Jätta asja juurde võtmata apellatsioonkaebusele lisatud uued tõendid: Riigimaantee nr 46 katastriplaan 2001.a ja T.Kangurile tähtkirja nr 40 saatmise kviitungi nr 791213 koopia.
Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
ASJAOLUD
1.Toomas Kangur (hageja) esitas 25.09.2017 hagi Ade Kallas-Kivi (kostja) vastu, milles palus määrata XXXXXX vallas XXXX külas asuva XXXXX kinnistu (reg osa nr XXXXX) ja XXXXXXXXXXX kinnistu (reg osa XXXXXXX), XXXXXXXXXX kinnistu (reg osa XXXXX), XXXXXXXXX kinnistu (reg osa XXXXXXX) ja XXXXXXXXXX kinnistu (reg osa XXXXXXXX) vaheline piir kindlaks järgmiselt: piir kulgeb hagi lisas nr 2 oleval katastriüksuse plaanil ja hagi lisas nr 3 olevas piiriprotokollis näidatud piiripunktist nr 20 sirgjooneliselt piiripunkti nr 21 ja kulgeb edasi sirgjooneliselt piiripunkti nr 22. Hagi kohaselt omab hageja XXXXXX vallas XXXX külas asuvat XXXXX kinnistut (reg osa nr XXXXX), mis on moodustatud 1996. aastal katastrimõõdistamise teel. Piiriprotokollist nähtuvalt on hagejale kuuluva XXXXX kinnistu moodustamisele oma kooskõlastuse andnud ka naaberkinnistu omanik (kostja), kes omas XXXXXXXX kinnistut. Kostja jagas 2013. aastal endale kuuluva XXXXXXXX kinnistu kolmeks eraldi kinnistuks (XXXXXXXXXX , XXXXXXXXXX ja XXXXXXXXXXX kinnistuteks), need kinnistud on kõik hageja naabrid. Seejärel on kostja 2014. aastal jaganud XXXXXXXXXX kinnistu veel kolmeks eraldi kinnistuks – XXXXXXXXXX , XXXXXXXXX ja XXXXXXXXX kinnistuks. Hageja piirinaabriteks on eelnevatest kostja kinnistutest pärast jagamist järgmised kinnistud: XXXXXXXXXXX kinnistu (reg osa XXXXXXX ), XXXXXXXXXX kinnistu (reg osa XXXXX), XXXXXXXXX kinnistu (reg osa XXXXXXX) ja XXXXXXXXXX kinnistu (reg osa XXXXXXXX). Need kinnistud on mõõdetud üle hagejale kuuluva XXXXX kinnistu piiri, mistõttu on kinnistud hakanud osaliselt kattuma. Nähtuvalt piiriprotokollidest ei ole hagejat piiride mahamärkimisele kaasatud ja hageja ei ole oma kooskõlastusi andnud. Hageja asus pärast kinnistute jagamisi olukorda selgitama ja pöördus vastava avaldusega Maaameti poole. Maa-ameti 12.05.2015 vastuse kohaselt on tehtud kontrollimõõdistused ja on tuvastanud, et algse XXXXXXXX kinnistu jagamisel ei ole maamõõdubüroo poolt õigesti määratud XXXXX ja XXXXXXXX katastriüksuste vahelise piiri asukoht, mille tulemusena on tekitatud katastriüksuste piiride kattumine. Lähtuvalt asjaolust, et XXXXXXXX katastriüksuse jagamisel on XXXXXXXXXX katastriüksuse Tatra-Otepää-Sangaste tee äärne piiripunkt määratud XXXXX katastriüksusega piiriandmete järgsesse kattumisse, on XXXXX katastriüksusega kattumises ka ühel sirgel asuvad XXXXXXXXX , XXXXXXXXXX ja
XXXXXXXXXXX katastriüksused. Maa-amet järeldas, et algse XXXXXXXX katastriüksuse jagamisel ei ole XXXXX ja XXXXXXXX katastriüksuste vaheline piir määratud algandmetele vastavalt, mistõttu on tekitatud XXXXXXXXX , XXXXXXXXXX , XXXXXXXXXXX ning XXXXXXXXXX katastriüksuste kattumine XXXXX katastriüksusega. Hageja tellis asjatundjalt Rein Mirkalt olukorda fikseeriva täiendava skeemi, millest nähtuvalt on kostja kinnistutele liidetud juurde 5130 m2 hageja maad, st piiride kattuvus on üle poole hektari. XXXXX kinnistu piir oli varasemalt looduses tähistatud ka kuuseheki ja aia näol, kuid praeguseks on kostja asunud rajama vaidlusalusele maale juurdepääsuteid, millega on eemaldatud looduslikud piiritähised.
