lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-18-6112/26

Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbinud

TsiviilasiJõustunudViru Maakohus Jõhvi kohtumaja · 03.04.2019

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
Kohtuasja number
2-18-6112/26
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbinud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
03.04.2019
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1869
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
VÕS § 113 lg 1, 2ViivisTLS § 43TööaegTLS § 107 lg 1, 2Töölepingu lõpetamine kohtus või töövaidluskomisjonisTLS § 88 lg 1Töölepingu erakorraline ülesütlemine tööandja poolt töötajast tuleneval põhjuselTsMS § 174 lg 2Menetluskulude kindlaksmääramine koos kulude jaotusegaTLS § 109 lg 1Hüvitis töösuhte lõpetamise korral kohtus või töövaidluskomisjonisTLS § 95 lg 1ÜlesütlemisavaldusTsMS § 124Hagihind rahalise nõude puhul

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-18-6112/38Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium22.08.2019

Lahendi tekst

Riigi Teataja

2-18-6112

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tsiviilasja number

2-18-6112

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Tarmo Tina

Otsuse tegemise aeg ja koht

03. aprill 2019, Jõhvi

Kohtuasi

J K hagi Medano Pluss OÜ vastu töövaidluses

Hagihind

1943, 28 eurot

Menetluse liik

Lihtmenetlus

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: J K (IK xxx, elukoht xxx) Hagejale määratud esindaja: vandeadvokaadi abi Irina Gromtsev (OÜ Ida-Viru Advokaadibüroo, e-post [email protected] ) Kostja: Medano Plus OÜ (RK 11678716, asukoht Puru tee 20-20, 41534 Jõhvi) Kostja esindaja: A P (juhatuse liige, e-post xxx )

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada J K hagi.
2.Tuvastada J K ja OÜ Medano Plus vahel sõlmitud töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisus.
3.Lõpetada J K ja OÜ Medano Plus vahel sõlmitud tööleping alates 12.02.2018 TLS § 107 lg 2 alusel.

Sarnased lahendid

Tööõigus
  • 14.08.20262-25-8343/28Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 13.08.20262-22-18174/82Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 12.08.20262-26-153/38Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 06.07.20262-25-1776/25Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 03.07.20262-24-18628/17Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 29.06.20262-26-2067/27Viru Maakohus Narva kohtumaja
TsMS § 162 lg 1Menetluskulude jaotus hagimenetluses
TsMS § 173 lg 1Menetluskulude jaotuse kindlaksmääramine kohtulahendis
TsMS § 637 lg 21Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise alused
TvLS § 58 lg 4Kohtusse pöördumine
4.Välja mõista OÜ-lt Medano Plus J K kasuks hüvitis ühe kuu keskmise töötasu ulatuses 483, 42 eurot.
5.Välja mõista OÜ-lt Medano Plus J K kasuks saamata jäänud töötasu 989, 52 eurot.
6.Välja mõista OÜ-lt Medano Plus J K kasuks viivis saamata jäänud töötasult (989, 52 eurot) alates 12.02.2018 kuni kohase täitmiseni ja hüvitiselt (483, 42 eurot) alates 05.03.2018 kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.
7.Jätta menetluskulud kostja, Medano Plus OÜ kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

4(4)

2-18-6112 Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit (TsMS § 637 lg 21).

