XX kaebus Tallinna kohtutäitur Kaire Põltsi 21.01.2019 otsusele täiteasjades 052/2011/476, 052/2010/7426, 052/2010/7423, 052/2010/2844, 052/2010/981, 029/2013/173, 029/2012/1177
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 26.04.2019 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
XX määruskaebus
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Avaldaja (võlgnik): XX (isikukood XXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Priit Lantin Puudutatud isik I (kohtutäitur): Tallinna kohtutäitur Kaire Põlts (büroo asukoht Tartu mnt 16 B, Tallinn) Puudutatud isik II: OLEREX AS (registrikood 10136870), esindaja Riina Rebane Puudutatud isik III: Eesti Vabariik Politsei- ja Piirivalveameti kaudu (registrikood 70008747), esindaja Heli Insler
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Harju Maakohtu 26.04.2019 määrus jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
2.Määruskaebemenetlusega seoses tekkinud menetluskulud jätta XX kanda. Menetluskulud määrab rahaliselt kindlaks maakohus TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse ärakirja kättetoimetamisest.
Selgitused Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 juhul, kui määruskaebuse esitaja taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja menetluse käik
1.XX (avaldaja, võlgnik) esitas 29.01.2019 Harju Maakohtule kaebuse Tallinna kohtutäitur Kaire Põltsi (puudutatud isik I, kohtutäitur) 21.01.2019 otsusele täiteasjades 052/2011/476, 052/2010/7426, 052/2010/7423, 052/2010/2844, 052/2010/981, 029/2013/173, 029/2012/1177.
2.Avalduse kohaselt esitas avaldaja 05.12.2018 puudutatud isiku I tegevusele kaebuse, milles palus palub lõpetada täitemenetlused täiteasjades 052/2011/476, 052/2010/7426, 052/2010/7423, 029/2013/173, 029/2012/1177. Puudutatud isik I jättis avaldaja kaebuse 21.01.2019 otsusega rahuldamata. Avaldaja palub puudutatud isiku I otsuse tühistada ja jätta menetluskulud puudutatud isiku I kanda.
3.Avaldaja selgitas, et Harju Maakohtu 11.10.2016 määrusega tsiviilasjas nr 2-16-11662 kuulutati välja avaldaja pankrot. Avaldajale teadaolevalt ei esitanud ükski täiteasjade 052/2011/476, 052/2010/7426, 052/2010/7423, 052/2010/2844, 052/2010/981, 029/2013/173, 029/2012/1177 sissenõudjatest nõudeavaldust avaldaja pankrotimenetluses. 14.11.2017 määrusega lõpetati avaldaja pankrotimenetlus. Määruse resolutsiooni punkti 2 kohaselt kinnitas kohus 20.09.2017 võlausaldajate koosolekul vastuvõetud kompromissi. Harju Maakohtu 21.02.2018 määrusega vabastati pankrotihaldur Kalev Mägi pankrotihalduri kohustustest seoses kompromissis kokkulepitud tingimuste täitmisega.
4.Avaldajale on saanud teatavaks, et seisuga 05.12.2018 on puudutatud isiku I menetluses täiteasjad 052/2011/476, 052/2010/7426, 052/2010/7423, 052/2010/2844, 052/2010/981, 029/2013/173, 029/2012/1177. Kõige hilisem täiteasja menetlus on algatatud 2013. aastal.
5.Kohtutäitur on vastuolus täitemenetluse seadustiku (TMS) § 51 lg-ga 1 jätnud täitemenetlused lõpetamata. TMS § 51 lg 1 määratleb imperatiivselt, et täitemenetlused pankrotivõlgniku vastu on pankroti väljakuulutamisega lõppenud. Sissenõudjad ei ole pärast pankrotimenetluse lõppemist ning kompromissi kinnitamist esitanud täitmisavaldusi uute täitemenetluste algatamiseks.
