5.Mõista Heli-Reet Pooluselt Arvi Normeti kasuks välja 400 eurot. Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada
üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
ASJAOLUD
1.Heli-Reet Poolus (hageja) esitas hagi Arvi Normeti (kostja) vastu, milles palus: 1) tuvastada, et hageja taganes kehtivalt 19.06.2009 sõlmitud lepingust; 2) tuvastada, et kostjal on kohustus anda üle hagejale omandiõigus XX kinnisasja (reg osa XXXXXXX ) 1⁄2 mõttelisele osale ning kanda kinnistusraamatusse 1⁄2 mõttelise osa omanikuna hageja; 3) tuvastada, et kostjal on kohustus anda hagejale üle omandiõigus XX kinnisasjale (reg osa XXXXXXX ) ning kanda selle omanikuna kinnistusraamatusse sisse hageja. Hageja palus vajadusel asendada kohtuotsusega kostja tahteavaldus anda nõusolek omandiõiguse üleandmiseks ja kinnistusraamatu kande muutmiseks. Hageja ja kostja sõlmisid 19.06.2009 ülalpidamislepingu (VÕS § 572 lg 1), kinnistute üleandmise lepingu ja asjaõiguslepingu. Lepinguga andis hageja kostjale üle 1⁄2 mõttelise osa Valga maakonnas Otepää vallas X külas asuva XX kinnistust ja Valga maakonnas Otepää vallas X külas asuva XX kinnistu. Poolte vahel sõlmitud lepingus sätestati kostjale mitmeid koormisi ja kohustusi, mh lepiti kokku, et kostja kohustub hagejat tema eluajal ülal pidama ja hooldama. Kostja pidi ülalpeetavat ülal pidama ja hooldama viisil, mida ülalpeetav võib mõistlikult oodata tema üleantu väärtuse ning senise elukorralduse põhjal, tagama ülalpeetavale mõistliku eluaseme, tagama vajaliku hoolitsuse ja tervishoiuteenuste osutamise, sh vajadusel tasuma hoolduskulud Otepää Tervisekeskusele, kui ülalpeetav soovib hoolitsust saada, ning tegema elamu sanitaarremondi. Kostja ei täitnud lepingulisi kohustusi kohaselt. Kostja on elamus korrashoiu- ja remonttöid küll teinud, kuid ainult kostja ruumides. Mitu tööd on jäänud lõpetamata ja tehtu kvaliteet on halb. Töid tehti hooletult. Paigaldatud elektrisüsteem on ohtlik. Kostja ei ole panustanud hageja ülalpidamisse. Kostja käitus hageja suhtes jämedalt tänamatuna, kuna karjus hageja peale 04.10.2016. Kostja taganes lepingust 12.10.2016 avaldusega. VÕS § 1028 lg 1 alusel tuleb saadu tagastada.
2.Kostja vaidles hagile vastu. Lepingu p 3.3.3 järgi pidi kostja tagama ülalpeetavale mõistliku eluaseme, lähtudes tema senisest elukorraldusest, ning tegema sanitaarremondi (p 3.3.5). Õigekeelsussõnaraamat annab sanitaarremondi vasteks mõiste hooldusremont. Hagejal ei ole õigust kostjalt nõuda kapitaalremondi tegemist.
