X hagi Y vastu sundtäitmise tunnistamiseks täiteasjas nr 014/2001/47
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 31.01.2022 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
Y apellatsioonkaebus
Kaebuse hind
6000 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja X (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaadi abi Henrik Kirsimäe
lubamatuks
Kostja Y (isikukood XXXXXXXXXXX), riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Andres Alas Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Harju Maakohtu 31.01.2022 otsuse resolutsioon jätta muutmata, kuid muuta selle põhjendusi.
2.Y apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
3.Jätta apellatsioonimenetluse kulud Y kanda.
4.Mõista Y-lt X kasuks välja apellatsiooniastme menetluskulude hüvitis 336 eurot. Nimetatud summalt tuleb alates otsuse jõustumisest kuni kohustuse kohase täitmiseni maksta võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivist.
5.Riigi õigusabi korras määratud Y esindaja tasu ja kulud jätta Eesti Vabariigi kanda.
6.Mõista X-lt ja Y-lt solidaarselt riigituludesse hagilt vähem tasutud riigilõiv 125 eurot. Omavahelises suhtes vastutab riigilõivu tasumise eest Y. Riigilõiv tuleb tasuda 15 päeva jooksul alates käesoleva otsuse jõustumisest (makseinfo on lisatud kohtuotsusele). Tasumisega viivitamisel tuleb tasumata summalt maksta X-l ja Y-l solidaarselt viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
2-21-4538 Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.X (hageja) esitas 23.03.2021 Harju Maakohtule Y (kostja) vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi.
1.1.Hagiavalduse kohaselt on hageja Tallinna Linnakohtu 9.03.1999 tsiviilasjas nr 2/3/33-5302 tehtud tagaseljaotsuse (kohtuotsus) alusel kohustatud maksma kostjale põhinõudena 1 188 543,20 Eesti krooni ja hüvitama menetluskulud 18 048,50 Eesti krooni, kokku 1 206 591,70 Eesti krooni ehk 77 115,26 eurot. Kohtuotsus on täitedokument, mille alusel toimub hageja suhtes täitemenetlus täiteasjas nr 014/2001/47. Kohtuotsus esitati kohtutäiturile täitmiseks 21.04.2001.
1.2.Kohtuotsuse täitmine aegus hiljemalt 1.03.2021.
1.2.1.9.03.1999 kehtinud tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 123 lg 1 kohaselt on kohtuotsusega tunnustatud nõude aegumistähtaeg 10 aastat. Aegumistähtaja kulg algab kohtuotsuse jõustumisest. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt täitemenetluse algatamisel aegumistähtaja kulg katkeb. Aegumine katkes täitemenetluse alustamisel. Täitemenetluse katkemisest algas kohtuotsuse täitmise aegumistähtaeg uuesti kulgema.
1.2.2.28.06.1994 vastu võetud TsÜS § 123 lg 1 järgi on kohtuotsusega tunnustatud nõude aegumistähtaeg 10 aastat. Aegumistähtaja kulg algab kohtuotsuse jõustumisest. 27.03.2002 vastu võetud ja 1.07.2002 kehtima hakanud TsÜS § 157 lg 1 järgi jõustunud kohtuotsusega tunnustatud nõude, samuti kohtulikust kokkuleppest või muust täitedokumendist tuleneva nõude aegumistähtaeg on 30 aastat. Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seadus (VÕSRS) § 9 lg 1 järgi tsiviilseadustiku üldosa seaduses ning võlaõigusseaduses aegumise kohta sätestatut kohaldatakse ka enne 1.07.2002 tekkinud aegumata nõuetele. Alates 5.04.2011 kehtiva TsÜS § 157 lg 1 redaktsiooni kohaselt on jõustunud kohtuotsusega tunnustatud nõude aegumise tähtaeg 10 aastat.
1.2.3.Enne 1.03.2011 tekkinud aegumata nõuetele hakkas 1.03.2011 kulgema 10 aasta pikkune aegumistähtaeg, mille jooksul on võlausaldajal võimalik teostada täitedokumendist tulenevaid õigusi (VÕSRS § 9 lg 4 esimene ja teine lause).
1.2.4.Kui aegumistähtaeg hakkas kulgema aastal 2001 ja oleks pidanud lõppema aastal 2011, siis alates 1.07.2002 pikenes tähtaeg aastani 2031 ning alates 1.03.2011 lühenes kuni 1.03.2021.