6.Pärast kompromissi kinnitamist ei saa tekkida olukorda, kus pankrotimenetluses nõudeavalduse esitamata jätnud võlausaldaja taotleb võlgniku suhtes nõude sundtäitmist kogu nõude ulatuses. Eelnev rikuks oluliselt võlausaldajate kollektiivsuse ning võrduse põhimõtet ka õiguspärase ootuse põhimõtet. Kompromiss tehakse pankrotiseaduse (PankrS) § 180 lg 1 järgi võlausaldajate üldkoosolekul kõigi võlgniku vastu suunatud nõuete kohta, mis olid olemas kompromissi tegemise ajaks. Kohtu kinnitatud kompromiss on PankrS § 184 lg 6 järgi täitedokument pankrotimenetluses tunnustatud nõuete suhtes. Pankrotimenetlus lõppemisel kompromissiga on võimalik analoogia korras kohaldada PankrS § 167 lg-t 2. Kohtutäituri seisukoht
7.Kohtutäitur palus jätta avaldaja kaebuse rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda.
8.Võlgniku vara suhtes on algatatud täitemenetlused järgmistes täiteasjades: 1) Täitemenetluse 052/2010/981 algatamise aluseks on Tartu Maakohtu 09.04.2010 määrus tsiviilasjas nr 2-10-15574 ja sissenõudja OLEREX AS avaldus. Nõude sisu: hagi tagamise määruse täitmine pangakontode arestimiseks. 2) Täitemenetluse 052/2010/2844 algatamise aluseks on Tartu Maakohtu 24.08.2010 määrus tsiviilasjas nr 2-10-40434 ja sissenõudja OLEREX AS avaldus. Nõude sisu: hagi tagamise määruse täitmine pangakontode arestimiseks; 3) Täitemenetluse 052/2010/7423 algatamise aluseks on Tartu Maakohtu 15.09.2010 otsus tsiviilasjas nr 2-10-15574 ja sissenõudja OLEREX AS avaldus. Nõude sisu: menetluskulude võlgnevus 7059,04 eurot, millele lisanduvad kohtutäituri täitekulud. 4) Täitemenetluse 052/2010/7426 algatamise aluseks on Tartu Maakohtu 15.09.2010 otsus tsiviilasjas nr 2-10-15574 ja sissenõudja OLEREX AS avaldus. Nõude sisu: võlgnevus 3114,81 eurot, millele lisanduvad kohtutäituri täitekulud. 5) Täitemenetluse 029/2013/173 algatamise aluseks on Politsei- ja Piirivalveameti 23.10.2012 otsus väärteoasjas nr 223012040400 ja sissenõudja Politsei- ja Piirivalveameti avaldus. Nõude sisu: täitekulud summas 60,16 eurot. 6) Täitemenetluse 029/2012/1177 algatamise aluseks on 20.03.2012 otsus väärteoasjas nr 237312001144 ja sissenõudja Politsei- ja Piirivalveameti avaldus. Võlgnik tasus trahvinõude 03.11.2014 otse sissenõudjale. Nõude sisu: täitekulud 69,14 eurot. 7) Täitemenetluse 052/2011/476 algatamise aluseks on Tartu Maakohtu 18.02.2011 otsus tsiviilasjas nr 2-10-40434 ja sissenõudja OLEREX AS avaldus. Nõude sisu: menetluskulude võlgnevus 20 277,66 eurot, millele lisanduvad kohtutäituri täitekulud.
9.Kõik ülaltoodud täitetoimikud olid eelnevalt kohtutäitur Urmas Tärno menetluses. 2018. a. aprillis andis endine kohtutäitur Urmas Tärno tema menetluses olevad täitetoimikud üle kohtutäiturile Kaire Põlts.
10.Puudutatud isiku I 21.01.2019 otsus on seaduslik ning õiguspärane. Käesoleval juhul ei saa analoogia korras kohaldada PankrS § 167 lg-t 2, kuna avaldaja ei ole läbinud kohustustest vabastamise menetlust. 21.01.2019 otsuses märkis täitur, et pankrotimenetluses sõlmitud kompromiss ei lõpeta kõiki nõudeid, mis olid olemas enne pankroti väljakuulutamist, vaid nende täitmine välistatakse pankrotimenetluse lõppemiseni ja üksnes kompromissiga hõlmatud nõuded täidetakse kompromissis sätestatud korras. Kompromissi täitmisega pankrotimenetluses ja pankrotimenetluse lõpetamisega oma nõudeid pankrotivõlgniku pankrotimenetluses mitteesitanud võlausaldajad ei kaota õigust oma nõude täitmist nõuda pärast pankrotimenetlust. Pankrotiseadusest tulenevalt on nõude tunnustamata jäämise tagajärjeks, et võlausaldaja ei saa oma nõuet realiseerida pankrotimenetluses. Täitur viitas PankrS § 167 lg-le 1 ja Riigikohtu lahendile nr 3-2-1-92-14 (p 15). Täitetoimikust ei nähtu, et avaldaja pankroti väljakuulutamisest oleks teavitatud kohtutäitur Urmas Tärnot. Lisaks ei ole kohtutäituri poolt täitemenetluste lõpetamata jätmist avaldaja pankrotimenetluse kestel ka õigeaegselt vaidlustatud ning seega on võlgnik TMS § 217 lg-st 6 tulenevalt kaotanud kaebuse esitamise õiguse.