2.Kostja vaidles hagile vastu. Kinnistute jagamisest teavitati kõiki piirinaabreid, kaasa arvatud hagejat. XXXXXXXX kinnistu ja XXXXX kinnistu ning riigimaantee 46 ühine piiripunkt muudeti 2001. aastal, kui moodustati riigimaantee 46 katastriüksus kaardi ja plaani alusel. Lisaks on Maa-amet kontrollmõõdistamise selgituskirjas kirjutanud, et XXXXXXXX kinnistu ja riigimaantee ühise piiri asukoht muutus 2001. aastal ning see peab olema 13 m kaugusel tee keskjoonest. KG-Büroo maamõõtja taastas piiripunkti 2001. a andmete alusel ning seetõttu ei ole korrektne väide Maa-ameti kontrollmõõtmise tulemustes, et tegemist ei ole piiripunkti taastamisega. Piiripunkt taastati viimaste, st 2001. a andmete alusel. Maa-ameti kontrollmõõdistamine ei ole erapooletu, sest hageja viibis mõõdistamise juures, kuid sama võimalust ei antud kostjale. Veelgi enam, Maa-ameti kontrollmõõdistamisel tuleb lähtuda ja arvestada kõigi muudatustega piirinaabrite katastriüksustes, kuid riigimaantee 46 muudatusi XXXXXXXX piiripunkti määramisel ei ole arvestatud. XXXXXXXX kinnistu jagamisel ja mõõdistamisel ei ole kahjustatud XXXXX omaniku huve, sest kinnistu ruumikuju ja pindala on säilinud. XXXXX on saanud maad juurde XXXXX -XX kinnistult. Hageja arvamus, et ta ei saanud osaleda piiride kindlaksmääramisel ning seetõttu ei ole määratud piir usaldusväärne, ei ole põhjendatud.
MAAKOHTU OTSUS
3.Tartu Maakohus rahuldas hagi ja määras kindlaks XXXXX kinnistu ja XXXXXXXXXXX kinnistu, XXXXXXXXXX kinnistu, XXXXXXXXX kinnistu ja XXXXXXXXXX kinnistu piiri järgmise kirjeldusega: piir kulgeb kohtuotsuse lisadeks oleval katastriüksuse plaanil ja piiriprotokollis näidatud piiripunktist nr 20 sirgjooneliselt piiripunkti nr 21, kulgedes edasi sirgjooneliselt piiripunkti nr 22. Otsusele lisati XXXXX kinnistu katastriüksuse plaan ja piiriprotokoll. Menetluskulud jäeti kostja kanda. Kostjalt mõisteti hageja kasuks välja menetluskulude katteks 3378,56 eurot. AÕS § 128 lg 1 kohaselt määratakse piir külgnevate maatükkide vahel plaanide ja piirimärkidega seaduses sätestatud korras. Vastavalt AÕS § 129 lg-le 1 peab kinnisasja omanik naabri põhjendatud nõudmisel aitama piiri kindlaks teha. AÕS § 129 lg 2 kohaselt kui piiri ei saa kindlaks teha muul viisil, võetakse aluseks valduse ulatus. Kui valduse ulatust ei saa kindlaks teha, lisatakse igale kinnisasjale vaidlusalusest maast ühesuurune osa. AÕS § 129 lg 3 kohaselt, kui piiri kindlakstegemine sama paragrahvi 2. lõikes sätestatud viisil annab
tulemuse, mis on vastuolus kindlakstehtud andmetega kinnisasja suuruse ja muude olude kohta, määratakse piir kinnisasja suurust ja muid asjaolusid arvestades. Riigikohus on selgitanud, et kui piiri asukoht looduses ei ole teada või on naaberkinnisasjade omanike vahel vaidluse all, saab piiri kindlakstegemisel lähtuda AÕS § 129 lg 2 esimesest lausest ja MaaKS § 15 lg-st 1 tulenevalt esmajoones kaartidest ja plaanidest. Seega eeldatakse piirivaidluses katastrikannete õigsust. Katastriüksuse piiride õigsuse eelduse saab vaidluses aga ümber lükata mh sellega, et piirid võivad olla kaardistatud valesti. Selliseks kahtluseks võib anda alust mh piirimärkide paiknemise erinevus katastriüksuse moodustamisel aluseks võetud piiripunktidest või