja kohustuse rikkumise või tema töövõime vähenemise tõttu üles öelda, kui ülesütlemisele on eelnenud tööandja hoiatus. Eelnevat hoiatamist ei ole ülesütlemise eeldusena vaja, kui töötaja ei saa kohustuse rikkumise erilise raskuse tõttu või muul põhjusel seda hea usu põhimõtte järgi tööandjalt oodata. Hoiatuse eesmärk on anda töötajale võimalus töökohustuste rikkumine lõpetada või parandada oma töösooritusi, mille puudulikkusele tööandja on tähelepanu juhtinud, oma rahulolematust väljendanud ja teatanud, et vastavate asjaolude kordumisel või jätkumisel tööleping lõpetatakse. Antud juhul ei ole Kostja töötajat ka mitte hoiatanud ega andnud töötajale võimalust oma käitumist muuta. Kostja vastuväited
7.Kostja vaidles hagile vastu, palus selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda jätta. Vastuväidete kohaselt asus kostja pärast kahe ettevõtte ühinemist ümber vaatama kõigi töötajate tulemustasu maksmise korda. Kostja eesmärk ei olnud endiste AS Trio LSL-i töötajate töötingimusi halvendada ja ta selgitas, et uus lisatasude süsteem on kõigile töötajatele soodsam. Poolte vahel õigusvaidlust seoses lisatasude maksmise tingimuste muutmisega ei tekkinud, kuid hageja jaoks tekitasid kolleegide töövaidlused kostjaga põhjendamatut vastumeelsust tööandja vastu. 22.12.2018 edastas kostja otsene juht Marjen Võsujalg muudetud lisatasude käskkirja hagejale tutvumiseks ning selgitas käskkirjas sisalduvaid muudatusi. Käskkirja allkirjastamisest hageja keeldus ning väitis, et muudetud lisatasude käskkirja näol on tegemist töölepingu olulise tingimuse muutmisega, millega ta nõus ei ole. Kostja hagejalt sisulisi selgitusi ei saanud ning hageja vihjas, et kui tööandja hageja keeldumise osas probleeme näeb, tuleb „talitada nii, nagu seadus ette näeb“, jättes selgitamata, milline oleks töötajale sobiv lahendus muudetud lisatasude süsteemi aktsepteerida ning kostja juures tööd jätkata.
8.Hageja andis oma käitumisega mõista, et ta ei soovi enam kostja juures töötada ega ole huvitatud heade tööalaste suhete hoidmisest, kuid ise töölepingu lõpetamise avaldust kirjutada ei soovinud. Selle asemel asus hageja kostjalt nõudma, et viimane lõpetaks hagejaga töölepingu ise kas pikaaegse kohanematuse (TLS § 88 lg 1 p 2) või majanduslikel põhjustel (TLS § 89 lg 1), sest siis oleks hagejale säilinud õigus töötuskindlustushüvitisele. Kostja keeldus hageja ettepanekutest, kuivõrd õiguslikku alust hagejaga töölepingu
erakorraliseks lõpetamiseks sellel ajahetkel ei olnud. Kostja edastas 10.01.2018 hagejale töölepingu lõpetamise kokkulepe, mille kohaselt lõpetatakse poolte vaheline töösuhe poolte kokkuleppel ning kostja kohustus hagejale tasuma lisaks lõpparvele ka täiendava „kokkuleppelise hüvitise“, mis vastas töötaja 2 kuu keskmisele töötasule. Kokkuleppeline hüvitis oli kostjapoolne tänuavaldus hagejale kauaaegse töö eest, seaduslik alus sellise summa nõudmiseks hagejal puudus. Samal päeval andis hageja teada, et talle kostja pakkumine ei sobi ning edaspidi suhtleb kostjaga hageja esindaja. 11.01.2018 jäi hageja haiguslehele, mistõttu kohtumist poolte vahel korraldada ei õnnestunud.