11.Kujunenud olukorras tuleb otsustada, kuidas toimida mittelõpetatud täitetoimikutega – kas lõpetada täitetoimikud ja alustada uuesti või jätkata menetlust olemasolevates täitetoimikutes. Avaldaja taotleb täitemenetluse lõpetamist TMS § 51 lg 1 alusel ning sissenõudja Olerex AS taotleb täitemenetluse jätkamist. Kuivõrd pankrotimenetluses nõudeavaldust mitteesitanud võlausaldajad omavad õigust esitada pärast pankrotimenetlust oma nõude uuesti sundtäitmisele, võlausaldaja nõue ei ole läbiviidud pankrotimenetluse tulemusel lõppenud ning võlgnikku ei ole kohustustest vabastatud, siis ei ole menetlusökonoomiliselt mõistlik lõpetada olemasolevaid täitemenetlusi ning alustada uusi täitemenetlusi, mis oleks võlgnikule menetluskulude kontekstis kulukam.
Täitemenetluse lõpetamisel ja uuesti alustamisel tekiks nt olemasolevate täitekulude sissenõudmisel uutes alustatud täitemenetlustes täitekulud sisuliselt topelt, lisaks on suurenenud menetluse algatamise tasud jm. Sissenõudjate seisukohad
12.Sissenõudjad Eesti Vabariik Politsei- ja Piirivalveameti kaudu ja OLEREX AS teatasid, et ta toetavad kohtutäituri seisukohti ning palusid jätta avaldaja kaebuse rahuldamata. Esimese astme kohtu määrus
13.Harju Maakohtu 26.04.2019 määrusega jäeti kaebus kohtutäitur otsusele rahuldamata ning menetluskulud avaldaja kanda.
14.Täiteasjades nr 052/2011/476, 052/2010/7426, 052/2010/7423, 052/2010/2844, 052/2010/981, 029/2013/173, 029/2012/1177 on täitemenetlused algatatud enne 11.10.2016 määrusega avaldaja pankroti väljakuulutamist ning vastavalt avaldaja selgitusele ei ole nimetatud täitemenetluse aluseks olevaid nõudeid pankrotimenetluses esitatud. Kohtutäituri selgituse kohaselt viis eeltoodud täiteasjades menetlust läbi Urmas Tärno, kes vabastati ametist justiitsministri käsikirjaga 01.03.2018. Kohtule ei ole teada täpsed asjaolud, miks kohtutäitur Urmas Tärno ei lõpetanud TMS § 51 lg-t 1 järgides täitemenetlusi avaldaja pankroti väljakuulutamisel, küll aga on teada, et kohtutäituri Kaire Põltsi menetluses on avaldaja täiteasjad alates 2018. a. aprillist ehk pärast pankrotimenetluse lõppemist 14.11.2017.
15.TMS § 51 lg 1 peamiseks eesmärgiks on välistada täitemenetluse läbiviimine pankrotimenetluse ajal ja pankrotivara arvelt. Käesoleval hetkel ei esine kohtutäituril TMS § 51 lg-s 1 toodud alust täitemenetluse lõpetamiseks, sest võlgniku pankrotimenetlus on lõppenud. Seega ei ole võlgniku vastuväide praegusel ajal suunatud sellele, et täitemenetluse läbiviimine on praegusel ajal lubamatu TMS § 51 lg 1 järgi, vaid võlgnik esitab vastuväite, et täitemenetluses täidetav nõue on lõppenud.