I MENETLUSE KÄIK JA HAGEJA NÕUE

1.J K esitas 05.03.2018 töövaidluskomisjonile avalduse Medano Pluss OÜ vastu, et tuvastada töölepingu ülesütlemise tühisus TLS § 88 lg 1 p 6 alusel, lõpetada tööleping TLS § 107 lg 2 alusel, välja mõista TLS § 109 lg 1 alusel hüvitis 1425 eurot (3*475), saamata jäänud töötasu 2017 november 170, 91 eurot, detsember 470 eurot, 2018 jaanuar 500 eurot, veebruar 175 eurot ning viivis kuni kohase täitmiseni.
2.Töövaidluskomisjoni 18.04.2018 otsusega rahuldati avaldaja nõuded töövaidlusasjas nr 41/423/184 osaliselt. Medano Pluss OÜ esitas 19.04.2018 kohtule taotluse J K avalduse hagimenetluse korras läbi vaatamiseks.
3.Kohus luges töövaidluskomisjonile esitatud avalduse hagiavalduseks. Hagiavalduse kohaselt sai hageja töölepingu lõpetamisest teada Töötukassa spetsialisti käest. Kostja ei ole teavitanud hagejat kirjalikult töölepingu erakorralisest ülesütlemisest. Kande tegemist Maksuja Tolliameti hAtavasse töötamise registrisse (TÖR) ei saa lugeda töölepingu ülesütlemisavalduseks. Töölepingu erakorraline ülesütlemine on tühine vorminõuete rikkumise tõttu. Tööandjal ei olnud ajavahemikul 21.11.2017 kuni 07.02.2018 pretensioone töötaja vastu riigi keele ega tööoskuse suhtes. Tööandja oli nõus sellega, et hageja täidab töökohustusi oma elukohas. Tööandjal on kohustus tagada töötajale tööks vajalikud vahendid sh arvuti. Kõik kostja poolt edastatud dokumendid olid korrastatud. Hageja ei visanud dokumente prügikonteineri juurde, vaid jättis need sissekäigus oma korteri ukse juurde ning kostja seaduslik esindaja võttis sealt dokumendid. Kostja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et tellijatega tekkisid probleemid. Hageja palub tuvastada töölepingu ülesütlemise tühisuse, lugeda tööleping hagejaga lõpetatuks TLS § 107 lg 2 alusel alates 12.02.2018 ning mõista välja hüvitis vastavalt Töövaidluskomisjoni otsusele so töölepingu erakorralise ülesütlemise eest brutos 483, 42 eurot, saamata jäänud töötasu brutos 947, 20 eurot ja viivis brutos 14, 27 eurot.

II KOSTJA VASTUVÄITED

4.Kostja vaidleb hagile vastu. Hageja töökohustuste täitmise kohaks oli määratud kostja ettevõtte xxx. Puudub kokkuleppe, et hageja võis töötada oma elukohas. Hageja ei ilmunud tööle ega asunud tööülesandeid täitma. Töölepingu lõpetamise põhjuseks oli asjaolu, et hageja ei valda riigikeelt vajalikul tasemel. Samuti puudus hagejal arvuti, oskused ja teadmised raamatupidaja ametikohal töötamiseks. Hageja jättis talle edastatud raamatupidamise dokumendid korrastamata. Tööandja leidis need kilekotis prügikonteineri juurest. Töölepingu lõpetamise teade saadeti elektrooniliselt Töötukassale. Tööleping lõpetati TLS § 88 lg. 1 p. 6 alusel, sest hageja süü tõttu jäid vajalikud andmed seaduses ettenähtud korras õigeaegselt töötlemata ja edastamata. Kinnitab, et on maksnud hageja arvelduskontole 300 eurot. Töölepingu lõpetamisel lõpparvet ei tehtud. Nõus maksma puhkusehüvitist perioodi 21.11.2017 kuni 12.02.2018 eest 119 eurot. Jätta hagi rahuldamata. 4(4)

