Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks 5. septembril 2019 tsiviilkantselei Lubja 4 Tallinnas ja avaliku e-toimiku kaudu
Tsiviilasja number
2-19-8922
Kohtuasi
A S’i hagi P T L OÜ vastu töövaidluses
Tsiviilasja hind
1808,31 eurot
Menetlusosalised ja esindajad
Hageja: A S (isikukood xxxx, elukoht xxxx) lepinguline esindaja K M Kostja: P T L OÜ (registrikood xxxx, asukoht xxxx) lepinguline esindaja A S
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Resolutsioon
1.Rahuldada A S’i avaldus P T L OÜ vastu.
2.Välja mõista P T L OÜ-lt A S’i kasuks töötasu 1152,17 eurot (üks tuhat ükssada viiskümmend kaks eurot ja 17 senti), mis kuulub viivitamatule täitmisele summas 1000 eurot.
3.Välja mõista P T L OÜ-lt A S’i kasuks puhkusetasu 250,05 eurot (kakssada viiskümmend eurot ja 5 senti).
4.Välja mõista P T L OÜ-lt A S’i kasuks puhkusehüvitis 237,21 eurot (kakssada kolmkümmend seitse eurot ja 21 senti).
5.Välja mõista P T L OÜ-lt A S’i kasuks viivis 02.05.2019 seisuga 37,73 eurot (kolmkümmend seitse eurot ja 73 senti) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud viivis kuni nõuete kohase täitmiseni. Menetluskulude jaotus Hagimenetluse kulud jätta täies ulatuses P T L OÜ kanda Edasikaebamise kord Kohtuotsusele ei saa esitada apellatsioonkaebust, väljaarvatud TsMS § 637 lg 21 sätestatud alustel
1.A S (edaspidi ka hageja või töötaja) esitas 28.01.2019 Tööinspektsiooni Töövaidluskomisjonile (edaspidi TVK) avalduse P T L OÜ (edaspidi ka kostja või tööandja) vastu paludes tuvastada, et töölepinguline töösuhe algas 16.11.2017 ja lõppes 17.01.2019 TLS § 85 lg 1 alusel, st korraliselt töötaja algatusel ja teha vastavad kanded töötamise registris; mõista välja tööandjalt töötaja kasuks töötasu 2018 oktoobri kuu eest 155,33 eurot, novembri kuu eest 500 eurot, detsembri kuu eest 500 eurot, millest kaks viimast palka määrata viivitamatult täitmisele TvLS § 65 lg 1 alusel; mõista välja tööandjalt töötaja kasuks puhkusetasu ajavahemiku 01.01.2019 kuni 16.01.2019 eest 250,05 eurot; mõista välja tööandjalt töötaja kasuks puhkusehüvitis ajavahemiku 01.01.2018 kuni 26.01.2019 eest 238,38 eurot; mõista välja tööandjalt töötaja kasuks viivis 3,96 eurot lõpparvelt (1643,76 eurot) ajavahemiku 18.01.2019 kuni 28.01.2019 eest ja edaspidi kuni võlgnevuse lõpliku heastamiseni lähtudes VÕS § 113 lg 1 ja § 94.
2.TVK rahuldas 02.05.2019 otsuses hageja avalduse kostja vastu osaliselt, mõistes välja kostjalt hageja kasuks töötasu 1152,17 eurot, mis kuulub viivitamatule täitmisele summas 1000 eurot, puhkusetasu 250,05 eurot, puhkusehüvitise 237,21 eurot ja viivise 02.05.2019 seisuga 37,73 eurot ja edasi seadusjärgse viivise kuni nõuete kohase täitmiseni.
