Menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks maakohus pärast ringkonnakohtu otsuse jõustumist.
Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada
üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
ASJAOLUD
1.Jelena Katajeva (hageja) esitas 05.03.2018 töövaidluskomisjonile avalduse Medano Pluss OÜ (kostja) vastu, et tuvastada töölepingu ülesütlemise tühisus TLS § 88 lg 1 p 6 alusel, lõpetada tööleping TLS § 107 lg 2 alusel, välja mõista TLS § 109 lg 1 alusel hüvitis 1425 eurot (3x475), saamata jäänud töötasu 2017. a novembris 170,91 eurot, detsembris 470 eurot, 2018. a jaanuaris 500 eurot, veebruaris 175 eurot ning viivis kuni kohase täitmiseni. Töövaidluskomisjoni 18.04.2018 otsusega rahuldati avaldaja nõuded töövaidlusasjas nr 41/423/184 osaliselt. Kostja esitas 19.04.2018 kohtule taotluse avalduse hagimenetluse korras läbi vaatamiseks. Maakohus luges töövaidluskomisjonile esitatud avalduse hagiks. Hagiavalduse kohaselt sai hageja töölepingu lõpetamisest teada Töötukassa spetsialisti käest. Kostja ei ole teavitanud hagejat kirjalikult töölepingu erakorralisest ülesütlemisest. Kande tegemist Maksu- ja Tolliameti hallatavasse töötamise registrisse ei saa lugeda töölepingu ülesütlemise avalduseks. Töölepingu erakorraline ülesütlemine on tühine vorminõuete rikkumise tõttu. Tööandjal ei olnud ajavahemikul 21.11.2017 kuni 07.02.2018 pretensioone töötaja vastu riigikeele ega tööoskuse suhtes. Tööandja oli nõus sellega, et hageja täidab töökohustusi oma elukohas. Tööandjal on kohustus tagada töötajale tööks vajalikud vahendid, sh arvuti. Kõik kostja edastatud dokumendid olid korrastatud. Hageja ei visanud dokumente prügikonteineri juurde, vaid jättis need sissekäigus oma korteri ukse juurde ning kostja seaduslik esindaja võttis sealt dokumendid. Kostja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et tellijatega tekkisid probleemid.
2.Kostja vaidles hagile vastu. Hageja töökohustuste täitmise kohaks määrati kostja ettevõtte. Puudub kokkuleppe, et hageja võis töötada oma elukohas. Hageja ei ilmunud tööle ega asunud tööülesandeid täitma. Töölepingu lõpetamise põhjuseks oli asjaolu, et hageja ei valda riigikeelt vajalikul tasemel. Samuti puudus hagejal arvuti, oskused ja teadmised raamatupidaja ametikohal töötamiseks. Hageja jättis talle edastatud raamatupidamise dokumendid korrastamata. Tööandja leidis need kilekotis prügikonteineri juurest. Töölepingu lõpetamise teade saadeti elektrooniliselt Töötukassale. Tööleping lõpetati TLS § 88 lg 1 p 6 alusel, sest hageja süü tõttu jäid vajalikud andmed seaduses ettenähtud korras õigeaegselt töötlemata ja edastamata. Kostja tasus hagejale 300 eurot. Töölepingu lõpetamisel lõpparvet ei tehtud. Kostja on nõus maksma puhkusehüvitist perioodi 21.11.2017 kuni 12.02.2018 eest 119 eurot.
MAAKOHTU OTSUS
3.Viru Maakohus rahuldas 3. aprilli 2019 otsusega hagi ja tuvastas töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisuse, lõpetas töölepingu TLS § 107 lg 2 alusel alates 12.02.2018, mõistis kostjalt välja hageja kasuks hüvitise 483,42 eurot, saamata jäänud töötasu 989,52 eurot ja viivise saamata jäänud töötasult alates 12.02.2018 kuni kohase täitmiseni ning viivise hüvitiselt alates 05.03.2018 kuni kohase täitmiseni VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud määras. TLS § 88 lg 1 p 6 kohaselt võib tööandja töölepingu erakorraliselt üles öelda töötajast tuleneval mõjuval põhjusel, mille tõttu ei saa mõlemapoolseid huve järgides eeldada töösuhte jätkamist, eelkõige kui töötaja on põhjustanud kolmanda isiku usaldamatuse tööandja vastu. Töölepingu nõuetekohast ülesütlemist peab tõendama tööandja. Töölepingu võib üles öelda põhjendatud ülesütlemise avaldusega, mis on esitatud kirjalikult või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Vorminõuet rikkudes tehtud või tingimuslik ülesütlemise avaldus on tühine (TLS § 95 lg 1 ja 2). TsÜS § 69 lg 1 esimese lause kohaselt loetakse kindlale isikule suunatud tahteavaldus kehtivaks kättesaamisega. Riigikohus on selgitanud, et töölepingu ülesütlemise avaldusest peab nähtuma lepingut üles öelda sooviva poole