2-18-6112

III KOHTU PÕHJENDUSED

5.Töövaidluse lahendamise seadus (TvLS) § 2 lg 3 kohaselt on individuaalsete töövaidluste lahendamine kohtus reguleeritud tsiviilkohtumenetluse seadustikuga käesolevast seadusest tulenevate erisustega. Kohus lahendab töövaidluskomisjonile esitatud avalduse hagimenetluses algusest peale (TvLS § 58 lg 4). Arvestades hagi hinda 1943, 28 eurot, on tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 järgi tegemist lihtmenetluses lahendatava hagiga. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega ja hinnanud asjas kogutud tõendeid, leiab et hagi tuleb rahuldada. Pooled ei vaidle selle üle, et hageja asus tööandja juures tööle kirjaliku töölepingu alusel ja töötas alates 21.11.2017 kuni 12.02.2018 raamatupidaja abina. Poolte vahel on vaidlus selles kas tööandjal oli õigus tööleping erakorraliselt üles öelda ja kas ülesütlemine vastab töölepingu seaduse (TLS) nõuetele. Hageja väitel ei ole kostja teavitanud teda kirjalikult töölepingu erakorralisest ülesütlemisest ning hageja sai töölepingu lõpetamisest teada Töötukassa spetsialisti käest. Kostja leiab, et esinesid alused töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks.
6.TLS § 88 lg 1 p 6 kohaselt võib tööandja töölepingu erakorraliselt üles öelda töötajast tuleneval mõjuval põhjusel, mille tõttu ei saa mõlemapoolseid huve järgides eeldada töösuhte jätkamist, eelkõige kui töötaja on põhjustanud kolmanda isiku usaldamatuse tööandja vastu. Töölepingu nõuetekohast ülesütlemist peab tõendama tööandja. Töölepingu võib üles öelda põhjendatud ülesütlemisavaldusega, mis on esitatud kirjalikult või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Vorminõuet rikkudes tehtud või tingimuslik ülesütlemisavaldus on tühine (TLS § 95 lg 1 ja 2). Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 69 lg 1 esimese lause kohaselt loetakse kindlale isikule suunatud tahteavaldus kehtivaks kättesaamisega. Riigikohus on selgitanud, et töölepingu ülesütlemise avaldusest peab nähtuma lepingut üles öelda sooviva poole tahe vabastada pooled lepinguliste kohustuste edasisest täitmisest (RKTKo 3-2-1-117-11, p 17).
7.Töövaidlusasja toimikus on olemas väljavõte töötamise registrist (TÖR), et hagejaga lõpetati tööleping 12.02.2018 TLS § 88 lg 1 p 6 alusel (TVK tl 27). Tõendeid selle kohta, et kostjal tekkisid probleemid tellijatega, ei ole kohtule esitatud. Toimiku materjalides puuduvad dokumendid, et tööandja on esitanud töötajale kirjalikult põhjendatud ülesütlemisavalduse töölepingu erakorralise ülesütlemise kohta ja töötaja on selle isiklikult kätte saanud. Ülesütlemisavalduse põhjendusteks ei saa lugeda kostja esindaja poolt kohtule 14.11.2018 esitatud selgitusi, et hageja ei valda riigikeelt vajalikul tasemel ning hagejal puudus arvuti ning oskused ja teadmised raamatupidaja abi ametikohal töötamiseks (tl 85). Need põhjused oleks tulnud kostjal esitada kirjalikus ülesütlemisavalduses. Kohus nõustub hageja seisukohaga, et kande tegemist Maksu- ja Tolliameti hAtavasse töötamise registrisse (TÖR) ei saa lugeda töölepingu ülesütlemisavalduseks. Ülesütlemisavaldus tuleb edastada teisele lepingupoolele (töötajale), mitte Töötukassale. Olukorda ei muuda ka poolte etteheited üksteisele seoses töökohustuste täitmisega. Eeltooduga on tõendatud, et kostja esindaja ei ole töötajat kirjalikult töölepingu erakorralisest ülesütlemisest teavitanud (ülesütlemise formaalsed eeldused), töötaja ei ole ülesütlemis avaldust kätte saanud ja alust töölepingu ülesütlemiseks ei olnud (matertiaalsed eeldused). Järelikult on töölepingu ülesütlemine TLS § 88 lg 1 p 6 alusel tühine.
8.TLS § 107 lg 1 ja 2 kohaselt kui kohus tuvastab, et töölepingu ülesütlemine on seaduse nõuetele mittevastavuse tõttu tühine, loetakse et leping ei ole ülesütlemisega lõppenud ning 4(4)

2-18-6112 kohus lõpetab töötaja taotlusel töölepingu alates ajast, kui see oleks lõppenud ülesütlemise kehtivuse korral. Kuna hageja on vastava taotluse esitanud, loeb kohus töölepingu lõpetatuks TLS § 107 lg 2 alusel alates 12.02.2018.