Kostja kohustus oli teha vana lagunenud taluhoone elamiskõlbulikuks. Kostja on alates 2009. a kuni tänaseni teinud sanitaarremondi kogu hoones, osaliselt restaureerinud vanad palkseinad, vahetanud tapeedid, värvinud laed, pannud põrandakatted. Elamus on vahetatud aknad uute soojapidavate vastu, v.a juurdeehitisel. Kogu elamus on restaureeritud uksed ja köögis on tehtud kapitaalremont. Elamule rajati osaliselt uus vundament, selle töö käigus asendati alumised mädanenud prussid kivireaga. Elamusse toodi sisse vesi ja rajati kanalisatsioon, veega WC, dušinurk ja leiliruum. Elamuni on toodud uus toitekaabel ja elamu elektrivarustus on uuendatud. Elamul on ca 1⁄2 ulatuses vahetatud vooderlaudis uue vastu, peauks on uue vastu välja vahetatud. Katus on osaliselt uuendatud, elamu on soojustatud, rehealuses osas on taastatud maakivimüür ja paigaldatud uued uksed. Elamu vanal osal on ca 1/4 ulatuses rajatud uus korsten ja tehtud uus korstna pits. Hageja elutoas on tehtud sanitaarremont, lisaks on kostja korrastanud elamu juures õunaaia ja kogu maja ümbruse, teinud pinnasetöid peale vundamendi taastamist, selleks kaevas kostja elamu juurde tiigi. Otepää Ohutuks OÜ kutseline korstnapühkija 31.10.2016 kontrollis ja puhastas kõik küttekolded (3 tk) ja korstnad ning andis loa kütteseadmete kasutamiseks. Elektritööd tegi asjatundja. Elektritöö on lõpetamata sellepärast, et hageja keelas elektrikul ruumidesse sisenemise. Hageja ei nõustunud elamu katuse vahetamisega. Probleemid katusega tekkisid pärast seda, kui kostja ei lubanud hagejal enam hoones töid teha.
MAAKOHTU OTSUS
3.Tartu Maakohus jättis 25. veebruari 2019 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud poolte endi kanda. Kindlaks määrati riigi õigusabi tasu advokaat T. Metsmale 1380 eurot ja riigi õigusabi kulude hüvitis 234 eurot. VÕS § 572 lg 1 kohaselt ülalpidamislepinguga kohustub üks isik (ülalpeetav) andma teise isiku (ülalpidaja) omandisse või kasutusse vara või teatud esemed ja ülalpidaja kohustub ülalpeetavat viimase eluajal või muu kokkulepitud aja jooksul ülal pidama ja hooldama. VÕS § 575 alusel võib ülalpeetav ülalpidamislepingust taganeda samadel alustel ja korras nagu kinkija kinkelepingust. VÕS § 270 lg 1 kohaselt võib kinkija kinkelepingust taganeda ühe aasta jooksul alates ajast, mil ta sai teada või pidi teada saama oma taganemise õiguse tekkimisest. Vaidlusalusest lepingust nähtuvalt on notar lepingute sõlmimisel pooltele selgitanud VÕS § 270 lg 1 sisu. Ülalpidamisleping erineb kinkelepingust selle poolest, et see on kahepoolne tasuline leping. Lepingust taganemiseks peavad olema täidetud nii formaalsed kui materiaalsed eeldused. Formaalne eeldus on vastavasisulise tahteavalduse tegemine teisele lepingupoolele, mis hakkab kehtima teise pooleni jõudmisest (VÕS § 188 lg 1, TsÜS § 69 lg 1). Ei ole poolte vahel vaidlust taganemisavalduse tegemises ja kostjani jõudmises. Seega saab kohus lepingust taganemise formaalsed eeldused lugeda täidetuks. Hageja on lepingutest taganemisel tuginenud järgmistele asjaoludele: 1) elamus on teostamata sanitaarremont; 2) kostja ei ole hagejat ülal pidanud ega hooldanud viisil, mida hageja võiks mõistlikult oodata; 3) kostja on käitunud hagejaga jämedalt tänamatult, karjudes hageja peale ja solvates teda 04.10.2016.