tahe vabastada pooled lepinguliste kohustuste edasisest täitmisest. Töövaidlusasja toimikus on olemas väljavõte töötamise registrist, et hagejaga lõpetati tööleping 12.02.2018 TLS § 88 lg 1 p 6 alusel. Tõendeid selle kohta, et kostjal tekkisid probleemid tellijatega, ei ole kohtule esitatud. Toimiku materjalides puuduvad dokumendid, et tööandja on esitanud töötajale kirjalikult põhjendatud ülesütlemisavalduse töölepingu erakorralise ülesütlemise kohta ja töötaja on selle isiklikult kätte saanud. Ülesütlemisavalduse põhjendusteks ei saa lugeda kostja 14.11.2018 esitatud selgitusi, et hageja ei valda riigikeelt vajalikul tasemel ning hagejal puudus arvuti ning oskused ja teadmised raamatupidaja abi ametikohal töötamiseks. Need põhjused oleks tulnud kostjal esitada kirjalikus ülesütlemisavalduses. Maakohus nõustus hagejaga, et kande tegemist Maksu- ja Tolliameti hallatavasse töötamise registrisse ei saa lugeda töölepingu ülesütlemisavalduseks. Ülesütlemisavaldus tuleb edastada teisele lepingupoolele (töötajale), mitte Töötukassale. Olukorda ei muuda ka poolte etteheited üksteisele seoses töökohustuste täitmisega. Eeltooduga on tõendatud, et kostja ei ole töötajat kirjalikult töölepingu erakorralisest ülesütlemisest teavitanud (ülesütlemise formaalsed eeldused), töötaja ei ole ülesütlemise avaldust kätte saanud ja alust töölepingu ülesütlemiseks ei olnud (matertiaalsed eeldused). Järelikult on töölepingu ülesütlemine TLS § 88 lg 1 p 6 alusel tühine. Töölepingu p. 3.1. kohaselt töötab töötaja graafiku alusel ja tööandja maksab töötajale tunnitasu 2,78 eurot. Kostja ei ole graafikut kohtule esitanud. Töölepingust ei nähtu, et pooled oleks kokku leppinud osalises tööajas. Seega saab asuda seisukohale, et hageja töötas täistööajaga. Vabariigi Valitsuse 18.12.2015 määruse nr 139 „Töötasu alammäära kehtestamine“ kohaselt oli 2017 aastal tunnitasu alammäär 2,87 eurot ehk 22,24 eurot (8x2,78) tööpäevas. Alates 01.01.2018 on tunnitasu alammäär 2,97 eurot ehk 23,76 eurot (8x2,97) tööpäevas. Täisajaga töötamise korral oleks hageja töötanud novembris 8 tööpäeva ehk 64 töötundi, tasu oleks 177, 92 eurot (8x22,24); detsembris 19 tööpäeva ehk 152 töötundi, tasu oleks 422,56 eurot (19x22,24); jaanuaris 22 tööpäeva ehk 176 töötundi, tasu oleks 522,72 eurot (22x23,76) ja veebruaris 7 tööpäeva ehk 56 töötundi, tasu oleks 166,32 eurot (7x23,76). Kuna hageja töötas kostja juures, on kostjal kohustus maksta hagejale selle aja eest töötasu kokku 1289,52 eurot.
300 eurot maksis kostja hagejale. Seega on saamata jäänud töötasu 989,52 eurot (1289, 52300). Arvestades töösuhte kestust (2,5 kuud) ja raamatupidamisdokumentide jätmist trepikotta, on põhjendatud vähendada hüvitist ühe kuu keskmise töötasuni. Ühe päeva tasu on 23,02 eurot (1289, 52/56). Seega tuleb välja mõista kostjalt hageja kasuks hüvitis TLS § 109 lg 1 alusel ühe kuu keskmine töötasu ulatuses s.o 483,42 eurot (23,02 x 21).
ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.Kostja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Apellant lisas kaebusele uue tõendina OÜ Zunet pretensiooni. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt: 1) rikkus maakohus oluliselt TsMS § 328 lõiget 2. Apellandil puudub teave, kas hagi esitati tähtaegselt. Maakohus ei võimaldanud kostjal hagile vastata; 2) lahendati asi kirjalikus menetluses ilma kostja nõusolekuta; 3) ei ole õige keskmise töötasu arvestus. Kuna kostja maksis hagejale 300 eurot, saanuks keskmine töötasu olla kuus umbes 100 eurot. Maakohus kohustas maksma palka töötajale, kes pole ühtegi päeva töötanud. Hageja ei ilmunud üldse tööle; 4) pidi hageja kui raamatupidaja esitama raamatupidamise aruanded (palgaaruanne, käibemaksu aruanne). Kostja ei saanud hagejaga mitu päeva ühendust ning leidis raamatupidamise algdokumendid korterelamu prügikonteineri kõrvalt. Hageja naabritega vesteldes selgus, et hagejal ei ole arvutit ja ta ei oska riigikeelt; 5) lõpetas 21.01.2018 üks kostja koostööpartner kostjaga koostöö seoses õigeaegselt esitamata raamatupidamisaruandega. Vastustaja kordas oma seisukohti 29.07.2019 esitatud vastuses vastustajale.
