Hageja: N. F. (isikukood xxx); lepinguline esindaja: vandeadvokaat Jevgeni Tverdohlebov (e-post [email protected]) Kostja: D. D. (isikukood xxx); lepinguline esindaja: Janika Drobot (e-post [email protected])
Kohtuistungi aeg
10.09.2019.a
Kohtuistungil osalenud isikud
Hageja ja tema esindaja, kostja ja tema esindaja
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Lõpetada D. D. ja N. F. ühisomand korteriomandile xxx (registriosa number xxx) võrdsetes osades.
3.D. D. ja N. F. ühisomand korteriomandile xxx (registriosa number xxx) lõpetada kinnistu müügiga avalikul enampakkumisel.
4.Korteriomandi xxx (registriosa number xxx) avalikul enampakkumisel saadud summa jagada D. D. ja N. F. vahel võrdsetes osades.
5.Harju Maakohtu 08.05.2018.a hagi tagamise määrus nr 2-18-4535, millega korteriomandile xxx (registriosa number xxx) seati N. F. kasuks võõrandamise keelumärge, jätta muutmata.
Menetluskulude jaotus
1.Jätta N. F. menetluskulud D. D. kanda.
2.Mõista D. D.lt N. F. kasuks menetluskuludena välja riigilõiv summas 350 eurot ja esindajakulud 4014 euro (sh käibemaks) ulatuses. Edasikaebekord Pooled võivad esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse tervikuna kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Hageja nõue ja põhjendused
1.Hageja abiellus 16.05.1957.a N. F. ning abielu kestis N. F. surmani. Xxx a eraldati hagejale korter xxx. Abikaasad elasid seal koos ja hageja elab korteris käesoleva ajani. 22.12.1994.a esitas hageja korteri erastamise avalduse ja 12.06.1995.a erastati korter hageja abikaasa nimele. Erastatava korteri hind oli 18900 krooni ja hageja maksis sellest üle poole s.o 10800 krooni. Maa erastamisel jäi korter N. F. nimele. Hageja remontis korterit regulaarselt. Abikaasad elasid koos 60 aastat kuni N. F. surmani 02.11.2017.a. Hageja põetas N. F.t enne N. F. surma. Hageja pöördus peale N. F. surma notari poole. Notar väljastas pärimistunnistuse kostjale. Notar ütles suuliselt hagejale, et kuna N. F. ja hageja ei olnud abielus, siis ei ole hageja N. F. pärija. Hageja oli N. F.ga abielus ning neil oli N. F.ga ühisvara sh oli ühisvaraks vaidlusalune korter. Teise alternatiivina nimetab hageja, et hageja oli N. F.ga seltsingus ning korter oli nende seltsinguvara, Hageja nõuded: 1) Lõpetada poolte ühisomand korteriomandi registriosa numbriga xxx, xxx suhtes, jättes korteriomandi D. D. ainuomandisse; välja mõista D. D.lt N. F. kasuks hüvitisena 40000 eurot ja viivis sellelt VÕS § 113 lg 1 järgi; 2) Teine alternatiivne viis: Lõpetada poolte ühisomand korteriomandi registriosa numbriga xxx, xxx suhtes; müüa korteriomand registriosa numbriga xxx xxx, kohtutäituri poolt korraldatud avalikul enampakkumisel täitemenetluse seadustikus sätestatud korras; jaotada täitemenetluse tulemi poolte vahel võrdsetes osades. Kostja vastuväited
2.Kostja vaidleb hagile täies ulatuses vastu. Pooltel ei ole ühisomandit. Kostja vanavanaema N. F. pärandas korteri tervikuna kostjale. N. F. rääkis kostjale, et korter tervikuna kuulub temale isiklikult ning ta pärandab selle kostjale. N. F. ja N. F. elasid küll koos, kuid mitte ühise perena, nad elasid eraldi tubades. Hageja pere elas xxx. Hageja elas kostja korteris üürnikuna.
Kohtu põhjendused ja järeldused Kohus, olles uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid leiab, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada.
3.D. D.le kuulub korter xxx registriosa nr xxx (lk 65-66). Korteri eelnev omanik oli N. F. (lk 66). N. F. on 12.11.2007.a testamendiga määranud anda annakuna korteriomand xxx oma tütretütre tütrele D. D.le (lk 6).
4.Hageja vande all antud ütlustega on tõendatud, et hageja ja N. F. elasid koos 60 aastat kuni N. F. surmani. N. F. suri xxx.a (lk 20). Rahvastikuregistri andmetel on hageja ja N. F. abielu tühistatud 30.01.1958.a Tallinna Linna Rahvakohtu xxx.a määruse nr 2420 alusel (lk 37 ja 42). Seega ei olnud N. F. ja N. F. alates xxx.a abielus.
5.Tallinna Linna TSN TK elamispinna arvestuse ja jaotamise osakond väljastas 26.11.1976.a N. F.le orderi nr 6781 elamispinna xxx kasutamiseks (lk 9). N. F. on 22.12.1994.a esitanud Haabersti Linnaosa Valitsusele avalduse osta eluruum xxx (lk 10). 12.06.1995,a on Haabersti Linnaosa Valitsuse Kinnisvarahoolduse Osakonna ja N. F. vahel sõlmitud ostu-müügi leping, mille alusel N. F. ostab xxx asuva korteri hinnaga 18900 krooni (lk 11). N. F. on korteri erastamisel tasunud 10800 krooni (lk 12).
6.Poolte vahel on vaidlus selles, kas N. F. ja N. F. tegutsesid seltsingus või mitte. Hageja arvates seltsing oli ja kostja arvates mitte. Hageja väitel oli poolte vahel seltsinguleping, mille eesmärk oli ühise pere ja majapidamise korraldamine ühise eluaseme kaudu.
7.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 580 lg 1 kohaselt seltsingulepinguga kohustuvad kaks või enam isikut (seltsinglased) tegutsema ühise eesmärgi saavutamiseks, aidates sellele kaasa lepinguga määratud viisil, eelkõige panuste tegemisega. TsÜS § 77 lg 1 tulenevalt ei ole seltsingulepingule kehtestatud kohustuslikku vormi. Varemkehtinud ENSV Tsiviilkoodeksi § 438 lg 1 kohaselt kohustuvad pooled ühise tegutsemise lepingu järgi ühiselt tegutsema ühise majandusliku eesmärgi saavutamiseks. VÕS § 580 lg 1 kohaselt seltsinglase panuseks võib olla igasugune ühise eesmärgi edendamine, sealhulgas vara võõrandamine seltsingule, vara seltsingu kasutusse andmine või seltsingule teenuse osutamine.
8.Tunnistaja V. D. andis ütlusi selles, et N.l ja N.oli ühine majapidamine; viimased 10 aastat enne surma ei saanud N. majapidamisega enam tegeleda ja kõigega tegeles N., käis poes, koristas, tegi süüa; 3 aastat enne N. surma oli ta ratastoolis ning N. pidi ennast töölt lahti võtma, et N. eest hoolitseda; N. rääkis tunnistajale, et on N.ga 50 aastat abielus olnud ja 60 aasta juubelit pidas tunnistaja koos N. ja N.ga nende kodus, N. oli ratastoolis. Tunnistaja S. R. andis ütlusi selles, et tunneb N.t ja N.d alates 90-ndatest ja kui tunnistaja nendega tutvus, siis elasid N. ja N. eraldi tubades; N. käis xxx ja tal oli seal pere; vanaema (N.) tahtis kogu korteri D.le pärandada, arvatavasti sellepärast, et N.l oli teine pere xxx.
9.Hageja esitas kirjalikud tõendid selles, et on 2009.a ostnud ja lasknud paigaldada xxx korterisse vanni (lk 13) ning aastal 2010 lasknud vahetada xxx korteris aknad ning on tasunud akende eest 790.2 eurot, 250 eurot ja 158.83 eurot (lk 14 -19).
10.Kohus tuvastab uuritud tõendite põhjal, et hageja ja N. F. vahel oli seltsing ning seltsinguvaraks oli korter xxx. Seltsingu (ENSV Tsiviilkoodeksi järgi ühise tegutsemise lepingu) olemasolu tõendab hageja ja N. F. kooselu ja ühine majapidamine vähemalt aastast 1976, kui korter hagejale eraldati kuni N. F. surmani
2017.a. Seltsingu eesmärgiks oli ühise kodu loomine ja arendamine. Hageja panused seltsinguvarasse on olnud alljärgnevad: korter eraldati isiklikult hagejale; hageja tasus korteri erastamisel üle poole korteri väärtusest; hageja on parendanud korterit vähemalt akende ja vanniga; hageja elas ühise perena ühises majapidamises korteriomaniku N. F.ga. Seltsingu lõppemise ajaks on N. F. surm xxx.a.
11.VÕS § 589 lg 1 kohaselt seltsinglaste tehtavad panused, samuti seltsingu jaoks omandatud vara lähevad seltsinglaste ühisomandisse (seltsinguvara). Ajaõigusseaduse (AÕS) § 70 lg 4 kohaselt on ühisomand kahele või enamale isikule üheaegselt kindlaksmääramata osades ühises asjas kuuluv omand. xxx korter oli N. F. ja N. F. ühisomand.
12.AÕS § 70 lg 6 kohaselt ühisomandile kohaldatakse kaasomandi kohta käivaid sätteid, kui ühisomandit sätestavas seaduses ei ole sätestatud teisiti. AÕS § 71 lg 1 kohaselt Kaasomanike osad ühises asjas on võrdsed, kui seaduses või tehinguga ei ole sätestatud teisiti. N. F. ja N. F. osad korteriomandis xxx olid võrdsed. N. F. pärandas D. D.le 12.11.2007.a testamendiga oma osa korteriomandist. N. F. ei saanud N. F.le pärandada N. F. osa korteriomandist.
13.AÕS § 70 lg 6 kohaselt kohaldatakse ühisomandile kaasomandi kohta käivaid sätteid, kui ühisomandit sätestavas seaduses ei ole sätestatud teisiti. AÕS § 77 lg 2 kohaselt, kui kaasomanikud ei saavuta kokkulepet kaasomandis oleva asja jagamise viisi suhtes, otsustab kohus hageja/vastukostja nõudel kas jagada asi kaasomanike vahel reaalosades, anda asi ühele või mitmele kaasomanikule, pannes neile kohustuse maksta teistele kaasomanikele välja nende osad rahas, või müüa asi avalikul või kaasomanikevahelisel enampakkumisel ning saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele.
14.D. F. ja N. F. on korteriomandi xxx Tallinn ühisomanikud. Ühisomanike vahel ei ole kokkulepet omandi lõpetamiseks. Hageja väitel on korteriomandi väärtus 800000 eurot ning hageja nõuab kostjalt ühisomandi lõpetamisel hüvitist pool korteriomandi väärtusest s.o 40000 eurot. Teise alternatiivina on hageja palunud müüa korter avalikul enampakkumisel ning jagada saadud tulem võrdsetes osades.
15.Poolte ühisomand tuleb lõpetada viisil, mis koormab neid kõige vähem. Kaasomandi lõpetamine kohtus on TsÜS § 68 lg 5 alusel kaasomanike kokkuleppe sõlmimise tahteavalduste asendamine ning seega asendab kohtulahend, millega kaasomand lõpetatakse, kaasomanike kokkulepet kaasomandi lõpetamise kohta. Kostja ei ole kaasomandi lõpetamisele avalikul enampakkumisel vastu vaielnud. Kohus määrab kinnistu müügi avalikul enampakkumisel. Avalikul enampakkumisel saadakse kinnistu müümisel kõige õiglasem hind ja pooled saavad omandikaotuse eest kõige õiglasema hüvitise. AÕS § 77 lg 2 kohaselt tuleb enamapakkumisel saadud raha jagamisel hinnata kaasomandi osade suurust. Poolte osad ühisomandis on võrdsed ning müügitulem tuleb jagada hageja ja kostja vahel võrdsetes osades.
16.Kohus on 08.05.2018.a määrusega seadnud D. D.le kuuluvale korteriomandile xxx seadnud N. F. kasuks käsutamise keelumärke. Kuna kohus hagi rahuldab, tuleb hagi tagamine jätta kehtima. Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine
17.TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus rahuldab hagi, siis jäävad menetluskulud kostja kanda. Hageja on kohtule 13.09.2019.a esitanud omapoolse menetluskulude nimekirja. Hageja menetluskulud koosnevad riigilõivust ja lepingulise esindaja kuludest. Hageja kinnitab, et ta ei ole käibemaksukohustuslane, seega ei saa käibemaksu tagasi arvestada. Kulud tekkisid seoses antud menetlusega. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu määr oli kuni 01.09.2019.a 180 eurot (käibemaksuga) ja alates 1.09.2019.a 198 eurot (käibemaksuga). Hageja lepinguline esindaja tegi antud dokumendi esitamise seisuga järgmised toimingud: nõupidamine kliendiga, probleemi väljaselgitamine – 1 tund; tõendite kogumine – 1 tund; materjali süstematiseerimine ja hagiavalduse koostamine – 8 tundi; hagi tagamise taotluse koostamine – 2 tundi; 04.04.2018 kohtumääruse analüüs ja kliendiga arutamine – 0,5 tundi; e-kirjad notarite kojale ja notar Ormanile – 1 tund; kohtumine notariga kohtunõude täitmiseks – 0,5 tundi; määruskaebuse koostamine ja esitamine – 2 tundi; 17.09.2018 kompromissläbirääkimised D. D. vanaema T.R. ja jurist Janika Drobotiga – 0,5 tundi; 25.09.2018 dokumendi koostamine tsiviilasjas 218-4535 – 3 tundi; 12.03.2019 kohtuistung 1 tund ja ettevalmistus 0,5 tundi – kokku 1,5 tundi; 10.09.2019 kohtuistung 2,5 tundi, ettevalmistus 0,5 tundi – kokku 3 tundi; menetluskulude nimekirja koostamine ja esitamine – 0,5 tundi. Kokku on hagejale õigusabi osutatud 21 tundi tunnihinnaga 150 eurot + km, mis vastab summale 3780 eurot ja 3,5 tundi tunnihinnaga 165 eurot + km, mis vastab summale 693 eurot. Lepingulise esindaja kulu kokku on 4473 eurot (käibemaksuga). Lisaks on hageja tasunud riigilõivu määruskaebuselt 50 eurot; hagilt 300 eurot; hagi tagamise avalduselt 50 eurot, kokku summas 400 eurot. TsMS § 175 lg 1 kohaselt, menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus ei nõustu hagejaga selles, et materjali süstematiseerimiseks ja hagiavalduse koostamise põhjendatud ajakuluks saaks lugeda kaheksa tundi. Hageja on kõnesolevatele toimingutele eelnevalt pidanud kliendiga nõu ning kogunud tõendeid 2 tunni jooksul. Võttes arvesse ka hagiavalduse keerukust ja selle mahtu (u 3 lk sisuteksti), siis asub kohus seisukohale, et materjali süstematiseerimise ja hagiavalduse koostamise põhjendatud ajakuluks tuleb lugeda kuus tundi. Põhjendatuks ei saa lugeda ka hageja esindaja toimingut menetluskulude nimekirja koostamiseks ja esitamiseks. Nimelt on Riigikohus märkinud, et menetluskulude kindlaksmääramise avalduse ja menetluskulude nimekirja koostamine ei nõua õigusalaseid eriteadmisi ja need saab kohtule esitada menetlusosaline ka ise ilma lepingulise esindajata (vt Riigikohtu Tsiviilkolleegiumi lahend asjas 3-2-1-77-14, p 12). Ülejäänud osas on toimingutele kulud aeg mõistlik ja põhjendatud. Samuti on mõistlik lepingulise esindaja tunnitasu määr. Kokku tuleb hageja põhjendatud menetluskuludeks lugeda 22 tundi, mis kostja esindaja tunnitasu määra arvesse võttes moodustab 4014 eurot (3420 + 594). Kostjalt
D. D.lt tuleb hageja kasuks välja mõista esindajakulud summas 4014 eurot (sh käibemaks). Lisaks tuleb D. D.lt hageja kasuks välja mõista hagiavalduselt tasutud riigilõiv summas 300 eurot ja hagi tagamise taotluselt tasutud riigilõiv 50 eurot. 10.04.2018.a määruskaebuselt tasutud riigilõivu on kohus hagejale tagastanud 24.04.2018.a määrusega.