kinnisasjade valduse ulatus (Riigikohtu 12.06.2012 otsus tsiviilasjas nr 3-21-67-12, p 25). Vaidlus puudub selles, et hagejale kuuluv XXXXX kinnistu moodustati 1996. aastal katastrimõõdistamise teel. XXXXX kinnistu moodustamisel eksisteeris juba kostja isale Arvo Kallasele kuulunud XXXXXXXX kinnistu, kusjuures Arvo Kallas allkirjastas XXXXX kinnistu moodustamisel koostatud piiriprotokolli. Maakohus nõustus hageja seisukohaga, et mõõdistamise tulemusena koostatud katastriüksuse kaart ja selle alusel tehtud katastrikanne on eelduslikult õiged ning nendest saab lähtuda hageja ja kostja kinnistute vahelise piiri kindlakstegemisel. Kostja on 16.02.2018 seisukoha p-s 2.1.1 (tl 85) väitnud, justkui oleks viga mõõtmisel tehtud juba enne XXXXX kinnistu moodustamist. Kostja ei ole oma väidet tõendanud. Maakohus ei nõustunud kostja seisukohaga, et kuna hagejat oli XXXXXXXX kinnistu jagamisel kutsutud piiri kooskõlastama, ja hageja õigel ajal piiripunktide asukohale vastuväiteid ei esitanud, nõustus ta olemasolevate piiripunktidega. Piiriprotokollide kohaselt (tl 19, 21) on hagejale saadetud 5.05.2013 tähtkiri nr 40, milles hagejat kutsuti piiri kooskõlastama, kuid hageja sõnul ei ole ta kostjalt sellist kirja saanud (tl 58). Kostja ei ole hagejale sellise kirja saatmist ega kättetoimetamist tõendanud. Hageja on pöördunud Maa-ameti poole avaldusega, paludes kontrollida XXXXX katastriüksuse piirimärkide asukohtade õigsust. Maa-ameti katastrimõõdistamise ja –kontrolli osakond tegi 14.04.2015 kontrollmõõdistamise. Maa-ameti 12.05.2015 vastuses (tl 26-30) on jõutud järeldusele, et algse XXXXXXXX katastriüksuse jagamisel ei ole XXXXX ja XXXXXXXX katastriüksuste vaheline piir määratud katastriüksuse algandmetele vastavalt, mistõttu on tekitatud XXXXXXXXX , XXXXXXXXXX, XXXXXXXXXXX ning XXXXXXXXXX katastriüksuste kattumine XXXXX katastriüksustega. Maa-ameti kontrollmõõdistamise jooniselt (tl 31) ning asjatundja Rein Mirka koostatud skeemilt (32) on näha piiride kattuvus. Kostja ise on esitanud maamõõtja Lale Purge seletuskirja (tl 142), mille kohaselt „XXXXX ja XXXXXXXX katastriüksuste jooniste järgi leian, et on piiride kattumine maastikul.“ Maakohus korraldas paikvaatluse 6.11.2018 (protokoll tl 162). Lisaks pooltele ja nende esindajatele osalesid paikvaatlusel Maa-ameti esindajad Kaido Maasen ja Kalle Rohtmets ning XXXXXX vallavalitsuse maaspetsialist Arved Küngas, kes kõik leidsid, et piir on valesti määratud. Maakohus ei nõustunud kostjaga, et Maa-ameti tehtud kontrollmõõdistamised on ebaõiged ja erapooletud. Erapooletuses ega usaldusväärtuses kahtlemiseks ei anna alust asjaolu, et kontrollmõõdistamise juures viibis ainult hageja ning kostjale selleks võimalust ei antud, samuti
asjaolu, et XXXXXXXX kinnistu mõõdistamise on teinud 1993. a Francsisek Staškevitš, kes praegu töötab Maa-ameti katastrimõõdistamise kontrolli osakonna juhatajana. Maakohtu hinnangul ei ole kostja menetluse käigus toonud esile asjaolusid ega esitanud tõendeid, mis Maa-ameti hinnangus sisalduva ümber lükkaksid. Kostja taotles menetluses ekspertiisi määramist, paludes teha kontrollmõõdistamine vaidlusaluste kinnistute vahelise piiri kindlaksmääramiseks. Hiljem kostja loobus taotlusest, leides et hetkel puudub Eestis