16.Täitemenetluse aluseks on viis kohtuotsust ja kaks kohtuvälise menetleja otsust. Need on täitedokumendid TMS § 2 tähenduses. PankrS § 167 lg 1 kohaselt võivad võlausaldajad pärast pankrotimenetluse lõppemist nõuded, mille võis esitada pankrotimenetluses, kuid mis on selles jäänud esitamata, samuti nõuded, mis küll esitati, kuid mis jäid rahuldamata ja millele võlgnik vastu vaidles, esitada võlgniku vastu üldises korras. Sõltumata sellest, kuidas mõista PankrS § 167 lg 1 mõju kompromissiga hõlmamata nõuetele (kas kompromiss lõpetab nõuded või mitte), on sissenõudjal käesoleval ajal võimalik algatada täitedokumendile tuginedes täitemenetlus. Vastuväite, et täitedokumendis kajastatud nõue on lõppenud, saab võlgnik esitada sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagis TMS § 221 lg 1 järgi. Tulenevalt täitemenetluse formaliseerituse printsiibist ei saa võlgnik nõude lõppemise vastuväidet esitada kaebusena kohtutäituri tegevusele, sh tuginedes TMS §-le 51 lg-le 1.
17.Kuna vaidlustatud täiteasjad tulenesid pankrotimenetluses esitamata nõuetest ning puudutatud isiku I menetlusse jõudmise ajaks oli avaldaja pankrotimenetlus lõppenud, siis puudus täituril alus TMS § 51 lg 1 koostoimes TMS § 50 lg 1 järgimiseks ning täiteasjade lõpetamiseks. Avaldaja osas ei ole algatatud kohustustest vabastamise menetlust, mistõttu ei esine PankrS § 167 lg 1 kohaldamise välistust.
18.Eelnevast tulenevalt ei kuulu kaebus kohtutäituri tegevusele rahuldamisele. Kohus jättis menetluskulud avaldaja kanda (TsMS § 172 lg 7). Määruskaebus
19.Avaldaja palub 14.05.2019 määruskaebuses maakohtu määruse tühistada ja jätta menetluskulud puudutatud isiku I kanda.
20.Pärast pankrotimenetluse lõppemist esitamata jäänud nõudeid ei või esitada võlgniku vastu üldises korras kui nõuete tasumiseks on pankrotimenetluse raames sõlmitud kompromiss. Pankrotimenetluse lõppemisel kompromissiga on võimalik analoogia korras kohaldada PankrS § 167 lg-t 2.
21.Maakohus jättis kohaldamata TMS § 51 lg 1, mille kohaselt lõppesid täitemenetlused avaldaja pankroti väljakuulutamisega 11.10.2016. Täitemenetlust läbiviiva kohtutäituri muutumine ei muuda täiteasja menetlust, ei lõpeta ega alusta täitemenetlust uuesti. Maakohus leidis ekslikult, et täitemenetlus algas uuesti alates hetkest, kui täiteasjad on puudutatud isiku I menetluses ning võlgnik ei olnud siis enam pankrotis.
22.Ekslik on maakohtu seisukoht, et juhul, kui ei ole võimalik tuvastada, miks Urmas Tärno täitemenetlusi ei lõpetatud, tuleb asuda seisukohale, et täiteasju menetletakse seaduslikult. Tulenevalt TsMS § 436 lg-test 2 ja 3 ei saa kohus tugineda menetluses selgitamata asjaoludele (kohtule ei ole teada, miks Urmas Tärno ei lõpetanud TMS § 51 lg 1 järgides täitemenetlusi avaldaja pankroti väljakuulutamisel).
23.Kuna puudub faktiline olukord, kus võlausaldaja oleks esitanud täitmisavalduse nõude osas mis jäi pankrotimenetluses esitamata. Seega on kaebaja esitanud taotluse TMS § 51 lg 1 alusel lõpetada täitemenetlused pankroti väljakuulutamise tõttu.
24.Maakohus on ebaõigesti leidnud, et avaldaja vastuväide ei ole suunatud sellele, et täitemenetluse läbiviimine on praegusel ajal lubamatu TMS § 51 lg 1 järgi. Maakohus leidis ebaõigesti, et tulenevalt täitemenetluse formaliseerituse printsiibist ei saa avaldaja esitada vastuväidet kaebusena kohtutäituri tegevusele. Täitemenetluse lõpetamine on kohtutäituri pädevuses ning TMS § 51 lg 1 kohaselt lõpeb täitemenetlus pankroti väljakuulutamisega. Seega puudub materiaalõiguslik vaidlus sissenõudja ja võlgniku vahel. Kaebaja ei nõustu, et kompromisskokkuleppe mõju täitedokumendile tuleks läbi vaadata sundtäitmise lubamatuse hagis TMS § 221 lg 1 alusel. Kohtutäituri tegevust ja otsuseid täitedokumendi täitmisel ehk täitemenetluse korraldamisel, sh täitedokumendi täitmiseks võtmist, saab täitemenetluse osaline vaidlustada eelkõige TMS § 217 lg 1 alusel esitatud kaebusega kohtutäituri otsuse või tegevuse peale (vt RKTKm nr 3-2-1-142-15, p 16; nr 3-2-1-42-08, p 16; nr 3-2-1-1-14, p 18). Riigikohus on välja toonud, et TMS § 217 alusel saab kaebuse kohtutäituri tegevuse peale esitada ka siis, kui võlgniku arvates ei ole olemas täitedokumenti, mida kohtutäitur võinuks täitmisele võtta. Sel juhul ei vaielda materiaalõiguslikult täitedokumendis dokumenteeritud nõude üle, vaid selle üle, et puudub täitemenetluse alustamise üks eeldus, täitedokument (RKTKm nr 3-2-1-42-08, p 16).
25.Käesolevas asjas ei puuduta vaidlus täitedokumendis dokumenteeritud nõuet, vaid nõude sundtäitmise korraldamist. Seega on avaldajal õigus esitada TMS § 217 kohane kaebus. Lähtudes menetlusökonoomia põhimõttest on otstarbekas lahendada käesoleva menetluse raames küsimus, kas sissenõudja saab nõuda uue sundtäitmise alustamist juhul, kui võlgniku pankrotimenetlus on lõppenud võlausaldajate kompromissiga ning võlausaldaja ei ole nõudeavaldust pankrotimenetluses esitanud. Menetluse edasine käik
26.Puudutatud isikud I ja III palusid jätta määruskaebuse rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda.
27.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja saatis TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht
28.Tsiviilkolleegium, tutvunud kirjalikus menetluses toimiku materjaliga, leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust
selle tühistamiseks. Määrus tuleb TsMS §-de 659 ja 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ja tulenevalt TsMS §-st 659 ja § 654 lg-st 6 neid ei korda. Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
29.PankrS § 167 lg 1 esimese lause järgi võivad võlausaldajad pärast pankrotimenetluse lõppemist nõuded, mille võis esitada pankrotimenetluses, kuid mis on selles jäänud esitamata, samuti nõuded, mis küll esitati, kuid mis jäid rahuldamata ja millele võlgnik vastu vaidles, esitada võlgniku vastu üldises korras. PankrS § 167 lg 2 järgi ei või PankrS § 167 lg-s 1 nimetatud nõuet esitada, kui nõue on võlgniku kohustustest vabastamise tõttu vastavalt käesoleva seaduse §-s 176 sätestatule lõppenud. Lisaks on Riigikohus selgitanud, et nõude tunnustamata jäämine pankrotimenetluses ei kõrvalda täitedokumendi õigusjõudu. Asjaolu, et nõue jäi pankrotimenetluses tunnustamata, saab tuua kaasa tagajärje vaid pankrotimenetluses. Nimelt kaotab selline võlausaldaja võimaluse saada pankrotimenetlusest iseseisev täitedokument. Nõue, mille kohta oli enne pankrotimenetlust olemas täitedokument, ei lõpe, kui see jääb pankrotimenetluses tunnustamata (vt RKTKo nr 3-2-1-92-14, p 13). Eeltoodust tuleneb selgelt, et pärast pankrotimenetluse lõppemist võivad võlausaldajad nõuded, mille võis esitada pankrotimenetluses, kuid mis on selles jäänud esitamata, esitada võlgniku vastu üldises korras. Samuti puudub käesoleval juhul vaidlus selles, et avaldaja kohustustest vabastamise menetlust algatatud ei ole, seega ei ole avaldajal võimalik tugineda PankrS § 167 lg-le 2. Ringkonnakohus ei nõustu avaldajaga, et pankrotimenetluse lõppemisel kompromissiga on võimalik analoogia korras kohaldada PankrS § 167 lg-t 2.