9.11.01.2018 esitas hageja lepinguline esindaja kostjale kirja, milles heitis põhjendamatult ette küündimatut ning lugupidamatut suhtumist oma töötajatesse aga ka asjaolu, et kostja pole kaalunud hagejaga ka „teisel alusel“ töölepingu lõpetamist viidates, et sellisel juhul käituks kostja „hea ja inimestest hooliva tööandjana“. Hageja selline reaktsioon kostja poolsele ettepanekule oli kostja jaoks üllatav ja arusaamatu. Lisaks äärmiselt ebaviisakalt sõnastatud ettepanekule lõpetada hageja ja kostja vaheline tööleping ebaseaduslikult, pakkus hageja esindaja sõlmida poolte vahel veel täiendav kompromissleping, millega kostja kohustuks maksma hagejale 6900 eurot, kuid mille sisu ja eesmärk jäi kostja jaoks arusaamatuks ning mõjus eeskätt ähvardusena asuda avaldama kostja ärisaladust. Hageja ründav kriitika kostja suhtes oli alusetu ning ebaõiglane, sest töölepingu lõpetamise kokkuleppe vormistamisel tegi kostja hagejale väga vastutuleliku ettepaneku, nõustudes maksma hagejale koos lõpparvega ka kokkuleppelise hüvitise, kuigi hagejal selleks otsest õigust ei olnud.
10.Hageja esindaja kiri mõjus kostjale otsese ähvarduse ja väljapressimisena, mille peale kostja kaalus ka politseisse pöördumist. Töötaja, kes oli mitme kuu vältel korduvalt avaldanud soovi ise töölt ära minna, vihjates, et tööandja võiks leida ka „muid võimalusi“ töötajaga töölepingu lõpetamiseks, oli asunud volitatud esindaja kaudu esitama avaldusi, mis olid ebaõiged, tööandjat laimavad, pettusliku eesmärgiga ning on käsitatavad otsese väljapressimisena, mistõttu ei pidanud kostja hagejaga töölepingu jätkamist võimalikuks ning lõpetas töölepingu erakorraliselt TLS § 88 lg 1 p 5 alusel. Hageja esindaja ähvardav kiri näitas selgelt hageja meelestatust kostja vastu ning kostjal oli selle pinnalt mõistlik alus eeldada, et töölepingu jätkamise korral ei ole poolte vahelist õhkkonda võimalik parandada. Kostja selgitab, et hageja eelnev hoiatamine ei oleks hageja väljapressiva käitumise tulemusel pöördumatult halvenenud suhteid parandanud. Lisaks läks hageja koheselt pärast kostja poolt tehtud töölepingu lõpetamise ettepanekut haiguslehele ning keeldus kostjaga ise suhtlemast. Hageja ebausaldusväärne ja omakasust ajendatud tegutsemine oli kestev ja seetõttu ei olnud enam mõistlikult oodatav, et hageja oma käitumist muudaks.
11.Alternatiivselt, kui kohus peaks leidma, et kostja poolne töölepingu ülesütlemine oli tühine ning töölepingu lõpetamine töövaidlust lahendava organi poolt on õigustatud, palub kostja kohtult vähendada kostja poolt maksmisele kuuluvat hüvitist. Kohtuotsuse põhjendused
12.Pooltel ei ole vaidlust selles, et kostjale läks 01.04.2017 seoses AS-iga Trio LSL ühinemisega üle hagejaga 01.12.2000 sõlmitud tööleping, et hageja tööstaaži arvestati alates 01.06.1996, et vastavalt töölepingule asus töötaja tööle müügiesindaja ametikohale, et töölepingu lõpetamise ajal oli hageja ametinimetuseks suurkliendihaldur, et hageja volitas
ennast töövaidluses esindama X X, et hageja sai töölepingu ülesütlemisavalduse TLS § 88 lg 1 p 5 alusel seoses usalduse kaotamisega töötaja suhtes kätte 15.01.2018, et tööleping lõppes selle alusel 15.01.2018 ega keskmise palga suuruse üle.
13.Pooltel on vaidlus selle üle, kas töölepingu lõpetamine on kehtiv või tühine ja hagejale väljamõistetava hüvitise suuruse üle.
14.Vastavalt TLS § 104 lg 1 on seadusest tuleneva aluseta või seaduse nõuetele mittevastav töölepingu ülesütlemine tühine.
