Täitmine › Sundtäitmise lubamatuks tunnistamine

707340 ja nr 080516-708023 järgsete pandiesemete XX-le tagastamiseni või tagastamise pakkumiseni, millest algab ka viivisearvestus.

080408-707348 ning nr 080310-706779-P alusel. Veel kohustus kostja hüvitama hagejale menetluskulud 1 375 eurot, muud menetluskulud jäid poolte endi kanda. Kostja tasus hagejale kokku 49 000 krooni ehk 3 131,67 eurot järgnevalt: 18 400 krooni 02.03.2009, 5 600 krooni 03.03.2009, 4 000 krooni 01.04.2009, 3 000 krooni 03.04.2009, 5 000 krooni 05.04.2009, 5 000 krooni 06.04.2009, 2 000 krooni 07.04.2009, 1 450 krooni 15.04.2009, 3 550 krooni 17.04.2009, 1 000 krooni 11.05.2009. Sellisest tasumisest järeldas kostja 06.09.2016, et temal oli õigus nõuda kohtutäituri vahendusel laenu- ja pandilepingutes nr 080516-708023 ning 080408-707340 nimetatud pandiesemete sissenõudjale tagastamist, mistõttu pöördus täitemenetluse algatamiseks kohtutäituri poole. Hageja ei nõustunud sellega, et kostja nõue oli muutunud tervikuna sissenõutavaks. Kostja oli jätkuvalt hagejale võlgu. Oma rahalise nõude täitmiseks pöördus hageja kohtutäituri poole (täiteasi nr 035/2010/1684). Sama täiteasja raames oli toimunud ühe kuldketi arestimine ja müük. Kuldketi müümisest laekus hagejale 12.08.2016 kokku 571,06 eurot. Kostja võlgnevus hageja ees 23.07.2018 seisuga oli 2 114,76 eurot. Võlgnevus koosnes põhivõlast 986,77 eurot, maksete mittetähtaegse tasumise tõttu tekkinud viivisest 827,24 eurot ja viivisest menetluskuludelt 299,75 eurot. Oma kalkulatsioonis lähtus hageja põhimõttest, et esmalt loetakse tasutuks põhivõlg, millelt saab arvestada viivist, ja seejärel viivis. Isegi kui summaarselt oli hageja tasunud graafikujärgse makse, oli tasumata selle mitteõigeaegse tasumisega tekkinud viivis. Pant oli seotud ka viivise tasumise kohustusega ehk esimesele maksele järgnema pidanud asjade tagastamise kohustus ei olnud sissenõutavaks muutunud enne, kui tasutud olid selle maksega seotud kõrvalkohustused. Kahe paralleelselt toimuva täitemenetluse tõttu oli tekkinud olukord, kus võlgnikule, kes oli veel võlgu 2 114,76 eurot, tuli justkui teises täitemenetluses tagastada osalt samu nõudeid tagavad pandiesemed. Lugu on veelgi kentsakam. Nimelt kui kostja nägi kuldesemete arestimise hetkel, et kuldkett, mille ta esimesena kinnitas olevat õige pandiese, ei jõudnudki temani, keeldus kostja teisi pandiesemeid enda omaks tunnistamast, mistõttu ei saanud neid arestida. Ilmselgelt taipas kostja, et kui ta kuldehteid enda omaks ei tunnista, võib ta saada neile ligi täitemenetluse kaudu. Samas ähvardatakse hagejat sunnirahaga kuldesemeid tagastama. XX vastuväited ABC Laenude OÜ nõudele

Laenulepingu ja pandilepingu nr 080516-708023 p-i 6 alusel oli kostja andnud hagejale kolm ketti, ripatsi (rist briljandiga keskel), sõrmuse briljandiga roosi kujuga, kõrvarõngad briljantidega (103958) kaaluga 55,65 g. Vastavalt laenulepingu ja pandilepingu nr 080409-707360 p-ile 6 oli kostja hagejale andnud kulla (kaks sõrmust kivideta) kaaluga 47,9 g, kaks ketti ja väiksed asjad (sõrmus merevaiguga, sõrmus ning kõrvarõngad safiiridega ja fioniitidega, sõrmus ja kõrvarõngad suurte safiiridega, sõrmus ja kõrvarõngad kilpkonna kujuga) (103674). Pärast teise makse saamist hageja nimetatud esemeid üle ei andnud, mistõttu esitas kostja kohtutäiturile avalduse täitemenetluse algatamiseks laenu- ja pandilepingutes nr 080516-708023 ja nr 080408-707340 märgitud ehete tagastamiseks. 08.06.2016 toimus kohtutäituri osalusel hageja ja kostja kohtumine, kuhu hageja võttis kaasa juveeltooted, mis ei kuulunud temale ning ei olnud laenu- ja pandilepingutes nr 080516-708023 ja nr 080409-707360 nimetatud pandiesemed. Asjaolud ja XX nõue

