28.03.2019 esitas hageja maakohtule hagi, milles palus tunnistada kehtetuks AA, kostja ja HH vahel 06.07.2017 sõlmitud kinnistu mõttelise osa kinkeleping ja asjaõigusleping XXX, Tallinnas korteri osas ning kohustada kostjat tagastama AA-le XXX, Tallinnas kinnistu mõtteline osa.
2.Hagi kohaselt põhjustas AA hagejale tervisekahjustuse, mille alusel mõisteti kriminaalasjas nr X-XX-XXXX temalt hagejale välja mittevaraline kahju 50 000 eurot ning menetluskulud. AA-l puuduvad rahalised vahendid ja muu vara hagejale kahju ja menetluskulude hüvitamiseks. AA kinkis pärast tervisekahjustuse tekitamist oma vara lähikondsetele, arvatavasti eesmärgiga vältida hilisemalt tekkinud kohustuste täitmist.
Vaidlusaluse kinnistu võõrandas AA oma tütrele (kostja), kelle osas esineb samuti põhjendatud kahtlus, et ta tahab nimetatud kinnistut edasi võõrandada. Hageja arvates esinevad alused kinnisasja võõrandamise tehingu kehtetuks tunnistamiseks täitemenetluse seadustiku (TMS) § 187 alusel. AA kaebas viidatud krimimaalasjas maakohtu otsuse edasi, mistõttu ei ole hagejal kahjunõude osas täitedokumenti. Seega esitas hageja nõude tuginedes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-le 369, mille alusel võib kohtusse pöörduda ka nõudega, mis ei ole muutunud sissenõutavaks või tekib tulevikus.
3.Kohus jättis 29.03.2019 määrusega hagi käiguta ja palus hagejal hagi lubatavust täiendavalt põhistada, seades küsimuse alla võimaluse kõrvaldada TsMS § 369 kaudu tagasivõitmise hagi esitamise eelduseks oleva täitedokumendi ja täitemenetluse puudumise. Samuti märkis kohus, et TsMS § 369 regulatsiooni ei kohaldata tuvastusnõuetele, kuid sooritusnõude osas ei saa kostjal kohustust tekkida enne tuvastusnõude lahendamist, sest kahju hüvitamise kohustus on AA-l, mitte kostjal.
4.08.04.2019 avalduses muutis hageja oma nõudeid ning seadis tehingu kehtetuks tunnistamise nõude sõltuvaks kriminaalasjas nr X-XX-XXXX tehtava lahendi jõustumisest ning täitemenetluse algatamisest. Ka sooritusnõude esitas hageja tingimuslikult, paludes kohtul kohustada kostjat tagastama AAle kõnealune kinnistu tingimusel, et 06.07.2017 tehing tunnistatakse kehtetuks. Hageja arvates on võimalik TsMS § 369 alusel esitada hagi tingimusliku nõudena selliselt, et kohus märgib asja lahendades otsuses tingimuse, mille saabumise korral saab täitmist nõuda. Maakohtu määrus
5.12.04.2019 määrusega keeldus Harju Maakohus TsMS § 371 lõike 2 punkti 2 alusel hagi menetlusse võtmisest. Menetluskulud jäid TsMS § 168 lõike 1 alusel hageja kanda. Kohus leidis, et olukorras, kus puudub nii täitedokument kui täitemenetlus, ei ole põhjendatud hakata lahendama täitemenetluses lubatava tagasivõitmise hagi. Riigikohus on selgitanud ühisvara jagamise lepingu tagasivõitmist puudutavas vaidluses, et sissenõudjal võib puududa tagasivõitmise hagi esitamiseks õigustatud huvi, kui tagasivõitmise nõudega koos ei esitata ühisvara jagamise nõuet, mis võimaldaks sissenõudja rahalise nõude rahuldamise huvides kohtutäituri käsutusse (tagasi) saada vähemalt osa tehinguga üleantud varast (lahend nr 3-2-1-74-16, punkt 15). Seega saab kohus perspektiivikaks pidada üksnes sellist tagasivõitmise hagi, mille nõuete rahuldamise korral oleks võimalik tagasivõidetud tehingu alusel üleantu saada kohtutäituri käsutusse. Kehtetuks tunnistatud kinnisasja kinkelepingu alusel üleantut ei ole võimalik saada kohtutäituri käsutusse ainuüksi tehingu kehtetuks tunnistamise ning tagasitäitmiseks kohustamisega. Seetõttu ei ole hageja esitatud nõuetega võimalik saavutada soovitud eesmärki ning esineb alus hagi menetlusse võtmisest keeldumiseks. Määruskaebus ja menetluse edasine käik
6.30.04.2019 esitatud määruskaebuses palub hageja maakohtu määruse tühistada ja kohustada maakohut andma hagejale tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks ning võtma puuduste kõrvaldamisel hagi menetlusse.