15.15.01.2018 töölepingu ülesütlemise avaldusega on tõendatud, et kostja lõpetas hagejaga töölepingu pärast hageja lepingulise esindaja T.X 11.01.2018 kirja saamist põhjusel, et kostjale paistis hageja töötajana, kes oli mitme kuu vältel korduvalt avaldanud soovi ise töölt ära minna, kuid ei soovinud selleks avaldust esitada, vaid vihjas, et tööandja võiks leida muid võimalusi temaga töölepingu lõpetamiseks ning asus volitatud esindaja kaudu esitama avaldusi, mis olid ebaõiged, tööandjat laimavad, pettusliku eesmärgiga ning olid käsitatavad otsese väljapressimisena, mistõttu ei pidanud kostja enam hagejaga töölepingu jätkamist võimalikuks ning lõpetas hagejaga töölepingu erakorraliselt TLS § 88 lg 1 p 5 alusel.
16.Tunnistajate Z C ja C Z ütlustest nähtub, et töötasu muudatuse käskkirjad esitati paljudele töötajatele, et töötasu läks väiksemaks ja kõik muudatuste tingimused ei olnud töötajatele arusaadavad, et õhkkond oli tööandja juures närviline ja pingeline ning inimesed kartsid oma töökoha pärast, et paljud töötajad läksid ära, kuid keegi ei teadnud põhjusi, et personalipoliitikat ei tutvustatud ja tunnistajad muretsesid oma töökoha säilimise pärast ning probleemiks peeti uue töökoha leidmist. Tunnistajate ütlustest nähtuvalt soovis hageja töökohta säilitada, kuna tal oli väike laps ja perekond ning tema töötasu oli ainuke sissetuleku allikas.
17.Tunnistaja Ingrid Saare ütlustest nähtub, et ta osales töösuhte lõpetamise läbirääkimistel koos Raido Soomiga, et hageja soovis töölt lahkuda aga nii, et tal oleks tagatud töötukassa poolne tugi, et tööandaja ei näinud võimalust sellisel viisil töösuhte lõpetamiseks, kuna puudus koondamissituatsioon, et hageja töölt lahkumine sarnanes C.Z ja Z.C lahkumisega, kes koondati ilma, et oleks olnud koondamissituatsiooni, et kostjale jäi mulje, et hageja soovib lõpetada töölepingu samadel alustel, et kostja oli valmis pakkuma kokkuleppel töölepingu lõpetamisel hüvitist, et suhted hagejaga olid läbirääkimistel rahulikud, et tunnistaja valmistas poolte kokkuleppel hüvitise maksmisega töölepingu lõpetamise projekti ette, et hageja teatas, et kokkulepe talle ei sobi ning kuna ta on haiguslehel soovis, et tööandja räägiks tema esindaja T.Xga, et kostja oli veendunud selles, et hageja ei tahtnud kostja juures jätkata ning, et kostjal oli hirm meedia ees, sest sellekohaste artiklite avaldamine võinuks kaasa tuua uute inimeste tööle tulekust loobumisi.
18.Poolte kirjavahetusega on tõendatud, et enne töölepingu lõpetamist saatis kostja hagejale lisatasude muutmise käskkirja ja selgitava kirja lisatasude muutmise kohta ning, et hageja pidas lisatasude muutmist töötasu vähendamiseks, mida ta ei aktsepteerinud, vaid soovis jätkata töötamist endistel tingimustel. Poolte Skype ́i vestluse, töölepingu poolte kokkuleppel lõpetamise projekti, hageja esindaja X X 11.01.2018 kirjaga kostjale ja tunnistaja I.S ütlustega on tõendatud, et pooled arutasid töölepingu lõpetamist erinevatel alustel, kusjuures
hageja soovis töölepingu lõpetamisel saada kostjalt hüvitisi ning sotsiaaltagatisi Töötukassa poolt.
19.TLS § 88 lg 1 p 5 kohaselt võib tööandja töölepingu erakorraliselt üles öelda töötajast tuleneval mõjuval põhjusel, mille tõttu ei saa mõlemapoolseid huve järgides eeldada töösuhte jätkamist, kui töötaja on pannud toime varguse, pettuse või muu teo, millega põhjustas tööandja usalduse kaotuse enda vastu. Kohus leiab, et antud sättes nimetamata jäetud muud teod peavad põhinema töötaja ebaausal käitumisel.
20.Töölepingu ülesütlemise teatest nähtuvalt ei ole hageja tööandjat petnud, varastanud, esitanud talle ebaõigeid andmeid, viinud teda tahtlikult eksitusse või käitunud muul viisil tööandjaga ebaausalt, mille tõttu võinuks tööandja töölepingu üles öelda TLS § 88 lg 1 p 5 alusel ja mitte kohaldada TLS §-s 88 lg 1 p-s 3 ettenähtud hoiatust või 97 lg 2 sätestatud etteteatamistähtaega.
21.Kohus nõustub kostjaga selles, et hageja lepingulise esindaja 11.01.2018 kiri ei ole viisakas ega lugupidav pöördumine tööandja poole ja võib sisaldada ka põhjendamatuid või alusetuid etteheiteid tööandjale ja kallutamist töölepingu alusetule lõpetamisele töötukassa poolt hüvitiste saamise võimalusega, kuid sellega ei ole hageja toime pannud ühtegi TLS § 88 lg 1 p-s 5 nimetatud tegudest.
22.Kohus on seisukohal, et hagejale etteheidetavat tegu saab kvalifitseerida TLS § 15 lg 2 p-s 9 sätestatud töötaja kohustuse rikkumisena, mis kahjustab tööandja mainet või võib põhjustada klientide või partnerite usaldamatust tööandja vastu. Järelikult oli tööandjal õigus tuginedes TLS §-le 72 kasutada töötaja suhtes võlaõigusseaduses ettenähtud õiguskaitsevahendeid. Ebaviisakas käitumine või sõnakasutus või ka kirjas tehtud ettepanekud töölepingu alusetu lõpetamise kohta, ei anna kohtu arvates alust töötaja suhtes usalduse kaotamiseks TLS § 88 lg 1 p 5 mõttes, töötajaga võinuks sellise käitumise eest töölepingu üles öelda TLS § 88 lg 1 p 3 alusel eeldusel, et tööandja oli töötajat varem sarnaste töölepingu rikkumiste eest hoiatanud. Eelnevat hoiatamist ei ole ülesütlemise eeldusena vaja, kui töötaja ei saa kohustuse rikkumise erilise raskuse tõttu või muul põhjusel seda hea usu põhimõtte järgi tööandjalt oodata. Hoiatuse eesmärk on anda töötajale võimalus töökohustuste rikkumine lõpetada või enda käitumist parandada ning teavitada, et rikkumise kordumisel või jätkumisel lõpetatakse temaga tööleping.
23.Pooltel ei ole vaidlust, et hageja omas tööstaaži alates 01.06.1996, s.o 22 aastat. Kostja ei ole esile toonud, et hagejat oleks varem karistatud või TLS § 88 lg 3 alusel hoiatatud. Järelikult oli hageja puhul kuni antud töövaidluseni tegemist kohusetundliku ja tööandjale lojaalse töötajaga. Kuigi TsÜS § 115 lg-st 1 tulenevalt kehtib esindaja tehtud tehing esindatava suhtes, siis ei saa kohtu arvates volitatud esindaja kirja stiili ega väljendeid üksüheselt üle kanda esindatavale, kuivõrd tegemist on siiski täiesti erinevate persoonidega. Poolte Skype`i ja e-kirjavahetusega ning tunnistaja I.Saare ütlustega on tõendatud, et läbirääkimised hageja ja kostja vahel töölepingu lõpetamise üle kulgesid rahumeelselt. Seevastu on hageja esindaja T.X sootuks erinevalt hagejast väljendanud hageja nõudmisi kostjale ebaviisakalt, ähvardavalt ja tööandjat halvustaval toonil. Seejuures nähtub kirja esimesest lõigust selgelt T.X enda eelarvamus ja negatiivne suhtumine kostjasse, mis põhineb muudel asjaoludel, kui töövaidlus hageja ja kostja vahel. Järelikult väljendas hageja esindaja T.X kostjale
11.01.2018 saadetud kirjas enda, mitte hageja suhtumist kostjasse.
24.Kui nõustuda kostjaga ja kanda hagejale üksüheselt üle tema esindaja poolt saadetud kirja toon ja sisu ning pidada hageja ettepanekuid töölepingu lõpetamiseks ilma õigusliku aluseta eesmärgiga Töötukassa hüvitiste saamiseks ehk riigilt toetuste väljapetmisele kallutamiseks, muuks TLS § 88 lg 1 p-s 5 sätestatud ebaausaks teoks või võrdsustada see antud sättes loetletud tegudega, siis ei pea kohus antud tegu ikkagi piisavaks, et 22-aastase tööstaažiga lojaalse ja karistusi ega hoiatusi mitteomava töötajaga tööleping üles öelda TLS § 88 lg 1 p 5 alusel kohaldamata jättes TLS §-s 88 lg 1 p-s 3 ettenähtud hoiatust või 97 lg 2 sätestatud etteteatamistähtaega. Kohtu hinnangul ei saa hageja tegu pidada kostjat sedavõrd kahjustavaks või ohustavaks, et see välistas tema hoiatamise või muul viisil karistamise ja töölepingu ülesütlemisest etteteatamise. Lisaks tuleneb tunnistaja I.Saare ütlustest, et kostja on ise enne hagejaga tekkinud töövaidlust koondanud töötajaid, kes ei olnud rahul uue tulemusetasuga ilma, et oleks olnud koondamissituatsiooni, millega ta võis jätta hagejale mulje, et tal on võimalik saavutada töölepingu lõpetamine koondamise tõttu.
25.Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et kostja ütles hagejaga töölepingu üles seadusest tuleneva aluseta, mis TLS § 104 lg 1 kohaselt on tühine.
26.Tulenevalt TLS § 107 lg 1 kui töövaidlusorgan tuvastab, et töölepingu ülesütlemine on seadusest tuleneva aluse puudumise tõttu tühine loetakse, et leping ei ole ülesütlemisega lõppenud. Sellisel juhul lõpetab töövaidlusorgan TLS § 107 lg 2 alusel tööandja või töötaja taotlusel töölepingu alates ajast, kui see oleks lõppenud ülesütlemise kehtivuse korral. Hageja taotles töölepingu lõpetamist alates 15.01.2018, mis oli tema viimaseks tööpäevaks ning kohus leiab, et TLS § 107 lg 2 alusel tuleb poolte vahel sõlmitud tööleping lugeda lõppenuks alates 15.01.2018.
27.TLS § 109 lg 1 järgi kui kohus lõpetab töölepingu käesoleva seaduse § 107 lõikes 2 nimetatud juhul, maksab tööandja töötajale hüvitist töötaja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses. Sama sätte teise lause kohaselt võib kohus hüvitise suurust muuta, arvestades töölepingu lõpetamise asjaolusid ja mõlema poole huve.
28.Kohus on seisukohal, et TLS § 109 lg-st 1 tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista kolme kuu keskmisele töötasule vastav hüvitis 8388,78 eurot. Keskmise töötasu suuruse osas pooltel vaidlust ei ole. Kohus on seisukohal, et kostja taotlusel hüvitise vähendamiseks alust ei ole, kuna hageja omas pikka tööstaaži ega olnud varasemalt töölepingu rikkumise eest karistatud ega ka hoiatatud TLS § 88 lg 1 p 3 järgi, kostja ei hoiatanud hagejat pärast hageja esindajalt kirja saamist ebaviisaka või ebakohase käitumise eest ega andnud talle võimalust oma käitumist muuta või parandada, kostjal puudus seaduslik alus töölepingu ülesütlemiseks ning tööleping öeldi üles ette teatamata. Kohus peab hageja ebaviisakat käitumist vabandavaks asjaoluks tunnistajate C ja Z ütlustega tõendatud sellel perioodil kostja juures esinenud pinevat õhkkonda, mille tingis tööandjapoolne töötajate lisatasude muutmine, millega hageja ei nõustunud ja hirm töökoha kaotuse pärast.
Menetluskulude jaotus
29.TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega kannab menetluskulud kostja.
30.TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 174 lg 4 kohaselt kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras.
31.TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukuluks asja läbivaatamise kulu ning TsMS § 143 kohaselt on asja läbivaatamise kuluks tunnistajakulu. TsMS § 159 lg 1 järgi määrab tunnistajale makstava tasu ja hüvitatavad kulud kohus.
32.Kohus on seisukohal, et antud asjas on otstarbekas menetluskulud kindlaks määrata pärast kohtuotsuse jõustumist, kuna kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise ajaks ei ole möödunud TsMS § 160 lg 2 sätestatud tunnistajatele kulude hüvitamise nõue, mistõttu ei ole teada menetlusosaliste kohtukulude täpne suurus. /digitaalselt allkirjastatud/ Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.