hagejal tagastada kostja poolt üle antud pandiesemed laenu- ja pandilepingu nr 080408-707340 alusel. Hageja keeldus kohtumäärust täitmast ja hakkas nõudma kostjalt kolmanda 24 000 krooni suuruse makse tasumist. 08.06.2016 toimus hageja, kostja ja kohtutäituri kohtumine, kus hageja pidi esitlema panditud juveeltooteid. Need pidid olema pakitud eraldi kottidesse ja nummerdatud, kuid toodud ehted olid sassis ning ei kuulunud kostjale. Kostja kahtlustas, et hageja ei saanud tagastada temale kuuluvaid panditud juveeltooteid. Samal kuupäeval arestis kohtutäitur hageja kaasa toodud kuldketi, mis kaalus 32 g ja müüs selle ära. Ülejäänud juveeltooted arestis kohtutäitur 26.07.2018 täiteasjas nr 035/2010/1684, mis tegi ehete üleandmise täitemenetluses võimatuks. Juhindudes võlaõigusseaduse (VÕS) §-st 111 keeldus kostja hageja kohustuse olulise rikkumise tõttu kolmanda osamakse tasumisest. Seega oli viivisenõue põhjendamatu. ABC Laenude OÜ vastuväited XX nõudele

kostjale üle anda, sest viimane keeldus nende vastuvõtmisest põhjendusega, et need ei olnud samad esemed, mis ta pandipidajale laenu saamiseks üle andis. Tekkinud vaidluse sisuks olid seega järgmised küsimused: (1) kas kostjal oli õigus keelduda raha maksmisest; (2) kas hageja oli pandiesemed tagastanud; (3) kas kompromissi kinnitava määruse täitmine oli võimalik, kui pandilepingu eseme tuvastamine ei olnud võimalik. Mõlemad menetluspooled esitasid nõude täitemenetluse seadustiku (TMS) § 221 lg 1 alusel, mille kohaselt võib võlgnik esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Seega TMS § 221 lg 1 alusel nõude esitamise korral on probleem kas nõude olemasolus või selle täidetavuses. Põhimõtteliselt on võimalik tunnistada sundtäitmine TMS § 221 lg 1 alusel lubamatuks ka põhjusel, et võlgnikul on sissenõudja vastu nõue, mis annab talle õiguse sissenõudja suhtes täitmisest keelduda VÕS § 110 või § 111 alusel. Pooltel ei olnud vaidlust, et nad olid sõlminud laenu- ja pandilepingud järgmiselt: a) 10.03.2008 leping nr 080310-706779-P, b) 08.04.2008 leping nr 080408-707340, c) 08.04.2008 leping nr 080408-707348, d) 09.04.2008 leping nr 080409-707360, e) 16.05.2008 leping nr 080516-708023. Samuti ei olnud vaidlust selles, et Harju Maakohtu 16.02.2009 määrusega tsiviilasjas nr 2-08-90358 kinnitati poolte vahel sõlmitud kompromiss eelpooltoodud laenu- ja pandilepingute täitmise käigus tekkinud vaidluse lahendamiseks. Kohtutäitur Hille Kudu juures oli algatatud nimetatud määruse täitmiseks kaks täiteasja: täiteasjas nr 025/2016/2850 täideti lepingute nr 080408-707340 ja nr 080516-708023 järgi kostja pandiesemete tagastamise nõuet ning täiteasjas nr 035/2010/1684 täideti hageja raha saamise nõuet. Kostja pidi hagejale kokku tasuma 72 000 krooni, kuid tasus 49 000 krooni. Tasumata oli 23 000 krooni ehk 1 470 eurot; makse tasumise tähtaeg möödus 30.04.2009. Lisaks kohustus kostja hüvitama hagejale menetluskulu 1 375 krooni ehk 87,9 eurot; makse tasumise tähtaeg möödus 20.03.2009. Täitemenetluse käigus laekus hagejale 8,01 eurot ja vara müügist 571,06 eurot. Seega oli kostja põhivõla suurus 978,83 eurot. Määruse resolutsiooni p-i 1.3 alusel oli hagejal õigus nõuda ka viivitusintressi 0,1% päevas tasumisega viivitatud summast. Seega oli hagejal õigus saada viivist nii tasumata osamakse tasumisega viivitamise eest kui ka hüvitatava menetluskulu tasumisega viivitamise eest. Pärast kompromissis nõutud summade tasumist oli hagejal kohustus tagastada pandiesemed kahe päeva jooksul pärast võlgnevuse osamaksete kaupa tasumist määruses kirjeldatud viisil. Pooltel ei olnud vaidlust, et pandiesemed olid osaliselt tagastamata: võla katteks oli müüdud kuldkett ning selle tagastamist ei saanud nõuda, sest tegu oli pandieseme realiseerimisega; tagastamata olid lepingute nr 080408-707340 ja nr 080516-708023 esemed. Kohus tuvastas, et kohtutäitur Hille Kudu oli 26.07.2018 arestinud täiteasjas nr 035/2010/1684 kostja võla katteks pandiesemete realiseerimiseks hagejale pandina üle antud vara (kuldesemed: 25 juveeltoodet). Veel tuvastas kohus, et kohtutäitur Hille Kudu püüdis täiteasjas nr 025/2016/2850 kostjale lepingute nr 080408-707340 ja nr 080516-708023 alusel panditud kuldesemeid üle anda, kuid see ebaõnnestus, sest kostja väitis, et arestitud esemed ei kuulunud temale ja hageja teatas, et tal ei olnud midagi üle anda, sest ehted asusid kohtutäituri Hille Kudu