30.Kuivõrd PankrS § 167 lg 1 esimese lause järgi võivad võlausaldajad pärast pankrotimenetluse lõppemist nõuded, mille võis esitada pankrotimenetluses, kuid mis on selles jäänud esitamata, esitada võlgniku vastu üldises korras, siis on eelkõige võlgniku ja pankrotihalduri ülesanne tagada, et pankrotimenetluses oleks esitatud kõik võlgniku vastu eksisteerivad nõuded. Seega oleksid nii pankrotihaldur kui ka avaldaja pidanud hoolitsema selle eest, et kõik nõuded saaksid pankrotimenetlusega hõlmatud.
31.Pankrotimenetluses sõlmitud kompromissi kohta märgib ringkonnakohus, et PankrS § 180 lg 1 esimese lause järgi tehakse kompromiss võlausaldajate üldkoosolekul kõigi võlgniku vastu suunatud nõuete kohta (kompromissotsus), mis olid olemas kompromissi tegemise ajaks. TsMS § 430 lg-st 5 järeldub, et kompromiss ei kehti isiku suhtes, kes ei ole kompromissi alusel kohustust võtnud. Kuivõrd sissenõudjate nõudeid avaldaja pankrotimenetluses ei esitatud, ei puuduta tehtud kompromiss sissenõudjaid ega nende nõudeid.
32.Kohtutäitur on selgitanud, et pankrotimenetluse ajal olid vaidlusalused täitemenetlused sisuliselt peatatud seisundis ehk täitemenetlustes ei tehtud uusi menetlustoiminguid. Lisaks on täitur selgitanud, et Olerex AS on taotlenud täitemenetluse jätkamist ning kuivõrd pankrotimenetluses nõudeavaldust mitteesitanud võlausaldajad omavad õigust esitada pärast pankrotimenetlust oma nõude uuesti sundtäitmisele, siis ei ole menetlusökonoomiliselt mõistlik lõpetada olemasolevaid täitemenetlusi ning alustada olemasolevates täiteasjades uusi täitemenetlusi, millega kaasneksid võlgnikule täiendavad täitekulud.
33.Ringkonnakohus märgib, et isegi, kui eelmine kohtutäitur Urmas Tärno oleks täitemenetlused TMS § 50 lg 1 ja § 51 lg 1 järgi lõpetanud, oleks sissenõudjad saanud esitada oma täitedokumendid uuesti täitmisele pärast pankrotimenetluse lõppemist. TMS § 23 lg 1 järgi viib kohtutäitur täitemenetluse läbi sissenõudja avalduse ja täitedokumendi alusel. Kohtutäitur viib täitemenetluse läbi sõltumata sissenõudja avaldusest, kui täitedokumendiks on kohtutäituri tasu maksmise või täitekulu väljamõistmise otsus, samuti muul seaduses sätestatud juhul. Käesoleval juhul on
Olerex AS taotlenud täitemenetluse jätkamist. Politsei- ja Piirivalveameti poolt algatatud täitemenetlustes on nõudeks vaid täitekulud. Puudutatud isik I on selgitanud, miks ta on pidanud mõistlikuks täitemenetluste jätkamist, mitte nende lõpetamist ja uuesti alustamist ning selles osas ei saa puudutatud isikule I TMS rikkumist ette heita. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramineg
34.TsMS § 173 lg 1 esimese lause kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 172 lg 1 teine lause sätestab, et kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi.
35.Maakohus jättis menetluskulud avaldaja kanda ja ringkonnakohtul ei ole alust määrust selles osas muuta. Määruskaebuse rahuldamata jätmisel jäävad TsMS § 171 lg 1 alusel määruskaebemenetluse kulud samuti avaldaja kanda.
36.Arvestades, et maakohus ei määranud menetluskulude rahalist suurust kindlaks, siis ei tee seda ka ringkonnakohus (TsMS § 174 lg 4). Vastava avalduse esitamisel määrab maakohus menetluskulud kindlaks TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras.
/allkirjastatud digitaalselt/ Gaida Kivinurm
/allkirjastatud digitaalselt/ Meeli Kaur
/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.