Hageja on vande all seletanud (I kd, tl 188-189), et 4. oktoobril 2016 käis ta sotsiaalteenistuses ja nägi, et kostja koos prouaga läksid sinna ja ka tema läks huvi pärast sinna. Poolte vande all antud seletustest ning tunnistajate A.A. ja I.N. ütlustega on tõendatud, et 04.10.2016 oli poolte vahel ebaviisakas suhtlemine, kuid puuduvad tõendid, et seda lugeda jämedaks tänamatuseks. Hageja 27.09.2016 kirjast kostjale nähtub, et kostja ei ole väidetavalt täitnud lepinguga hageja ees võetud kohustusi ja hageja palub ennast toetada 200 eurot kuus, teha köögis ja toas sanitaarremont (seinad ja põrandad), korrastada ahi ja truup ning tagada, et tema ruumidesse ei siseneks kolmandad isikud ilma tema nõusolekuta. Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et kostja hakkas maja remontima 2009 aastal. Maakohus on kostja taotlusel üle kuulanud tunnistajad A.N., J.N. , I.N. , M.H. , S.H. ja T.T. , kes on kirjeldanud sellel ajavahemikul kostja korraldusel XX kinnistul tehtud remonditöid. Tunnistaja A.N. ütluste kohaselt oli ta abiks elamu tagumise osa katuse vahetusel, sauna- ja pesuruumide ehitusel, samuti tuli keldrist vana rämps välja viia ja kruus alla panna, tagatoa tapeedid maha võtta, osa vahetoa põrandat vahetada ja soojustada. Tema isa tegi köögi tasapinnad ja ema värvis. Pliit ja ahi on uued, korsten on krohvitud, uksest paremal on fassaad soojustatud ja uus laudis paigaldatud. Valati uus vundament ja vahetati aknad. Tunnistajad I.N. ja J.N. kirjeldasid 2009. a maja ruumide mahukaid koristustöid ja järgnenud ehitustöid. Tunnistaja M.H. ütluste kohaselt osales ta XX kinnistul suurel koristustööl, elamu korstna pitsi ladumisel, ühe poole katuse remondil, elektri uue maakaabli kraavi kaevamisel. Tunnistaja S.H. ja T.T. andsid ütlusi, et X- X kinnistul käisid nad ehitustöid tegemas. Vaatluse protokoll fototabelitega kinnitab mahukate remonttööde tegemist, mis ületab kindlasti elamu sanitaar (hooldus)remondi mahtu. Kindlasti ei saa nõustuda hagejaga, et elamu köögis pole remonti tehtud. Tunnistajate I.N. ja J.N. ütlused kinnitavad, et hageja tegi takistusi remonttööde läbiviimiseks oma eluruumides. Kohtu hinnangul ei ole tõendamist leidnud, et kostja on jätnud õigustamata täitmata lepingujärgsed kohustused. Kostja on esitanud seisukoha, et kohalduvatest normidest tulenevalt tuli hagejal esitada hagi kostja vastu hiljemalt 1 aasta jooksul lepingu rikkumisest arvates, mistõttu on hageja nõuded aegunud ja kostja soovib hageja nõuete suhtes aegumise kohaldamist. VÕS § 270 lg 1 tulenevalt võib kinkija kinkelepingust taganeda ühe aasta jooksul alates ajast, mil ta sai teada või pidi teada saama oma taganemise õiguse tekkimisest. Kostja on ka vastuses hagile tuginenud mh sellele, et hageja ei ole kinkelepingust taganemisel järginud eelnimetatud tähtaega. Hageja vande all antud seletuste kohaselt ei ole kostja oma kohustusi täitnud väidetavalt juba 2014. a Kuna hageja avaldas lepingust taganemise tahet alles 12. oktoobril 2016, pidi hageja VÕS § 267 p-dest 1-3 tulenevast alusest lepingust taganemiseks teada saama alates 12. oktoobrist 2015. Seega puuduks hagejal ka üheaastase tähtaja möödumise tõttu väidetavast kostjapoolsest lepingu VÕS § 267 p 3 järgsest rikkumisest õigus lepingust taganeda. Kuna otsus tehti hageja kahjuks, hageja on eakas pensionär, kelle ainukeseks sissetulekuks on pension, terve temale kuulunud kinnisvara on ülalpidamislepingu alusel üle läinud kostjale, on
ebaõiglane temalt vastaspoole menetluskulude väljamõistmine, mistõttu kohus jätab menetluskulud TsMS § 164 lg 4 alusel poolte endi kanda.
ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada või saata asi maakohtule uueks läbivaatamiseks. Menetluskulud palutakse jätta kostja kanda. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt on maakohus ebaõigesti tuvastanud lepingust taganemise õigusest teada saamise aja. Hageja sai lepingust taganemise õigusest teada 2016. a septembris. See on asjaolu, mida menetluses ei arutatud ja sellele tuginemisega rikkus maakohus TsMS § 436 lg. Lepingust taganemise õiguse ühest aega ei saa tuvastada, kuna remondi tegemise kohustus on kestev kohustus. Maakohus rikkus tõendite hindamise ja kohtuotsuse põhjendamise kohustust (TsMS § 436 lg 1). Maakohus jättis tähelepanuta hageja väite, et hageja tegi 2010. a kostjale suure ülekande ja hageja kasutas kostja pangakaarti. Kostjal lakkas remonditegemise soov siis, kui hageja tervis paranes. See on ebaeetiline. Kostja oleks pidanud tegema kapitaalremondi, kuna ainult siis saaks täita ülalpidamiskohustust. Hageja esitas pärast apellatsioonkaebuse tähtaja möödumist 23.04.2019 täiendavad seisukohad.
5.Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu. Ei ole tõendanud, mis asjaolu esines konkreetselt 2016. a septembris või 12.10.2016, mil hageja viibis notaris taganemisavaldust tegemas. VÕS § 270 lg 1 seob lepingust taganemise õiguse kindlate asjaolude ilmnemisega või kindlate lepingutingimuste mittetäitmisega. VÕS § 270 lg 1 seob kinkelepingust taganemise kehtivuse mh taganemise alusest teadasaamisega, mitte taganemiseks tegevusjuhise saamisega. Kostja on teinud eluruumides remonti. Hageja pole võimaldanud kostjal oma kohustusi täies mahus täita, kuna hageja keeldus kostjat ruumidesse lubamast (I kd, tl 17). Maakohus tuvastas õigesti, et kostjal ei olnud kohustust hagejale tasuda 200 eurot kuus.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel tuleb maakohtu otsus jätta muutmata ja hageja apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohus jätab apellatsioonkaebusega seotud menetluskulud hageja (apellandi) kanda.
7.Hageja taotles tähtaegselt esitatud apellatsioonkaebuses kohtuotsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega hagi rahuldada. Samas on apellatsioonkaebuses esitatud põhjendused üksnes osas, milles maakohus tuvastas aja, millal sai hageja teada asjaoludest, mis andsid hüpoteetiliselt aluse lepingust taganemiseks.
Apellatsioonkaebuses ei ole esitatud põhjendusi, miks hageja ei nõustu maakohtu põhjendustega osas, kus maakohus tuvastas, et kostja ei ole käitunud sellisel viisil, mis annaks aluse lepingust taganemiseks. TsMS § 633 lg 3 kohaselt tuleb apellatsioonkaebuse põhjenduses märkida: 1) millist õigusnormi on esimese astme kohus oma otsuses või otsuse tegemisel rikkunud või missuguse asjaolu on esimese astme kohus ebaõigesti või ebapiisavalt tuvastanud; 2) millest tuleneb õigusnormi rikkumine või asjaolu ebaõige või ebapiisav tuvastamine. Kuna hageja ei ole esitanud põhjendusi, kas ja mis osas tuvastas maakohus ebaõigesti asjaolud, et kostja ei ole käitunud viisil, mis annab aluse lepingust taganemiseks, siis võtab ringkonnakohus TsMS § 652 lg 1 p 1 alusel maakohtu poolt tuvastatud asjaolud kostja käitumise osas apellatsioonimenetluses aluseks.
8.Hageja esitas pärast apellatsioonkaebuse tähtaja möödumist täiendavad seisukohad, märkides, et esitab üksnes õiguslikke seisukohti ja põhistusi tähtaegselt esitatud kaebusele. Ringkonnakohus leiab, et hageja 23.04.2019 esitatud dokument on apellatsioonkaebuse muutmine. Apellatsioonkaebust saab muuta nõuete ja faktliste asjaolude osas üksnes tähtaja jooksul. Õiguslikke seisukohti võib avaldada ka pärast tähtaja muutmist. Õiguslikuks seisukohaks saab pidada hageja väidet, et ülalpidamisleping on kestvusleping. Ringkonnakohus nõustub hagejaga, et oma olemuselt on ülalpidamislepingul kestvuslepingu tunnused.