võimalus riikliku kontrollmõõdistamise tegemiseks huvide konflikti korral Maa-ameti kontrollmõõdubüroo esindajatega, sest kõik maamõõdubüroode litsentside omanikud on mõjutatud Maa-ametist. Kostja hinnangul oleks tellitud ekspertiis võinud olla kallutatud. Kostjal olnuks võimalik taotletud ekspertiisiga oma vastuväiteid tõendada, kuid kostja loobus sellest. Samuti peab kohus oluliseks märkida, et Maa-ameti 28.05.2015 vastuskirjaga (tl 61-62) anti hagejale teada, et Maa-amet on esitanud OÜ-le KGBüroo nõude kontrollmõõdistamiste teostamiseks, kuid OÜ KG-Büroo ei saanud seda omaniku (st kostja) vastuseisu tõttu teha (hageja 13.11.2017 seisukoht, tl 58). Iseenesest on õige kostja väide, et 1996. a piiriprotokollist ei nähtu, ei piir kulgeks mööda aeda või hekki. Täiendava tõendina on hageja menetluse kestel esitanud 2011. aastal tehtud Google Maps fotod (tl 52-54), millelt on hageja arvates tuvastatav piiripunkti nr 20 õige asukoht. Praeguseks on piiritähis eemaldatud – see koht asub kostja omavoliliselt rajatud tee all. Lisaks on fotodelt näha, et piir on looduses tähistatud puuderiviga (kostja seisukoht tl 57), mis kattub paikvaatlusel tuvastatud asjaoluga, et osad heki puud kasvavad kostja rajatud tee ääres. Hageja paikvaatlusel avaldatu kohaselt algas tema põld varem heki äärest ja antud väide on kohtule pärast paikvaatlust usutav. Hageja on antud kinnistu välja rentinud ja rentnik kasutab seda põllumaana. XXXXX katastriüksuse omanikule teadaolev piiripunkti nr 20 asukoht on XXXXXXXXX katastriüksuse piiripunktis nr 2 olevast metalltorust ligikaudu 19 m edela suunas, XXXXX katastriüksuse piiripunkti nr 22 suunast kulgeva vana aia ja kuuskede rea ning tee serva ristumise kohas. XXXXX katastriüksuse omanikule teadaolev piiri asukoht järgib ka kõlvikulist maakasutust. Menetluskulud tuleb jätta kostja kanda, kuna hagi rahuldati. Hageja põhjendatud menetluskulude suurus on 3378,56 eurot.
ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.Kostja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsusega, millega jätta hagi rahuldamata või saata asi maakohtusse uueks läbivaatamiseks. Apellant lisas apellatsioonkaebusele kaks uut tõendit: 1) Riigimaantee nr 46 katastriplaani 2001.a; 2) T.Kangurile tähtkirja nr 40 saatmise kviitungi nr 791213 koopia; Apellatsioonkaebuse kohaselt: 1) rikkus maakohus menetlusõigust tõendite hindamisel (TsMS § 232 lg 2). Hageja esitatud Google Maps foto ei vasta piiripunkti fotole esitatud nõuetele, kuid seda käsitletakse usaldusväärsemana kui katastriüksuse plaani, mis on kooskõlastatatud piirinaabrite ja vastavate asutuste esindajatega;
2) rikkus maakohus kohtu erapooletuse nõuet (KS § 70 lg 1), kui määras kostjale kohustuse maksta turuhinnast kõrgemat ekspertiisitasu; 3) ei ole maakohtu otsuses arvestatud puudutatud kinnistu, riigile kuuluva riigimaantee nr 46 katastriüksusega ning selle kinnistu dokumentidega. Seega on oluliselt rikutud menetlusõigust, sest ei ole kaasatud kolmandat piirinaabrit; 4) rikkus maakohus kohustust suunata pooled kompromissile (TsMS § 4 lg 4); 5) ei arvestanud maakohus asjaoluga, et kostja ei ole rajanud teed üle oma kinnisasja piiri pahauskselt. Kostja uskus heauskselt maamõõtja loodusesse paigaldatud piirimärke.