2-21-4538
1.3.Kohtutäitur teavitas 5.01.2021 täitemenetluses kostja viivisenõude suurendamisest 41 856,36 euro võrra, kuigi kohtuotsusest tuleneb üksnes põhinõue 77 115,26 eurot. Täitemenetluses sissenõutav nõue moodustas seejärel 259 819,07 eurot. On ebaselge, mille alusel nõuab kohtutäitur hagejalt täiendavalt 122 362,59 euro tasumist ja kuidas summa on arvestatud. Hageja esitas kohtutäiturile kaebuse, mille viimane jättis rahuldamata. Kostja vastuväited
2.Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kostja vastuväidete kohaselt on hageja jätnud kohtuotsuse pahauskselt täitmata. Seisuga 6.12.2017 oli hageja kostjale koos täitekuludega võlgu 215 487,31 eurot. Hageja ei ole seda vaidlustanud. Täiteasjas sundtäitmise lubamatuks tunnistamine täies ulatuses ei ole õiguslikult võimalik. Täitemenetlus toimub jõustunud kohtulahendi alusel. Kostja ei nõustu, et täitmine on aegunud.
3.Täiendavas vastuses hagile esitas kostja taotluse hagi läbivaatamata jätmiseks. Harju Maakohtu 10.10.2019 otsusega tsiviilasjas nr 2-18-15439 jäeti hageja varasem sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi rahuldamata. Samade poolte vahel jõustunud kohtulahend välistab hageja uue hagi esitamise tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 1 p 4 järgi. Hageja pöördus kohtusse pahatahtlikult, sest teadis osundatud piirangust või pidi sellest teadma. Maakohtu otsus ja põhjendused
4.Harju Maakohus rahuldas 31.01.2022 otsusega hagi ja tunnistas sundtäitmise täitemenetluses lubamatuks. Kostja taotlus menetluse lõpetamiseks jäi rahuldamata. Hageja menetluskulud jäid kostja kanda ja kostja menetluskulud tema enda kanda. Riigi õigusabi tasu ja kulud jäid Eesti Vabariigi kanda.
4.1.Maakohus tuvastas asjas järgmised olulised asjaolud, mille üle pooled ei vaidle: -
hageja on täiteasjas võlgnik ja kostja sissenõudja; täitedokument on kohtuotsus; täitemenetlus algatati 21.04.2001.
4.2.Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt 9.03.1999 kehtinud TsÜS § 123 lg 1 kohaselt on kohtuotsusega tunnustatud nõude aegumistähtaeg 10 aastat. Aegumistähtaja kulg algab kohtuotsuse jõustumisest. TsÜS § 123 lg 2 esimese lause järgi täitemenetluse algatamisel aegumistähtaja kulg katkeb.
4.3.VÕSRS § 9 lg 1 järgi tsiviilseadustiku üldosa seaduses ning võlaõigusseaduses aegumise kohta sätestatut kohaldatakse ka enne 1.07.2002 tekkinud aegumata nõuetele. Aegumise algusele, peatumisele ja katkemisele kohaldatakse enne 1.07.2002 kehtinud seadust, kui aegumine on alanud, peatunud või katkenud enne 1.07.2002. VÕSRS § 9 lg 2 kohaselt kui tsiviilseadustiku üldosa seaduse või võlaõigusseaduse kohaselt on aegumistähtaeg lühem kui enne 1.07.2002 kehtinud seaduse kohaselt, arvestatakse tsiviilseadustiku üldosa seaduses või võlaõigusseaduses sätestatud aegumistähtaega alates 1.07.2002.
4.4.1.07.2002 jõustunud TsÜS § 157 lg 1 kohaselt on jõustunud kohtuotsusega tunnustatud nõude, samuti kohtulikust kokkuleppest või muust täitedokumendist tuleneva nõude aegumistähtaeg 30 aastat. VÕSRS § 9 lg-st 2 tulenevalt oleks täitmine aegunud seega 21.04.2031.
2-21-4538
4.5.5.04.2011 jõustunud TsÜS § 157 lg 1 sätestab, et jõustunud kohtuotsusega tunnustatud nõude, samuti kohtulikust kokkuleppest või muust täitedokumendist tuleneva nõude aegumistähtaeg on 10 aastat. VÕSRS § 9 lg 4 kohaselt tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 157 lõikes 1 aegumise kohta sätestatut kohaldatakse ka enne 2011. aasta 5. aprilli tekkinud aegumata nõuetele. Kui enne 2011. aasta 5. aprilli kehtinud tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 157 lõike 1 kohane aegumistähtaeg lõpeks varem kui käesoleva lõike esimeses lauses nimetatud tähtaeg, siis kohaldatakse aegumisele enne 2011. aasta 5. aprilli kehtinud tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 157 lõiget 1. VÕSRS § 9 lg 4 esimese ja teise lause koostoimes saab järeldada, et enne 1.03.2011 tekkinud aegumata nõuetele hakkas 1.03.2011 kulgema 10 aasta pikkune aegumistähtaeg (Riigikohtu 17.10.2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-116-13, p 13). Kuna täitmine ei olnud 1.03.2011 seisuga aegunud, hakkas tähtaeg uuesti kulgema ning lõppes 1.03.2021. Seega aegusid kohtuotsusest tulenevad nõuded 1.03.2021.