9.Ringkonnakohtul puudub alus hilinemisega esitatud apellatsioonkaebuse täienduste põhjal kontrollida neid faktilisi asjaolusid, mida apellatsioonkaebuses ei vaidlustatud. Ringkonnakohus märgib täiendavalt, et selleks, et taganemise avaldus kehtiks ja lõpetaks VÕS § 188 lg 2 alusel ülalpidamislepingu, peavad olema täidetud ka taganemise sisulised eeldused. Hageja peab tõendama, et tal oli lepingust taganemiseks õigus. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega osas, milles maakohus kontrollis taganemise materiaalseid eeldusi ning tuvastas, et kostja ei ole käitunud viisil, mis annaks aluse lepingust taganeda, mistõttu ei olnud hagejal lepingust taganemiseks alust. TsMS § 654 lg 6 alusel ei korda ringkonnakohus selles osas maakohtu põhjendusi.
10.Apellatsioonkaebuses heidab hageja maakohtule ette, et ilma pooltega arutamata tuvastas maakohus hageja õiguste rikkumisest teadasaamise aja. Lepingust taganemine kehtivuse formaalseteks eeldusteks on taganemisavalduse tegemine VÕS § 188 lg 1 kohaselt, järgides VÕS § 270 lg-s 1 sätestatud tähtaega. Hageja pidi hagi alusena esile tooma faktilised asjaolud, mille alusel sai kohus kontrollida avalduse tähtaegsust. Ringkonnakohus möönab, et käesolevas asjas ei ole selgelt tuvastatud, millal võisid hageja arvates olla täidetud taganemise eeldused, seetõttu võib olla vaieldav maakohtu järeldus, et hagejal puudus üheaastase tähtaja möödalaskmise tõttu õigus lepingust taganeda (otsuse p 12). Teisalt tuvastas maakohus vastuoluliselt ka, et taganemise formaalsed eeldused on täidetud (otsuse p 6). Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et iga kostjale etteheidetava käitumisakti toimumine saab olla iseseisev alus taganemiseks ning avalduse tähtaeg hakkab kulgema konkreetsest käitumisaktist teadasaamisest. Kuna hageja viitab kostja tegudele alates 2014 aastast, kuid tugineb ka sündmustele, mis leidsid aset 2016 aastal ning hageja esitas kostjale ka 27.09.2016
pretensiooni ülalpidamislepingu täitmise osas, siis saab lugeda, et hageja esitas taganemisavalduse tähtaegselt. Taganemisavalduse õigeaegne esitamine ei too aga iseseisvalt kaasa õiguslikke tagajärgi, sh ei lõpeta ülalpidamislepingut. Maakohus tuvastas õigesti, et asjas ei leidnud tõendamist, et hagejal oli taganemiseks mõni VÕS §-st 267 tulenev õigustus või alus.
11.Ringkonnakohus jätab apellatsioonkaebuse rahuldamata ja menetluskulud ringkonnakohtus TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda. Apellatsioonkaebuse esitas hageja riigi õigusabi korras hüvitamiskohustuseta määratud advokaadi vahendusel ja need kulud jäävad riigi kanda. Hageja volitas pärast kaebuse esitamise tähtaja möödumist end esindama Ivo Kaurit (II kd lk 51). Ringkonnakohus märgib, et kui lepinguline esindaja selgitas hagejale õiguslikku olukorda ja kaebuse täiendamise võimaluste piiratust ning hageja sellest hoolimata soovis täienduse esitamist, siis on lepingulise esindaja tasunõue hageja vastu põhjendatud, kuid tegemist on sisesuhtega ja neid kulusid ringkonnakohus ei käsitle. Kostja (vastustaja) taotleb menetluskulude kindlaksmääramist summas 575 eurot. Ringkonnakohus peab kaebuse piire arvestades põhjenda kuluks 400 eurot ning mõistab nimetatud summa hagejalt välja.
/digitaalselt allkirjastatud/ Viivi Tomson
/digitaalselt allkirjastatud/ Üllar Roostoja
/digitaalselt allkirjastatud/ Andra Pärsimägi
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.