7.Hageja jäi oma seisukoha juurde, et praegusel juhul on täidetud TsMS §-st 369 tulenevad eeldused. Üksnes asjaolu, et hagi aluseks olev täitedokument ei ole veel jõustunud ning hagejal ei ole sellest tulenevalt olnud võimalik alustada täitemenetlust, ei tähenda, et hagi
oleks perspektiivitu. AA ei ole kriminaalasjas esitatud apellatsioonkaebuses vaielnud vastu süüdimõistmisele, kannatanu menetluskuludele ega kannatanu tsiviilnõuetele kui sellistele. Kaitsja on apellatsioonkaebuses osundanud, et süüdistatav on nõus tasuma kummalegi kannatanule 10 000 eurot. Samuti ei ole kaitsja apellatsioonkaebuses vaielnud vastu kannatanu lepingulise esindaja tasule 11 169 eurot. Seega on süüdistatav sisuliselt võtnud omaks hageja nõude summas 21 169 eurot. Ka nimetatud ulatuses ei ole AA-l võimalik nõuet täita, kuna tal puudub selleks vara. Seega on täitemenetluses võimalik esitada vara tagasivõitmise hagi. Tagasivõidetav tehing on sõlmitud 06.07.2017, seega ei ole hagejal võimalik praegust hagi esitada enam peale 06.07.2019. Ei ole tõenäoline, et selleks ajaks jõutakse kriminaalasjas lõpliku lahendi jõustumiseni. Hageja huvide seisukohast tulenevalt on oluline sellises olukorras võtta hagi menetlusse. Seoses kohtu osundusega Riigikohtu praktikale, mille kohaselt tuleb koos tagasivõitmise nõudega esitada ühisvara jagamise nõue, leidis hageja, et kuna tegemist on kõrvaldatava puudusega, oleks kohus pidanud juhtima sellele hageja tähelepanu ja andma võimaluse puuduse kõrvaldamiseks juba 29.03.2019 määruses, mida kohus aga ei teinud.
8.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis rahuldamata ja saatis TsMS § 663 lõike 5 alusel läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht
9.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et Harju Maakohtu 12.04.2019 määrus tuleb TsMS § 667 lõike 2 alusel tühistada menetlusõiguse normi rikkumise tõttu ning tsiviilasi tuleb saata hagi menetlusse võtmise otsustamiseks tagasi maakohtule. Määruskaebus kuulub rahuldamisele. Kolleegiumi hinnangul jättis maakohus TsMS 372 lõike 2 punkti 2 alusel hagi ennatlikult menetlusse võtmata.
10.Maakohus leidis, et olukorras, kus puuduvad nii täitedokument kui algatatud täitemenetlus, ei ole põhjendatud hakata lahendama täitemenetluses lubatava tagasivõitmise hagi. Ringkonnakohtu hinnangul on hageja maakohtu menetluses ja määruskaebuses veenvalt põhjendanud, miks on praeguses olukorras, kus tõepoolest (veel) puuduvad täitedokument ja täitemenetlus, põhjendatud esitada n-ö tingimuslikuna (st tingimusel, et käesoleva menetluse jooksul jõustub otsus kriminaalasjas nr X-XX-XXXX ja alustatakse täitemenetlust) TMS §-le 187 ja TsMS §-le 369 tuginedes käesolev hagi. Hageja on selgitanud, et esitas hagi tulevase nõude täitmiseks, kuna hageja nõue kostja vastu ei ole muutunud sissenõutavaks, sest Harju Maakohtu otsus kriminaalasjas nr X-XX-XXXX (s.o täitedokument) ei ole veel jõustunud, täitemenetlust ei ole alustatud ning 06.07.2017 kinkelepingu tühisust ei ole tuvastatud. Samuti tõi hageja esile, et arvestades edasikaebuse piire kriminaalasjas, saab sisuliselt asuda seisukohale, et vähemalt 21 169 euro osas (sh menetluskulud) ei ole AA hageja nõuet kriminaalmenetluses vaidlustanud. Hageja on põhistanud, et nõude täitmine hilisemas menetlusetapis ei pruugi enam võimalik olla, kuivõrd on tõenäoline, et kostja võõrandab talle kingitud kinnistu kolmandale isikule. Lisaks on hageja märkinud, et arvestades TMS § 189 lõikes 1 sätestatud tähtaega, ei ole tal enam pärast 06.07.2019 võimalik nõuet vaidlusaluse tehingu kehtetuks tunnistamiseks esitada ning on vähe tõenäoline, et selleks ajaks jõuaks kriminaalasi jõustunud lõpplahendini. Arvestades kõiki eeltoodud asjaolusid kogumis, nõustub ringkonnakohus kaebajaga, et hageja huvide kaitse seisukohast tulnuks sellises olukorras eelistada hagi menetlusse võtmist. Tuleb tähele panna, et TsMS § 371 lõige 2, mille punkti 2 alusel kohus hagi menetlusse võtmisest keeldus, ei kohusta kohut hagi menetlusse võtmisest keelduma, vaid annab selleks võimaluse.
11.Lisaks eeltoodule leiab ringkonnakohus, et praeguses asjas on hagi lubatavusele hinnangu andmise puhul tegu keeruka õigusliku küsimusega, mille osas sisuliselt puudub kohtupraktika analoogsetes asjades. Samuti puudub praktika TMS § 193 kohaldamise osas. Riigikohtu praktika järgi tuleks sellises olukorras eelistada asja sisulist lahendamist ja keeruka õigusliku küsimuse täiendavat analüüsimist (vt Riigikohtu lahendid nr 3-2-1-31-12, punkt 13; nr 3-2-1-134-07, punkt 13). Eeltoodust tulenevalt saadab ringkonnakohus tsiviilasja tagasi maakohtule hagi menetlusse võtmise otsustamiseks.
12.Seoses kohtu osundusega Riigikohtu praktikale, mille kohaselt tuleb koos tagasivõitmise nõudega esitada ühisvara jagamise nõue, nõustub kolleegium kaebajaga, et viidatu näol on tegemist kõrvaldatava puudusega. Kui kohtu hinnangul oli tegemist puudustega avaldusega, tulnuks kohtul juhtida sellele hageja tähelepanu ja anda talle TsMS § 3401 lõikest 1 tulenevalt võimalus puuduste kõrvaldamiseks (vt ka Riigikohtu lahend nr 3-2-1-120-16, punkt 11).
13.Menetluskulud jaotab ja määrab kindlaks maakohus asja uuel läbivaatamisel.
Ele Liiv /allkirjastatud digitaalselt/
Indrek Parrest /allkirjastatud digitaalselt/
Imbi Sidok-Toomsalu /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.