valduses. 06.02.2019 toimunud kohtuistungil veendus kohus, et kostja oli korduvalt keeldunud juveeltoodete vastu võtmisest. Lepingutes nr 080408-707340 ja nr 080516-708023 olid hagejale üle antud pandiesemed määratletud järgmiselt: lepingu nr 080408-707340 alusel anti üle kuldehted kaaluga 91,6 g, lepingu nr 080516-708023 alusel anti üle 3 ketti, ripats, sõrmus ja kõrvarõngad briljantidega kaaluga 55,65 g. Menetluses ei esitatud pandiesemete kohta täpsemaid tõendeid. Poolte vahel oli sõlmitud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-st 430 tulenev kompromissileping (VÕS § 578), mis oli TMS § 1 lg 1 p 1 ja TsMS § 430 lg 5 ja 6 alusel täitedokument. Kompromissilepingu järgi olid pooltel vastastikused kohustused, millest esmalt tuli kostjal täita rahaline kohustus ja seejärel kahe päeva jooksul tuli hagejal täita pandiesemete tagastamise kohustus. Täitedokument oli osaliselt täitmata: kostjal oli hageja ees võlgnevus kolmanda osamakse 890,93 eurot, menetluskulude 87,9 eurot ja nendelt arvestatud viivise ulatuses (viivis menetluskuludelt 299,75 eurot (21.03.2009-23.07.2018) ja põhivõlalt 200 eurot) ning hagejal oli kostjale tagastamata lepingute nr 080408-707340 ja nr 080516-708023 alusel hagejale üle antud juveeltooted. Kostja tunnistas hageja ees võlga 1 010,63 euro ulatuses. Juveeltooted olid kohtutäitur Hille Kudu valduses täiteasjas nr 035/2010/1684 teostatud arestimise tulemusena. Kostja keeldus korduvalt nende vastuvõtmisest. Seega ei olnud VÕS § 111 lg 1 alusel kostjal õigust määruse täitmisest keelduda, sest hageja oli korduvalt täitmist pakkunud. Lepingus nr 080408-707340 pandiesemena määratletud kuldehted kaaluga 91,6 g olid kohtu hinnangul käsitletavad liigitunnustega asjana ning hageja oli kostja poolt üleantud esemed eraldanud ja need olid täituri poolt arestitud. Kohus luges VÕS § 77 lg 3 alusel need kohustuse esemeks. Sama kehtis lepingu nr 080516-708023 alusel üle antud 3 keti, ripatsi, sõrmuse ja briljantidega kõrvarõngaste kohta. VÕS § 119 lg 2 kohaselt ei vastuta võlgnik kohustuse rikkumise eest võlausaldaja vastuvõtuviivituse korral. Ülaltoodut arvestades oli täitemenetlus kostja suhtes täiteasjas nr 035/2010/1684 lubatav ja kostja hagi tuli jätta rahuldamata. Hageja hagi kostja vastu tuli aga rahuldada, sest nõue oli täidetud. TMS § 178 lg 1 kohaselt, kui võlgnik peab täitedokumendi kohaselt välja andma konkreetse vallasasja või kindla koguse asendatavaid asju või dokumendi kujul olevaid väärtpabereid, võtab kohtutäitur need temalt ära ja annab üle sissenõudjale. Tallinna kohtutäitur Hille Kudu tegi 31.07.2018 selle toimingu täiteasjas nr 024/2016/2850, kuid pandiesemeid üle ei antud, sest kostja ei võtnud neid vastu. Hageja vastuvõtuviivituse eest ei vastutanud (VÕS § 119 lg 2). Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi lahendamisel ei omanda määravat tähtsust, kas hageja tagastas pandiesemed määruses kokku lepitud järjekorras, sest otsuse tegemise ajaks olid kõik pandiesemed VÕS § 119 lg 2 mõttes tagastatud. Samuti ei omanud määravat tähtsust see, kui suur täpselt oli kostja viivisevõlgnevus hageja ees, sest otsuse tegemise ajaks oli kostja põhivõlgnevus hageja ees 978,73 eurot ja see kohustus oli täitmata. TsMS § 386 lg 4 alusel tuli hagi tagamise abinõu tühistada. Menetluskulud jättis kohus TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. Hageja põhjendatud menetluskulude suurus oli 1 341,25 eurot (1 041,25 eurot lepingulise esindaja tasu 12 tunni 15 minuti ees tunnitasu määraga 85 eurot ning riigilõiv hagilt 300 eurot). Apellatsioonkaebus

täiteasjas nr 035/2010/1684. Veel palus kostja jätta hageja hagi rahuldamata ja hagi tagamise abinõu kehtima kuni menetlust lõpetava lahendi jõustumiseni. Menetluskulud palus kostja jätta hageja kanda. Maakohus tuvastas ebaõigesti kostja võlgnevuse suuruse. Maakohus tuvastas, et kostja oli hagejale võlgu kokku 1 478,58 eurot, mis vastas osale kolmandast osamaksest (890,93 eurot), menetluskuludele (87,9 eurot) ja nendelt arvestatud viivisele (menetluskuludelt 299,75 eurot, põhivõlalt 200 eurot). Vaidlus puudus selles, et 12.08.2016 seisuga oli kostja poolt hagejale tasutud kokku 58 060,58 krooni, mis moodustus rahast, mille kostja oli hagejale vahetult üle kandnud ja täitemenetluse raames saadud summadest. Kostja oli tasunud 12.08.2016 seisuga esimese osamakse 24 000 krooni, teise osamakse 24 000 krooni, menetluskulud 1 375 krooni, viivitusintressi 886,29 krooni, kolmanda osamakse 7 799,29 krooni ulatuses. Kostja võlg hageja ees oli 16 660,59 krooni ehk 1 064,814 eurot. Eelnevast hoolimata keeldus hageja tagastamast kostjale mh lepingute nr 080408-707340 ja nr 080516-708023 pandiesemeid ja hakkas nõudma kolmanda osamakse tasumist. Seega võis kostja kolmanda osamakse tasumisest keelduda, kuni hagejapoolse kohustuse täitmiseni. Eelneva tõttu ei saanud hageja nõuda kostjalt viivist perioodil 21.03.2009-23.07.2018 kolmanda osamakse tasumata jätmise eest. Arusaamatu oli maakohtu järeldus, et hageja oli pandiesemed tagastanud. Hageja ei ole kunagi kostjale pakkunud pandiesemete tagastamist. Kostja algatatud täitemenetluses, mida viis läbi kohtutäitur Kaire Põlts, saadeti hagejale teade täitetoimingust ja sunniraha määramise hoiatus. Hageja oli kohustatud ilmuma 31.07.2018 kl 16.00 kohtutäituri büroosse lepingute nr 080408707340 ja nr 080516-708023 järgi panditud vara kostjale üleandmiseks. Hageja teatas kohtumisel, et ei saa pandiesemeid üle anda, sest need arestis 26.07.2018 kohtutäitur Hille Kudu. Viimane arestis esemed eesmärgiga need enampakkumisel ära müüa, mitte kostjale tagastada. Kohtutäitur Hille Kudu ei ole kunagi pakkunud kostjale pandiesemeid nende vastuvõtmiseks. Esimest korda pakkus hageja esemete tagastamist 06.02.2019 kohtuistungil kompromissi korras. Samas ei vastanud need kaalu ega juveelehete tegumoe poolest lepingute nr 080408-707340 ja nr 080516-708023 esemetele. Seega ei olnud kostjale pandiesemed tagastatud. Vastus kaebusele

summast. Veel lepiti kokku, et kostja hüvitab hagejale menetluskulud 1 375 krooni (I kd lk 1314p). Kuivõrd hageja ei saanud kostjalt kõiki kokkulepitud summasid ja kostja esemeid, algatati kummagi nõude täitmiseks kaks täitemenetlust: täiteasi nr 035/2010/1684 hageja nõude täitmiseks ja täiteasi nr 025/2016/2850 kostja nõude täitmiseks. Mõlemad menetlusosalised on seisukohal, et vastaspoole initsieeritud täiteasjas on nõude sundtäitmine lubamatu. Iseenesest ei ole vaidlust selles, et kostja ei ole hagejale kogu summat tasunud, olles tasunud kokku 49 000 krooni, millele lisandub täitemenetluse kaudu tasutud 579,07 eurot (571,06+8,01), ja hageja ei ole kõiki enda valduses olevaid kostja esemeid tagastanud. Vaidlus on selles, kumb menetluspooltest võib keelduda oma kohustuse täitmisest ja kui suures ulatuses. Siinkohal on oluline tähele panna, et erinevalt maakohtu poolt sedastatust, on täiteasjad nr 025/2016/2850 ja nr 035/2010/1684 erinevate täiturite menetluses. Täiteasi nr 025/2016/2850 on kohtutäitur Kaire Põltsi menetluses ja täiteasi nr 035/2010/1684 on kohtutäitur Hille Kudu menetluses.

nr 080408-707340 alusel. Kohtumääruses oli reguleeritud ka kolmanda osamakse tasumine ja selle alusel pandiesemete tagastamine, mida ringkonnakohtu käsitleb hiljem. Hageja hinnangul ei pidanud tema tagastama kostjale hoolimata kahe esimese osamakse tasumisest täitemenetluse nr 025/2016/2850 raames temalt nõutavaid laenu- ja pandilepingutes nr 080516-708023 ja nr 080408-707340 nimetatud esemeid, sest asjaõigusseaduse (AÕS) § 279 lg 4 järgi on pandiga tagatud ka nõudega seotud kõrvalnõuded, sealhulgas intressid ja leppetrahv, kui seaduses või lepinguga ei ole sätestatud teisiti. Sellest tõusetub küsimus, kas pandiõigust reguleerivad sätted kohalduvad praegusele suhtlele, kus poolte vastastikused kohustused tulevad kompromissi kinnitavast määrusest? TsMS § 430 lg 1 järgi võivad pooled kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada menetluse kompromissiga. Pooled esitavad kompromisslepingu allkirjastatuna kohtule või avaldavad kompromissi kohtule protokolli kandmiseks (TsMS § 430 lg 2). Kohtulik kompromiss on materiaalõiguslikult kompromissileping VÕS § 578 tähenduses (Riigikohtu 22.12.2004 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-148-04, p 17). VÕS § 578 lg 1 järgi on kompromissileping kokkulepe õiguslikult vaieldava või ebaselge õigussuhte muutmise kohta vaieldamatuks poolte vastastikuste järeleandmiste teel. Kompromissilepingu sõlmimisel eeldatakse, et selle tagajärjel loobuvad lepingupooled oma nõuetest ning omandavad kompromissilepingu alusel uued õigused. Maakohtu otsus ei ole järjepidev vaidluse keskmes oleva kompromissilepingu sisustamisel, mis muudab lahendi vastuoluliseks. Ühelt poolt leiab maakohus vaidlustatud lahendis, et enam ei ole võimalik rääkida eraldi laenulepingutest ja pandilepingutest, sest poolte vahelised kohustused tulenevad määrusest, kus kinnitati kompromissleping, millega loodi pooltele uued õigused ja kohustused. Teisalt on maakohus jätkuvalt käsitlenud teatud hageja valduses olnud esemeid (kett) pandiesemetena. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et reeglina loobuvad lepingupooled kompromissilepingu tulemusena oma nõuetest ning omandavad kompromisslepingu alusel uued õigused. See ei tähenda aga seda, et kui pooled sõlmivad kompromissilepingu, siis omandavad nad iseenesest oma olemuselt täiesti uued õigused ja loobuvad vastastikku kõikidest olemasolevatest nõuetest (VÕS § 207 lg 1), või tunnistavad vastastikku, et neil ei ole teineteise vastu ükskõik missugusel alusel mingeid nõudeid (VÕS § 207 lg 2). Nõudest loobumisega lõpeb VÕS § 207 lg 1 kohaselt võlasuhe vaid juhul, kui võlausaldaja ja võlgnik on võlasuhte lõpetamises kokku leppinud. Kompromissilepingu puhul jäävad seega eelduslikult kompromissi aluseks olevad võlasuhted kehtima. Kas kompromissilepingu sõlmimisega algne õigussuhe lõpeb ja poolte algsed kohustused asenduvad täielikult kompromissilepingus kokkulepituga või jäävad algne suhe ning algsed kohustused kehtima paralleelselt kompromissilepinguga, sõltub sellest, milline oli poolte tahe kokkulepet sõlmides (Riigikohtu 06.05.2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-25-15, p 13). Pidades silmas VÕS §-s 29 sätestatud lepingu tõlgendamise reegleid, tsiviilasjas nr 2-08-90358 tehtud Harju Maakohtu 16.02.2009 määruse sõnastust ning hageja ja kostja poolt kohtumenetluse kestel avaldatut, on ilmne, et poolte tahe kompromisslepingu sõlmimisel oli leppida kokku kostja võla tasumise mõistlikes tähtaegades, tagades rahalise kohustuse täitmise pandiesemetega ning pandiesemete tagastamise korras, kui rahaline kohustus on nõuetekohaselt täidetud. Nimelt on kohtumääruses korduvalt viidatud pandiesemetele, mis tagastatakse, kui võlg on tasutud. Ka hageja on kohtumenetluses läbivalt nimetanud tema valduses olevaid kostja esemeid pandiesemetena ja kostja ei ole esemete sellisele käsitlusele vastu vaielnud.

Kuivõrd kostja, nagu eelnevalt tuvastati, hilines nii esimese kui teise osamakse tasumisega, mistõttu kohustus kostja tasuma esimese osamakse tasumisega viivitamisel viivist 53,6 krooni ja teise osamakse tasumisega viivitamisel viivist 164,1 krooni, oli hagejal õigus keelduda teatud ulatuses pandiesemete tagastamisest, kuni viivise tasumiseni. Kogu ulatuses hageja pandiesemete tagastamisest keelduda ei saanud, sest pandiesemed olid osadeks jagatavad. Pandiõiguse teostamine peab olema proportsionaalne ja pandiõigust ei tohi kuritarvitada ega rikkuda panditud asjade omanike õigusi, s.t ei tohi asjatult pidada asju kinni, sh nt ainuüksi võimalike tulevaste nõuete tagamiseks (vt ka Riigikohtu 25.01.2017 otsust asjas nr 3-2-1-68-16, p 42.4). Vastuseks kostja vastuväitele, et tema oli kahe osamakse tasumisega hilinemisel tekkinud viivise hüvitanud 1 000 krooni suuruse ülekandega 11.05.2009, märgib ringkonnakohus järgmist. Reeglina, kui võlgnik peab võlausaldajale üle andma raha või liigitunnustega esemeid või osutama samaliigilisi teenuseid mitme erineva kohustuse täitmiseks ja üleantud rahast, esemetest või osutatud teenustest ei piisa kõigi kohustuste täitmiseks, võib võlgnik määrata, missuguse kohustuse täitmiseks on raha või esemed üle antud või teenus osutatud (VÕS § 88 lg 1). VÕS § 88 lg 4 järgi, kui võlgnik ei ole enne kohustuse täitmist või mõistliku aja jooksul pärast kohustuse täitmist määranud, millise kohustuse ta on täitnud, võib selle määrata võlausaldaja, kui ta teatab määramisest võlgnikule mõistliku aja jooksul pärast kohustuse täitmist ja kohustuse täitmine ei ole õigusvastane ja kohustus on muutunud sissenõutavaks ning kohustust ei ole vaidlustatud. Kui võlausaldaja on VÕS § 88 lg-s 4 nimetatud asjaoludel määranud, millise kohustuse on võlgnik täitnud, kuid võlgnik on sellele viivitamata vastu vaielnud, võib võlgnik ise määrata, millise kohustuse ta on täitnud. Sel juhul loetakse, et võlgnik on täitnud tema poolt määratud kohustuse. Kostja ei määranud mh 1 000 kroonise ülekande tegemisel, missuguse kohustuse katteks ta summa üle kandis. Maksekorralduse selgitusena märkis ta „XX tsiviilasi nr 2-08-90358 ABC Laenuse ABC“ (I kd lk 34 p). Alles 27.08.2018 kohtule esitatud hagiavalduses tegi kostja hagejale teatavaks, et kandis 1 000 krooni üle viivisenõude katteks. Hageja arvestas 1 000 krooni suurust laekumist kolmanda osamakse kui kõige koormavama makse katteks. Hageja tegi selle kostjale teatavaks kohtutäituri kaudu 19.08.2016 (II kd lk 11p-13); kostja ei vaielnud vastu. Kuivõrd kostja tasus 1 000 krooni 11.05.2009, oli 2016. aastaks, kui hageja teatas, mille katteks ta 1 000 krooni tasumise arvestas, möödunud mõistlik aeg kostjal selle määramiseks, missuguse kohustuse ta 1 000 krooni ülekandmisel tasus ja hagejal oli võimalik määrata, missuguse kohustuse katteks summa arvestada. Kostja ei vaielnud sellele viivitamata vastu, tehes seda umbes kahe aasta möödumisel. Sellega oli ta minetanud õiguse määrata ise, missuguse kohustuse katteks ta 1 000 krooni tasus. Seega oli kostja poolt perioodil 02.03.2009-17.04.2009 tasutud 49 000 krooniga kaetud esimese ja teise osamakse maksmise kohustus ning tasutud oli ka 1 000 krooni kolmandast osamaksest. Tasumata jäi 23 000 krooni kolmandast osamaksest, menetluskulude hüvitis 1 375 krooni ja viivis. Esimese osamakse tasumisel tuli hagejal tagastada mh laenu- ja pandilepingus nr 080516-708023 nimetatud esemed, mida kostja nõudis hagejalt tagasi täiteasja nr 025/2016/2850 raames. Viidatud lepingu kohaselt oli kostja hagejale üle andnud järgmised pandiesemed: 3 ketti, ripatsi, kõrvarõngad briljantidega (103958) kaaluga 55,65 grammi. Kuivõrd kostjal oli tekkinud hageja ees esimese osamakse tasumisega viivitamisel viivisevõlgnevus 53,6 krooni, võis hageja keelduda kostjale tagastamast juveeltoote, mis selle

võlgnevuse kataks, kuid oleks nõudega võrreldes proportsionaalne. Tallinna kohtutäitur Hille Kudu arestis täiteasja nr 035/2010/1684 raames hageja käes olnud kostja esemed (pandiesemed) ning sellest nähtuvalt on kõige madalama hinnaga ripatsid, millest ühe väärtus samas kataks 53,6 krooni suuruse viivisenõude. Seega sai hageja keelduda ühe ripatsi tagastamisest viivisenõude rahuldamiseni. Teise osamakse tasumisel tuli hagejal tagastada laenulepingus ja pandilepingus nr 080408707340 nimetatud esemed, mida kostja nõudis hagejalt tagasi samuti täiteasja nr 025/2016/2850 raames. Viidatud lepingu kohaselt oli kostja hagejale üle andnud kuldehteid kaaluga 91,6 g (103669). Kuivõrd kostjal oli tekkinud hageja ees teise osamakse tasumisega viivitamisel viivisevõlgnevus 164,1 krooni ja panditud kuldehted ei olnud lepingus määratletud muud moodi kui kogukaaluga, võis hageja keelduda kostjale tagastamast kuldehteid kaaluga 0,62 g [164,1 x 100 / (24 000 + 164,1) x 91,6 / 100]. Ülejäänud laenu- ja pandilepingutes nr 080516-708023 ja 080408-707340 nimetatud ehted tuli tagastada. Arvestades eelnevat ja asjaolusid, et esimene osamakse oli tasutud 03.03.2009 ja teine 17.04.2009 ning kompromissi kinnitava määruse järgi tuli kahe päeva jooksul panditud vara tagastada, oli hageja viivituses laenu- ja pandilepingutes nr 080516-708023 (v.a ühe ripatsi) ja 080408-707340 (v.a 0,62 g kaaluva kuldehte) nimetatud ehete tagastamisega. Seega oli viidatud osas sundtäitmine lubatav. Erinevalt maakohtust on ringkonnakohus veendumusel, et kostja ei ole pandiesemete vastuvõtmisega viivituses VÕS § 119 lg 1 mõttes, sest tõendatud ei ole kostjale täitmise pakkumine ja selle õigustamatu vastuvõtmisest keeldumine. Pandiesemed olid hageja nõude täitmiseks toimuva täitemenetluse nr 035/2010/1684 raames kohtutäituri Hille Kudu poolt 26.07.2018 arestitud (II kd lk 21p-26p) ja avaldatud oli elektroonilise enampakkumise kuulutused (I kd lk 84-93p). Selle eesmärgiks oli sissenõudja (praegusel juhul hageja) nõude rahuldamine vara müügist saadud raha arvel (vt ka TMS § 52 lg 1). Täitemenetluse nr 025/2016/2850 raames kohtutäituri Kaire Põltsi poolt 31.07.2018 korraldatud kohtumisel, mille eesmärgiks oli laenu- ja pandilepingute nr 080516-708023 ja nr 080408-707340 järgi panditud vara kostjale üleandmine, ebaõnnestus pandiesemete tagastamine esmajoones neile viis päeva parem seatud aresti tõttu (II kd lk 27-28p). Hageja nõude rahuldamiseks pandiesemete arestimist ei saa käsitleda kostjale pandiesemete üleandmise pakkumisena. Kuivõrd hageja ei andnud laenu- ja pandilepingutes nr 080516-708023 ja nr 080408-707340 nimetatud esemeid kostjale üle, kui tal oli selline kohustus kohtu kinnitatud kompromisslepingu järgi, keeldus kostja õigustatult seniks kolmanda osamakse tervikuna tasumisest. Nimelt võib VÕS § 110 lg 2 järgi võlgnik keelduda oma kohustuse täitmisest, kuni võlausaldaja on rahuldanud võlgniku sissenõutavaks muutunud nõude võlausaldaja vastu, kui see nõue ei ole piisavalt tagatud ning selle nõude ja võlgniku kohustuse vahel on piisav seos ning seadusest, lepingust või võlasuhte olemusest ei tulene teisiti. Kuivõrd kostja oli tasunud kaks osamakset, aga ei saanud vastu kokkulepitud esemeid, võis ta keelduda kolmanda osamakse tasumisest, kuni hageja on enda kohustuse täitnud ja esemed kostjale üle andnud (analoogses olukorras on kohustuse täitmisest keeldumist pidanud võimalikuks ka Riigikohus 08.10.2014 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-61-14, p 23). Vastuseks hageja väitele, et kostja ei tuginenud õigeaegselt täitmisest keeldumisele, märgib ringkonnakohus järgmist. Iseenesest on õige, et pool peab kohustuse täitmisest keeldumise õiguse kasutamiseks ka sellele tuginema, s.t ta peab esitama täitmisest keeldumise vastuväite. Samas ei ole sellisele tahteavaldusele kehtestatud vorminõuet ja pool võib seda väljendada ka oma käitumisega, s.t tahteavaldus võib olla järelduslik. Praegusel juhul väljendaski kostja seda oma käitumisega, kui katkestas seni stabiilselt tasutud maksete tegemise.

Eelnev tõdemus ei mõjuta kolmanda osamakse tasumise sissenõutavuse aega. Täitmisest keeldumise vastuväite kasutamine tähendab vaid, et kostjal on õigus ajutiselt keelduda lepingu täitmisest kuni teine pool on oma kohustuse täitmiseni või selle täitmist taganud. Üks keeldumise materiaalõiguslikke tagajärgi on, et võlgnik ei pea tasuma viivist aja eest, mil ta õigustatult keeldus oma kohustuse täitmisest (vt ka VÕS § 113 lg 4). Täitmisest keeldumine annab aluse tunnistada sundtäitmine TMS § 221 lg 1 esimese lause alusel lubamatuks ajutiselt, kuni võlausaldaja on võlgniku nõude rahuldanud või võlgnik on sattunud täitmise vastuvõtmisega viivitusse (vt ka Riigikohtu 20.03.2012 otsust asjas nr 3-2-1-5-12, p 42). Seega on ringkonnakohus seisukohal, et kostja oli 2009. aastal hagejale tasunud nii esimese (24 000 krooni) kui ka teise osamakse (24 000 krooni), kuid tegi seda hilinenult, mistõttu võis hageja nõuda kostjalt kokku 217,7 (53,6+164,1) krooni suuruse viivise tasumist kahe esimese osamakse tasumisega viivitamise tõttu. Kuivõrd hageja ja kostja olid kokku leppinud, et hageja rahalist nõuet tagavad pandiesemed, võis hageja keelduda teatud ulatuses pandiesemete tagastamisest viivise tasumiseni, kuid seda proportsionaalselt võla suurusega. Põhjendatud ei olnud kõikide pandiesemete kinnipidamine. Kuivõrd kostja oli oma kohustuse osaliselt täitnud, kuid hageja tervikuna täitmata jätnud, oli kostjal õigus ajutiselt keelduda kolmanda osamakse tasumisest.

seisukohal, et viidatud kokkulepe kehtib üksnes kokkuleppe p-s 1.2 nimetatud rahasummade tasumisele. Seega ei ole võimalik poolte ühist tegelikku tahet kirjeldatud lepingupunkti sõnastamisel välja selgitada. Samuti on tõendamata, et kostja pidi mõistma kokkuleppe p-i 1.3 selliselt, et tal tuleb ka 1 375 krooni hüvitamisega (kohustus sõnastatud kokkuleppe p-s 1.5) viivitamisel tasuda viivist 0,1% päevas tasumisega viivitatud summast. Eelneva tõttu tuleb viivisemäära väljaselgitamisel lähtuda mõistliku isiku positsioonist (VÕS § 29 lg 4). Kuivõrd kompromissileping, mille kohus 16.02.2009 määrusega kinnitas, on üles ehitatud selliselt, et esmalt määratakse kostja kohustus tasuda hagejale 72 000 krooni (kokkuleppe p 1.1) ja reguleeritakse selle tasumise kord (kokkuleppe p 1.2) ning sellele järgneb viivisekokkulepe (kokkuleppe p 1.3), kohaldub viivisekokkuleppe 72 000 krooni suuruse põhikohustuse täitmisega viivitamisele. Seda enam, et pooled leppisid kokku, et kostja hüvitab hagejale pool riigilõivust (1 375 krooni) alles lepingu p-s 1.5 ja eelnevalt kirjeldatud viivisekokkuleppe ja hüvitise tasumise kokkuleppe vahele jääb regulatsiooni pandiesemete tagastamise kohta (kokkuleppe p 1.4). VÕS § 113 lg 1 esimese ja teise lause järgi võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub 8 % aastas. Nagu eelnevalt märgitud, tuli 1 375 krooni suurune kohustus täita hiljemalt 31.03.2009 (määrus jõustus 20.02.2009). Viivisemäär perioodil 01.04.2009 kuni tänaseni on kõikunud vahemikus 8%-10,5% aastas.

Punktis 5 välja toodud viivise sai kohus valemi abil: [(1 375x0,0288/100x91) (1 375x0,0247/100x184) + (1 375x0,0247/100x181) + (1 375x0,0247/100x184) (1 375x0,0247/100x181) + (1 375x0,0253/100x184) + (1 375x0,0247/100x182) (1 375x0,0247/100x184) + (1 375x0,024/100x181) + (1 375x0,0232/100x184) (1 375x0,0226/100x181) + (1 375x0,0223/100x184) + (1 375x0,0221/100x181) (1 375x0,0221/100x58)].

+ + + + +

TMS § 56, lg 2 järgi tuleb 8,01 eurot maha arvestada esmajärjekorras sissenõutavatelt kõrvalnõuetelt. Kuivõrd viivis tekkis nii kahe esimese osamakse tasumisega hilinemisel kui ka riigilõivu hüvitise maksmisega viivitamisel, kohaldab kohus analoogia korras VÕS § 88 lg-t 6 ja loeb, et laekunud 8,01 euroga kaetakse osaliselt hageja jaoks kõige vähem tagatud kohustus (viivis), ehk 1 375 euro suuruse hüvitise tasumisega viivitamisel tekkinud viivis 8,01 euro ulatuses. Osamaksete tasumisega hilinemisel tekkinud viivist, tagab pandiõigus. Hagejale laekus 12.08.2016 täitemenetluse kaudu 571,06 eurot ehk 8 935,15 krooni. 12.08.2016 seisuga oli kostja hagejale võlgu 25 349,9 krooni (53,6+164,1+23 000+1 375+757,2) ehk 1 620,15 eurot. 27.08.2015 seisuga võrreldes oli muutunud hüvitise tasumisega viivitamise tõttu tekkinud viivis. Viidatud viivise summa arvutas kohus järgmise valemiga: [776 - (1 375x0,0221/100x58) + (1 375x0,0221/100x184) + (1 375x0,0221/100x182) + (1 375x0,0219/100x43)-125,33]. 12.08.2016 saadud summa kattis kogu viivisenõude, s.o 571,06 euro ehk 8 935,15 krooniga oli kaetud hageja 53,6 krooni, 164,1 krooni ja 757,2 krooni suurused viivisenõuded. Pärast nimetatud summade mahaarvamist (kokku 974,9 krooni), oli põhikohustuse katteks võimalik maha arvestada veel 7 960,25 krooni (8 935,15-974,9). Kuivõrd esmajoones tuleb summa arvestada vähem tagatud kohustuse katteks, tuleb lugeda kaetuks 1 375 krooni suuruse hüvitise tasumise kohustus. Järelejäänud 6 585,25 krooni (7 960,25-1375) saab maha arvata kolmanda osamakse tasumise kohustusest. Selle tulemusena on kostja hagejale veel võlgu 16 414,75 krooni (23 000-6 585,25) ehk 1 049,09 eurot. Kuid kostjal on õigus keelduda selle tasumisest, kuni hageja on täitnud pandiesemete tagastamise kohustuse.

707340 ja nr 080516-708023 järgsed pandiesemed ning kostja on kohustatud hagejale tagastama võlgnetava summa. Seega on õiglane praegustel asjaoludel jätta menetluskulud poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Ulvi Loonurm

/allkirjastatud digitaalselt/ Meeli Kaur

/allkirjastatud digitaalselt/ Mati Maksing

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.