5.Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu. Hageja taotlusel on Maa-amet teinud 2015. aastal kontrollimõõdistused ja tuvastanud, et vea on teinud kostja tellitud maamõõdubüroo OÜ KG-Büroo, kellele Maa-amet on teinud ettekirjutuse viga parandada, kuid kostja vastuseisu tõttu jäi see katki. Maa-ameti kontrollmõõdistuste tulemusena järeldatakse, et kostja on nihutanud 2013. ja 2014. aastal kinnistute jagamiste käigus moodustunud katastriüksuste piirid üle hagejale kuuluva XXXXX kinnistu piiri. Apellant ei ole Maa-ameti kontrollmõõdistamise tulemustele mingeid vastuväiteid esitanud, samuti ei ole esitatud asja juurde tõendeid, mis kummutaks Maa-ameti arvamust. Hageja esitatud Google Maps fotod olid mõeldud illustreerivate ja kinnitavate tõenditena, näitamaks kohtule, kuidas veel 2011. aastal (enne kostja XXXXXXXX kinnistu jagamisi) kulges naabritevaheline piir looduses. Apellandi esitatud uued tõendid tuleb jätta vastu võtmata, kuna apellant ei põhjendanud, miks neid ei saanud maakohtus esitada.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 alusel jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Menetluskulud jäetakse apellandi kanda. Asja juurde jäetakse võtmata uued tõendid: Riigimaantee nr 46 katastriplaan 2001.a ja T.Kangurile tähtkirja nr 40 saatmise kviitungi nr 791213 koopia.
7.Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega ning ei pea vajalikuks neid korrata vastavalt TsMS § 654 lõikele 6. Maakohus hindas kõiki tõendeid ja põhjendas, millistel alustel on hagi põhjendatud ja millised lubatavad tõendid nõuet tõendavad. Maakohtu siseveendumuse kujunemine on jälgitav. Apellandi väide, et maakohus rikkus TsMS § 232 lõiget 1, ei ole õige. Ringkonnakohus ei pea tõendite uut hindamist vajalikuks, kuna maakohus järgis tõendite hindamisel menetlusõigust.
8.Ringkonnakohus ei nõustu apellandi etteheitega, et maakohus oli erapoolik. Väide, et apellandilt nõuti turuhinnast kõrgemat ekspertiisitasu, ei ole tõendatud. Maakohus analüüsis piisavalt poolte väiteid ja märkis, miks ta ühe või teise väitega ei nõustu. Maakohtu tegevusest ei nähtu kallutatust.
9.Poolte kompromissile jõudmine sõltub eelkõige menetlusosalistest endist. Maakohus märkis, et on teinud ettepaneku kompromissi sõlmimiseks. Samuti ei saa isegi kompromissettepaneku tegemata jätmist pidada menetlusõiguse normi rikkumiseks, mis saaks tuua kaasa vaidlustatud kohtulahendi tühistamise.
10.Ringkonnakohus märgib, et apellant ei saa maakohtule ette heita seda, et maakohus ei kogunud ise tõendeid ega kaasanud menetlusse teisi isikuid. TsMS § 99 lg 1 p 2 tuleneb, et piiri kindlaksmääramise vaidlus lahendatakse hagimenetluses. Hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest (TsMS § 5 lg 1). Pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab (TsMS § 5 lg 2).
11.Piir külgnevate maatükkide vahel määratakse plaanide ja piirimärkidega seaduses sätestatud korras (AÕS § 128 lg 1). Seepärast ei saa piiri kindlaksmääramisel võtta aluseks mh naabri maa heauskset kasutamist. Kui piir on võimalik mõõtmisega kindlaks teha, ei arvestata valdust (AÕS §126 lg 2).
12.Ringkonnakohus jätab asja juurde võtmata apellandi poolt esitatud kaks uut tõendit, kuna apellant pole nende esitamist TsMS § 652 lg 4 kohaselt põhjendanud ja vastustaja ei olnud tõendite vastuvõtmisega nõus.
13.Kuna apellatsioonkaebus jäeti rahuldamata, tuleb jätta menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel apellandi kanda. Vajalik ja põhjendatud on vastustaja õigusabikulu 3,5 tundi. Seega määrab ringkonnakohus kindlaks TsMS § 175 lg 1 alusel vastustaja õigusabikulu 462 eurot, sh käibemaks. See mõistetakse apellandilt välja vastustaja kasuks.
/digitaalselt allkirjastatud/ Kersti Kerstna-Vaks
/digitaalselt allkirjastatud/ Triin Uusen-Nacke
/digitaalselt allkirjastatud/ Andra Pärsimägi
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.