4.6.Pooled ei toonud esile asjaolusid aegumise peatumise või katkemise kohta. Asjaolu, et täitedokumenti ei õnnestunud täita, ei välista aegumise vastuväite esitamise õigust ega muuda seda pahauskseks. Samuti ei too aegumise peatumist või katkemist kaasa see, et täitemenetluses ei tehtud pikema aja jooksul täitetoiminguid, kuna hageja asukoht ei olnud teada. Apellatsioonkaebus
5.Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata. Juhul, kui ringkonnakohus leiab, et asjas ei ole võimalik teha uut otsust, palus kostja maakohtu otsuse tühistada ja saata asi uueks arutamiseks maakohtule. Menetluskulud palus kostja jätta hageja kanda.
5.1.Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt tuvastas maakohus ebaõigesti aegumise tähtaja. Hageja esitas hagi 23.03.2021 ehk varem kui VÕSRS § 9 lg 4 ja TsÜS § 157 lg 1 kohaselt saabus kohtuotsusest tulenevate nõuete aegumistähtaeg. Osundatud sätetest tuleneb, et enne 5.04.2011 jõustunud täitedokumentide 10-aastane aegumistähtaeg algas 5.04.2011 uuesti ja nõuded aeguvad 5.04.2021. Kuna hageja esitas hagi enne aegumise tähtaja saabumist, oleks see tulnud jätta rahuldamata.
5.2.Maakohus on jätnud sisuliselt käsitlemata kostja vastuväite, et täitemenetluses 5.01.2021 nõude suurendamise tõttu katkes aegumine. Samuti ei võtnud kohus seisukohta, kas menetlus oleks tulnud lõpetada, kuna poolte vahel on sama eseme kohta samal alusel tsiviilasjas nr 2-18-15439 tehtud jõustunud kohtuotsus.
5.3.Maakohus jättis piisava põhjenduseta tähelepanuta kostja 14.12.2021 esitatud taotluse ja tõendid. Kostja taotlust ja tõendeid tuleks arvestada ringkonnakohtu otsuse tegemisel. Vastustaja seisukoht
6.Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
7.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta TsMS § 657 lg 1 p 21 alusel rahuldamata ja maakohtu otsuse resolutsioon muutmata, kuid osaliselt tuleb muuta kohtuotsuse põhjendusi.
2-21-4538 (I)
8.Ringkonnakohus, nõustudes selles osas apellatsioonkaebusega, leiab samuti, et maakohus kohaldas ebaõigesti VÕSRS § 9 lg-t 4 ja TsÜS § 157 lg-t 1. Jõustunud kohtuotsusega tunnustatud nõudele kohaldub VÕSRS § 9 lg 4 kohaselt alates 5.04.2011 10-aastane aegumistähtaeg TsÜS § 157 lg 1 järgi. Kuna 5.04.2011 seisuga ei olnud kostja kohtuotsusest tulenevad nõuded aegunud, hakkas sellele 5.04.2011 uuesti kulgema 10 aasta pikkune aegumistähtaeg, mis lõppes 5.04.2021. Seega aegusid kohtuotsusest tulenevad nõuded 5.04.2021, mitte 1.03.2021, nagu maakohus leidis. Ringkonnakohus muudab selles osas maakohtu otsuse põhjendusi. Maakohtu eksimus VÕSRS § 9 lg 4 ja TsÜS § 157 lg 1 kohaldamisel ei tingi aga alust maakohtu otsuse resolutsiooni tühistamiseks, sest täitmine on igal juhul aegunud. See, et hageja esitas hagi 23.03.2021 (tl 1) ehk enne täitmise aegumist 5.04.2021, ei anna samuti alust hagi rahuldamata jätmiseks. Maakohtu otsuse tegemiseks ajaks (s.o 31.01.2022 – tl 116) oli aegumise tähtpäev saabunud.
9.Samuti täiendab ringkonnakohus maakohtu otsuse põhjendusi osas, mis puudutab täitemenetluses kostja nõude suurendamist. Nõude suurendamisega seonduva on maakohus jätnud otsuses käsitlemata, eksides nii TsMS § 436 lg 1 ja § 442 lg 8 teise lause vastu.
9.1.Kuigi hageja on õigesti märkinud, et kohtuotsusest ei tulene, et kostjal oleks hageja vastu ka viivisenõue, mille võrra oleks kostja saanud suurendada täitmisel olevat nõuet, ei ole asjaolu, et nõude kujunemine on ebaselge, sundtäitmise lubamatuks tunnistamise aluseks. Sellised etteheited tuleb esitada kohtutäiturile esitatavas kaebuses, millega vaidlustatakse sissenõudja sellekohase avalduse alusel viivisenõude täitmisele võtmine (täitemenetluse seadustiku § 217). Maakohtu otsusele antavat hinnangut see siiski ei mõjuta.