9.TLS § 43 tuleneb, et töötaja töötab 40 tundi seitsmepäevase ajavahemiku jooksul (täistööaeg), kui tööandja ja töötaja ei ole kokku leppinud lühemas tööajas (osaline tööaeg). Hageja kinnitab, et ta töötas igal tööpäeval miinimum 8 tundi (TVK tl 46 pöördel). Kostja ei ole selles osa vastuväiteid esitanud. Töölepingu p. 3.1. kohaselt töötab töötaja graafiku alusel ja tööandja maksab töötajale tunnitasu 2, 78 eurot (TVK tl 2). Kostja ei ole graafikut kohtule esitanud. Töölepingust ei nähtu, et pooled oleks kokku leppinud osalises tööajas. Seega saab asuda seisukohale, et hageja töötas täistööajaga. Vabariigi Valitsuse 18.12.2015 määruse nr 139 „Töötasu alammäära kehtestamine“ oli 2017 aastal tunnitasu alammäär 2, 87 eurot ehk 22, 24 eurot (8*2, 78) tööpäevas. Alates 01.01.2018 on Vabariigi Valitsuse 21.12.2017 määruse nr 189 kohaselt tunnitasu alammäär 2, 97 eurot ehk 23, 76 eurot (8*2, 97) tööpäevas.
10.Hageja palub välja mõista tööandjalt saamata jäänud töötasu 2017 novembris 170, 91 eurot, detsembris 470 eurot, 2018 jaanuaris 500 eurot ja veebruaris 175 eurot kokku 1315, 91 eurot (TVK tl 28). Kohus lähtub töötasu arvestamisel sellest, et täisajaga töötamise korral oleks hageja töötanud novembris 8 tööpäeva ehk 64 töötundi tasu 177, 92 eurot (8*22, 24), detsembris 19 tööpäeva ehk 152 töötundi tasu 422, 56 eurot (19*22, 24), jaanuaris 22 tööpäeva ehk 176 töötundi tasu 522, 72 eurot (22*23, 76) ja veebruaris 7 tööpäeva ehk 56 töötundi tasu 166, 32 eurot (7*23, 76). Kuna hageja töötas kostja juures, on kostjal kohustus maksta hagejale selle aja eest töötasu kokku 1289, 52 eurot. Kostja kinnitab, et on kandnud hageja arvelduskontole kokku 300 eurot. Töölepingu lõpetamisel lõpparvet ei tehtud (TVK tl 38). Tulenevalt eeltoodust mõistab kohus välja kostjalt hageja kasuks saamata jäänud töötasu 989, 52 eurot (1289, 52-300).
11.TLS § 109 lg 1 kohaselt kui kohus lõpetab töölepingu TLS § 107 lõikes 2 nimetatud juhul, maksab tööandja töötajale hüvitist töötaja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses. Kohus võib hüvitise suurust muuta, arvestades töölepingu ülesütlemise asjaolusid ja mõlema poole huve. Hageja on algselt palunud tööandjalt välja mõista TLS § 109 lg 1 alusel hüvitise 1425 eurot (3*475), kuid töövaidluskomisjonis nõustunud hüvitise vähendamisega (TVK tl 42). Kohus asub seisukohale, et arvestades poolte vahelise töösuhte kestust (2, 5 kuud) ja avaldaja poolt raamatupidamisdokumentide jätmist trepikotta, on põhjendatud vähendada hüvitist ühe kuu keskmise töötasuni. Kohus saab ühe kalendripäeva töötasu suuruseks 23, 02 eurot (1289, 52/56). Seega tuleb välja mõista kostjalt hageja kasuks hüvitis TLS § 109 lg 1 alusel ühe kuu keskmine töötasu ulatuses s.o. 483,42 eurot (23,02 x 21).
12.Hageja palub välja mõista kostjalt viivise kuni kohase täitmiseni, kuid ei ole omapoolseid arvestusi esitanud. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja nõuda võlgnikult rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivitusintressi (viivis) arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks on VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Töölepingu lõpetamise aja seisuga so 12.02.2018 oli intressimäär 8 % aastas. Seega on viivisemäär 0,0219 % (8/365) päevas. Töölepingu lõpetamisega muutuvad kõik nõuded sissenõutavaks ja arvestades seda et kohus loeb töölepingu lõpetatuks alates 12.02.2018, mõistab kohus välja viivise saamata jäänud töötasult (989, 42 eurolt) alates 12.02.2018 kuni kohase täitmiseni seadusjärgses määras. 4(4)

2-18-6112 Riigikohus on selgitanud, et kui rahalise kohustuse täitmise aeg ei ole kindlaks määratud, tuleb kohaldada VÕS § 113 lg 2 ehk arvestada võlgnetavalt rahalt viivist alates ajast, mil võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest või esitas raha sissenõudmiseks hagi. Kuna töövaidluskomisjonile esitatud avaldus loetakse hagiks, saab hageja nõuda hüvitiselt viivist alates avalduse esitamisest töövaidluskomisjonile s.o. 05.03.2018. Tulenevalt eeltoodust mõistab kohus välja viivise hüvitiselt (483, 42 eurot) alates 05.03.2018 kuni kohase täitmiseni seadusjärgses määras. Hagihind Raha maksmisele suunatud hagi puhul määratakse hagihind nõutava rahasummaga (TsMS § 124). Hageja palub hagis välja mõista välja kostjalt saamata jäänud töötasu 1315, 91 eurot ja hüvitise 483, 42 eurot ning viivise kuni kohase täitmiseni. Ühe aasta viivise summaks on 143, 95 eurot (1799, 33*8%).Seega on hagi hinnaks 1943, 28 eurot. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses (TsMS § 173 lg 1). Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse tegemist (TsMS § 174 lg 2). TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Menetluskulud jäävad kostja kanda.

Tarmo Tina Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 29.06.20262-26-106073/6Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 26.06.20262-26-3998/10Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus