Harju Maakohus
Kohtunik
Peeter Pällin
Otsuse avalikult teatavaks 10. oktoober 2019, Tallinn, Tallinna kohtumaja tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number
2-18-15439
Tsiviilasi
A K hagi E S vastu sundtäitmise lubamatuks tunnustamiseks täiteasjas nr 014/2001/47
Tsiviilasja hind
3500 eurot.
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja A K (isikukood xxx, elukoht xxx) Hageja lepinguline esindaja advokaat Aivar Pihlak, isikukood xxx, e-post: [email protected]) Kostja E S (isikukood xxx, elukoht xxx); Kostja määratud esindaja xxx, e-mail: xxx
Kohtuistungi toimumise aeg või Kirjalik menetlus menetluse liik
Jätta menetluskulud hageja kanda. Hageja on kohustatud tasuma kostjale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras.
Edasikaebamise kord
2-18-15439 Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja asjaolud Hageja A K on on esitanud kostja E S vastu hagi täiteasjas 014/2001/47 sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks. Hageja palub jätta menetluskulud kostja kanda. Hageja hinnangul on kostja nõude sissenõutavus aegunud. Kostja seisukohad Kostja palub jätta A Ki hagi E S vastu rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kostja hinnangul on A K käitunud täitemenetluses pahatahtlikult. Kostja kinnitusel on hageja 215 487,31 eurost tasunud vaid 70 eurot ja peitnud ennast välismaal. Kohtu põhjendused Pooltel puudub vaidlus, et: -
09.03.1999 Tallinna linnakohtu otsusega tsiviilasjas 2/3/33-5302 (lisa 1) mõisteti A. K’lt välja E S (isikukood xxx) kasuks võlgnevus. Kohtulahend jõustus 1999. 21.04.2001 alustas kostja sissenõudjana kohtutäituri M. L kaudu täiteasjas 014/2001/47 täitemenetlust 09.03.1999 tsiviilasja 2/3/33-5302 Tallinna linnakohtu otsuse alusel. 06.12.2017 seisuga on kohtutäitur jätkuvalt teostanud täitetoimingud, nõudes hagejalt võlgnevuse summas 215 487,31 eurot täitmist. 29.08.2018 edastas hageja kohtutäiturile avalduse, nõudes täiteasjas 014/2001/47 täitemenetluse lõpetamist seoses kostja nõude sissenõutavuse aegumisega. 03.09.2018 esitas kohtutäitur oma vastuse hageja pöördumisele, teatades et täitemenetluse täiteasjas 014/2001/47 lõpetamine hageja toodud alustel ei kuulu kohtutäituri pädevusse. 13.09.2018 esitas hageja kostjale nõudekirja täiteasjas 014/2001/47 täitemenetluse lõpetamiseks seoses kostja nõude sissenõudmise aegumisega. Täitemenetlust ei ole lõpetatud.
TMS § 221 lg 1 kohaselt võib võlgnik esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Nimetatud sätte järgi võib võlgnik esitada sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõude muuhulgas põhjusel, et nõude sissenõutavus on aegunud. 28.06.1994 vastu võetud TsÜS § 123 lg 1 järgi kohtuotsusega tunnustatud nõude aegumistähtaeg on 2 (4)
2-18-15439 10 aastat. Aegumistähtaja kulg algab kohtuotsuse jõustumisest. 27.03.2002 vastu võetud ja 1. juulist 2002 kehtima hakanud TsÜS § 157 lg 1 järgi jõustunud kohtuotsusega tunnustatud nõude, samuti kohtulikust kokkuleppest või muust täitedokumendist tuleneva nõude aegumistähtaeg on 30 aastat. VÕSRS § 9 lg 1 järgi tsiviilseadustiku üldosa seaduses ning võlaõigusseaduses aegumise kohta sätestatut kohaldatakse ka enne 1. juulit 2002 tekkinud aegumata nõuetele. Alates 5. aprillist 2011 kehtiva TsÜS § 157 lg 1 redaktsiooni kohaselt on jõustunud kohtuotsusega tunnustatud nõude aegumise tähtaeg 10 aastat. Pikemalt aegumistähtajalt lühemale ülemineku rakendamist on reguleeritud VÕSRS § 9 lg-s 4. Riigikohtu tsiviilkolleegium selgitas oma otsuses kohtuasjas nr 3-2-1-116-13 p-s13, et Siiski on VÕSRS § 9 lg 4 teise lause alusel selgelt arusaadav seadusandja soov aegumistähtaja olulist lühenemist võlausaldaja huvides osaliselt tasakaalustada üleminekuperioodi kehtestamisega. Seetõttu leiab kolleegium olevat võimaliku VÕSRS § 9 lg 4 esimese ja teise lause koostoimes järeldada, et enne 1. märtsi 2011 (alates 2016 a. redaktsioonist on see kuupäev 5. aprill 2011 - PP) tekkinud aegumata nõuetele hakkas 1. märtsist 2011 kulgema 10 aasta pikkune aegumistähtaeg, mille jooksul on võlausaldajal võimalik teostada täitedokumendist tulenevaid õigusi. Eelnevast järeldub, et kui aegumistähtaeg hakkas kulgema 2001 aastal ja oleks pidanud lõppema 2011 aastal, siis alates 1. juulist 2002 pikenes tähtaeg 2031 aastani ning alates 1. märtsist 2011 lühenes 1. märtsini 2021. Vaidlust ei ole selles, et 21.04.2001 alustas kostja sissenõudjana kohtutäituri M. L kaudu täiteasjas 014/2001/47 täitemenetlust 09.03.1999 tsiviilasja 2/3/33-5302 Tallinna linnakohtu otsuse alusel. TsÜS § 123 lg 1 ja VÕSRK § 9 lg 4 järgi ei ole nõude sissenõutavus tänaseks aegunud. Et nõude sissenõutavus ei ole tänaseks aegunud, jätab kohus hagi rahuldamata. Menetluskuludest TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus jättis hagi rahuldamata, jäävad kohtukulud hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 174 lg 2 järgi määrab kohus otsuses kindlaks üksnes menetluskulude jaotus. Menetluskulude rahalise suuruse määrab kohus kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras.
/allkirjastatud digitaalselt/ Peeter Pällin 3 (4)
2-18-15439 Kohtunik
4 (4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.