5.Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu. Vastuse kohaselt loetakse TvLS § 58 lg 5 alusel töövaidluskomisjonile esitatud avaldus hagiavalduseks. Kostja ei esitanud töövaidluskomisjoni lahendile sisulisi vastuväiteid. Kostjal oli võimalus TsMS § 199 lg 1 p-s 4 ja 5 ja TvLS § 58 lg-s 5 sätestatud õigusi realiseerida. Apellant sai vastata 14.11.2018 kohtunõudele. Maakohus leidis õigesti, et ülesütlemise formaalsed ja materiaalsed eeldused olid täitmata. Apellatsioonile lisatud uut tõendit ei peaks vastu võtma.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 alusel jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Asja juurde jäetakse võtmata uus tõend - OÜ Zunet pretensioon.
7.Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega ning ei pea vajalikuks neid korrata vastavalt TsMS § 654 lõikele 6. Maakohus hindas kõiki poolte esitatud tõendeid ja põhjendas, millistel alustel on hagi põhjendatud ja millised lubatavad tõendid nõuet tõendavad.
TsMS § 652 lg 4 kohaselt peab apellant uue tõendi esitamist apellatsioonkaebuses põhjendama, kui apellant seda ei tee, saab ringkonnakohus tõendiga arvestada üksnes juhul kui vastustaja tõendi juurdevõtmisega nõustub. Apellant uue tõendi - OÜ Zunet pretensioon - hilinemisega esitamist ei põhjendanud, vastustaja vaidles tõendi juurdevõtmisele vastu, seetõttu keeldub ringkonnakohus tõendi asja juurde võtmisest ja loeb selle apellandile tagastatuks.
8.Õiged ei ole apellandi (kostja) väited, et ta ei saanud kontrollida hagi esitamise tähtaegusust, samuti, et kohus lahendas asja kirjalikus menetluses ilma kostjalt vastust küsimata. Ringkonnakohtule jääb selgusetuks, millist tähtaega kostja soovis kontrollida. Maakohtu poole pöördus kostja taotlusega, et kohus vaataks töövaidluskomisjonile esitatud töötaja avalduse läbi hagimenetluses. Asjas puudub vaidlus, et kostja esitas avalduse TvlS § 58 lg1 järgi 30 kalendripäeva jooksul arvates töövaidluskomisjoni otsuse saamisest. Ebaõige on ka väide, et kostja ei saanud mingeid teateid kohtult ning tal puudus võimalus hagile vastu vaielda. Asja materjalidest nähtub, et 02.05.2018 võttis maakohus hagi menetlusse ja määras pooltele tähtajad seisukohtade esitamiseks (tl 16). hageja esitas kirjaliku arvamuse 22.06.2018 ja see tehti kostjale e-toimikus nähtavaks 13.07.2018. Kostja hagile ei vastanud ja maakohus määras 14.11.2018 määrusega pooltele veelkordselt tähtaja oma seisukohtade ja tõendite esitamiseks (lk 79). Kostja esitas kirjaliku vastuse
29.11.2018 ja teatas, selles, et ei nõustu töövaidluskomisjoni otsusega, märkis põhjused, miks ta leiab, et tööleping lõpetati tööandja algatusel. Samuti märkis kostja, et ta pakkus hagejale kompromissi võimalust, kuid hageja ei nõustunud sellega. Kostja ei esitanud ühtegi taotlust asjaolude ega tõendite osas ja märkis, et on nõus kirjaliku menetlusega (tl 85).
9.Apellant kordab apellatsioonkaebuses samu vastuväiteid, mis töövaidluskomisjonis ja maakohtus. Maakohus leidis põhjendatult, et kostja ei saanud kehtivalt töösuhet lõpetada suulise tahteavaldusega, samuti põhjendas maakohus hageja töötasu nõude suurust ja hüvitise määramise aluseid. Apellatsioonkaebuse põhjendused ei anna alust maakohtu otsuse muutmiseks.
10.Ringkonnakohus jätab apellatsioonkaebuse rahuldamata ja menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel apellandi kanda. TsMS § 174 lg 4 sätestab, et juhul, kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Kuna maakohus ei määranud kindaks menetluskulude rahalist suurust, määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse TsMS § 174 lg 4 ja TsMS § 177 lg 2 kohaselt kindaks määrusega pärast ringkonnakohtu otsuse jõustumist. Ringkonnakohus märgib, et menetluskuludeks, mida kostja peab riigile hüvitama saavad olla hageja riigi õigusabikorras määratud esindaja kulud.
/digitaalselt allkirjastatud/ Triin Uusen-Nacke
/digitaalselt allkirjastatud/ Üllar Roostoja
/digitaalselt allkirjastatud/ Andra Pärsimägi
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.