3.Kostja vaidlustas 12.06.2019 avalduses kohtule tema kahjuks tehtud osas. Hageja TVK otsust ei vaidlustanud, seega on TVK otsus vaidlustamata osas jõustunud. Hagiavalduse asjaolud
4.Hageja töötas alates 16.11.2017 kostja juures täistööajaga autojuhina tähtajatu töölepingu alusel. Töö oli seotud lähetustega, töötasuks oli kokkulepitud EV-s kehtiv miinimum töötasu kuus, mis 2018.a oli 500 eurot, palk kuulus tasumisele kord kuus. 17.01.2019 ütles töötaja tööandjaga töölepingu üles TLS § 85 lg 1 alusel, st omal soovil. Ajavahemikus 03.01.2019 kuni 16.01.2019 viibis töötaja puhkusel, mille eest tööandja ei maksnud puhkusetasu. Töötaja pangakonto väljavõtte kohaselt ei ole tööandja tasunud töötajale palka osaliselt 2018 oktoobri kuu eest (maksis 342,26 eurot 30.11.2018) ning on jätnud täies ulatuses tasumata novembri ja detsembri kuu töötasu aga ka puhkusetasu 250,05 eurot ajavahemiku 01.01.2019 kuni 16.01.2018 eest ja puhkusehüvitise 14,30 kalendripäeva summas 238,38 eurot
5.VÕS § 113 lg 1 tulenevalt nõuab hageja kostjalt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise eest viivitusintressi VÕS § 94 sätestatud suuruses, s.o 8% aastas, mis lõpparvelt 1643,76 eurot moodustab viiviseks 3,96 eurot ajavahemiku 18.01.2019 - 28.01.2019 eest ning edaspidi kuulub viivis tasumisele kuni võlgnevuse lõpliku heastamiseni lähtudes VÕS § 113 lg 1 ja § 94. Kostja vastuväited
6.Kostja vastuväidete kohaselt tunnistab kostja hageja nõuet osaliselt kogusummas 1427,68 eurot (bruto). Kostja vastusest nähtuvalt maksti palka oktoobri eest vähem, sest alates 10. kuni 19.oktoobrini 2018 oli hageja kodus töö puudumise tõttu. Kostja võtab omaks, et peab tasuma oktoobri kuu eest 152,17 eurot ning, et palka novembri ja detsembri kuude eest ei makstud. Puhkuse taotlus esitati alates 02.01.19 kuni 16.01.19 ehk 15 kalendripäeva kohta,
hageja keskmine päeva tasu oli 16,45 eurot, seega oli puhkusetasu kokku 246,75 eurot. Kasutamata puhkuse hüvitis on 36,68 eurot. Kohtuotsuse põhjendused
7.Vaidlust ei ole selle üle, et hageja töötas kostja juures alates 16.11.2017 autojuhina tähtajatu töölepingu alusel täistööajaga ning töötasuks oli kokkulepitud kehtiv miinimum töötasu kuus, mis oli 2018.aastal 500 eurot, palka tuli maksta üks kord kuus ning, et töötaja ütles töölepingu korraliselt üles 17.01.2019 TLS § 85 lg 1 alusel.
8.Pooled vaidlevad lõpparve suuruse üle.
9.TLS § 5 kohaselt lepivad pooled töölepingu tingimustes kokku lepingu sõlmimisel ning need tingimused on mõlemale poolele täitmiseks kohustuslikud. TLS § 5 lg 1 p 5 kohaselt on töötasu tasu, mida tööandja maksab töötajale töö eest vastavalt töölepingule. TLS § 28 lg 2 p 2 sätestab tööandja kohustuse maksta töö eest tasu kokkulepitud tingimustel ja ajal.
10.SEB Pank AS-i arvelduskonto väljavõttega ajavahemiku 23.01.2018 kuni 23.01.2019 kohta on tõendatud, et kostja on hagejale maksnud oktoobri kuu eest töötasu netosummas 342,26 eurot, mis on brutosummas 347,83 eurot. Kostja ei ole üldse maksnud avaldajale töötasu 2018 novembrikuu ja detsembrikuu eest. Vaidlust ei ole novembri ja detsembri kuude töötasu 1000 euro üle, seega mõistab kohus kostjalt välja novembri ja detsembrikuu töötasu kokku 1000 eurot. Kuna hageja ei ole liitunud kogumispensioniga, siis on tal õigus saada 2018.a oktoobrikuu eest töötasu 152,17 eurot (500 eurot - 347,83 eurot). Seega kuulub hageja töötasu nõue rahuldamisele kokku summas 1152,17 eurot.