9.2.Asjakohatud on kostja väited sellest, et nõude suurendamine täitemenetluses katkestas aegumise. TsÜS § 144 kohaselt aegub koos põhikohustusest tuleneva nõudega ka kõrvalkohustusest tulenev nõue, kuigi see ei oleks eraldi veel aegunud. Osundatud sättest tulenevalt on põhinõude aegumise tõttu aegunud ka kostja viivise nõue, sõltumata sellest, kas kohtuotsusest tuleneb kostjale õigus nõuda hagejalt viivist või mitte. Ringkonnakohus tuvastas eelnevalt, et kostja põhinõue aegus 5.04.2021. TsÜS § 144 alusel on ka viivisenõue aegunud.
10.Kostja 14.12.2021 menetluse lõpetamise ja tõendi vastuvõtmise taotluse on maakohus lahendanud ja seda põhjendanud otsuse punktis „Kostja 14.12.2021 taotlused“ (vt tl 116p–117). Maakohus on oma seisukohti piisava põhjalikkusega motiveerinud. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et tsiviilasjas nr 2-18-15439 lahendatud hagi ei välista uue sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamist, tuginedes asjaolule, et uue hagi esitamise ajaks on aegumistähtaeg möödunud. Milles täpselt maakohus eksis, kui jättis kostja taotlused rahuldamata, ei ole apellatsioonkaebuses selgitatud.
11.Eeltoodust tulenevalt jääb apellatsioonkaebus rahuldamata. (II)
12.Hageja tasus hagilt ettenähtust vähem riigilõivu. Maakohtu otsuse kohaselt oli hagihinnaks 3500 eurot, mida ringkonnakohus muutis ja määras tsiviilasja hinnaks maakohtus 6000 eurot (tl 134–134p). Hageja tasus hagilt riigilõivu 300 eurot (tl 18). Arvestades tsiviilasja hinda oleks
2-21-4538 hageja pidanud riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja selle lisa 1 järgi tasuma hagi esitamisel riigilõivu 425 eurot. Hageja on tasunud hagilt riigilõivu 125 eurot nõutavast vähem.
13.Pooled vastutavad TsMS § 146 lg-te 1 ja 2 kohaselt hagilt vähem tasutud riigilõivu 125 euro tasumise eest solidaarselt. Arvestades menetluskulude jaotust, vastutab TsMS § 146 lg 3 kohaselt omavahelises suhtes riigilõivu tasumise eest kostja. TsMS § 179 lg 9 kohaselt tuleb lõikes 7 nimetatud nõude tasumisega viivitamise korral tasuda menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus märgib seda ka menetluskulude väljamõistmise lahendis. TsMS § 179 lg 5 järgi peab kohtulahendi kohaselt raha riigituludesse tasumiseks kohustatud isik lahendi täitma jõustumisest alates 15 päeva jooksul.
(III)
14.Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata jäävad apellatsioonimenetluse kulud TsMS § 171 lg 1 alusel kostja kanda.
15.Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud TsMS § 175 lg 1 järgi välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.
16.Hageja esitatud menetlusekulude nimekirja järgi on tema apellatsioonimenetlusega seotud menetluskuludeks lepingulise esindaja kulud 336 eurot (koos käibemaksuga). Nimekirja kohaselt kulus hageja lepingulisel esindajal apellatsioonimenetluse toimingutele kokku 2 tundi, sh maakohtu lahendiga tutvumine, apellatsioonkaebuse analüüsimine, suhtlus kliendiga ja vastuse koostamine.
17.Arvestades maakohtu otsuse, apellatsioonkaebuse ja vastuse sisu on ringkonnakohtu hinnangul esindaja tehtud toimingud ja toimingutele kulunud aeg olnud põhjendatud ja vajalik.
18.Menetluskulude nimekirja järgi on hageja esindaja tunnitasu 168 eurot (koos käibemaksuga), mis ei ületa advokaadi keskmist tasumäära.
19.Seega on hageja apellatsiooniastme vajalikud ja põhjendatud kulud esindajale kokku 336 eurot (2 tundi × 168 eurot/tund = 336 eurot), mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Vastavalt hageja taotlusele tuleb hagejal TsMS § 177 lg 4 järgi tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras viivist. (IV)
20.Riigi õigusabi korras määratud kostja esindaja tasu ja kulud jäävad Harju Maakohtu 10.06.2021 määruse p-i 2 alusel Eesti Vabariigi kanda (tl 71–71 p). Riigi õigusabi osutanud advokaadi tasutaotluse lahendab ringkonnakohus eraldi määrusega. (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.