11.TLS § 55 järgi eeldatakse, et töötaja iga-aastane puhkus on 28 kalendripäeva (põhipuhkus). TLS § 70 lõike 1 alusel on töötajal on õigus saada puhkusetasu ning puhkusetasu arvutamisel tuleb lähtuda keskmise töötasu arvutamise põhimõtetest, mis on sätestatud Vabariigi Valitsuse vastavasisulises määruses. TLS § 70 lg 2 alusel makstakse puhkusetasu hiljemalt eelviimasel tööpäeval enne puhkuse algust, kui tööandja ja töötaja ei ole leppinud kokku teisiti. Kokkulepe, mille alusel puhkusetasu makstakse hiljem kui puhkuse kasutamisele järgneval palgapäeval, on tühine.
12.Vabariigi Valitsuse 11.06.2009 määruse nr 91 “Keskmise töötasu maksmise tingimused ja kord“ § 2 lg 2 kohaselt arvutatakse keskmine töötasu arvutamise vajaduse tekke kuule eelnenud kuue kalendrikuu jooksul töötaja teenitud töötasust. Puhkusetasu arvutamisel on arvutamise vajaduse tekke kuuks kuu, millele langeb eelviimane tööpäev enne puhkuse algust. Keskmise kalendripäevatasu arvutamiseks liidetakse nimetatud ajavahemiku töötasud ja jagatakse sama ajavahemiku kalendripäevade arvuga.
13.Hageja kasutas põhipuhkust ajavahemikus 01.01.2019 - 16.01.2019 kokku 15 kalendripäeva ning pangakonto väljavõttega on tõendatud, et puhkusetasu talle välja ei makstud. Kohus on seisukohal, et hageja puhkusetasu arvutamisel tuleb aluseks võtta hageja arvestuslik töötasu ajavahemikult juunikuu 2018 - novembrikuu 2018, kokku 3000 eurot ja jagada see 180 kalendripäevaga. Seega on ühe puhkusepäeva tasu 16,67 eurot ja 15 päeva tasu kokku 250,05 eurot. Järelikult tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista puhkusetasu 250,05 eurot.
14.TLS § 84 lg 1 sätestab üldpõhimõttena töösuhtest tulenevate kõikide nõuete sissenõutavaks muutumise aja, milleks on töölepingu lõppemise kuupäev. Nii tuleb tööandjal töölepingu lõppemise päeval maksta töötajale väljateenitud, kuid veel maksmata summad. TLS § 71 järgi on tööandja kohustatud töölepingu lõppemisel hüvitama töötajale kasutamata jäänud aegumata põhipuhkuse rahas.
15.Vaidlus puudub, et tööleping lõppes 17.01.2019 ning kostja hagejale kasutamata põhipuhkuse hüvitist maksnud ei ole. Hagejal on õigus kasutada ajavahemiku 01.01.2018 – 16.01.2019 eest 29,23 puhkusepäeva. Kuna hageja on kasutanud põhipuhkust kokku 15 kalendripäeva jaanuarikuus 2019, siis on tal õigus saada kasutamata põhipuhkuse hüvitist 14,23 päeva eest. Kostja ei ole tõendanud, et hageja oleks viibinud puhkusel 2018.a juunikuus 12 päeva. Puhkuse hüvitise arvutamisel tuleb aluseks võtta avaldaja arvestuslik töötasu 3000 eurot perioodil 2018.a juulikuu - detsembrikuu ja 180 kalendripäeva. Seega on ühe puhkusepäeva tasu 16,67 eurot ja hüvitis 14,23 päeva eest 237,21 eurot. Töövaidluskomisjon rahuldab avaldaja nõude osaliselt ja mõistab tööandjalt välja kasutamata põhipuhkuse hüvitise summas 237,21 eurot. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 237,21 eurot.
16.VÕS § 113 lõike 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS § 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub 8% aastas. Viivis ajavahemikul 18.01.2019 kuni 02.05.2019 põhinõudelt 1639,43 eurot 105 päeva eest on 37,73 eurot. Kostjalt tuleb välja mõista hageja kasuks sissenõutavaks muutunud viivis VÕS § 113 lõikes 1 ettenähtud ulatuses 37,73 eurot ja edaspidi samas määras kuni põhinõuete kohase täitmiseni. Menetluskulude jaotus
17.TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus lahendas hagi P T L OÜ kahjuks, siis tuleb hagimenetluse kulud jätta tema kanda.
18.TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 174 lg 4 kohaselt kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Kohus on seisukohal, et menetluskulud tuleb kindlaks määrata pärast kohtuotsuse jõustumist. /digitaalselt allkirjastatud/ Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.